teisipäev, oktoober 30, 2007

Paar mõtet liiklusohutuse kampaaniast

Karistuste karmistamine liikluses soovitud tulemusi ei anna. Mingi piirini ehk annab, sellest edasi aga mitte. Rikkumisega ebaproportsionaaselt karm karistus pigem tekitab trotsi, on signaaliks, et kurat, tuleb osavam olla et mitte vahele jääda, keskendutakse vahelejäämise vältimisele mitte enda käitumise üle mõtlemisele, põhjustab riigist võõrandumist, riigist saab vaenlane keda tuleb vältida, tüssata, temaga võidelda ja valimistel osalemine muutub hoopis mõttetuks. Selliseid kodanikke pole meile aga küll vaja.

Mida siis teha, et vähem hukkunuid/kannatanuid oleks? Kuidas (liiklus)kultuuritust vähendada? Kuidas harida, kultuuri külvata? Kaikaga ilmselt mitte. Pigem ikka rääkides. St mh ka läbi kampaaniate. Seni on kampaaniate sisuks olnud manitsemine, suisa käramine, kuid nagu teada, ei ole arukas meediast pärit sõnumit esitada kujul, mida on lihtne vastupidiseks keerata. Eriti veel siis, kui teame, et sõnum satub tõenäoliselt inimeste meelsusega vastuollu. Just seda viga teeb meedia praegu, kui pasundab, et kuidas natukenegi kiirust ületavate juhtide taga on laibarada. Ehk siis, kui sõidad 90 alas 100-ga, oled mõrtsukas. On üsna loogiline, et sellise sõnumiga kiirusi alla ei saa ja kardetavasti ei vähene ka surmade arv. Mingisugune seos kiirusel ja surmadel muidugi on, aga kindlasti mitte nii totaalne ja ühene. Kampaania läbivaks jooneks võiks olla rõhumine väärikusele. Viisakuse ja sooja koostöö kasulikkusele näitamine. Nt teleklipis ei peaks olema marutav jõmm, hetk hiljem pooleks auto ja surnud inimene ning siis veel kuri politseinik, vaid pigem viisakad, naeratavad ja teineteisele teed andvad tavalised (kelledega end samastada saaks) inimesed.

Mingi osa kampaaniast võiks olla ka üldhariv. Informatsioon, et kiiruselt 90 km/h on pidurdusteekond x m ja 110 juures y m; 50 juurest nii ja 60 juures naa palju. Ja kõik. Või et kurvis võib tekkida vajadus intensiivselt nii pidurdada kui suunda muuta, kuid korraga pole see võimalik, neid asju saab teha kordamööda, enne kurvi hoog maha ja kurvis saab rehvide pidamist suuna muutuseks kasutada. Või et vesiliug on nähtus, kus rehvi muster ei suuda veekihti rehvi ja maa vahelt välja juhtida ja rehv tõuseb vee pinnale – auto muutub juhitamatuks. 90-ga puusse/laubakat pannes omab inimekeha x J energiat, 110 juures y J, turvavööde kasutamisel tekivad siseorganite rebendid x km/h juures. Jah, see kõik on triviaalne, kuid see vähemuses olev probleemne seltskond, kes tagajärgedele mõtlemisega kuigi palju ei tegele, ehk lükkab selline pöördumine nende mõtteid liikvele. Kuid kui me lisame sellisele üldharivale sõnumile väite, et kui sa nii ei tee, sõidad kraavi ja saad surma, siis saab sellele väga kergesti vastu vaielda, kogu sõnum saab vastupidise märgi ja tolku pole miskit.

 

Kampaaniajutu ainese sain siit.

Kommentaare ei ole: