Erinevail väiteil on erinevad tõestamiskohustused

Manduva roidumise vahele üks mõiste, mida harutada võiks: Philosophic burden of proof.

"Astronoomiat on kasulik õppida, sest ta näitab, kui väike on meie keha ja kui suur on meie mõistus"

Henri Poincare: „Astronoomiat on kasulik õppida, sest ta näitab, kui väike on meie keha ja kui suur on meie mõistus".

Repliik kuuldud viimati saates 2020: Eesti kosmosesse!, kopeeritud siit.

Dunning-Krugeri efekt

Üks kommentaar skeptik.ee lehelt, nimetatud igapäevaelust silmahakkav Dunning-Krugeri efekt vajab uurimist.

Kaks analüütikut, 30 ja 60 aastane

Vaadates TV-st järjestikku kaht analüütikut, 30 ja 60 aastast, siis… ei ei, kuulasin ikka mõlemad ära.

skeptik.eet: Keskustelu: Astroloogia. Pettus?

Huvitavat lugemist skeptik.ee lehel: Keskustelu: Astroloogia. Pettus?

Video: Tiit Ojasoo triumfaalne sissemarss Ühtse Eesti suurkogule + veel 2 videot

Väga vabandan, et ma nüüd ühele kohutav-kummalisele lehele viitan, kuid sealsed 3, ühe artikliga seotud videot näivad kõlavat kuidagi kokku: http://www.elu24.ee/?id=260276

Keskpäevatunnis kõlanud julge oletus

Ei, ma ei julgeks loota/karta, et mõnenädalane meedikajastus, korraldajate paaris saates osalemine ja üks tänuväärne teatrietendus riigis ja poliitmaastikul arvestatavat kaalu saavutaks.

Tore, et erakonda ei moodustatud

Väga tore, et erakonda ei moodustatud, see oleks kogu ürituse populismimutta madaldanud-tõmmanud. Igasugune raputamine „vaata keda sa ometi valid!" ja „igapäevapoliitikaga PEAB igaüks pidevalt kursis olema" on aga suurepärane ettevõtmine!

 

http://urmase.blogspot.com/2010/04/ostsin-minagi-pileti-uhtse-eesti.html

 

 

Vaba tagasimaksega krediitkaardist

Uuest Hansapanga vaba tagasimaksega krediitkaardist ja selle eraldi kontost aru saamiseks olen ilmselt liiga vana ja rumal… kui saldo on suurem, kui broneeringud, kui vaba jääk on suurem kui krediit, siis kuidas saab tekkida intress? Ehk siis, tänapäeval tuleb kõigil oma kontodel silm hoolega peal hoida.

Oh jah. Miks nad need normaalsed krediitkaardid küll ära kaotasid?

Üldse müüakse liiga palju asju mingisugustesse pakettidesse ja tingimustesse rüütatuna. Elektrist mobiili kõneminutiteni. ´Tea millal leiba paketi hinnaga müüma hakatakse? :-)

Öised helid

Õrn vihma krabin ja kauge koera haukumine. Ja vaikne unenohin. Ilus.

Nokia mobiiltelefonide kasutamisest

Kordaks paar vana asja üle. Kui Sa ei tea:

• mis Nokia mudeliga tegu on, vajuta *#0000#

• mis Su Nokia MAC aadress on, vajuta *#62209526# (*#MAC0WLAN#)

• kasutusaja loendur, mõnedel mudelitel valmistamise aeg - *#92702689# (*#WAR0ANTY#)

• Bluetoothi MAC aadress - *#2820# (*#bta0#)

Nokiatel saad menüüd oma käe järgi ümber seada, ikoone liigutada ja targematel ka tasemete vahel tõsta. Menüüdesse saab siseneda numbritega nö otse kiirvalikutena, mul on nt äratuskell „menüü+5+1", GPS käivitub kombinatsiooniga „menüü964" jne.

Hoides all # klahvi, lülitub telefon hääletule režiimile või hääletult tavalisele režiimile tagasi, hoides all 0-i, avaneb internet, hoides alla menüü nuppu, avaneb taustal töötavate programmide nimekiri.

Kui oled menüüdest leidnud kella, siis hakates kohe numbreid toksima, avaneb automaatselt äratuse aja määramine.

Kirjutades e-maili, SMS-i, MMS-i, märkmikusse midagi, saad teksti kopeerida, kui hoiad trelle all ja samal ajal vead kursorit edasi. Uuesti trelle all hoides tekib „kleebi" funktsioon.

Kommertsraadiojaamades kõlavad reklaamid

Julgeksin arvata, et meie praegused kommertsraadiojaamades kõlavad reklaamid, kus moonutatud häälega täiskasvanud inimesed (matkides loomade hääli?) soovitavad kuulajal mõnele kauba müümisega hädas olevale ettevõttele raha viia, et need reklaamid ei tööta. Kui kellelgil on nii oluline info edastada, et seda tuleb raadio vahendusel teha, siis tehtagu seda vähemalt veiderdamata ja mitte müra taustal. Ja reklaamides esitatagu fakte, ainult fakte, mitte aga kuulaja jaoks võõra inimese arvamusi-hinnaguid-unelmaid-eelistusi.

Eelnimetatud reklaamlärm on ka üheks põhjuseks, miks siinkirjutaja kommertsraadiojaamasid (KUKU-t) ei soostu kuulama.

3 nõudepesumasinat ja mitte ühtegi nõuderiiulit-sahtlit

Kui kodus oleks 3 nõudepesumasinat ja mitte ühtegi nõuderiiulit-sahtlit, jääks see mustade ja puhaste nõude edasi-tagasi tõstmine ära.

Küll siis oleks elu lihtne ja vaba aega rohkem! :-)

Kadri Kukk ja Külli-Riin Tigasson

Kui ma juhtuks ajakirjanikke kategoriseerima, siis parimate hulgas saaks ära märgitud mh Kadri Kukk ja Külli-Riin Tigasson.

Kui riietusruum oleks otse jõusaali kohal

...võtaks ma kotiga magneteid kaasa.

Anneli kirjutab iPhonest ja sellest, miks Nokia talle rohkem meeldib

Anneli kirjutab iPhonest ja sellest, miks Nokia talle rohkem meeldib.

Ei, mind ei saaks liigitada iPhone vihkajate hulka, veebis surfamiseks on see suurepärane telefon, menüüd on arusaadavad, internetiühendused on mugavasti organiseeritud. Kuid ka minu jaoks on siiski teisi ja sobivamaid-paremaid telefone. Näiteks Nokia N-seeria. 2006 aasta septembris tuli turule N95 , mis on ju siiani tehnilises mõttes iPhonest igas mõttes üle. Või ma eksin?

Esmalt multitasking – Nokial võib samaaegselt mitmeid programme töötada (nt sammulugeja, Skype, raadio, veebibrauser, samal ajal võib veel e-maili kirjutada jne), juba toona oli Nokial TV-väljund, raadio, enamvähem kaamera, modem, 3G, MMS, videokõne jne jne, ilmselt pole mõtet (ja võimalik) siin tõestada, et on telefonitootjaid, millede aparaadid olid iPhonest 3…4 aastat ees. 3G, MMS, videokõne (küll vaid 1 kaameraga), modem on uuematel iPhonedel nüüd olemas, kuid ma ei tea N-seeria telefoni, milledel puuduks midagi, mida 3GS iPhone pakuks.

Muidugi, kõiki neid võimalusi pole kõigil vaja, seega helistamiseks, veebis surfamiseks ja e-kirjade lugemiseks oleks iPhone ilmselt hea aparaat… juhul kui puutetundlik ekraan vastuvõetav on.

Maailm oleks palju igavam

...kui kõik teeksid ühesuguseid valikuid ja otsuseid.

Kaupo Vipp: Masu „süüdlasteks” on ... loodusseadused

Väga asjalik artikkel Sirbis. Majandusteaduse ja reaalteaduste (tegelikkuse) kokkupuutepunktidest.

Keegi värvis Telliskivi tänaval auke punaseks

Ükspäev <http://www.tallinnapostimees.ee/?id=252747> kirjutas Postimees, et
keegi värvis Telliskivi tänaval auke punaseks. Jah, absurdsetele teeoludele
tulebki tähelepanu juhtida.

Muide, kommentaariumis leidub selgitus, laheneb müsteerium: Tallinna tänavad
on seetõttu augulised, et inimesed ei tohi sõiduteel viibida ja nii ei
saadagi teid parandada. :-)

Pahausksed, ebausksed, vaegteadjad kaevandamisvastased

Reinsalu kirjeldab põgusalt pahauskseid, ebauskseid ja vaegteadjatest kaevandamisvastaseid.

Kuna elul, kui juhuslikult välja kujunenud protsessil ei ole ühtset mõtet, siis on tulutu seda ka otsida

Kuna elul, kui juhuslikult välja kujunenud protsessil ei ole ühtset mõtet,
siis on tulutu seda ka otsida. Ja et seda ühte mõtet ei ole, võiks elust ja
igapäevast lihtsalt rõõmu tunda, nii nagu igaüks oskab, kes läbi teiste
lugupidamise, ükskõik, kas siis kõrgema auto või pikema loetud raamaturiiuli
abil, kes läbi töö ja karjääri, kes oma füüsist tuunides või end oma hobiga
väljendades. Ühtset retsepti ei ole.

Jutu mõte - pabistamisel ja oma elu mingisugustele õigematele rööbastele
surumisel pole alati mõtet ega sisu.

Ma ei arva, et Pealtnägija peaks hullumeelsusi vahendama

Ma siiski ei arva, et Pealtnägija <http://etv.err.ee/index.php?0544613>
peaks hullumeelsusi vahendama. (vanaproua Õismäelt, õigemini need teised
tüübid)

Youtube rakendus Nokias

Käivitades Nokia telefonis Youtube rakenduse, ütleb see, et on uus versioon ja tõmba alla. Seda tegema asudes avaneb aga veebileht, kus teatatakse, et antud seade ei toeta Youtube rakendust, enam. Imelikul kombel algab aga peale eesti kelle asendamist nt inglise keelega koheselt ka allalaadimine ja installimine.

Imelik poliitika.

 

Kliimaskeptikud: kliimasoojenemine on põhjustatud vulkaanilise tegevuse puudumisest

Laborist kuuldud mõttekild: kliimaskeptikud (*) põhjendavad kliimasoojenemist sellega, et
viimastel aastatel pole maailmas märkimisväärset vulkaanilist tegevust aset leidnud.

* - ma ei tea päris täpselt, kes need on, võib-olla inimesed, kes ei paanitse, on kaalutlevad, skeptilised, tõestusi otsivad. Siinkirjutaja on ka kliimaskeptik? Nii ei saaks öelda, ma lihtsalt ei näe siiani põhjust ja võimalust süüdistada inimtekkelist CO2-e kliimasoojenemises.

Islandi pisikene vulkaaniline tegevus on Euroopa taeva lennukõlbmatuks muutnud

Islandi pisikene vulkaaniline tegevus on oma tuhanatukesega Euroopa taeva lennukõlbmatuks muutnud. See on nüüd suurepärane näide mastaapidest, suurusjärkudest, võrreldes inimese tegevusega, võrreldes nt elektrijaamadega ja autode summutitega, võrreldes meie igapäevaga ja muredega.

Ühtedel andmetel, mida ma kahjuks üles ei leia (mis võib viidata ka ebausaldusväärsusele), vabanes Krakatau vulkaanipurskes 1883. aastal rohkem CO2-e ja väävliühendeid, kui inimkond seda seni suutnud on.

Eks saab näha, kas järgnevad aastad on jahedamad või mitte.

Erik Puura EPL-s samal teemal.

Islandi vulkaanilisest ajaloost: http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/8624791.stm

Nokia SportsTrackerit arendatakse edasi

Oliver
<http://olkas.blogspot.com/2010/04/sports-tracking-technologies.html?utm_sou
rce=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+blogspot%2FoBwS+%28Olive
r+toimetab%29&utm_content=Google+Reader> kirjutab, et Nokia
<http://sportstracker.nokia.com/nts/main/index.do> SportsTrackerit
arendatakse edasi. Väga tore.

Reklaam võiks jõuda inimeseni vaid paar korda

Minu arvates võiks mingi konkreetne reklaam jõuda inimeseni vaid paar korda, sellest aitab, info saab edastatud, sõnum üle antud. Edasine nämmutamine viib mõtted toote hinnakomponentidele (st reklaami osakaalule selles), meediaruumi reostamisele, toote turustamise probleemidele, tarbija portreteerimisele lambana (mis viitab võimalusele, et lausutus võivad olla konksud-riukad).

R2-e keelekasutus

Ma kuulaks aegajalt Vikeri ja Klassika kõrval ka Raadio2-e, juhul kui sealne keelekasutus korrektsem oleks.

Selveri piim. Ja üldse toidu päritolu (ja selle varjamine)

Kirjutasin Selverile kirja ja pärisin, et millise päritoluga on Selveri kaubamärgi all müüdav kilepiim, millegipärast pole seda pakil kirjas.

… pagan küll, Eesti toidu fännina ei saa Rimi lihaabsurdi tõttu Rimis (anonüümtoitu ostmas) käia, Selveris pole väikeste tootjate piimatooteid, lisaks müüakse seal vaid Selveri köögi magustoite ja salateid, lõppeks pole veel ka kilepiima päritolu teada… ja peabki hakkama turul käima. Toidu
hankimine muutub aeganõudvamaks.

Kirjutamise ajal jäin ETV Foorumit vaatama, jutt käis TÄSPELT samal teemal. See toidu päritolu teema on üks äraütlemata kurb ja ajuvaba teema.

Kurat, ostkem kaupa, mitte hinda. Kui kõige odavamat sodi ei ostetaks, oleks tootjal mõtet kvaliteetset toodet toota-müüa.

Eesti Nokia

Eesti Nokiaks võiksid olla Tallinna tänavad! Autotootjad on seni autode vedrustuse, kere jäikuse jms testimiseks spetsiaalseid seadmeid ja radasid kasutanud, aga milleks see kõik?!? Toogu oma uued automudelid siia meile, suurele katsepolügoonile. Kui kuu ajaga Tallinna tänavail rattad alt ära ei tule, õõtsad – amordid – rooliotsad terveks on jäänud, kahe kuuga kere pehmeks pole nätsutatud (auto veel ei nagise), on auto Euroopa turu jaoks ülearu headest materjalidest koostatud.

Nokia on navigeerimislitsentside hindu langetanud

Teadupärast on juba mitu kuud uutel Nokia telefonidel navigeerimine tasuta, vanad küsivad aga ikka veel raha. Tore on selle juurest aga see, et Nokia on navigeerimise hinda üksjagu langetanud, vanasti oli vist mingi 7 € kuu a'la riigi kohta, ja vist isegi 50€ aasta kogu Euroopa, no midagi sellist. Nüüd on 3 € kuu ja 10 € aasta ja kogu Euroopa. Varem pani nende hind ikka mõtlema, kas, millal ja millise riigi navigeerimislitsentsi osta, 10€/aastas on aga suht mõistlik hind.

Varem siin Nokia kaartidest.

Ei tea kas minu silmad näevad kunagi ka siledaid Tallinna tänavaid?

Ei tea kas minu silmad näevad kunagi ka siledaid Tallinna tänavaid? Aga
muidu on elu ilus.

Eesti liha ja Rimi teemaga on ju lihtne

Eesti liha ja Rimi teemaga on ju lihtne – nt mina sinna enne ei lähe, kui Eesti liha on nende poeletil tagasi.

Ei, see ei ole hüsteeriline kättemaks vms, vaid teadlik toetuseavaldus Eesti põllumajandusele, kohalikule tööandjale, hukkamõist autode-rongide-laevadega lihakehade mööda planeeti laialivedamisele.

 

Kel võimalik, ostkem ikkagi toodet, mitte hinda.

 

Vaidlus HeaKodanik kommentaariumis

Vaidlus HeaKodanik kommentaariumis. Teemal homod ja tõekuulutamine.

Viitas skeptik.

 

Tuhalas energiasambast

Tuhala nõiakaevu ümber käiv kisa on piinlikuks muutunud. Kõik need udujutud maaalustest jõgedest ja Nabalas kaevandamise puhul kaevu ärakuivamistest. Sama piinlik on asjaolu, et sealsamas kaevu juures esitletakse mingisuguseid energiasambaid. Ja seda ka riiklik-ametlikkusele viitava pruuni, tegelikule vaatamisväärsustele vihjava märgiga, viidaga, millel võiks olla teatav tõeväärtus, millede paigaldamisi võiks kuidagigi reguleerida, nagu ka kaevu juures kuuri seinal oleval sildil kirjutatakse 2010 aastal tõsimeeli müstilisest energiasambast. (see, et prouad „energiakivilt" läbi puuvõra paistva päikese poolt ebaühtlaselt soojendatud alasid leiavad ja niimoodi kosmilise energia pühadusest osa saavad, on teine teema, las nad olla, peaasi et elu huvitav oleks).

 

Ma saan aru, et vald tahab tuntust, vaatamisväärsusi tulutoovalt müüa, aga selle käigus ei tohiks ometigi ulme valdkonda sattuda. Vastasel juhul võivad meie maakaardid ja teeääred täituda absurdsete viitadega totratele „vaatamisväärsustele".

 

Linke:

http://erikpuura.wordpress.com/2010/03/10/tuhala-maa-aluste-jogede-moistatus/

http://www.skeptik.ee/index.php/2010/03/12/kas-tuhala-noiakaev-uldse-on-ohus-et-seda-kangesti-kaitsma-peab/

 

Laser pole mänguasi

Suvel keskpäeval, mil päikesevalgus võimalikult õhukese õhukihi läbib, langeb meil siinmail Päikeselt laias laastus 1 kW kiirgusenergiat ühele m2-le. Päikesesse me siis palja silmaga vaadata ei taha, silmade tervise huvides ka ei tohi.

 

Võtame ühe 1 mW-se laseri, mille ristlõige on 1 mm2, sel juhul langeb pindalaühikule sama suur võimsus, pealegi on laserite puhul tegemist koherentse kiirgusega, mis võib (silmale) oluliselt destruktiivsem olla. Kui DVD-kirjutajatest rääkida, siis nende laserid võivad mitukümmend mW olla, samuti on nende kiired arvatavasti veel väiksema ristlõikega – sellised laserid võivad silma suunatuna väga ohtlikud, silma põhjale väga hävitavad olla.

 

Ehk siis, laser pole mänguasi, laserisse ei tasu mitte kunagi vaadata. Kuigi me ei tunne, et valus oleks vms, võib süütu laserike usinasti meie kepikesi-kolvikesi hävitada.

 

Aga kontsertidel kasutatakse viimasel ajal lasereid? Ja neid suunatakse ka publiku silmadesse? Noh jah, ilma arvutamata, seadmete tehnilisi andmeid lugemata mina neisse vaadata siiski ei julgeks.

 

Vseviovi loeng vs dokfilm Tüürist

Plaanisime kah „Masuurika" loengusarjast osa võtta, aga 150 kroonine sissepääsu hind peletas lävelt tagasi. Kahju muidugi, aga sellise raha eest… Vseviovit saab ka lehest lugeda.

 

Ja 130 krooni eest anti 2 piletit Tüüri uuele dok.filmile. (hea südamlik film (mh, võrreldes teistest kinosaalidest kostuvaga – õik jäid ka ellu, ka sallisolnud (kiiret paranemist vaesele ahelköhijale (kuigi, võinuks vist siiski kiirabi kutsuda)))).

Soomaal 3.04.2010 (fotod)

 

Ostsin minagi pileti Ühtse Eesti etendusele, pika hambaga

Soovist näha, mis seal Saku Suurhallis 7. mail ikkagi toimuma hakkab, ostsin minagi pileti Ühtse Eesti etendusele, või siis „etendusele". Eks näis, mis saama hakkab. Alati saab ju poole pealt ära kõndida.

 

See ettevõtmine võiks võtta ükskõiksuses roidunud valijalt rinnust kinni ja raputada, edastada sõnumi „vaata ka, keda sa valid!". Mitte mingil juhul aga kõike olemasolevat maha teha ega lammutada. Vindi ülekeeramisega (nt rahva valgustamisel lavastajate tõega) saaks üritus rikutud, nagu nad mõnel Nafta etendusel vandenõuteooriatega väga liiale läksid.

 

Kisa-kära on igatahes juba liigagi palju olnud, eks saab näha, on's see ka seda väärt. Peaasi et demokraatia kallale ei mindaks.

Paarist etendusest

Eelmise teema põhjamaise sügavuse ja karguse jätkuks sobiks soovitus minna vaatama Ibsenlikult mõtlikmasendavat Metsparti. Rumal öelda, aga Draamateatri kohta väga hea etendus.

 

Et jätkata katkenud tava panna siia paar rida nähtud teatrietenduste kohta, siis Metshaldjas oleks ka balletivõhikule kindlasti mõnus vaatamine/kuulamine. Just, ka kuulamine.

Pärast Videokraatia vaatamist

Pärast eile ETV-st näidatud filmi Videokraatia vaatamist saab sisekaemusliku, enesesse vaatava, väärika, jaheda, järelemõtliku põhjamise iseloomu üle vaid rõõmustada.

Mahavoki ja HU? kontsert

Mahavoki ja HU? kontsert oli suurepärane! Siiras, lihtne, hea helikvaliteediga.

 

Kontserdilt saadud elamuse muljekomponente lahti arutada üritades meenuvad mh ka väikene kitši- ja kodukootuse komponent. :-) Mis aga ongi osaks sillas 80-ndatesse.

Meie, kangelased

Teatri aastaauhindade jagamisel läks eelmise aasta parima lavastuse tiitel Linnateatri etendusele „Meie, kangelased", tükile, kust me poole pealt minema jalutasime.

 

Saamahimu

See saamahimu on ikka üks hirmus asi küll. See justkui kirjutaks inimeseksolemise failid üle, mobiliseeriks, ärgitaks kaval olema, et aga saaks midagi, alates klaashelmestest, endale, koju viia, ära tarida, kellegi teise eest ära napsata. See on jube vaatepilt, kui väljapeetud väärikas haritud inimene ühtäkki ahnikuks muutub, keda see salapärane ja mõistuseülene jõud mõne tasuta saadava hüve poole kisub.

 

Ma loodan, et see tuleneb meie vaesusest. Ja siit järeldus, mõõdukas jõukus ja küllus oleks ehk platvormiks, millelt mõttetust tühjast-tähjast üle vaadata, tasuta suupistetest, veiniklaasist, õlleklaasist, tassist kohvist, auto klaasipesuvedelikust, veepudelist, uhke autoga priisõidust ja kõigest muust sellisest üle näha.

Nüüd tahetakse kilekotte aktsiisiga maksustada

Nüüd tahetakse kilekotte aktsiisiga maksustada. Prügikottide tootjad kahtlemata rõõmustavad selle üle.

Mina nt olen seni kilekotte ostnud just nii palju, kui on vaja läinud prügikotte. Seega, senini pole meie majapidamises prügikotte vaja läinud. Nüüd aga saab siis nii olema, et kilekoti asemel tuleb hakata ostma sellest samast kilest prügikotte, sisuliselt samu kotte, ainult teise nimega. Ja keskkonda satub ikka sama palju kilet.

 

Huumorit skeptik.ee lehe

Huumorit skeptik.ee lehel, tõsi, mõnevõrra nukravõitu käed-vajuvad-rüppe huumorit.

 

…et nad seda üritust just koolis peavad läbi viima…

Ilma üle virisemine ei muuda midagi

Ilma üle virisemine ei muuda midagi, järelikult on see mõttetu. Lihtne ja loogiline. :-)

 

Ehk siis, vahel on arukas kohaneda, üritada muuta vaid neid asju, mida muuta saab. Ja üldse, mugavusi jahtides võiksime ikka ka rehkendust pidada, kas pingutus mugavuse saavutamiseks „ära tasub"?

 

Skype vs Fring

Teadupärast ilmus paari nädala eest ja lõppude lõpuks ja ükskord ometigi Skype Symbiani telefonidele. Miks ma aga jätkuvalt Fringi eelistan? Sest Fring töötab ka auto käedvabad süsteemiga, Skype mitte.

 

Ja tundub, et Fring tarbib vähem voolu. Kui palju, pole veel viitsinud Energy Profiler-ga kontrollida.

 

Minnes Ajaloomuuseumisse, võib autoga sõita üles, muuseumi territooriumile

Minnes Ajaloomuuseumisse, võib autoga sõita üles, muuseumi territooriumile, parkida lossi ette või parki.

 

Nii kirjutas mulle Ajaloomuuseumi haldusdirektor, vastates murele, et alla treppide juures olevasse (tühjana seisvasse) parklasse tohivad sõita vaid bussid, Eesti Näituste pool on parkimine/sissesõit keelatud ning sõiduautot polegi seal kuhugi parkida.

Jää tuleks vajadusel sundkoristada

Väga keeruline on aktsepteerida mingisuguseidki õigustusi pähesadanud jääle (kommentaarid ühele ERR-i uudisele). Ehk siis, kui inimeste ELU ON OHUS, kusagil avalikus kohas on mingi kukkumakippuv jää või muu kolakas, tuleb reageerida kohe, minutite jooksul, mitte aga aega raisata ettekirjutustega, kutsuda maja esindajat kuhugi vms. Ehk kui omanik koheselt ei reageeri, korraldada katuse sundpuhastus. Lihtne.

 

Ei ole olemas õigustust „alles ju koristasin", „ei jõua, ei saa". Kui ei saada eluohtliku olukorra likvideerimisega hakkama, tuleb omand maha müüa või palgata katusele 24/7 jäävalvur.

 

Päris hirmus on ikka praegu jala liikuda. Kus tolkneb lahti rebenenud vihmaveerenn, lumetõkkeplekid, kus jääjurakad. Ja nii juba nädalast nädalasse, päike katuseis sulatamas.

Katused tuleks nö sunniviisiliselt puhtaks rookida?

Nende purikate ja jääga katustel on nii, et meil pole korda  majas. Pakun et pooltel majadel tuleks riigi/linna otsusel katused puhtaks rookida ja siis peale eluohtliku olukorra likvideerimist majavaldajalt, - omanikult jääeemaldamise raha välja nõuda.

 

Seni aga, kui päike paistab ja/või on sula, tuleb jah, majadest võimalusel eemale hoida. Nii et autojuhid, tõmbame koomale ja küll mahume väikestel tänavatel sõiduteele ka koos kõndivate jalakäijatega ära.

 

Vanad Eesti loodus- ja muud dokfilmid on väga põnevad vaadata

Vanad Eesti loodus- ja muud dokfilmid on väga põnevad vaadata, kuid osad neist vähemnauditavad kuulata.

Muidugi, võib-olla olen nende filmide jaoks liiga rumal, et aru saada loodushäälte, sünge-masendus-kriisk-muusika, kõige vahele pikitud luule, jm helide müriaadist.

 

Õigekiri

Oh jah.

Räägitakse, et sulailmadega muutub lumi raskemaks ja et sellepärast tuleb katuselt lumi ära ajada

Lumi ei muutu sulades raskemaks, pigem ikka vastupidi. Ütleme et ühele ruutmeerile sadanud lumi kaalub x kg, juhul kui ilm soojeneb, vajub see lumekiht lihtsalt kokku (lumme kätketud õhk pääseb välja), kuid lisakaalu ei saa ju mittemillestki kusagilt tulla.

 

Ilma soojenedes on halb see, et võib vihma sadada, mida lumi katusel mingi aeg kinni hoiab – lisakaal tuleb juurdesadanud sademetest. Teine katuseidlõhkuv faktor võib olla lume liikumine katusel, nt koguneb sulailmaga allavajuv lumi lumetõkke taha – seal saab surve katusele suurem olema.

 

Mulle see teede soolamine-kemiseerimine ei meeldi

Võib-olla natukene hilinenud teemakäsitlus, kuid vaadates pigist ja roostetavat poritiiba ei saa vaiki olla.

 

Me elame põhjamaal, kus talvel on aegajalt külm ja libe. Kui me kavatseme siin ellu jääda, pole meil muud valikut, kui keskkonnaga kohaneda. Sest me ei suuda, ja kui suudakski, siis ei tohiks oma mugavuste säilitamiseks kliimat omatahtsi muutma hakata, sademeid tekitada või ära hoida, looma- ja taimeliike oma asurkonnast väljapoole levitada, jõgesid teistpidi voolama panna ja muud kujunenut lõhkuda, jumalusmänge mängida.

 

Mulle paistab see teede soolamine samuti ühe inimliku ülbuse ilminguna - keset talve üritame kemikaalidega suviseid teeolusid luua. Mh rikume sellega teid, omi jalatseid ja riideid, tapame teeäärseid puid, korrodeerime autosid ja muud teeäärset. Turvalisus? Turvalisus on autojuhtide peades, igasuguste teeoludega saaks endid ja teisi surnuks sõita. Kui põhjamaal on talv, siis ongi tee libe ja vastavalt libedale tuleb ka sõita - kohaneda tuleb ka teeoludega. Lund tuleks enne kinni sõtkumist ära lükata, mitte aga kemikaalidega sulatada.

 

Muidugi, ega päris ilma soolata vist ka saa, tõusudel, võib-olla ka suurematel maanteedel ja ehk isegi suurte linnatänavate soolamine on võib-olla ehk natukene arusaadav, aga seda topitakse ju igale poole! Isegi väikestele agulitänavakestele! Minu arvates ei ole terve riigi sissesoolamiseks siiski õigustust.

 

Ehk siis, võib-olla on mu pahameel asjatu, kuid sel juhul sooviksin teada, mida meie teedele pannakse, kuidas see mõjub autodele ja keskkonnale? Et ma teaks valida, kas valin hommikul sõitmiseks suure tänava, kus -10 kraadi juures muda lendab või sõidan alternatiivseid väiksemaid tänavaid pidi, kus hommikul pole veel keemiapuistur jõudnud. Ning kes otsustab, kuhu soola külvata ja kuhu mitte? Kui palju see soolamine mulle kui maksumaksjale maksab?

 

Seoses lumega neliveolistest

Nähes ja kuuldes, kuidas meist paljud on oma autodega lumes jännis, panen paar selleteemalist mõtet kirja.

Autosõit on 100% füüsika ja matemaatika, jõuvektorite liitmine-lahutamine teel ja autot konstrueerinud inseneride peades. Kuid üks kesksemaid mõisteid, mille ümber jõudude rehkendus käib, on inglise keeles tracking circle. Eestikeelset vastet ma kahjuks ei teagi. Alljärgneval joonisel tähistab ringjoon jõudu, mil rehvid teel libisema hakkavad, see on nö pidamise piir.

Mida karedam tee, seda suurem ring, seda suuremat jõudu saame rehvide kaudu teele edasi anda (kuiva asfaldi puhul, surudes rehvi vastu maad jõuga 1000 N (ca 100 kg), hakkab see rehv libisema külgsuunalise 1000 N jõu juures - rehv suudab pakkuda kiirendust 1G). Et tavalised rehvid taluvad igas suunas enamvähem võrdset jõudu, siis rakendades rehvidele mingi suunaga jõude, peame valima, kas me kasutame kogu saadaoleva haardumise ära kiirendamisele/pidurdamisele VÕI auto suuna muutmisele. Kui me gaasi ei lisa või ei pidurda, on rooli keeramine kõige tõhusam, kogu haardumine on rakendatav sõidusuuna muutmisele.

Heaks näiteks on praeguse libedaga foori alt startivad BMW-d, millede tagumikud vänderdavad - kogu jõud, millega vedavad rattad „teest kinni hoiavad“, saab ära kasutatud veojõule – külgsuunaline pidamine on seega 0 – auto tagumik käib suvaliselt kaksipidi (õigemini, kui kahe vedava ratta alla satub erineva karedusega tee, kui parempoolne ratas satub karedamale pinnale, ajab auto tagumiku paremale poole ette).

Seega, kaherattaveolisel autol on vedavatel ratastel külgsuunalist „pidamisreservi“ vähem kui mittevedavatel ratastel. St kurvis saabub vedavatel ratastel libisemispiir varem. Ja mitte ainult kurvis, külgsuunalisi jõude põhjustab veel tuul, tee kalle, teel olev takistav lumi, vesi jne. Seega, kui auto kas kiirendab, sõidab suuremal kiirusel ühtlaselt või pidurdab mootoriga, mõjuvad ühtedele ratastele ühesugused teistele teistsugused jõud, libisemisepiir on esi- või tagaosal erinev. Reaalselt tähendab see seda, et libedaga auto vingerdab, pole stabiilne, sõidusuunda tuleb rooliga korrigeerida… kui õnnestub.

Meil on tänavatel suur hulk neliveolisi. Kuid lahendusi, kuidas mootori veojõud ratasteni viiakse, on mitmeid. Nt viskosiduriga, mis tähendab, et auto on põhimõtteliselt esiveoline, muutudes neliveoliseks vaid siis, kui esirattad hakkavad kaapima. St mingil (ennustamatul) hetkel muutub auto iseloom. Sama on nt VW-te Haldexiga ja paljude teistega, kus tagasillale jaotab veojõudu auto elektroonika, kuid jällegi, auto muutub mingil hetkel esiveolisest neliveoliseks, ja seda siis, kui programmeerijad on seda heaks arvanud. (siin on ka mingisugused pildid). Muidugi, libedaga kohalt minnes toimivad nad hästi.

Siis on veel selliseid neliveolisi, milledel veavad kõik rattad võrdse jõuda. Kogu aeg. Ei pea ootama, mil silikoonõlid soojenevad või elektroonika õli abiga keskdifris kettaid kokku surub. Sellisteks, kus veojõu jaotamine on lahendatud hammasratastes ja metallis, on nt Audi Quattrod (A4, A6, A8, S4, S6, S8) ja manuaalkäigukastiga Subarud, maastureist osad LandCruiser, oleksin tänulik, kui mind siinkohal täiendataks. Kiirendades, ühtlase veojõuga sõites või ka mootoriga pidurdades moodustuvad kõigi 4 ratta alla ühesugused ja võrdse pikkusega jõuvektorid. St auto liigutamiseks vajaolev jõud jaguneb võrdselt 4 ratta vahel, st mh seda, et vedav jõuvektor on veidi üle 2 korra lühem kui kaherattaveolisel, külgsuunaliseks pidamiseks jääb suurem reserv – selline auto ei satu nii kergesti külglibisemisse, ja kui satub, ei lähe vaid vedav telg külglibisemisse, auto ei võta nii kergesti suunda kraavi poole, vaid säilitab paremini oma asendi teel. Lisaks eelnevale, nende autode iseloom ei muutu kurvis, kiirendades või libisema hakates jaguneb mootorilt tulev või mootorisse minev jõud igale rattale võrdselt. Auto juhitavuse iseloom ei muutu. Quattro puhul oleks kõige näitlikum öelda, et gaasi andes „poob keskdiferentsiaal end kinni“, veojõu kadudes laseb esi- ja tagatelje omavahel lahti.

Siis on veel selliseid neliveolisi, milledel on esi- ja tagasild omavahel jäigalt lukustatavad. Need on need (vanemad) klassikalised maasturid, nn kastikad, Pajerod jne. Maastikul on jäik ühendus suurepärane, kuid liikluses on taoline lahendus ohtlik. Seni kuni pole külglibisemist, on kõik hästi, auto seisab teel ja on stabiilne. Kuid juhul kui siiski tekib külglibisemine, on sellist jäiga keskdifriga autot väga keeruline külglibisemisest välja tuua. Sest kuna esi- ja tagatelg on jäigalt ühendatud, ei saa rattad erineva kiirusega pöörelda, tagarattad, mis tahaks külglibisemises (peaaegu) paigal seista, hoiavad kinni esirattaid ja vastupidi. Kandes selle situatsiooni meie tracking circle-le, mõjuvad, hoolimata sellest, et juht ei kiirenda ega pidurda, esi ja tagaratastele vastavalt pidurdav ja kiirendav jõud – sellevõrra vähem või üldse mitte jääb rehvidel pidamisreservi külgsuunas. Kui mu jutt nüüd segaseks jäi, siis kujutame ette autot, mis teeb piruette, kõik rattad käivad siis isepidi ja –kiirusega ringi, st tahaksid käia. Kui neil seda teha lastakse, on neil külgsuunaline pidamine maksimaalne. Kui me need rattad omavahel jäigalt seome, ei saa ükski ratas omatahtsi ringi käia. Hea küll, piruette tehes on asi juba hull ja sellist autot on väga keeruline kontrolli alla saada, aga umbes samasugune pilt on rataste pöörlemistega siis, kui autol on lihtsalt kergelt külg ees. Olen paar aastat sõitnud paralleelselt A4 Quattroga ja Pajeroga, nende käitumine libedal on väga erinev, mis minu jaoks on olnud piisav tõestus, et jäik „keskdiffer“ on maanteel ohtlik.

Miks on soovitus „libisemisel sidurit vajutada“ mõistlik? Sest sel juhul kaovad meie tracking circle-lt punane ja sinine vektor, kogu rehvide pidamist saab kasutada külgsuunaliste jõudude jaoks, külglibisemisest välja tulemine on kõige efektiivsem.

Muidugi, see kõik on tegelikult keerulisem, aga minu arvates võiks ohutuse ja sõidumugavuse seisukohalt eelistada liikluses (talvel, vihmaga, kruusal) neliveolisi sõiduautosid, milledel on pidev nelivedu, kus ette ja taha jagatakse kogu aeg veojõudu 50%/50% (link nt TorSen keskdiferentsiiliga sõiduautodele). Maastikule valiksin kolme jäigalt lukustatavate diferentsiaalidega G Mercedese. (link ühele videole, sealt pakutakse neid veel ja veel)

Keda huvitab, siis netis on asjalikku infot kuhjaga. Vabandatagu mu lohakas keelekasutus ja nirud illustratsioonid.

K. Tarand "Põhiseadus ja palvehelmed"

Kaarel Tarand „Põhiseadus ja palvehelmed". Jah, millal kaovad usutalitlused riiklike tähtpäevade kavadest ja nende ülekanded ERR-st? Minu arvates võinuks see 200 aastat tagasi juhtuda. Ei, pigem juba 400 aastat tagasi.

 

Rahvas nõuab? Ma ei oleks kindel. Ning minu arvates ei tohiks ERR laskuda jamaloogiamutta, horoskoobindusse, nõiandusse ja muusse säärasesse.

Avalikud loengud ja kuulajaskond

Naine kirjutab ühest loengust-koosviibimisest. Ega seegi väga kirgastav variant ole, kui kuulajaskond räägituga, nohistamise järgi otsustades, suuremat kaasa ei mõtle ega märka jutustatust lugu pidada.

 

Mitte et ma seda tänase ja veel vähem kolmapäevase loengu kohta tahaksin öelda. (või tänase kohta siiski?)

 

Vene vs Saksa okupatsiooni

Jaan Kross 1998. aasta 24. veebruari Carte blanche saates: „50 aastat Vene okupatsiooni elasime üle, Saksa okupatsiooni poleks me üle elanud".

 

Vaataja ja punnitav tippsportlane

Kolakowski, siin läbi Toomas Pauli, mõtiskleb, et kas tippsportlane, kes ajab taga  sajandiksekundeid ja sentimeetreid, kaotab mõistuse treenides või pole tal seda olnudki. Aga just, taoliseks mõistetamatuseks on praegu läbi olemasoleva vaataja/maksja soodus pinnas, kui on neid, kes vaatavad punnitavat sportlast, on ka punnitavaid sportlasi. Lihtne.

 

Aga ka Artur Adson oli tark mees. :-)

 

(seni kuni raadios ja televiisoris sport võimutseb, on paras aeg raadio- ja telearhiividest vanu vaatamata saateid kuulata-vaadata)

 

Auto teisaldamise vajaduse võiks otsustada politsei

Minu arvates oleks mõistlik, kui auto teisaldamise vajaduse otsustaks politsei. Ja ainult politsei. Kui kellegi auto segab liiklust, seisab kellelgi ees, tuleks pöörduda politsei poole, kes kas trahvib või kui auto tuleb viivitamatult teisaldada, korraldab ka auto äraveo (lubab praegustel autonoolijatel peale lennata).

Reaalsusest ehk füüsikast: kui külm on märjana olla?

Inimese soojuslik võimsus [W] toatemperatuuril on puhkeolekus arvuliselt umbes võrdne kehakaaluga [kg], st 70 kg-ne inimene kütab ruumi ja kaotab ise umbes 70 Wh tunnis.

 

Vee aurustumissoojus toatemperatuuril on ca 2,5 MJ/kg (=0,7 kWh). Ütleme, et duši alt tulles kuivatame käterätikusse 0,1 liitrit vett (mul ei ole head kaalu, et käterätikut enne ja pärast kuivatamist kaaluda). Juhul kui see 0,1 l vett meie nahalt aurustuks, viiks see kaasa ca 70 Wh energiat. Märjana keset tuba seistes kuivame aga paari minutiga ära, st sama suure hulga energiat, mis me tunni jooksul tavaolekus ruumile üle anname, kaotame kuivades täiendavalt paari minutiga. Suvel ujumast tulles kuivame tuulise ilmaga veelgi kiiremini. (Juhul kui nahk kuivades jahtub sedavõrd, et on külmem kui ümbritsev õhk, saame osa aurustumissoojusest meid ümbritsevast õhust.)

 

Ning sellest tulenevalt oleme evolutsiooni käigus higistama õppinud.

 

Ma kaevaks elektrikilbid ja autod lume alt välja

Ma kaevaks praegu elektrikilbid ja autod igaks juhuks lume alt välja. Ja majade vundamendi/seina ääred vabastaks mehekõrgustest lumehangedest. Juhul kui tegemist ei ole jääajaga (sellnei peaks veel aega olema), sulab see kõik varsti ära.

 

Loodetavasti ostetaksed sel talvel rohkem uusi neliveolisi

Pooltühistel teemadel jätkates, loodetavasti ostavad sakslased ja teised uute autode ostjad sel talvel keskmiselt rohkem neliveolisi sõiduautosid – mõne aasta pärast on kasutatud Quattrote valik suurem.

 

Keelaksin üherattaveoliste autode tootmise ära

Kui ma oleksin põhjamaade direktor, keelaksin üherattaveoliste autode tootmise ära. :-) Nad ei liigu ja ei lase ka teistel liikuda.

Ja jalakäijamõrtsukatest maastureid ka linna ei lubaks. Linnas sõitku vaid neliveolised sõiduautod, -kaubikud ja muud neliveolised.

Rumaluse talumine on vahel ülejõukäiv

Pikem vahe kirjutamises kohustaks justkui põhjalikumat-asjalikumat sissekannet kirjutama, mõtlemiseks ja sõnaseadmiseks on ju nii palju aega olnud. Aga ei, seekordne ütlemine saab ülbelt ütlema, et rumaluse talumine on vahel ülejõukäiv. Olgu selleks tänase EPL vahel ilmunud „Loodus ravib", vohav düsgraafia (reklaamides, menüüdes ja mujal) (ah jaa, menüüdest, ühes söögikohas müüakse mahla hinnaga 16 krooni 0,200 ml), ajakirjanike – poliitikute sõnavõtud reaalteaduslikel teemadel jne.

 

Kurat võtaks.

Natuke piinlik autoga üksi sõita

Ka tegelikult, aegajalt on natuke piinlik autoga üksi sõita, linnaruumi ja -õhku raisata. Samas, süümepiinu kergendavaks asjaoluks on 30 aastat vanad trollid, ja veel parem, võtta veel kedagi auto peale.

Balletiõhtu on üks omapärane ja mõnus vaatamine

Balletiõhtu on üks omapärane ja mõnus vaatamine. Eriti III vaatus!!

(Rahvusooper Estonia laval võinuks muidugi ka esimene vaatus orkestrimuusika saatel mööduda, makimuusika sellesse majja vist siiski ei sobi)

Valides etendusel "Kes kardab Virginia Woolfi?" istekohta

Valides etendusel „Kes kardab Virginia Woolfi?" istekohta, valiks ma koha diivanite lähedusse ja teise ritta.

(lavastajale tahaksin öelda, et relva ega relvataolist eset ei sobi mitte kunagi inimeste ega koduloomade poole suunata)

 

Nummerdatud baleriinid

Baleriinidel võiksid numbrid seljal olla, saaks aru, kes - kuhu liikunud on.

PC vs mac

Väga asjalik pilt. :-)

Pärit siit.

Miks diisel soojaks ei lähe?

Päris nii see ei ole, et diisel võtab vähe kütust, kasutegur on suur, kogu kütuse energia muundub väntvõllil mehaaniliseks energiaks ja mootor ei lähe sellepärast soojaks. Ei ole nii. Asi on selles, et diisli ja otto ringprotsessid on erinevad. Otto ehk bensiinimootorisse juhitakse vaid nii palju õhku, kui on vaja bensiini täielikuks põletamiseks (massisuhe 1:15-le), mitte aga rohkem. Diiselmootorisse sisenevat õhku aga ei piirata, ja selleks, et töötakti alguseks oleks silindris suurem rõhk, et tagada diisli võimalikult efektiivne põlemine – diiselmootor pumpab endast tunduvalt rohkem õhku läbi kui bensiinimootor. Bensiinimootoris tekkivast soojusest eraldatakse enamus läbi jahutusvedeliku, diislil aga mootorit läbiva õhu kaudu. Protsente ei oska ma öelda, bensiinimootori puhul kehtib rusikareegel, 1/3 soojusest lahkub läbi väljalaske, 1/3 läbi jahutusvedeliku ja 1/3-st saab kasulik energia. Diisli puhul lahkub rohkem soojust väljalaske kaudu kui jahutusvedeliku kaudu. Jahutusvedelik on aga see, millega salongi soojendatakse.

 

Siiski, mingi allika diislist lahkuva soojuse kohta leidsin (ajusopist ja Googlist, aastast 2000 :-).

 

 

Ja veel, muidugi on väga oluline insenerimõte, see, kas ja kui palju on mõeldud külmadele ilmadele. Ehk siis, see, kui soojaks diiselauto läheb, sõltub auto ka margist.

 

 

Spämmi hulk suureneb?

Tundub, et viimasel ajal on märgatavalt suurenenud firmanimi@ aadressidele saadetava spämmi hulk.

M. Lotman: Neitsi horoskoope ei usu

M. Lotman EPL-s Neitsi horoskoope ei usu. Olen selliseid artikleid vägaväga oodanud ja ootan kas edaspidi! Tunnistagem, see on täiesti ja erakordselt kohutav olukord, kus tõsiseltvõetavusele pretendeeriv ajaleht trükib selliseid nähtusi, nagu astroloogia, ennustajad, nõiad! Õõvastav oli mh paberlehes olnud graafik, kus erinevate Euroopa riikide uskumised oli ära toodud. Nt Maltal usub jumalat 95% inimestest!!!

Soojakulud uues ja vanas, tasakaalustamata keskküttesüsteemiga majas

Detsembri soojakulud:

1952-l aastal ehitatud, 10 korteriga keskküttega majas: 43,02 EEK/m2; (ja toas on ikka jahe)

2007 aastal ehitatud, 9 korteriga gaasikatlaga majas: 16,51 EEK/m2.

 

Kui saaks kogu riigi elu- ja muud ruumid soojapidavamateks…

Paar linki kliimast ja sellest, kas ja miks ta muutub

Endale, paar linki kliimast ja sellest, kas ja miks ta muutub:

Olavi Kärner: kas inimene mõjutab kliimat?

Eesti teadlane: inimeste süül kliima küll ei soojene!

http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html

http://globaleconomicanalysis.blogspot.com/2009/11/hackers-prove-global-warming-is-scam.html

http://www.geocraft.com/WVFossils/greenhouse_data.html

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=28572851

 

 

EPL: Valeväide liustike sulamise kohta pani ÜRO kliimaeksperdid tule alla

Üks põhjustest, miks ma inimtekkelise kliimasoojenemise vastu niiväga skeptiline olen olnud, peitub taaskord eilses EPL-i artiklis Valeväide liustike sulamise kohta pani ÜRO kliimaeksperdid tule alla. Ehk siis, IPCC kliimasoojenemise käsitlust ja pretendeerimist teaduslikkusele ei ole võimalik tõsiselt võtta. Näiteks IPCC absurdne väide, „vaidlus inimtekkelise kliimasoojenemise üle on juba vaieldud ja pole mõtet sellest enam rääkida" (sama väitis ka Al Gore) – ehk siis, teaduses on selline väide ABSRUD, nonsenss. Kliimaraportid peaks ja tohiks tugineda AINULT teaduslikele artiklitele. Teadusartiklil on aga väga konkreetsed nõuded. Kellegi alusetutele, kontrollimatutele arvamusele, mis tuginevad (kui üldse?) andmetele, mis pole kõigile kättesaadavad, pole mitte mingisugust kaalu. Tore on, kui keegi midagi arvab, kuid see ei ole teadus, sellisele pinnale ei saa edasised teadustööd tugineda, taolised raportid võivad olla ajaviite - öökapilugemiseks, aga mitte riikidevaheliste kokkulepete aluseks.

 

On alust arvata, et kui inimtekkeline CO2 põhjustaks kliimasoojenemist, oleks seda kinnitav käsitlus ka tegelikult teaduslik. Ei oleks praegust varjamist, võltsimist, andmete korrigeerimist. Teadusajakirjades avaldataks raportite aluseks olevaid nõuetekohaseid teadusartikleid. Ehk siis, tekib küsimus, miks on IPCC ümber selline susserdamine ja salatsemine?

Tsitaat, veidi nukrakstegevast kirjutisest skeptik.ee lehelt

Tsitaat, veidi nukrakstegevast kirjutisest skeptik.ee lehelt:

Lõpetuseks päeva mõte Carl Saganilt:

Teadus ei ole täiuslik. Seda saab vääralt kasutada. See on kõigest tööriist. Aga see on parim tööriist, mis meil on, iseend parandav, jätkuv, rakendatav kõigele. Teadusel on kaks reeglit. Esiteks — pole olemas pühasid tõdesid; kõiki oletusi peab kriitiliselt uurima; autoriteedist tulenevad argumendid on väärtusetud. Teiseks — mis iganes on vastuolus faktidega, tuleb ära visata või ringi teha. … Nii mõnigi ilmne asi on teinekord vale; ootamatu on mõnikord tõene.

[Science] is not perfect. It can be misused. It is only a tool. But it is by far the best tool we have, self-correcting, ongoing, applicable to everything. It has two rules. First: there are no sacred truths; all assumptions must be critically examined; arguments from authority are worthless. Second: whatever is inconsistent with the facts must be discarded or revised. … The obvious is sometimes false; the unexpected is sometimes true. Cosmos 1985

 

Ühest autost

Majal ja majal võib olla suur vahe, nagu ka raamatul ja raamatul, heliteosel ja heliteosel, toolil ja tooli, toidul ja toidul, autol ja autol. Jah muidugi, odavalt ehitatud autot ei ole kohane kalli ja targemat insenerimõtet ja materjale sisaldava autoga võrrelda, pahasti on aga siis, kui kehvasti väljakukkunud auto eest palju raha küsitakse! Kui odaval autol külmaga uksi avades need valjusti krääksuvad, ust lukustades ukse sees midagi kääksub, juhthoovad on raskesti/ebaloogiliselt kasutatavad, auto peaaegu uuena koliseb, külmaga tagavedrustus krigiseb (umbes nagu vanad lehtvedrud), salongiõhu ventilaator undab (nagu vanasti Moskvitšil), pole hea juhitavusega, võtab nõrga mootori kohta liialt palju bensiini, rooli ei jõua ühe käega keerata (roolivõimendi pole kiirustundlik), pedaalid nõksuvad jalgade all kojameeste taktis, päikesesirmi ei saa käpikutega alla keerata (pole kohta, kuhu sõrmi taha ajada), armatuuris puudub mootori temperatuurinäidik (ei tea millal on mõtet kägisevat salongiventilaatorit puhuma panna), külmaga ei tõmba turvavööde rullid turvavööd sisse (autost väljudes tuleb turvavöid istme kõrvale sättida, et neid mitte ukse vahele lüüa), siis see kõik oleks mõistetav - odav ju, selle raha eest ei saagi paremat teostust. Aga kui just selliste ja veel muude hädadega pisiauto maksab poes pea 400 000 krooni, on minu arvates midagi väga viltu.

 

Milana kirjutab näljutamisest

Lugemist tütarlastele: http://milanapaevik.blogspot.com/2010/01/kas-ka-sina-unistad-naljasurmast.html

 

 

2 varianti

Võib teha nii, et
a) kõigil oleks parem
b) minul oles parem (kui teistel)

Eesti keele seletav sõnaraamat EKI kodulehel

Tuleb välja, et iga eestimaalane ei tea veel, et uus 150 000 märksõna sisaldav Eesti keele seletav sõnaraamat on Eesti Keele Instituudi kodulehel kõigile tasuta kättesaadav: http://www.eki.ee/dict/ekss/.

Nagu teisedki EKI keelekogud.

Millal see elulooline kollasus raamatupoodides lõpeb?

'Tea millal see elulooline kollasus raamatupoodides ja müügiedetabelites ükskord lõpeb? Ja milline žanr järgmiseks moeröögatuseks saab? Ei ei, kuniks on lugejaid, antagu aga minna, trükitagu neid aina juurde… päriskirjanduse (*) lugemine pelutabki ju õhtul voodis lugedes une ja rahvuslik koguprodukt saaks vähenenud unetundidest kannatada. Pealegi, parem imeda enesesse edeva tele- või teatritegelase isiklikku elulugu, kui määrida omi mõtteid astroloogia või muu sarnase jamaloogiaga.

 

(*) Tõde sai öeldud. :-)

ERR-i saadete arhiivid võiksid olla kuulatavad/vaadatavad Elioni digiboksiga

Oleks tore, kui Elion läbi oma digibokside pakuks ERR-i saadete arhiivist kuulamise/vaatamise võimalust. Klassikaraadio ja Vikerraadio saateid vähemalt.

Asjatundmatud looduskatastroofide kajastused meedias

Soovimata küll pahurtargutav olla, ei saa me minu arvates kuidagi rahul olla meedia asjatundmatute looduskatastroofide kajastustega. Ebaadekvaatsus hakkab silma nüüd Haitil toimuva kajastamises kui ka nt 2005 aasta New Orleansis toimunu edastamises (leidsin ühe oma kommentaarigi üles). Nimelt, esimesed uudised räägivad a'la 100-st hukkunust, kuigi telepildis on taamal purunenud/üleujutatud linnaosad. Siis algab erinevate meediaväljaannete vahel võistlus hukkunutu arvu enampakkumises. Järgmisena keskendutakse üksikute inimeste pääsemistele, kõik see ninnunännu emotsioonid, seejärel järgneb lootusepuhang, et hullem on möödas. Päev hiljem selgub „üllatuseks", et palju inimesi jäi ju ellu, kelledel pole aga ei juua ega süüa. Sel ajal, kui keegi kusagilt välja õngitseti, sureb nurga taga 100 inimest vigastustesse või janusse.

 

Mina aga sooviksin reaalses maailmas toimuvast kainet ja loogilist ülevaadet - maa värises, suures linnas varises väga palju maju kokku (x % majadest), et suur osa linnainimesi viibib just hoonetes, saab x-st mingi hinnangulise hukkunute arvu tuletada. Siis, kas haiglad jäid püsti, kas tänavad on sõidetavad, elekter ja side toimib? Et mõne tunni pärast peale maavärinat on sadadel tuhandetel kui mitte miljonil inimesel janu, siis ülioluline teema on see, kas ja kuidas suudetakse vett, toitu, öömaja organiseerida. Ehk siis, me soovime ju teada, mis toimus, mis toimuma hakkab, palju on surnuid-vigastatuid, millised on väljavaated edasiste surmade vältimiseks, mida on puudu jne. Praegu pakutakse aga juhuslikke pildikesi juhuslikest sündmustest.

 

Elektrienergia säästmise seade

Viletsat huumorit: Elektrienergia säästmise seade. Sellise jama ja seadme selgituste peale ikka annab tulla…

 

Horisont: Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö

Kui ma ei eksi, siis viimases Horisondis ilmunud artikkel Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö on üks väheseid (või ainus?) selleteemaline kirjutis, kus CO2-e hüsteeriat hukka ei mõisteta.

 

Paljudele aspektidele leiab netist vastuväiteid, kuid ma ei söandaks siin nimetatud artiklit kommenteerida.

Usutavasti kajastub õues valitsev ilu ja talveesteetika ka meie meeleoludes

Usutavasti kajastub õues valitsev ilu ja talveesteetika ka meie meeleoludes. Vastupidiselt nt brittidele.

Lume sulatamisele kuluvast energiast

ERR: Moskvas hakatavat lund sulatama. Kiire ja elementaarne arvutus:

1 kg lume sulamise erisoojus (latentne soojus) on 334 kJ*kg, koos miinuskraadide juurest oleva lume 0 kraadini soojendamiseks kulub ka mingi energia. Ehk siis, nt 400 kJ*kg tähendab 111 kWh energiat tonni lume sulatamiseks. Kui seda teha diisliga, siis 40 MJ/kg = 11 kWh ehk siis 10 liitrit diislit tonni lume sulatamiseks.

Seda siis juhul, kui sulatava seadme kasutegur 100% oleks. Tegelikkuses kuluks koos lume soojendamisega diislit ehk poolteist…paar korda rohkem. Autodega äraveoga ei oksa ma siin kohe võrrelda, ei tea, mitu m3 autole mahub, nt kui 50 m3 (sahatatud-kopaga tõstetud lume tihedus?) ja kütusekulu on 30 l/100 km, siis autodega paarikümne km kaugusele vedades kulub vast nii 10 korda vähem kütust. Umbes. Hinnanguliselt.

Latentsest ja muudest (eri)soojustest: http://ael.physic.ut.ee/energia/loeng2.doc

HILJEM: Just, see 344 kJ*kg on lume sulatamiseks kuluv latentne soojusenergia, 0 kraadisest lumest 0 kraadise vee saavutamiseks. Lume soojendamiseks kuluv energia sõltub ilmast. Paremaks hoomamiseks olgu lisatud, et ühe kg jää sulatamiseks kulub 80 korda rohkem energiat kui ühe kg vee temperatuuri tõstmine 1 kraadi võrra. Ehk siis, jää ainuüksi sulatamine on sama energiamahukas kui 0 kraadise vee kütmine 80 kraadini.

Jah muidugi, selle lumesulatuspeletisel on mingi ühest väiksem kasutegur. Peale selle tuleb lumevesi 0 kraadist soojemaks kütta, muidu külmub sulatamisahjust välja voolav vesi sealsamas jälle ära... lume sulatamine on hullmeelselt energiamahukas ettevõtmine. (kui just Islandi kombel kuumaveeallikate soojusega ei saa tänavatelt lund sulatada)