Põhimõtteline küsimus: kuhu poole keegi püssitoru suunab?

Räägitakse, et on eestimeelseid venelasi ja venemeelseid eestlasi. On mitte-eestlasi, kes ei ela siinses kultuuriruumis, on eestlasi, kes ei ela üldse kultuuriruumis. Igaühe enda valik. Minu arvates on aga taoliste arutelude, mõõtmiste, määratlemiste kõrval kõigeülene ja põhimõtteline küsimus: kui üle Eesti piiri veerevad mistahes vaenuliku riigi tankid, siis kuhu poole keegi püssitoru suunab. Minu arvates on ainumõeldav, et nt Vene tankide tulles on kõigi mitte-eestlaste kirbul needsamad Vene tankid. Mitte mina ega Sina.

 

Pardlinööki

a)     Laadijale ei ole märgitud väljundpinget ja pardlile sisendpinget. (st uut samasuguse pistikuga pardlit ostes ei tea, kas vana laadija sobib või mitte, tuleb testriga pinget mõõta)

b)     Laadijaga ühendatud pardel ei tööta (st kui poole töö pealt aku tühjaks saab, siis tuleb kas laadida ja oodata või žiletid välja otsida) (turvalisus? Tõenäoliselt on sisendiks 12 V, sellise pingega võib rahulikult koos vanni minna) (laadija võimsusest ei piisa pardli käitamiseks ja laadimiseks samaaegselt? Väga lihtne oleks töö ajaks laadimine katkestada või paari vati võrra võimsam laadija toota)

 

Aga muidu on elu väga ilus. :-)

 

Päikest võib võtta...

a) aplalt ja liialdades;
b) mõnuledes ja piiri pidades.

EPL: eestlastele sammas meeldib, muulastele mitte. (???)

Mõned kommentaarid eilse veidi nõutukstegevate järeldustega EPL-i uuringu kohta:

 

Kui juba nende plaatide ja neetide värk meenutab tolleaegset soomusrongi,siis tekib küsimus,miks see rong on vertikaalstardiga?

 

sama siin, ei ole kesik(lausa kesikute vastane) ja pole sovjet ka(ei teagi mis see tähendab) aga mulle ei meeldi see kole rist.proovin seda koledat risti naljaga võtta ja nimetan seda Ivan Orava hauasambaks(A.kivirähk on täielik geenius)niimoodi saavad ka minu taolised seda risti kuidagi moodi taluda.kuigi pooldaksin selle mahavõtmist, vähemalt võiks ta kesklinnast ära viia

algab see huumorinurk siin pihta. kohati tundub, et seda koletist oli vaja selleks, et hapukurgi-hooajal oleks ajalehel millestki kirjutada. see on ka teada, mismoodi neid nn uuringuid korraldatakse. see valgustuspost on koledam veel kui ükskõik milline ajutine reklaamtahvel tallinna linnas. ja sellest on kahju tõeliselt. ta pole isegi igast küljest visuaalselt esteetiline, rääkimata ebaõnnestunud projektist-teostusest jms. mingit kunagist sümbolit ei saa lihtsalt kuidagiviisi ruumiliseks muuta. selle juures peaksid kehtima hoopis teised proportsioonid, materjalid. ise teema on veel sisulise idee teostamine.

isklikult ei tunne küll ühtegi, kellele see õnnetu asjandus seal meeldiks...

aga ristisammas vajab vähemalt viies keeles manuaali, et kõik ikka õigesti aru saaksid, millega TÄPSELT on tegu ja millega mitte mingil juhul tegu ei ole. Kinnitatagu see manuaal palun nööripidi knopkaga mõnda paneelivahesse, nagu vanasti olid telefoniraamatud putkades.

 

meil on miskine kuri mõõgaga rist. Ristiusku me ei ole, Ristirüütlid me ei ole... seega, mida kuradit see rist samba otsas tähendab ? Mingisugust sõduritele pühendatud eesti-aljoshat. Kurb.

 

v6iks sellise seaduse teha, et sammas peab k6ikidele meeldima. kui ei meeldi, siis seda saab käsitleda kui riigivastasust, karistuseks kodakondsuse ära v6tmine (sünnipärastele eestlastele see sammas meeldib, nii et nemad ei pea midagi kartma).

Inimesed on mõistatuslikud

Mul oli väga kahju, et ma vist vaid ühele Von Krahli Akadeemia loengule eelmisel aastal jõudsin… kuid hetkel ETV-s jooksvat Noam Chomsky loengut on üsna lohutav vaadata – nt sellist asja ei soovinuks ma küll saalis kuulata/vaadata. Mis muidugi ei tähenda, selles loengus midagi kuulata polnuks ja et Von Krahli Akadeemia teiste loengute pealkirjade põhjal otsustades väga põnevaid teisi loenguid ei oleks olnud (va nt loba-huumor-veider-jutt kliimasoojenemisest).

 

Inimesed on mõistatuslikud. Mõni väga tark inimene, kes on terve elu mingisugusele teemale keskendunud, mõelnud, lugenud, uurinud, mõtestanud, kellele justkui ei tohiks oma palju palju kesisemate teadmiste ja sellest tulenevate nigelate järeldamisoskusega vastu vaielda… hiilgab kõigele vaatamata aegajalt jahmatava naiivsusega, suisa rumalusega, mida ilustavad absurdsed järeldused, põhjus-tagajärg segiajamised ja isegi salakaval demagoogia. Eelnev seisukoht tekitab esmalt muidugi kahtlusi enese terves mõistuses, kuid kahtlemast ja oma peaga mõtlemast ei tohiks me ju kunagi loobuda. Igatahes, ka tänaõhtust Chomskyt oli üpris keeruline kuulata, noh võtame näiteks väite „Eesti suurim viga oli eraldumine Venemaast…".

 

Tarkusesse peidetud rumalust võiks minu arvates ka alatuseks nimetada.

 

 

(ärgem taas- ja taastakerdugem mõistete tark ja rumal valguses mõistesse tolerantsus)

Mürareostuse tekitajad

Rikkis mootorratta (*) lärm ei meeldi:

a)     lastele;

b)     magavatele (väike) lastele (suisa hirmutab);

c)     emale, kes ei saa põnni õue/avatud aknaga tuppa magama panna;

d)     magavale inimesele;

e)     raadiot kuulavale inimesele;

f)       televiisorit vaatavale inimesele;

g)     teise inimesega vestlevale inimesele;

h)     jalutajaile;

i)        jooksjaile;

j)       päevitajaile;

k)      raamatut lugevale inimesele;

l)        niisama unistajaile;

m)    metsas matkajaile (vaikuse leidmiseks tuleb lärmiallikaist veel kaugemaid kohti otsida);

n)     loomadele ja arvatavasti ka lindudele ja tõenäoliselt isegi putukatele; :-)

ehk siis, mitte kellelegi. Peaaegu.

 

Rikkis mootorratta plärin ei häiri:

a)     vaegkuuljaid.

 

Rikkis mootorratta müra meeldib:

a)     pläriseva risuga ringisõitjale, kel on viisakusest ja inimühiskonna toimimisest üksjagu omapärane arusaam. Või siis on tegu madala enesehinnanguga tüübiga, kes enese kehtestamisel läbi müra ja teistele inimestele detsibellidega ebamugavusi põhjustades oma hingelistele vaevustele leevendust leiab. Või on tegemist veel millegi muuga, mulle arusaamatu ja tundmatu probleemiga.

 

(*) rikkis on selline mootorsõiduk, millel puudub silindreist väljunud heitgaaside pulseerivast liikumisest tingitud helilainete summutamissüsteem. Sellest sai aru juba Nikolaus Otto aastal 1876. Ja üks tavaline poisslaps (nt siinkirjutaja) jõuab taolisele järeldusele vast umbes 14 aastaselt, kui võrril pooleks päevaks summuti alt ära on keeranud.

 

Üks suurtest e-teenuste vaenlastest on e-teenuste pakkujad ise

Üks suurtest e-teenuste vaenlastest on e-teenuste pakkujad ise – luues poolikuid, mitte kuigi hästi toimivaid/arusaadavaid keskkondi võib kasutaja käega rehmata ja vandudes ikkagi kuhugi esindusse teenindaja hinnalist ajaressurssi kulutama minna. Kuigi probleemi lahendus või küsimuse vastus asub ettevõtte/organisatsiooni andmebaasides bittidena-baitidena kenasti reas, ei suudeta seda vajalikku infot vajalikus suunas liigutada ega muuta. Kõige suurem mure ehk autentimise mure on ju meil murtud, meil on ID-kaart ja M-ID. Jäänud on vaid veel suurem mure – huvipuudus.

Ehk siis, kui teed, tee korralikult.

 

Nõiad ja ravitsejad ERR-i kanaleil

Minu arvates oleks tore, kui ERR-i kanalite saatejuhid säilitaksid oma saadetes kriitilise meele nõidade, posijate jms mittetõsiseltvõetava suhtes. Mida harvem tänaseid vääratusi oleks, seda parem.

 

Avaldan siinkohal taas tunnustust skeptik.ee lehe tegijaile.

Telefonitsi üritatakse igasugu kola pähe määrida

Mulle tundub, et viimasel ajal on kõigil kangesti suur tahtmine minu rahakoti kallale minna – igasugused helistavad ja tahavad midagi pähe määrida.

 

Ükspäev helistas keegi tütarlaps ja küsis, kas ma tahan keskkonda säästa. Aimates küsija mittesüsteemset ja moondunud lähenemist antud teemale, vastasin „ei". Peale mõningast kogumist kuulsin mingisugustest duši- ja segistiotstest, mis säästavad 50 % vett. Ehk siis annavad mulle ajaühikus poole vähem vett. Noh jah. (*)

 

Siis tahtis keegi mulle telefonitsi tolmuimejat müüa. Ja keegi kolmas mingisugust pangapaketti vms. Täna hommikul tüütas dušiotsa neiu taas, seekord Annelit. :-)

 

Ei tea kas tõesti saab taolist kola telefoni teel kellelegi maha müüa??? Muidu nad ju ei helistaks.

 

 

(*) juhul kui me nt Tallinnas tarbiksime poole vähem vett, piirduks vee kokkuhoid vee pumpamiseks kuluva elektri ja sooja vee kütmiseks kulutatud energia kokkuhoiuga. Ülemistesse lõppematult sadava ja voolava magevee säästmisega ei päästaks me maakera mageveevarusid. (alles kirjutati ühest (nõudepesumasinaid tootva firma rahastatud) uuringust, mille kohaselt aitaksid nõudepesumasinad Euroopas hulga vett kokku hoida (targu jäeti mainimata masinate tootmiseks, transportimiseks, utiliseerimiseks kulutatavad ressurssid)) Pealegi, Tallinna veevõrk on niigi üledimensioneeritud, veetrassid on liiga jämedad, vesi seisab enne tarbijani jõudmist torudes liiga kaua.

 

Väike telefoni välkude võrdlus

Väike telefoni välkude võrdlus The Nokia Blogis.

 

Sonys Samsungi vidin (foto)

Umbes 10 aastat vanas Sony videomakis ilutseb Samsungi vidin.

Kui palju kaaluvad raamatud?

Rohkem kui nad võiks. Peale materialiseerunud vaimsuse ehk sõnade ja kirjavahemärkide näikse raamatuil veel mingisugune tundmatu massikomponent olema - arvatavasti on tegemist süütundega lugemata raamatute ees. Iseenesest suurepärane võimalus süütunnet kui sellist saunakaaluga kaaluda.

 

Arvudest, 15 m raamatuid kaalub 400 kg.

 

 

Ikka uskumatut jahu kirjutatakse. Tore, et Vällik aegajalt lolluse piire kaardistab

Ikka uskumatut jahu kirjutatakse. Tore, et Vällik aegajalt lolluse piire kaardistab.

 

Päikese ja tuumalennukeist

Marek Tihhonov viitab päikeselennukile. Külma sõja ajal uurisid nii USA kui ka NSVL tuumalennukite ehitamise võimalikkust, õigemini, vist ka ehitasid mõned valmis. Mõni neist lennanud ühtejutti 2 kuud. Eks näis, milline kütus 100 aasta pärast lennukeid liigutab. (mhmm, siinkohal meenub praeguste lennukite kütusekulu rusikareegel: keskmine lennuk kulutab keskmise täituvuse puhul inimese kohta sama palju kütust, kui keskmine sõiduauto. Aga, Tallinn – Milano ots on ca 1900 km, sõites seda maad üksi ja autoga kuluks kütusele rohkem raha kui lennuki pilet maksab)

Google aitab edasi.

 

Näide kooslusest ajakirjanik - uuring

Näide kooslusest ajakirjanik – uuring, tulemuseks on reaalsust mittehoomava, ühikuis mitteorienteeruva ajakirjaniku kirjatükk.

Ma ei õienda siin vingumise pärast, aga minu arvates Eesti kõige usaldusväärsem uudisteagentuur võiks süüvivam-põhjalikum olla.

 

Internet teeb lollimaks?

Ka mina arvan, et teeb jah. Õigemini, peale aja, mida me internetil endilt röövida laseme, toodab nett pinnapealsust – lugemisest on saanud otsimine, kiirlugemine, netis leiduva ebausaldusväärsuse tõttu tekstis kahtlemine, linkide rägastikes eksides teema raamide kadumine, teema hägustumine, laialivalgumine. Raamat algab leheküljelt 1 ja lõpeb viimase leheküljega, ilukirjanduslik raamat talutab ja jutustab meile loo, hea kirjaniku puhul peensusteni lihvitud viisil. Nii see viis kui lugu pakuvad võimalusi rikastuda, teksti nautida. Jah, Google on võimsaim ülikool ja parim info leidja, aga ta kipub lugemisharjumust ja teksti omastamist sekunditega mõõtma.

 

Just sellest, ülelibisemise ajastust, kirjutas Nicholas Carr (tõlkinud Tanel Toobik) (link originaalartiklile) 2008 detsembri Akadeemias. Juba Nietzche sedastas peale 1882. aastal kirjutusmasina ostmist, et „kirjatarbed osalevad meie mõtete kujunemises" – kirjutusmasinal kirjutades muutus ta tekst veelgi kokkusurutumaks, telegraafilisemaks. Lugedes blogisid, kirjutades siia, tunnen täpselt sama, teades, et keegi ei viitsi pikki ilukirjanduslikke sõnamänge siin lugeda, siis ei viitsi ka kirjutades kuigi palju vaeva näha – tekst ja selle kaudu mõtted lamestuvad.

 

Et siis, pangem arvuti kinni ja võtkem riiulist raamat.

 

Sambast

Siinne leht on vaikseks jäänud jah. Eks vaatab, ehk ei jää siiski siia vaid „tahaks raadiosse helistada ja õiendada" teemad.

 

See samba avamine võinuks ehk veidi rõõmsam olla, saanuks kirikukellade (?) ajal ehk muule kui matustele mõelda?

SEE sammas võiks ehk mineviku asemel tulevikku suunatud olla ja mõni teine, mõnel surnuaial olev mälestussammas võiks langenute austamiseks pühendatud olla?

SEE sammas võiks ehk mõistmiseks vähemat ettevalmistust vajav olla, vähem ehk 70 aasta tagust Saksamaad meenutada, vähem ehk surnuaia ja kiriku sümboolikat meenutada, vähem eurot meenutada, vähem kunagiste aumärkide ajalugu puudutada?

 

Või mis? Sest seda sammast vaadatakse ja mõtestatakse ka aastakümnete pärast… aga et räägitakse, et see sammas meeldivat üsna mitmele inimesele, las siis olla.

 

(miks need kirikuõpetajad avamisele kohale olid kutsutud?)

 

Spetsialist (foto)

Pühapäeval Viimsi pargis

2 inimest kõnekalt iseloomustavat olukorda:

2 inimest kõnekalt iseloomustavat olukorda:

a) vastuvõtt, kus pakutakse süüa/suupisteid. Pahatihti tormab oma positsiooni ja väärikust unustav rahvamass toidu kallale, viisakaks jääda püüdjad trambitakse jalgade alla, toit pritsib kahte lehte ja lakkegi, viimanegi pala tiritakse pooleks, tordist lõigatakse meelevaldseid tükke (jah, olen ise näinud, kuidas peenel vastuvõtul härrasmees oma daamile tordi keskelt meelepärase kujundi välja lõikas – igamehelõikamine lõppes sellega, et tordist sai lögaväli). Hea küll, ma nüüd jälle ilukirjanduslikult liialdasin, aga saamahimu näikse meil eestlastel sügavale sügavale juurdunud olema. Kui tasuta antakse, tuleb iga hinna eest end täis pugida ja taskud täita;

b) sõidustiili muutus kiirustades. Pikivahe kaob pahatihti olematuks, kuigi möödasõidu võimalust ei tule. Mittearukad kiirendamised, kuigi punane foorituli on ees jne närvilisused – see viitab vaid situatsiooni ja oma käitumise analüüsi puudulikkusele.

 

Mitte et ma jälle vinguks, aga mõnusam oleks, kui tort jääks lögastamata ja autod ei hüpleks närviliselt.

 

EL-s Rändlusteenuste hinnad alanevad. No on ka viimane aeg

EL-s Rändlusteenuste hinnad alanevad. No on ka viimane aeg.