Sellega upitab kaastundja end kaastuntavast kõrgemale, ülbelt-ühepoolselt. Lootes kaastundmise kui ülla akti valguses oma omaalgatuslikku määratlust, enese paremakspidamist õigustada.
(mõned mõtted on sellised, et nad jäävad eredalt meelde, vähe sellest, ka nende alguspunkt jääb meelde. Ülalmainitud äratundmine pärineb 2002. aasta märtsist, mil ühe suurlinna metroost välja ronides ja kerjuseid nähes neile kaasa tundsin. Korraks, kuni just selle mõtteni.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar