21. sajandi katk

Ülekaalulisus on 21. sajandi katk. Nii ütles dr Levin. Selline mõte tuli siin Webberi kontserdil inimesi ja toole vaadates.

Milleks raha teenida?

Pole mingit vahet, kas teenida 10000 või 30000 krooni kuus, nagunii viiakse kõik söögirahast ülejääv raha poodi, vabaaja sisustamiseks. Elu mõte näikse olevat poes käia ja asju kokku osta. Kurb.

Poodidest

Väikestes maakohtades on heal juhul 1 pood, halvemal juhul käib kauplusauto. Natukene suuremas kohas on juba 2 poodi, kuigi ühesugused, st kaubavaliku seisukohast on seal siis 2 poolikut poodi, ja nende summa on ikka umbes pool. Jne. Küll oleks tore kui sellistel puhkudel kahe (3, 4 …) imeliku poe asemel oleks 1, rohkem poemoodi pood. Konkurentsi ja hinnateemadel seekord siin ei räägi.

Selline mõte tuli Kiviõli poodidest süüa otsides.

Haige värk

Anneli kirjutas veest.

Tirtsud

Tirtsude lärmiga tuleb mulle ikka ja jälle sügisene metsseajaht meelde, (hilis)õhtul puki otsas passimine ja tirtsulärmi needmine – ei kuule kui sead kusagil lähedal on ja millal eriti vaikselt tuleb olla. Samas, nende lärm summutab jällegi riiete sahinat…








Kuigi mulle tundus, et nad võdistavad lihtsalt oma tiivakesi, siis tegelikult nad hõõruvat tagajalgade sisekülgi vastu tiibu. See konkreetne modell lõpetas poseerimise ajaks oma siristamise, nii et piltidelt ei õnnestu tuvastada, millised kehaosad liikumises on olnud.

Sipelgad

Horisondis kirjutati hiljuti, et kui inimkond kupatada ühele kaalukausile ja sipelgaskond teisele, siis jääksid need kaalukausid tasakaaluasendisse seisma. Huvitav, kui palju keskmine sipelgas kaalub? Saaks teada, mitu sipelgat maamunal elab. Eestis elab neid vähemalt seitse siljonit.

Tore

Öösel ja vaikuses lähevad mõtted risti-rästi. Pole pidet kust kinni võtta.

Kempsud haisevad

Praegu ongi kempsude haisemise aeg.

Näljahäda

Kes kurat need parmud ja sääsed ja muud säärased tõprad küll välja mõtles?!? Ei, rohkem pole aega siin muliseda, peab tapatööd jätkama.

Mhmm, miks siin viimasel ajal nii palju hädaldamist on?

Tahan õiendada

Ma vahel ikka katsun ka intelligentset inimest mängida, viisakas, hästi tolerantne jne. olla. Mõni asi teeb aga ikka tigedaks küll. Nt see üleüldine Saaremaal joomas käimine. Eile tulin lolli aruga lõuna paiku Virtsu, et vaja paar päeva saarel olla… aga, siin ju see kollektiivne ajude_etanoolis_leotamise üritus, mõni nimetab seda ka Õlletoobriks. Miks nii sapine? Aga selle kontingendi käitumise pärast, sadamas, liikluses, ja see lärm mida sadamas passides tuleb taluda. Õhhhh.

Teine asi mis tigedaks tegi. Käisin selles firmas, kus bussile alarm peale pandi. Pätid käisid ju bussis sees, ja nii, et buss röökima ei hakanud. Ja siis konstateerivad, „paigaldaja viga“, tagaluugi avamise peale ei saanudki kisama hakata. Minu jaoks oli see tiba kallivõitu viga.

Vaeseid ja nõrku on viisakas aidata. Ja mõista. Ka vaimuvaeseid, nt neidsamu pätte ja huligaane, no et ju oli neil raske lapsepõlv, väärkohtlemised, väär kodune kasvatus või selle puudumine, jne, et see indiviid pole ju ise süüdi, et ta pätt on. Ta ei hakanud ise pätiks, vaid ta kasvatati pätiks. Hea küll, ega neil elu kerge vast ei ole jah. Tigedaks teeb aga see, kui see pätt sellest aru saab, et temast üritatakse inimest teha, talle ei vastata selles keeles, milles tema maailmaga suhtleb (teadupärast on nad destruktiivsed), ollakse tolerantne, pigistatakse vahel silm kinni, et ju ta areneb veel, ei anta latakat vastu kui ta lööb. Vot sellistega suhtlemisel tuleks vahel ikka see nende vaimsele tasemele vastav keel valida.

Veel. Mingisuguste tuusade eskortimine, sellega liikluses segaduste ja ohtlike olukordade külvamine, ja seda vaid selleks, et mingit mehikest kuhugi kähku viia. Ma kujutan ette nende politseinike tülgastust, kes on sunnitud liikluses sigatsema, maanteel autosid põhimõtteliselt välja rammima, et maanteele jõuga 3. rida tekitada. Tagavad niiviisi selle tuusa turvalisust? Väga huvitav turvalisus.

Nukraks teeb

Meil ei ole presidenti, meil ei ole valitsust, meie pealinnal pole linnavalitsust, väga paljudel valdadega on sama sandid lood. Suur osa rahvast on äraootaval seisukohal, ootavad kannatlikult, et ükskord selline olukord ju ometigi lõpeb, et meie riigis ju ON inimesi, kes suudavad ümbritsevast aru saada, kes on võimelised naatukenegi!!! oma tööd tegema. Rahvas näikse olevat justkui tuimaks muutunud, jah, meie linnade tänavad on KOHUTAVAS seisukorras, (sellest saab eriti hästi siis aru kui mõnda aega mitte linnades sõita või korraks välismaal käia), meie politsei, tuletõrje, piirivalve laguneb, me ei ole võimelised seoses euroliiduga avanenud võimalusi kasutama, erimeelsuste vältimiseks valitsuses tundub lihtsaim lihtsalt vait olla, riigile varem sissejoostud hoo ümber jalalt jalale karata ja hüüda „mina tegin mina tegi!“.

Või siiski, kui Eestil kohe üldse valitsust poleks, oleks vaid mingisugune ametkond, mis eelmise aasta eelarveridu korrutab nt 1,1-ga, siis ehk ei laguneks (lammutataks) me riik nii kiiresti, ei mängitaks rahva raha kellegi taskusse? See oleks vist parem variant, kui see praegune, kus poliitilisel areenil laiutavad ees tegelased, kel puudub vaimne potentsiaal teha oma valitud tööd… ma ei viitsi siin rohkem sel teemal vahutada. Piisab kui uudistest ministrite jne tegelaste sõnavõtte ja tegusid jälgida. Päris jube kohe.

Jänes

Ja eemal on ka kass nööri otsas.

Proov telefoniga

Mitte et grafomaania eriti ägedaid vorme võtaks ja ka mobiiliga siia kirjutama peaks, aga huvi pärast proovin.      

Täiendus: eelnev jutt tuli siia selle abiga.

Oh, hea mõte tuli

Korjata kaubanduskeskustest rahvast bussi peale, ja sõita prügimäele. Näitliku õppevahendina võiks Eestis ühe ööpäeva jooksul tekitatud prügihunniku suurune prügihunnik (küll on vinge lausekonstruktsioon) seal prügimäel olla. Teha tiir ümber hunniku ja tagasi sõita, teine tiir teha ümber kaubanduskeskuse. Ja siis lisada, et see on meie elu, selleks me tööd teeme et see ahel toimiks. Ja et ümber toorainete hunniku, millest see kaubanduskeskusetäis asju toodeti ja kohale toodi, ei saa bussiga sõita, see oleks liiga suur.

Majandusest ja mõttekusest ja... st kisub jälle targutamisks

Ma siin seadsin oma aruraasukesega selliseid tarkasid sõnu ritta, nagu majandusmudel ja tegelik omahind. Katsun nüüd tiba selgitada, mida selle all mõtlesin. Olla kaht sorti väärtust, tarbimisväärtus ja vahetusväärtus, taolise liigituse autor A. Smith ise tõi näite õhu ja teemanti kohta, õhk ei maksa midagi, aga selle õhu tarbimisväärtus inimesele on tohutu, vältimatu, ühe kopsutäie eest annaks miljonär mingis olukorras kõik oma miljonid ära. Teemant maksab palju aga tolku tast pole. Turumajandus on aga keskendunud just vaid vahetusväärtusele, st praegusel kujul saabki ta toimida vaid lähtudes vahetusväärtustest. Ta maksimeerib kasumit lähtudes vahetusväärtusest. Ja meil ongi selline olukord, et sööme siin Eestis Tallinnas valmistatud jäätist Hiinast toodud jäätisepulga otsast, ameeriklane viskab kaminasse Eestist sinnaviidud halupuu, eestlane joob (ja mitte ainult ei joo) Prantsusmaalt siiaveetud H2O-d. Et meil see nn majandus muudkui kasvab ja kasvab, siis pole rahval suure teenitud rahahunnikuga (no tegelikult mulle tundub, et see polegi enam päris raha, me ei loo ju suurt midagi, seega on see raha paljuski bluff, katteta, mulle tundub nii) mitte tuhkagi teha. Inimese sisendiks on saanud reklaam (filmid, meedia jne, tekitatud rahuloludefitsiit), temast on saanud „mida ma täna ostan“ otsustamise masin, ja väljundiks on ostuotsus, st tellimus tööstusele. Tulemus on see, et inimesed keskenduvad asjadele, maailmas toodetakse mägedeviisi kõikvõimalikku jura, ja kõik see jura ostetakse ka ära! Kuna see ullike manipuleeritav inimene ongi see kõikvõimas turg, mis peaks kogu meie majanduse paika loksutama… siis… mis mõistuspärast loogikat selliselt masinavärgilt ongi oodata? Inimene ei ole veel pädev olema see „nähtamatu käsi“. Ja täna ongi nii, et paljud tegelikud, olulised asjad on majanduslikest hoobadest, meie tähelepanust väljaspool. Inimkond tegeleb paljuski mõttetustega, tooraine tonn viikase ühte ilma otsa, toodang teise, ja suur osa sellest toodangust on tegelikult tarbetud, niisama pullipärast toodetud, ostetud, utiliseeritud. Päris kole kohe mõelda sellele kõigele.

Üks vanem mõte kaa. Ja teinegi.

ABS-st

ABS-st natuke. Olid ajad, olid autod… Sinise Scorpioga sai ABS-i vigade diagnoosimine päris käppa. :-P

Poisikestel peakski kõpitsemistvajavad autod/motikad olema. Arendab loogikat ja mõtlemist. Ja õpetab vajadusel mutrivõtit käes hoidma.

Diisliving käib ülepea

Mõttearendus Pille-Riini kommentaarist.

Ükskõik mida me ka suhu ei pistaks, igal asjal on diislimekk man. Oma aias kasvanud kartulil kasvõi läbi toodetud ja kohaletoodud labida nt. Ei, see on normaalne, põllumees ja traktor (ok, Päike kaa) on ju need, kes meid elus hoiavad, kogu toidu toodavad. Samamoodi teevad ka veoautod oma ausat tööd, põld on seal, inimene on siin. Ebanormaalne on aga mu arust see, et lennukid ei mahu enam varsti taevasse ära, sõiduautod ei mahu enam ammu tänavatele ära, ja… meil läheb aina paremini! Majandus kasvab!

Ja ka kõik muu ümbritsev on diislivinguline (ja sellevinguline, millest elektrit toodeti). Kõik on toodetud elektrijõuga, kohale veetud (paigale tõstetud) diisli jõuga. Nagu ka kõik üleliigne prügilasse, taaskasutusse saab viidud.

Selline lihtlabane kirjatükike.

Kütusefiltrii vahetamine

A4 bensiinifiltri vahetusest.

Lihtsalt infoks. Silmas pidades, et nüüd suvel on autoremonditöökodadel 3 nädalat ja pikemad järjekorrad.    

Täiendus: oi, üks väga oluline sõna jäi lisama, Quattro. Vedav tagasild muudab bensupaagi ümbrust oluliselt.

Jälle üks asi, millest ma aru ei saa

See on see, et miks paneb täiskasvanud (üldjuhul) mees suvel palavaga omale mütsi pähe, mitte nokamütsi vaid ikka villasest vms materjalist, ja surub selle siis veel kõrvuni pähe kaa.

Jah, olla inetu osatada ja kritiseerida, aga nädalatagune pilt (väga palav!), kus lühikestes riietes ja higistav noormees oli villase mütsi korralikult silmini pähe surunud, ajas mind kohe päris naerma. No küll on see sõnum, mida see peakate peaks edasi andma, ikka oluline!

Minu siiras kaastunne sel raskel suhtlusel.

Mure ETV ja ER tuleviku pärast

Ansip väitis, et uus ringhäälinguseadus on soomlastelt maha kopeeritud, ja et seal olla maailma parim meedia. Rääkides poliitilisest sõltumatusest, sellest et 12 parlamendiliikmest koosnev komisjon hakkaks riigimeediat juhtima (Gräzini väide, et kuna poliitik jagab raha, siis on poliitikul ka õigus riigimeediat juhtida, on ikka eriline pärl!), tahaksin ma kõigepealt öelda, et Soome poliitikut ja meie poliitikut ei saa ju võrrelda! Meil on nt Reiljan. Ja kes teab, kes meil seal riigikogus järgmine kord istub, milliseks see komisjon kujuneb? Ja teiseks, Samosti väitel on Ansipi väide, et see meie uus seadus on soomlastelt maha viksitud, täielik vale.