Vällik: Pendlikõigutaja riiklikult tunnustatud eksperdiks

Ei saanud mitte vaiki olla Välliku EPL-s ilmunud artikli kommentaaride peale:

Teadusele heidetakse ette, et see ei salli kedagi ega midagi, eitab kõike teadusvälist, ei tõesta millegi mitteolemasolu ja on üldse üks vastik ja sallimatu… mingi asi .

Soovitaksin lugupeetavatele etteheitjatele tutvuda mõistetega teadus, teaduslik meetod, loogika. Ehk siis, teadusmaailmas on suurimaks väljakutseks millegi seniteatu ümberlükkamine, nt et vitsaga on siiski ka tegelikult võimalik "veesooni" leida. Paraku ei ole seda suudetud tõestada, TÕESTUS, KATSE, EKSPERIMENT on aga kriteeriumiks umbluu ja reaalsuse vahel. Miks teadus ei tõesta millegi mitteolemasolu? See ei ole võimalik. Ei saa mitte kuidagi ega mitte iialgi tõestada millegi mitteolemasolu. Tõestamiskohustus on millegi väitjal.

Sest meist igaüks võib välja mõelda absurdseid väiteid, kuid kui me (või ükskõik, kes) neid tõestada ei suuda, ajame me jama. Paar näidet: pannes auto pagasiruumi kollase kastekannu, ei lahe autol rehv katki. Ostes ühel jalal seistes lotopileti, võidab see peavõidu. Kandes lusikat taskus, ei hakka hammas valutama. Ja ma võin sellist jama väites trampida jalgu ja nõuda teaduselt, et eelnevad väited ümber lükataks. Kui keegi soovib mul oma väidete tõestust ja eksperimendid neid ei kinnita, sõiman kahtlejaid sallimatuteks ja piiratuteks, kes ei taipa maailma kõiksusest midagi. Jne jne.

Lõppeks. Kas me ikka teame, mida see paljukirutud teadus millegi kohta väidab? Milliseid vastuseid annab? Võib-olla me ei saa teadlastest aru? Kuid kelle probleem see siis on? Igatahes mitte looduse ega teaduse, vaid vast ikka lärmaja probleem.

Ma väga soovin, et taolisi artikleid saab edaspidi lugeda üha sagedamini. Teisalt, võib-olla ongi hea, kui inimkonna teadussaavutused taandarenevad, me taas nt kopsupõletikku surema hakkame ja igaüks ise omale toiudupoolist kasvatama peab hakkama? Nagu see alles paarisaja aasta eest oli, enne matemaatika, füüsika, keemia jne reaalteaduste oskuseta.

kus keegi ei kaani end täis

Mul on juba aastaid vedanud – mitmed-mitmed Jaanipäevad on õnnestunud veeta seltskonnas, kus keegi ei kaani end täis ja kellede möla ei pea seejärel taluma. Tore, et nii saab see olema ka seekord.

Asjadel tuleb lasta paika loksuda.

Tulemus vs protsess

Tulemusele orienteeritus(e mõttetus) avaldub ilmekalt kojukihutava inimeste puhul, kes silmad ruutus surub autoga üle ja läbi kõigi hirmsa raginaga kodupoole… et siis 4 minutit varem kohale jõuda, et tundidepikkust diivanilmolutamist sellesama 4 minuti võrra pikendada. Taipamata, et ühest protsessist tormati järgmisesse protsessi, kojujõudmise eesmärgi täitumisel algas telekavahtimise ja molutamise protsess. Need meie tagaigatsetud tulemused on vaid verstapostid, mis mõõdavad protsesse. Elamine on aga protsess, nüüd ja praegu, kogu aeg. Hüpoteetilisi vaheetappe taga ajades läheb elu meist lihtsalt mööda.

Ehk siis, seda lõputut kiirustamist, kuhugi kohale tormamist, närvilisust, millegi tagaajamist, kuhugi tulevikku planeeritud õnne ja rahulolu kättesaamatust ei loo mitte keegi teine kui me ise. Ja kõige eelneva otsas ei taibata õnnelik ja rahul olla.

Peab kuidagi lihtsamalt saama

Kuidagi valdavaks on selline lootus muutunud? See näikse kajastuvat mh ka noorte erialavalikus, matemaatika ja füüsika, mis ei pea ega saagi lihtsad olla, on just seetõttu eemaletõukavad. Sama on lugu raamatutega, lihtsad, kirjandlikud jutukad ja isehakanud staarikeste elulood on raamatupoodide müügiedetabelites, lihtsad vastused ja arvamused on nõutud vastused ja arvamused. Alati on lihtsaim = parim = hea?

Aga ikkagi, MIKS peab kõik lihtne olema, miks peab alati mingisugune otsetee olema, miks peab kõike kusagilt osta saama, miks peab alati olema keegi teine, kes vastuseid teab? Kärsitus? Lodevus? Ei tea miks see nii küll on?

Derivatsioon

Viimases Tarkade Klubis räägiti täpsuslaskuritest.

Kauge maa peale vintrelvaga lastes tuleb seetõttu veidi vasakule sihtida (kui vintrauas on päripäeva keere), et kuuli/mürsu langemise tõttu on mürsu all olev õhutihedus veidikene suurem, kui pealpool kuuli. Kuuli langedes „kerib” too end veidi horisontaalsuunas kõrvale. Ehk siis, mõiste derivatsioon võinuks ehk nimetatud saada.

Mis asi teeb auto mootoris häält?

Viimases Tarkade Klubis küsis lugeja, mis asi teeb auto mootoris häält?

Esiteks kolvid, eriti hästi „laulavad” kolvid (mis on ju veidi kirikukellakujulised) bensiinimootori detoneerimisel (vanarahvas nimetas seda ekslikult klappide klõbinaks), mil kütuse põlemiskiirus on kontrolli alt väljunud ja kolb saaks otsekui haamriga vastu pead. Teine ja sama oluline mootori hääle komponent on väljalasketakt, väljalaskeklapi avanedes pääseb silindrist helilainena surve all ports suitsugaase – seda kuuleme eriti ilmekalt katkise summuti korral, nt lapsikute mürareostus-plärinmootorrataste puhul. Eelnevale lisanduvad rihmade sahinad, hammasrataste nahinad jne.

Ööülikooli Tootsen sai auhinnatud!

See on nüüd küll väga tore, et Ööülikooli-Tootsen noore kultuuritegelase preemia sai! Õnnitlused Jaan Tootsenile!

(siinkohal meenuvad kunagised ööülikooli saadete köögiraadioga lindistamised kassettidele, hiljem arvutisse. Et hiljem autos või telefonist üle kuulata. Olid ajad...)

Miks erineb Quattro teelpüsivus paljudest teistest (liba)neliveolistest?

Võtmesõnaks on keskdifferentsiaal. Audi-d, va A3/S3 ja TT, kasutavad TorSen difreid. Ehk siis selles, kuidas ja millal jaguneb veojõud esi- ja tagasilla vahel, kas see muutub mingisugustes tingumustes, millised on muutuste viivitused jne. See kõik on väga oluline. 1 klipike Youtubes.



Netis on sel teemal infot kuhjaga. (Siinne jutt ei puuduta maastikusuutlikkust, sõiduautod sõidavad ikka teedel)

Vaid 1% autojuhtidest teab, mis asi on ESP

Kusagil kunagi väideti, et vaid 1% autojuhtidest teab, mis asi on ESP (eri tootjad märgivad sama sisu erinevate nimetustega). Piinlik lugu.

Ilmselt kasvab rõdul varsti hektar kartulit

Kui rõdupotipõllundusega nii edasi läheb, kasvab meil ilmselt seal varsti hektar kartulit.

Tore, et telekast mingisugust täiskasvanute sportmängu näidatakse

Tore, et telekast mingisugust täiskasvanute sportmängu näidatakse – et sealt midagi tarka ei tule, saab raamatut lugeda. :-) Suurepärane!

(välja üürida kuuks ajaks telekas)

Teaduse võti

Richard Feynman: no matter how beautiful your theory, no matter how clever you are or what your name is, if it disagrees with experiment, it’s wrong. – see ongi teaduse võti.

Raamatust Why Does E=mc2?: (and Why Should We Care?)

Lenna plaat

Eestis tehakse head muusikat. Nüüd õhtul poest paki piima ja Lenna plaadi ostnuna ei raatsinudki enne koju tulla, kui autos plaat kuulatud sai. Piimapakk sai pika sõidu.

Isesugune muusika annab õhtusele vihmasele Tallinnale isemoodi tooni.

Mittehilinemises on teatav annus aristokraatlikkust

Mittehilinemises on teatav annus aristokraatlikkust, vabaolemist ebamugavat pinget loovast hilinemise süüst ja ajalt lüüasaamisest, ka lugupidamist ja austust nende suhtes, kes ühel või teisel moel hilinemise tunnistajateks on.

 

Hakkame siis varem minema. Lihtne. Isegi veel lihtsam.

 

Rohkem austust!

Küll see oleks suur asi, kui me ei peaks endid erilisteks! Või siis, näeksime kõigis inimestes erilisust. Kui ei üritataks olla isehakanud dominandid. Kui võimuga kaasneks süütunne. Kui kõik austaksid üksteist ja kõik peaks kõigist lugu.

 

Kui eelkirjeldatud inimeste sekka on pikitud vastupidiste seisukohtadega tüüpe, on tulemus inetult ebameeldiv. Neile esimestele.

 

(Maailm tahab parandamist.)

 

Enam ei tehtagi nuppudega häid telefone?

Hull lugu, juhul kui mu 2,5 aastat vana ja väga hea Nokia N82-ga peaks midagi juhtuma (et kukkumised ei mõju elektroonikale hästi, on natuke juba ka juhtumas), siis … taolisi telefone ei tehtagi enam!? Mingi kummaline puutetundlikkuse hullus on lahti läinud. Nuppudega ja kinnisilmi (+menüü kiirvalikutega) kasutatavatest on valida N86, mis on jupp maad raksem ja klapiga, E72 on suur ja lai, E75-l on niru kaamera, nagu ka E55-l ja E52-l… ja ongi kõik!

Mida ma telefonilt ootaks? Nuppudega, mitte puutetundlik, pigem ilma klapita, et EMT ehitab maapiirkondades WCDMA 900 võrku, siis 900 MHz 3G, enamvähem kaamera, WIFI, A-GPS, raadio, modemina kasutatav, selline op. süsteem, kus jookseksid Skype, Google maps jne jne.

Elu ei ole lihtne, ma räägin. :-)

LISZTOMANIA

Kui keegi küsiks, et millest tänane Chopiniana film kõneles, siis jääksin jänni. Kui küsitaks, mida näidati, oleks vastus lihtne. Näide: (viimasele küsimusele Youtube kaudu vist vastust ei saa)



või



Ken Russelli Mahler oli üksjagu arusaadavam. Kuigi, kõigest ei peagi alati aru saama. :-)

Jalgpall

Nonii, kõik on pekkis, kuu aega tuleb telekast jalgpallirööki. :-)

James Randi Austraalias

Rumalus kaob siis, kui seda enam peale ei kasva.

Viitas skeptik.ee

Põllutõukurid

Et nüüd põllumeestele kiirel kevadisel ja eriti veel ka õhtusel lüpsiajal on linnas poodide parklad suuri maastureid täis, liikusid mõtted hiljutiloetud Pierre Bourdieu erinevatele (empiirilistele) sotsioloogilistele uuringutele – eestlase auto valimine oleks temasugusele sotsioloogile ilmselt ka üks väga huvitav teema olnud. Näiteks sellised ülesandepüstitused: kuidas kujuneb linnainimeses maasturiostu soov, selle soovi võimalikud seosed puuduolekutundega, rahuloludefitsiidiga, nende tunnete tekkimine, kompenseerimismehhanismid? Siis veel kuuluvustunne ja samastumissoov läbi auto – väga põnev. :-) (bemmimeeste ja plärisevate motikameeste hulgas oleks viimane uuring veel huvitavam).

(Juhul kui eelnev jutt kedagi nüüd väga ärritas, siis ma ei räägi siin põllumeestest, metsameestest, maal elavatest inimestest (kes talvel lumega jännis), paadivedajatest ja teistest ratsionaalsetest vajadustest lähtuvatest inimestest.)

Oleks arukas vastava ala spetsailiste kuulata

Kultuuritegelastel ehk ei sobiks hukka mõista kohtuotsuseid ja lüüa kaasa alusetutel hüsteerilistel „planeedi päästmise” aktsioonidel.


Kõlab küll "omade liistude juurde jäämise" jutuna, aga meie keerulises maailmas oleks arukas vastava ala spetsailiste kuulata.