Sättigem oma elu nii, et ei peaks autoga nii palju sõitma. Automaksust

Seoses automaksuga on viimasel ajal kuulda olnud arutluskäike, milledel on mõistlikkusega vähem või veel vähem ühist.

Ehk siis, soovist keskkonda säästa ja sundides inimesi vanu autosid uute vastu vahetama, annaksime autotööstusele ja -tootmisele hoogu juurde, mis tähendaks aga ju kõikvõimalike ressursside suurenevat kasutust. Oleks see mõistlik? Vaevalt.

Konkreetsemalt. Mul on ebaökonoomne 15 aastat vana käula. Aga liigub veel, põletades kuus 50 liitrit bensiini. Karistustega sundides mind uut autot ostma, hoiaksin kuus ilmselt 20 liitrit kokku. Tasub see ära? Ökoloogiliselt? Majanduslikult? Korvaks see vana auto utiliseerimise, uue jaoks maavarade töötlemise, uue tootmise jne? Vaevalt. Seega, väga oluline on see, kui palju keegi autoga sõidab!

Ja siit edasi, automaks. Karistame auto omamist? Jällegi, aga kui ma ei sõida sellega? Kui minul on aastane läbisõit 5000 km ja kellelgi teise ökonoomsel autol 30000 km, siis kes rohkem saastab? Võiks ju küsida, mis õigusega tohin mina ühe kilomeetri läbimiseks rohkem kütust kulutada? Aga oma vana käulat hoian just seetõttu alles, et olen oma elu nii sättinud, et ei pea palju sõitma. Ja see on teadlik valik. Peaks ma ikka uue auto ostma, mis jääks suhteliselt kasutult seisma?

Siia lõppu üks soe soovitus lasteta linnainimesele: vahetagem auto takso vastu. Raske on ette kujutada autot, millele kulub kuus vähem kui 2000 krooni (kütus, amortisatsioon, kindlustus, rehvid-õlid, remont, parkimine jne), selle raha eest saab linnas taksoga päris pikalt sõita. 5000 eest veel rohkem, nt 8000 eest saaks vajadusel maale sõiduks lisaks veel auto rentida – aga ka selle raha eest edevat põllutõukurit (maasturit) üleval ei pea.

Või (keskkonnale = meile kõigile) veel parem, sättigem oma elu nii, et ei peaks autoga sõitma – pidevalt kilomeetreid läbima. :-)