Täna helistas Vikerraadiosse keegi vanadaam, kes avaldas arvamust, et tsaariaeg oli Eestis kõige parem aeg. Kellegi arvamust ei ole küll viisakas hullumeelsuseks nimetada, kuid…
Kortermaja. Elukorralduse korraldamiseks toon 3 näidet:
1) pärisorjus. Nn ühistu esimees on tsaar, kes otsustab, millises korteris ja kellega koos keegi elab, millist tööd teeb, vajadusel annab vitsa või hukkab ebameeldivad elanikud. Soovi korral võtab kõik korterid omale ja paneb ülejäänud elanikud keldrisse elama. Mõned valib omale teenijateks.
2) Diktatuur. Nn ühistu esimees valetab ja varjab majas toimuva kohta. Otsustab ainuisikuliselt, kas ja mida majas tehakse, kui palju elanikud maksma peavad, millest majaelanikud rääkida tohivad, mida küsida tohivad, ebameeldivad elanikud viskab majast välja.
3) Demokraatia. Korteriühistu asjaajamine on kõigile elanikele avalik, ühistu esimees on kohustatud kõigile arupärimistele vastama, otsused võetakse vastu hääletades. Ühistu esimees ei saa elanikke oma suva järgi korteritesse elama panna, ta ei saa peresid lahutada, ta ei saa elanike kortereid endale võtta ja elanikke majast välja visata ega hukata.
Jah, demokraatia osaks on ka diktatuuri ja pärisorjust ülistavate arvamuste tolereerimine. On ju öeldud, et demokraatias tekib ikka ja jälle jõud, mis sedasama demokraatiat hävitada üritab. Selliste jõudude tekkimise vastu on 2 lahendust: seadused (põhiseaduse kaitse) ja haridus (inimõiguste mõiste teadvustamine).
5 kommentaari:
Küllap vanadaam pidas silmas tsaariaja päramist otsa, mis enam eriti autoritaarne ei olnud, vähemalt siin. Isake tsaar jäi siit provintsist ju üsna kaugele. Linnades aeti tavalist kapitalismi, tehti kultuuri ja rahvuslikku liikumist ja maal õitsetati talusid vms, inimestele tundus, et elu läheb kogu aeg paremaks. Ja Euroopas oli nii suur liikumisvabadus, nagu pärast enam tükk aega ei tulnud, alles praeguseks on esimese ilmasõja eelne piiritus osaliselt taastunud.
...üldse on seda mõtet arutada siis, kui piirata demokraatia mõiste kitsalt tänapäevase liberaalse demokraatiaga ja selle antiikseid või isegi möödunud sajandi USA avaldumisvorme mitte arvesse võtta. Veame kihla, et tsaariaja lõpul oli siin elanike võrdsus ja vabadus summa summarum suurem kui antiik-Ateenas.
Hea küll, oli vabadusliikumine ja rahvuslik ärkamine ja muu, aga siit tänasest päevast öelda, et too aeg oli parim...
Sisuliselt iseloomustas maarahva ja mõisniku suhet ikkagi Roseni deklaratsioon.
18. sajand oli siitkandile üldse üks hullemaid aegu, aga 20. sajandi alguse tsaariaeg ei ole enam seesama, mis 18. sajandi oma, eriti siin. Selleks ajaks oli teatav hulk maarahvast ennast isegi nii jõukaks suutnud ajada, et suutsid mõne vaesunud balti aadliku käest mõisad ära osta. Ja vabariigi tulekuga olevat päris paljud oianud, et nende säästud on nüüd ära nullitud (need vastsed mõisaomanikud jäid oma mõisatest samamoodi ilma nagu balti aadel).
Ma usun kah, et üldiselt võttes on praegu parem... aga maaelu võis tollal tegelikult õitsvam olla, praegu enamuses kohtades erilist maaelu nagu ei olekski, aga siis oli enamus rahvast maal ja nende elu oli suhteliselt lühikese ajaga märgatavalt paremaks läinud. Ega see Lutsu "Suve" atmosfäär nüüd reaalsetest oludest nii mööda ka ei ole ja kohutavat rõhutust/rõhumist sealt ju ei taju. Ja tema kirjutas sellest ajast üsna lühikese perspektiivi pealt.
Poliitilisi vabadusi oli jah vähem, aga kui palju neid ikka on, kes sellest hooliks. Peaasi, kui talu õitses ja sai turult head hinda.
Postita kommentaar