Laanet: ei ole mõtet lõputult arutleda selle üle kui palju kuskil inimesi puudu on

Leheneeger viitab tänase päeva "parimale" lausele, autoriks Kalle Laanet:

 

Ametikohtade arvu vähendamine on positiivne samm, sest ei ole mõtet säilitada aastaid tühjadena seisnud kohti ning lõputult arutleda selle üle kui palju kuskil inimesi puudu on.  

 

 

Paar minu tagasihoidlikku varasemat heietust sel teemal: see ja see.

Audi esindusest

Ma olen siiani Audi esindusega väga rahul olnud. Tunnihind on kallis, kuid paljude tööde hind kujuneb tabelist võetud ajakulu järgi, nii et osasid asju on täiesti mõistlik lasta just seal teha. St selliseid töid, kus on vaja diagnostikaseadmeid või erilisi rakiseid. Veermikku ja ühtteist lihtsamat remondin muidugi ise.

 

Mingi aeg hakkas armatuuri all (A4Q 2,8 '95) üks relee klõbisema, ja ainult siis kui kliimaseadme kompressor välja lülitada. Katsusin neid releesid sõrmega, et milline, aga ei saa aru ühtigi, enesediagnostika ei näita ka midagi tarka. Ja kui ka paari aasta eest kliima trikke tegi ja uurisin (esinduses ju pikad järjekorrad), kes Eestis Audi kliimasid näpib, jõudsin teadmisele, et põhimõtteliselt ainult esindus. Eile kella 13-ks oli aeg, auto sain kätte natuke enne 18-t. Ja viga ei leitud, oletavad kompressori siduri releed, kuid kuna uut juppi polnud ja proovida ei saanud, siis pole kindel. Lisaks öeldi, et kliimal oli vale soft peal, 4-silindrilise oma... nii et paar aastat tagasi pandi (tookord oligi softi viga olnud) auto ametlikus esinduses vale soft peale (kuid töötas siiani suurepäraselt). Ja raha kasseeriti 885 eeku. Ja tuleb uus aeg panna. Mh.

 

Proovisin varem ühe teise auto kliima kontrollerit, klõbin ei kadunud, seega jah, softi või kontrolleri viga ei saa olla. Ju mingid releed – klapid vms jamavad. Aga et esinduses maksab too 443919578c 3..4 korda rohkem kui netipoodidest tellituna (sama relee on väga paljudel Audi ja Volkswageni, vist ka Škoda, Seati mudelitel), siis juba põhimõtteliselt katsun asja ise korda saada.

 

Peaks ise ka diagnostikat tegema hakkama? Sellega nt, või sellega. Analoogseid vidinaid on palju.

Leheneeger võtab aasta kokku

Leheneeger võtab aasta kokku.

Aastal 2000 oli kristlasi 2 miljardit

Sirvin raamatut Maailma Usundid, ja silma jäi üks tabel (lk 354). Aastal 2000 oli kristlasi 2 miljardit, islam 1,19 mld, hinduism 0,8 mld… ja mitteusklikke/ateiste 0,9 mld. Ainult nelja suurema usundi toetajaskond kasvab vähemalt sama kiiresti kui maailma rahvastik. Seega, inimkond muutub üha usklikumaks. Ja suhteliselt kõige kiiremini kasvab islam. Iga kolmas inimene on kristlane, 4-st ameeriklasest 3 on kristlased… mõtleme nüüd eilsete ja tänaste jubeduste allikatele…

 

Ja mis saab niimoodi inimväärikusest? Vastutustundest? Inimlikkusest?

Cartrailor

Sattusin taas sellele klipile. (kuula heli kaa!)(ühtlasi avastan youtube-i)

Ebanormaalsed mänguasjad

Käisin täna mänguasjapoes. Õudne. Need asjad, millest ma aru sain. Ja osadest „leludest" ei saanudki aru, et mispidi neid käes võiks hoida või mida nad endast kujutavad (ju nad mingitest multikatest pärit on, ja seal nad nagunii tapavad). Kui lapsevanemad neid imepeletisi ei ostaks (ja neile nõudlust poleks), ehk veeretaksid põnnid mängides oma peades veidi ilusamaid mõtteid. Ja näeks pärast ka ilusamaid unenägusid. Ja neil tekiksid maailmaasju mõtestades ilusamad assotsiatsioonid.

 

Nt selline asi, või selline, ma ei viitsi rohkem surma- ja tapavidinaid siia otsida.

Michelini voldik

Mulle sattus näppu Michelini voldikukene, „äge" lugemine :-). Kiikasin ka kodukale, aga et sealt maakeelset juttu ei leia (michelin.ee viib lehele Michelin Россия), siis tipin siia sellest voldikust paar kildu:

 

-see on parim rehv jääl liikumiseks: ta võtab kohalt kiiremini ning pidurdab 5 meetri jagu kiiremini kui tema peamine konkurent

- kindlustab peamise konkurendiga võrreldes 28% enam liikuvust jääl

- rehvi ja tee vaheline kontaktpind = peopesa suurune pind, ehk ligikaudu 50 ruutsentimeetrit ainult (see tähendaks rehvirõhku nii umbes 8 bar, sõiduautol! No ok, kui võtame arvesse ka turvise nn täiteteguri, lahutame maha mustris olevad tühimikud, ka siis on kontaktpind mitu korda suurem)

-kestab ühetalve kauem. Michelin blaablaa kestab keskmiselt 50% kilomeetrite jagu kauem, kui tema peamised konkurendid

-talverehvide kasutamisel alla 7 kraadise õhutemperatuuri juures võidate märjal teekattel pidurdamisel 6 m!

 

Ma saaks aru, et Selectitaolised (nt1, nt2, nt3) nähtused sisulisi ja keelelisi rumalusi enesele lubavad, kuid suur ja soliidne Michelin…

Toomas Pauli arvamusartikkel EPL-s

Toomas Paul seob EPL-s oskuslikult ja oma tuntud headuses erinevaid diskursusi, ja demonstreerib oma suurepärast oskust meelevaldseid ja ka mõnevõrra ülbeid järeldusi teha. Mõnus lugemine, vaatamata demagoogiale. Ja soovitan lugeda ka kommentaare!

 

 

Täiendus: samast artiklist 2 kommentaari:

Taara 24. detsember 2006 11:46:57: Kui inimene leiab enda seest üles suurema (sügavama, tundlikuma, intelligentsema jne) mina, kui see, mis maises elus nähtaval, siis ta taipab õieti, et suurem võib olla peidus väiksema sees (sel puhul mitte vastupidi).

 

raja_teele 24 dets 12:35:36: Kui aga inimene on leidnud endas selle, endast suurema ja parema mina, tekib otsemaid küsimus Teisest, kes on sellest esimesest minast erinev, ja inimene nimetab selle Teise Jumalaks. Nii käivitubki mina- ehk ego-kaotamise dialektika üks toimivamaid variante: inimene tõepoolest loovutabki oma mina sellele Teisele ehk Jumalale, viimasega pikapeale täielikult ühildude

 

Paneb mõtlema. Siit edasi.

 

 

 

Telekast ei tule midagi. Erakanalitest veel eriti mitte midagi, no nagu ikka

Telekast ei tule midagi. Erakanalitest veel eriti mitte midagi, no nagu ikka. (Loodetavasti saame meie riigi lastele need väga vajalikud kiirabiautod ikka ostetud)

 

ETV võiks Vita Brevist tasuta näidata.

 

 

 

Tallinna tänavad

Mul on endast hale, ja Sinust on hale, ja temast on kaa hale. Ja mul on piinlik, meie kõigi pärast piinlik, et meie, tallinlased, eestlased, demokraatliku riigi kodanikud oleme sunnitud sõitma sellises olukorras tänavatel, et me ei suuda, me ei ole võimelised ehitama tänavatele teekatet, kus saab autot lõhkumata, jalakäijaid täispritsimata liigelda. Ja liiklusohtlikult, aukude ja muhkude vahel laveerimine neelab suure tüki tähelepanu.

 

See rikub tuju. On kogu aeg rikkunud.

Ühest soolapuhujast

Ma olen ammu tahtnud kirjutada ühest nn imearstist või ravitsejast, kes nimetab end Viktoriks, tegutseb Tallinnas Kentmanni tänavas. Tänases Pealtnägijas tulevat temast juttu. Muide, mul on temaga ka põgus isiklik kokkupuude olemas. Viimati käisin ta kontoris umbes kuu-kaks tagasi, mingisugust üüratult kallist vedelikku ostmas (see ei ole siinne jutt, et kellele ja miks). Olin siis üpris lähedal sellele, et politseisse avaldus kirjutada, et toda vedelikku ostes arvet nõuda ja käibemaksust juttu teha, et soovida näha Ravimiameti müügiluba (nüüd vaatan, et sellele teemale on ta vähemalt mõelnud), et soovida kogu selle ettevõtmise tegevusluba näha. Igatahes, vanamees kooserdas eesruumi ja lausus umbes midagi sellist, et „Kes meil siin tuli? Tulid kaa õndsaks saama?". Õõhhh!

 

Peale mökside ja imepiltide (neil kritseldistel pidi mingi mõju olema, mingi energiateema jälle) müümise kuulub ta äriplaani ka taolistele sulidele tüüpiline strateegia - hirmuta ja paku lahendust. Hirmutamistega läheb ta sinnamaale, et määrab ka surmakuupäeva, mida loomulikult ainult tema saab edasi nihutada, teatud summade eest. Ja äri õitseb.

 

Miks see äri tal õitseb? Miks on neil paaril korral, mil ma oma jalga ta kabinetti olen tõstnud (mökse ostma), on koridor rahvast täis, õhk oigeid täis, suurte niiskete silmadega „patsiendid" ette tänulikult Suurelt Targalt õnnistavaid sõnu ootamas, tema imependlisse siiralt uskudes, lahkudes Suure Targa poole kummardudes?

 

Kindlasti, osad on rumalad ja lihtsameelsed, tahavad niiväga muinasjutuliste imede läbi oma probleemide lahenduste leidmisse uskuda. Ma kujutan ette, et osad mõtlevad selleks, et abi üldse vaja oleks, ise omale mõned hädad külge, et läbi oma nn diagnoosi rohkem lähedaste tähelepanu ja kaastunnet pälvida, võib-olla ka eriline olla, et end hädasid trotsides vapra ja tugevana tunda. Ja eks taoliste masohhistlike soovide puhul mingil moel vaevatud olla, võib vist kõnelda ka psühhosomaatilisusest. Inimene on võimeline mõtlemisega endale mõningaid tervisehädasid põhjustama. Ju oli sel ajal, mil me veel puu otsas elasime, loomale kasulik teatud meeleolude ja karjasiseste pingete mõjul organismi mingi aeg teatud seisundis hoida, nt stressis, st mingisugust hormonaalset tasakaalu hoida. (hormoonide kombinatsioone, mis kaasnevad meeleoludega või vastupidi, tunnevad väidetavalt hea haistmisega loomad ka (higi) lõhnast ära, st agressiivne loom lõhnavat teisiti kui alandlik loom). Ja kui inimene pidevalt end stressis, masenduses jne hoiab, siis on osadel sisesekretsiooninäärmetel ju rohkem tööd, st nad on suurenenud. (Keegi targem võiks parandada.) Kasvõi selleni välja, et nt mingit liigest säästa üritades pideva lihaspingega liigesele rohkem haiget tehes. Need on minu kui sel teemal võhiku oletused.

 

Kui selline „vaevatud inimene" arsti juurde läheb, kuuleb ta, et tal polegi nagu midagi viga, kuid alateadlikult ju tahaks, et mingi häda oleks, mille süüks kehva enesetunnet ajada. Ja eks selline kontingent võibki Viktorilt ka abi saada, asi see siis väljamõeldud hädadele (suure hulga raha eest) lahendus leida. Ja oma ilukirjandusliku mõttekäigu lõpuks, eks ole ka selliseid, kes on ka tegelikult väga haiged, kelledele on arst lootusetu diagnoosi pannud, kes otsivad oma tõsistele muredele lahendusi, haaravad igast õlekõrrest, ja Vikroritaolised on end selles nišis sisse seadnud, pakutavat raha kokku korjamas.

 

 

Muid linke tollest Viktorist ma ei leidnudki, kui see diabeetikute arutelu.

Epp räägib hetkel Vikerraadios, õhtul kell 7:05 on kordus

Epp räägib hetkel Vikerraadios, õhtul kell 7:05 on kordus.

Vanaprouad jalgratastel

Vanaproua jalgrattal on maal väga tavaline vaatepilt, seega sama tavaline on ka kaks aeglaselt kulgevat vanaprouat kahel jalgrattal. Arvatavasti üsna ebatavaline on aga kahe taolise vanaproua võidukihutamine, punaste nägudega, baretid kuklas, paar bareti alt välja libisenud kiharat tuule käes lehvimas, mantli ülemised nööbid lahti, ühel a'la 1957 ja teisel 1961 aasta ratas, jalad sibavad pedaalidel nagu plikatirtsul, tühi riidest kott taga pakiraamil, ja… võidu, Salme (Saaremaal) poe poole. Arvatavasti on nad naabrid, ja viimase 40 aastaga pole veel selgust saanud, kumb ikka kõvem on. Tõenäoliselt mõlemad muidugi ikka täpselt teavad, et tema on kõvem, ja ka teine teab seda, aga ikka ei taha veel tunnistada.

 

Loodetavasti trehvavad nad harva koos poodi minema, loodetavasti ei lõpe poeskäik infarktiga või suure kiiruse tõttu teelt väljasõiduga.

Füüsikast: kumb on raskem, kas kg rauda või kg penoplasti?

Kumb on raskem, kas kg rauda või kg penoplasti? Ei, see ei ole rumal küsimus.

 

Võtame selle kaalu, mis meil voodi all on ja mida me jälgime, ja kaalume omale ühe kg-se rauatüki ja sama raske penoplasti tüki. Seejärel paneme kaalu veega täidetud vanni, kordame katset, rauatükk ei kaalu enam 1 kg, vaid umbes 0,85 kg, penoplasti aga ei saagi kaaluda, see saadan kisub kaalu hoopis üles, veepinnale, kaal oleks justkui negatiivne. Kolmas katse toimugu vaakumis, tuleb välja, et algselt õhus kaalutud 1 kg-ne penoplasti tükk on raskem kui rauatükk. Sellist segadust põhjustab üleslükkejõud, ja tõik, et me elame õhuookeani põhjas. Kõik õhu käes kaalutud asjad on vaakumis natukene raskemad, täpselt nagu vees on kõik asjad kergemad. Ja mida väiksema tihedusega (kergem) aine, seda suurem on kaalu ja massi vahe. (jaa, juhul kui kaalume raudvihtidega kaaluga sama tihedusega ainet, nt müüme rauda, siis õhu (või ka vee) ülelükkejõud taandub välja)

 

Seega, teisest otsast vaadatuna: vaakumis kaalutud 1 kg-ne penoplasti ja rauatükk on õhu käes kaalutuna natukene kergemad, ja et 1 kg-ne peno tükk on mõõtmetelt suurem, õhurõhkude erinevus penotüki all ja peal on suurem kui rauatükil, õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud lükkab penot suurema jõuga üles, „üritab suurema jõuga endast välja suruda", siis ongi nii, et sama massiga peno on õhurõhu käes natukene kergem kui rauatükk.

Politsei ise peaks rohkem märku andma, kui masendav praegune olukord on

Olukord politseis on katastroofiline, ja järgmise aasta veebruaris-märtsis läheb asi tõenäoliselt veel hullemaks (*). Peale väga madalate palkade ja suure töökoormuse juures ei ole politseinikud kindlustatud, paljud nende autod, mis on samuti kindlustamata, on väga kehvas tehnilises seisus, ja selle kõige juures väidavad kõrged politseiametnikud meediale, et on jah, vähevõitu töötajaid, aga saame veel hakkama. Ja rahvas ei teagi, kui kohutav seis tegelikult on. Aga… kes selles teadmatuses süüdi on? Needsamad kõrged politseitöötajad, kes kardavad ministeeriumile mittemeeldivat öelda. Ja süsteem laguneb, minu raha eest koolitatud, neisse investeeritud tööjõud lahkub, tehnika on masendavas seisus. Pealinnas ei ole see pilt võib-olla nii jube, aga Tallinnast eemal… mul ei ole sõnu. Nii et, rahvas, relvile! Ja märtsis valima!

 

 

* järgmiseks aastaks lubati korralikku palgatõusu, kuid tegelikult jääb tõus kardetavasti mõnesaja krooni kanti. Üha vähemaks jääb neid, kes on nõus 6000 krooni eest sellist tööd tegema. Juhul kui omavalitsus ostab suuremate sündmuste ajaks lisapatrulle, siis on võimalik mingisugust lisa saada.

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kristlased väidavad, et see lause viitab kristlusele, et nemad on ligimesearmastuse maaletoojad. Kuid tegelikult sõnastas selle idee ju Konfutsius, vanas Hiinas, ammu enne Kristust (juhul kui selline õpetlane ikka olemas on olnud, no ju ikka oli). Mõni targem võiks mind parandada. Konfutsius arvas, et seaduseid, kui oma olemuselt vägivaldseid ja pealesurutud instrumente ei ole tegelikult vaja, et haritud ja kultuurne ühiskond, st inimene, lähtub just sellest pealkirjaks olevast lausest. Temalt on siis humanismi idee, inimlikkuse mõiste, inimest väärtustav ja ülistav maailmavaade. Minu arvates väga palju laiem ja elutervem käsitlus kui kristlaste (vastutusevaba) ligimesearmastus…

Savisaar kõlbab jumala asemikuks küll

Inimene olevat oma loomuselt religioosne. Mina aga arvan, et see viitab sellele, et inimesel on vaja (ühte)kuuluvustunnet, ühist eesmärki, tunnustust ja heakskiitu teistelt selle eesmärgi kandjatelt. Ju see kõik on pärit sellest hiljutisest ajast, mil me ahvidena ringi silkasime ja karja soosingust sõltus ellujäämine? Vastuolud teistega oleks eluohtlikud, st hirmu tekitavad, siit ehk vajadus kinnitust saada, et kuulutakse ikka omasuguste hulka?

Ja siit mõte, et kedagi on ikka vaja ka kas ülistada või vihata. Nii on lihtsam, on midagi milles võib kindel olla, ja koos on hea vihata. Ülistatu aitab ülevustundeid tunda ja vihatule saab kogu oma põlguse suunata, koos kamraadidega.

Nõuka ajal vihkasid kõik punast režiimi. Seda oli mõnus vihata. Siis sai punane aeg otsa, tuli Mart Laar, aga oli harjutud vihkama, vihata oli vaja, ja vihatigi. Eks vanast harjumusest vihkavad teda mõned veel tänini. Teine vihatav on Savisaar. Tema on kuidagi eriti must-valge tüüp, suhtumises temasse leiab vaid äärmusi, no nagu nt kristlusegi puhul. Nii et, ma arvan, et Savisaar asendab suurepäraselt jumalat. Ta koondab inimesi, ükskõik, kas pooldama või vastanduma. Aga külmaks ei jäta kedagi.

TÄIENDUS: siin on nüüd ehe näide siirdeprotsessist. Siire toimus ärkevlolekust uneolekusse. Sellest nii segane jutt.

Soojal talvel on ju plussid kaa

Suusakuurortidel, majutajatel, puhkuse ära planeerinud ja majutuse eest ettemaksu tasunud suusatajatel, kütuste tootjatel ja müüjatel, metsameestel on sellest vihmast ja soojast ilmselt väga kõrini.

 

Mõtleme aga positiivselt! Väliskaubandusbilansile mõjub selline soe väiksema kütuste vajaduse tõttu hästi. Ja lund ei tule lükata! Ja teed on karedad. Ja külm ei ole.

Vesti djast ja Filatovi filmist

Panen siia enda jaoks paar linki Savisaare järjekordsetele saavutustele: meedia, st Vesti dnja ost ja Savisaare soosiku Filatovi film. (soovitan ka uudise juures olevat videot vaadata).

Turvatehnika

Foto autor teadmata.

Täiendus 4.01.2007: foto autor on roco.

Meil peaaegu et ei ole politseid. Oh jah, ja ega tuletõrjega lood paremad pole

Meil peaaegu et ei ole politseid. Oh jah, ja ega tuletõrjega lood paremad pole.

Kingitustest, irooniliselt

Inimesed on nagu rändlinnud, mingil aastaajal hakkavad nihelema, ja siis asuvad karjadena kuhugi minema. Rändlinnud põua ja kuumuse eest äsjatärganud loodusega põhja, meie juurde, ja sügisel sooja lõunasse tagasi. Inimesed lähevad üksmeelselt liikvele detsembris, karjadena, suundutakse kaubandusse, seda nimetatakse jõulukinkide ostmiseks. Et mehed ei ole naistele sõjasaagi, st kinkide leidmisega minu arvates nii osavad kui naised, me pole ka vist nii püsivad, siis kaubandus (st ühed teised naised) on meestele vastu tulnud. Räägin kinkekomplektidest, no need kus on mingid keerulised totsikud sees. Et lippa aga poest läbi, võta kassa kõrvalt karp ja vii koju. Kohus täidetud, linnuke kirjas, kõik on rahul. :-)

 

Aga miks ei võiks olla kingitaksot? Helistad ja kink tuuakse koju. Ah et milline kink? No see sealt kassa kõrvalt. Ja homme teiselt poolt kassat.

 

Aga miks ei võiks olla kingipoodi? Läbipaistmatud karbid, kingid erineva hinnaga, nt 100, 200, 500, 1000 eeku. Nagunii praegu ju tuuseldatakse mööda poode, x rahasumma taskus valmis, ja siis peale enese väsitamist krabatakse midagi. Parem võtta kohe kingipoest, vastava hinnasildiga riiulist. Ja saab ju ka mitu võtta, 100-se ja 200-se, kokku 300 EEKu. Kingituse saaja oskab kohe hinnata, kui kallis ta kinkijale on.

 

Aga miks ei võiks olla kingioperaatorit? Maksad iga kuu natsa, ja siis detsembris saadetakse kingid koju. Hea mugav. Ja enne saad netis iseteenindusbüroos määrata,  mis värvi kinkepaberis kingid sel aastal tulevad.

 

 

Ja kõik on rõõmsad kinki saades. On õppinud rõõmsa näo manamise vajadusest rõõmu tundma.

Internet on peaaegu maailma kõige ägedam asi

Sõitsime ükskord autoga ja äkitse tekkis küsimus, et millal Köler sündis. Kuigi me seda peast ei teadnud, siis umbes 3 minuti pärast oli vastus käes, seal metsavahel. Võlusõnaks on internet. (mobiilis jooksev Opera, muide, versioon 3.0 on väljas + Wikipedia)

 

Tahan öelda, et internet on peaaegu maailma kõige ägedam asi. Istun hetkel kodus diivanil, läpakas süles, ja… kui hakata mõtlema selle infokogusele, millele mul igal hetkel (kell on 2:50, raamatukogud on kinni, raamatukogutädid magavad) juurdepääs on, siis… see on hoomamatu. Hoomamatu on ka info kogus, mis igal sekundil netti lisandub. Sellest 99% on jura? Mis siis, ka seda ühte % ei suuda 1 inimene tõenäoliselt hoomata. Vabades demokraatlikes riikides, kus netti ei piirata, pole ka mitte mingisuguseid riigipiire, hiireliigutuse kaugusel on hetkel… kümned miljonid inimesed, no need kes hetkel USAs, Aasias ja sealkandis netis istuvad. Muuhulgas saaks ma nt mingi faili sinna hetkega toimetada, foto, kellegi aastatepikkuse uurimustöö, muusikapala vms.

 

Huvitav, millise „evolutsioonilise koorma" nett meie ajudele paneb? Taoline tohutu võrgustik, teadmine, et arvutis ja mobiilis on põhimõtteliselt kogu maailma info igal hetkel mistahes maailma punktist (ok, mingi juhe, mobiili vms levi peab olema) ligipääsetav, peab ometigi inimese mõttemaailmale kuidagi mõju avaldama.

Veelkord ahju kütmisest

Rääkisin kunagi ahju kütmisest. Olen seal liigõhuteguriga puusse pannud. 5%-st palju õigem ja loogilisem on liigõhutegur umbes 50% ja nii (kuni 100%). See 5% on tõenäoliselt meelde jäänud Elektrijaamade kursusest, kus räägiti suurtest kateldest (põlemisprotsesse kontrollitakse väga täpselt).

 

Puitkütustest. (4 lehekülge)

 

Punane Hanrahan planeerib järgmise aasta Öölendurite saateid, on kellelgi FSOL-i plaate laenata?

Punane Hanrahan planeerib järgmise aasta Öölendurite saateid, on kellelgi FSOL-i plaate laenata?

2 tundi Viru Keskuses

Haiguseid on igasuguseid, osad tekivad ja kaovad, keeruline värk ühesõnaga. Ühega viimastest õnnestus mul täna taas nakatuda – Viru Keskuses kooserdades sai tarbimishullus kannast kinni. Tulemuseks on 3 Jamiroquai ja R Williamsi viimane plaati, 2 raamatut (ja jälle juhtus nii, et ostsin raamatu, mis mul kodus olemas on, lisaks Masingu Üldine usundilugu-le on nüüd veel ka U Eco Lector in fabula (*) topelt. Nõme. Homme lähen katsun viimase millegi muu vastu vahetada). Siit siis tarkus, pole mõtet palju raamatuid ette osta, läbi lugemata raamatud ei jää meelde, lähevad segi, et mida ma olen plaaninud osta, mida olen poes või kellegi pool pikemalt sirvinud ja mida koju kaasa viinud.

Rahva Raamatus maksab 194 eeku, Kaubamajas, seal all 1. korrusel 99 ja nüüd näen, et Raamatukois 82 eeku.

Larko kirjutab Saksamaast

Larko kirjutab Saksamaast.

Maali eest võib mööda jalutada aga ka aastaid uurida

Kujutlegem ette kirjaoskamatut põllumeest (elagu ta nt Hiinas, seal selliseid küll) ja tuumafüüsika professorit. Kuigi nad elavad samas ajastus, näevad nad maailma erinevalt, teavad erinevaid asju erineval määral.

Selline võrdlus tekkis mul täna KUMUs ja Kadrioru kunstimuuseumis kunstiteadlase Helena Ristheina loenguid kuulates (see teine loeng oli tegelikult ta magistrantidele mõeldud, aga et me Anneliga KUMUs nii tihti kooserdame, loengutel ja ekskursioonidel käime, tegi ta meile kui tuttavatele nägudele ettepaneku ka kuulama tulla). Maali eest võib mööda jalutada, sekundiks pilgu üle lasta ja ülejärgmisel sekundil selle pildi unustada. Aga seda maali võib ka aastaid uurida ja vabalt suvalisele võhikule tund aega rääkida, ja väga huvitavalt rääkida. Rääkida ajastust, kust teos pärit, kunstnikust ja tema elus toimuvast teose loomise ajal ja enne, ühiskonnas toimuvast, legendidest, uskumustest, kommetest, ja muidugi seotusest piibliga. Rääkida kunstniku sõnumist, teosesse vormitud vastuoludest, pingetest, rõhutamistest ja sellest, miks kunstnik seda mingit sõnumit edastas või vastuolusid teosesse lisas. Ühe maaliga võib siduda kümneid legende ja piiblilugusid. Väga kirgastav on neid maali vaadates kuulata.

Ma ei hakka siia tänakuuldud erinevaid märke, vihjeid ja legende, nagu surnud uluk (viitab aadliseisusele - talurahvas ei tohtinud metsloomi küttida), lambatall (viitab religioossusele), kalliskivi naise kaelas (viljakus) kirja panema, pooled on meelest läinud ja teised pooled ajaksin nagunii sassi. Kahjuks ma ei tunne ei piiblit ega ajalugu.

Maailm on imeline. (taustaks mängib R. Sibula Poeet külmetab klaasmäel)

Paari klipid

Kahjuks olen ma näinud vist vaid ühte Paari, kuid ETVplussis on üleval mõned tasuta klipid. :-) Alustuseks soovitan: Maailma kõige halvem kala ja Baruto jahil.

Müüa S6, '94

Põnnil uued mõtted ja müüb autot.

Ühest vandenõuteooriast

Inimene Kuul – kas suur vale?

Ei, ma ei poolda mitte mingil juhul naastrehvide ärakeelamist

Ei, ma ei poolda mitte mingil juhul naastrehvide ärakeelamist.

Ühispanga hoonete müük

Ühispank müüb oma hooneid, nii suured tehingud peaks kinnisvaraga äriajajatele signaaliks olema, panga analüütikud, kes on kahtlemata väga kompetentsed, arvavad järelikult, et praegu on parim aeg müüa. Saab näha, mis toimuma hakkab.

Atonen ja Reiljan Vikerraadios

Täna kell 14:05 ja 19:05. Põnev. :-)

Rohkem kaalutlevat ja loogilist mõtlemist!

Aegajalt ikka kuuleme või loeme, et meedia on eksinud, liialdanud, väänanud, millestki rääkimata jätnud, noh, üldjuhul ma ütleks, et eksinud. Mingi ala spetsialistid tõdevad, et nende valdkonnast räägitakse valesti või ebaolulistest asjadest. Ja agaramad teevadki nende näidete põhjal järelduse, et kogu meedia on vildakas, vale, mitte midagi ei saa uskuda, tegelikkus on kindlasti, lausa peab olema teistsugune, ja veel et meedia on kindlasti kellegi poolt kontrollitud ja juhitud. Tegelikkus on saladus. Tegelikkus on täpselt vastupidine sellele, mida meedias räägitakse. Ja kui Savisaar või Bush midagi ütleb, siis tegelikult on asjad 180 kraadi teisiti. Alati. ... mmm, mõnus on teada midagi, mida teised ei tea. Siis saab ise neile teistele rääkida. Saladused on ahvatlevad. Rahvale paisatav info on ju puha masside manipuleerimiseks, rahustamiseks, erutamiseks, ühesõnaga see info on lollidele! Järelikult, et mitte loll olla, ei tohi meediat uskuda, ja öelda, et tegelikult on asjad hoopis teistmoodi, kõik asjad!

 

 

Vot umbes sellistena kujutan ma täna ette vandenõuteoreetikuid ja nende mõttemaailma.

Mitu kg haridust on vaja, et inimene hakkaks teadust uskuma?

Punane Hanrahan kirjutab islamist.

Ise olen mõtisklenud, et hea küll, peaaegu kõigi meie maailma jamade vastu aitab haridus, võib-olla isegi kõikide jamade vastu, aga kas ka seal islamimaades? Kui palju nt Iraagis kirjaoskamatuid oligi? Pool elanikkonnast? Maailmas on vist ca 1/6, see on siis 1 miljard kirjaoskamatut. Nii, õpetame nad lugema ('tea kas nad ise seda tahavad …tuleks sundida???), õpetame reaal- ja humanitaaraineid. Ja õpetame ka kõiki teisi veel targemateks. Kasvõi kõik professoriteks! Selle tagajärjel peaks väga suur osa inimkonnast vähem rumalusi tegema, oma igapäevaelus, inimesi hukkuks vähem, ollakse õnnelikumad, vabamad, tervemad, viisakamad jne, maailm oleks palju parem paik.

AGA. (nii, nüüd ma lähen libedale teele, ma ei taha kedagi solvata) Kui palju on vaja inimest harida, olgu olgu, kui palju peab inimene haridust omandama, et ta muutuks usuvabaks, religioonivabaks? Jaa, ma olen täiesti veendunud, et haritus ja usk on omavahel seotud, pöördvõrdeliselt siis ikka jah. Miks selline arutluskäik nüüd siin? Sellepärast, et tekkis küsimus, kumb variant on hullem, kas harimata või haritud islamist? Harimata tegelane pole uskmatuid tappes nii efektiivne, ei oska lennukit juhtida nt. Aga ehk muudaks korralik kooliharidus tema elumõtet meie mõistes veidikene mõistuspärasemaks? Ta ei tahagi enam surma minna, ka naistele räägitaks midagi inimõigustest jne? Mitu kg haridust on vaja, et inimene hakkaks teadust uskuma? (sellest et siinkirjutaja ju samasugune usklik ja oma jumalaks on valinud teaduse, sellest mõni teine kord)

TÄIENDUS: Ematehniku jutt pani uuesti mõtlema. Njaa, astusin libedale teele. Juba sellepärast, et ma pole ei usklik ega kuigi tark.

Teadus pakub vastuseid, päris hulka vastuseid, ta süstematiseerib, avab maailma. Selleks ajaks kui vastused otsa saavad, on küsija juba teadususklik. Ma arvan, mulle ei ole teaduse sein ette tulnud. :-). Jaa, on füüsikuid, kes praegu on kirikuõpetajad, aga neid on siiski väga üksikud. Elu ja mõistuse teke, geeniteema, Universum ja seal toimuv, kasvõi elektri olemus on jah, tänini paljude küsimärkidega, aga ma usun, hehh, USUN :-) et nagu viimase paarisaja aastaga, mil oleme maailma tundma õppinud ja teadasaanut koolis lastele õpetanud, oleme paljud küsimärgid lahendanud, siis oskame ka elu tekke mehhanismi oma tõenäosusega miljardi aastasele skaalale paigutada jne. Universumiga jah, jäävad küsimärgid igavesti küsimärkideks, noh, aga jäägu. Mis see Jumal siin aitab? Kõik senine teadus on enesepete, kuidagi paika sobitatud poolik tõde? Kuid see ei veena mind absoluutselt mingisugust jumalat otsima. Ja ma arvan, et väga paljusid ei veena. Kui ei saa aru, ei oska, siis oldakse lihtsalt liiga rumalad. Aitab seekord oma rumaluse näitamisest.

Seda teemat tahaks 500 aasta pärast uuesti arutada. No et kas haridus ja usk on pöördvõrdelises sõltuvuses.

Pansost Konrad Mägini

Eelmisel nädala Klassikaraadio järjejutuks luges Panso oma esseesid ja mõtteid. See oli vist teisipäeval, kui ta kirjeldas etendust eesriide avanemisest kuni… lavastuse mõju lõpu jättis ta määratlemata - eesriide sulgudes ei tohiks etendus lõppeda, pigem vastupidi. Mnjaa, Panso on mees, keda tasus, st tasub kuulata.

 

Kui reedel Vanemuises nähtud Verevennad ei pakkunud väga suurt elamust, ei, kindlasti oli hea etendus, aga tol päeval ei olnud see minu jaoks, siis täna nähtud Külmetava kunstniku portree mõjus võimsalt, väga vinge. Hästi natuke häirisid tiba infantiilsed naljad, taolised totakad naljad tunduvad üldse väga paljudes lavastustes justkui kohustusliku elemendina, et justnagu vaataja nende pärast tegelikult teatrisse tulebki, et ilma nende lubatud topakate naljadeta oldaks pettunud. Tundub nii.

 

Täna etenduse lõppedes meenusid Panso sõnad eesriide sulgumisest, näidendi kaasavõtmisest teatrisaalist. Väga hea võte oli minu arvates muusika jätkumine lõpuaplausi ajal, ja veel edasigi, osa rahvast jõudis saalist lahkuda muusika saatel. Muusika kandis etenduse aplausist üle, etendus jätkus peale aplausi, pealegi ei tulnud minu arvates näitlejad oma rollidest ka aplausi ajal välja, peale peategelase surma ei kareldud rõõmust lava taha.

Targutus. Metafoor voldist ja amprist

Veel 1 metafoor: pinge (volt) on justkui veesurve veetorus, vool (amper) oleks augu suurus veetorus, võimsus (kilovatt) vee kogus mis sealt torust ajaühikus tuleb, ja energia (kilovatttund) on see vesi, mis juba toa põrandal lainetab, see mille eest veearve saadetakse.

 

Veel, võimsus, see vee kogus mis ajaühikus torust välja tuleb, see sõltub vee survest ja augu suurusest torus. On kahe viimase suuruse korrutis. Iseloomustab intensiivsust.

 

 

Vikerraadio uudistes räägiti, et Eesti – Soome merekaabel ühendab 330 ja 400 kilovatist alajaama

Vikerraadio uudistes räägiti, et Eesti – Soome merekaabel ühendab 330 kilovatist ja 400 kilovatist alajaama. Võimas. :-) Või taheti öelda, et mingil hetkel oli seal vool 1 amper?

 

KoolisKäinudOnu: kuule ole hea, vaata kui palju mootoripöördeid minutis tahhomeeter näitab?

RaadioOnu: 3000 kilovatti

(siinses näites: pinge [V] = mootori pöörded; vool [A]=moment väntvõllil (jõud); nende korrutis on võimsus [kW])

 

1 tüüpiline näide kWh ja kW-st:

KKO: kui kaugel on Rapla Tallinnast?

RO: mingi 50 km/h

(siin: kW e võimsus = auto kiirus, kWh e energia = vahemaa, mis mingi kiirusega ja ajaga läbiti)

 

 

Vikerraadios pidanuks seega jutt käima kilovoltidest, kV, pinge, mitte vattidest, kW, aktiivvõimsus.

Tapjatorm ja sundijatorm

Mees käib ringi ja näeb, et taifuun tahab teda vist ära tappa.

 

Mees paluma: ära tapa, ära tapa mind ära! Mitte seekord!

Taifuun: ära virise, kui tahan siis tapan, ja ma tapan paljusid! Ära pabla

Mees: kelle heaks sa töötad?

Taifuun: ole vait, kohe hakkan tapma! Kui ei tapa mina, tapab homme liiklus, näe, seal eemal, passib nurga taga, tahab kaa tappa. Ja vaata, haigused on näe seal, kaa tahavad tappa

Mees: kui paljusid sa seekord tapad?

Taifuun: noh, ma ei teagi, tapaks ehk mingi tuhat, sellest peaks piisama

Mees: mitmes mina olen?

Taifuun: sina vä, ei, tuhat pole veel kindlasti täis. Eks ma lõpupoole hakkan inimesi ka sundima, siis saan vahepeal rehkendust teha, et mitu juba tapnud olen.

 

Ja nii taifuun tegigi, tappis 1000 inimest ära ja siis osasid ka sundis natukene.

Rohkem uusi asju!

Käisime eile Kumus, võluva loengupidaja Kädi Talvoja mõtlemapanevat loengut kuulamas. Kummitama jäi mõte, et 60-70-ndatel, lühikese aja jooksul löödi magalarajoonid korterelamuid täis, suur hulk rahvast kolist uude keskkonda, ostis uue mööbli, rebis end väga paljust vanast lahti. Ja praegu toimub ju sama asi. Inimesed lähevad põllule külvatud majadesse, laenust ülejääv raha viikase mööbli- ja sisustuspoodidesse. Ja et ainult kardinate ja lampide ostmine on nõme, siis kuu alguses, kui palk on tulnud ja krediitkaardid uue kuulimiidiga rahakotis sügelemas, siis kapatakse kaubanduskeskustes ja ostetakse ka kõike muud träni, mida nüüd majja rohkem mahub… praegu kaubanduses toimuv on ikka jube, parkimismajad ja parklad on puha täis. Linn on reklaame täis, et oh, makske alles kevadel, träni saad juba täna koju tarida. 'Tea kui suureks kodud/riidekapid/autod/prügimäed muutuvad, kui eestlane 100 000 eeku kuus palka saaks?

 

Huvitav oleks teada, kuidas praegu toimuv inimesi mõjutab? Mida paarikümne aasta pärast tänase päeva kohta räägitakse, milliste heade ja halbade asjade (pean siin silmas inimese peades toimuvat) juuri tänasest päevast otsitakse?

Noored, lugegem raamatuid!

Me mõtleme keele vahendusel, enesega emakeeles sisedialoogi pidades. Järelikult me ei oska mõelda asjust, millede jaoks pole meil sõna, mõistet. Näiteks kui meie leksikas puudub mõiste, st sõna jää, siis ei ole võimalik meie mõttekonstruktsioonidest leida külmunud vett, me ei oskaks jääst mõelda. Sõnad on need tükid, milledega kombineerides mõtleme. (kui emakeelset tükki pole, siis käib ka võõrkeelne sõna).

 

Olen kuulnud, et mõnel pool (nt Inglismaal(?)) nö jaotatakse inimesi klassidesse sõnaosavuse, sõnavara põhjal. Seega, see peaks eelneva arutelu põhjal viitama inimese mõttemaailma rikkusele. Kuid inimene, see ju ongi tema mõttemaailm. Keele, sõnavara, grammatiliste peensuste tundmine omandatakse aga lugemisega, tugevate, keelt sügavusteni tundvate kirjanike (nt Kross) lugemisega. Seega, noored, lugegem! Ja, ka vanemad ja kõrgelt haritud, keelt (mõtet) hästi valdavad inimesed võiks aegajalt mõnd tõsist kirjanikku lugeda. End lihvida. Sest tarkuse, mõttesügavuse kohta ei saa mitte kunagi öelda, et nüüd ollakse jõutud maksimumi, pärale, et ollakse lõplikult küps.

 

 

Selline tagasihoidlik järeldus kujunes kahe tänaõhtuse mõtiskluse tulemusel: 1) tuttavate pool rääkisime venekeelsetest inimestest, kellede vanemad on erinevatest rahvustest, kel endil polegi nagu rahvust ja emakeelt, kes NSVLnimelises katlas on nõukogude inimeseks saanud, kes, nagu mulle ja tuttavatele tundub, ei oska vist ka vene keelt päris hästi. Et, milline võiks olla sellise inimese mõttemaailm? (ei, see pole absoluutselt ilkuv küsimus!) 2) Veidemanni artikkel vaimsest vaktsineerimisest.

 

Olen ka kunagi varem umbes samal teemal jahunud.

Veidemann kirjutab Postimehes raamatu lugemise vajalikkusest

Veidemann kirjutab Postimehes raamatu lugemise vajalikkusest.

Müüa BMW 525 tds

Müüa BMW 525 tds. Eestis sõitnud umbes nii 10 000 km. Hooldatud esinduses. Heas korras.

IBM/Lenovo akuvahetus

Sain eile läpakale uue aku. Ca 10 kuud kasutuses olnud, umbes 130 tsüklit ja 78% protsendilise mahtuvusega Sony aku vahetatigi uue Sanyo aku vastu. Tuleb vist rõõmu tunda.

Et mitte lahmiv näida. Või ka olla?

Meil on paljude asjade kohta oma arvamus. Kuid millegipärast tuginevad suhteliselt vähesed arvamused tugevatele argumentidele, st oma arvamuste põhjendamisel tekib tihtilugu raskusi. Ju on lihtsam koguda mingisuguse info töötlemise tulemusi, jooksvalt valmiskujundatud hinnanguid kellegi või millegi kohta, ja niimoodi üksikuid hinnanguid kogudes üldisema arvamiseni jõuda, nt et Keskerakond on nõme. Kui nüüd küsida, et miks, siis esimese hooga tundub, et nüüd põhjendan oma arvamust 2 päeva! 10000 lk!, tegelikult aga… noh, nii lihtsalt on! Njaa, nii ei õnnestu kuigi veenev olla. Tuleks oma mõttemetoodikat, arvamuste kujundamise tehnikat muuta, hinnangute asemel fakte mäletada. Et mitte lahmiv näida. Või ka olla?

Mikser ja Strandberg Reporteritunnis

Ilves kutsus üles mõtlema valimistele. Väga õige. Eilses (30.11.06, Hussar)  Reportertunnis olid Mikser ja Strandberg. Mul ei ole Mikserist veel lihtne lugu pidada, Keskerakonda kuulumise pärast, kuid Strandbergi kõrval paistis ta erakordselt kirkana. Nii et, minu arvates võiks Strandberg nüüd küll poliitikast eemale jääda. Sellepärast, et ulme kõrval räägib ta ka valet. Üks ulme: otsedemokraatia Eestis (esimesed sõnad mis sellega seostub on Savisaar, populism ja demagoogia). Üks vale: meie elektrisüsteem suudab iseseisvalt kuni 7 tundi püsti püsida. Naerukoht. Absoluutselt laest võetud number, absoluutselt alusetu. Iseseisvalt töötavad Narva jaamad väga ebaefektiivselt, hommikuseks tipptunniks, kiireks koormuse tõusuks tuleb suuri reserve hoida, sagedus ei ole kuigi kvaliteetne, kuid 7 tundi… huvitav kas Blendamed on inspireerinud?

 

Ahjaa, Strandbergi väide et meie teadlaskond on end täis teinud ja neid ei saa tõsiselt võtta, on muidugi omaette kõva sõna. :-)

Sony reklaam

Asjatundmatu inimesena arvasin, et see Sony reklaam on üks petukaup, aga ei, päris värv lendab.

Inetu rutt

Jätkan Saaremaa Laevakompanii kirumist. Eileõhtune viimane laev (Ofelia) sõitis Kuivastust mõni minut enne 9-t välja. 20:58 pandi juba laevakruvid tööle. Eiei, olin seekord aegsasti kohal, kuid olen niimoodi ka maha jäänud, et paar minutit enne õiget aega juba luugid kinni ja kihutab minema.