Esimesest ja n-ndast Eestist rääkides on põhiküsimuseks piiride tõmbamine, kes kuhu kuulub - eks ta üks humanitaarselt ebamäärane määratlus ole.
Seoses talviste talvedega ja lootusega, et inimeste arukus ja jõukus suureneb, mis peaks kaasa tooma uute neliveoliste sõiduautode läbimüügi suurenemise, liigitaks ma inimesed, kes ei jaksa ega raatsi nt üle 100 000 kroonist autot osta ja on ilmselt keskmise sõiduauto kolmas omanik, kolmanda Eesti esindajaks (tubli sõlmlause tuli). Oled nt Audi 4-s omanik, kuulud neljandasse Eestisse. Hea lihtne algoritm piiride tõmbamiseks. :-)
Kui labased naljad lõpetada, siis neljanda Eesti lohutuseks, eriti linnainimestele: kulutades kuus autole nt 7000 krooni asemel 3000 krooni või üldse mitte, saate allesjääva raha eest tublisti taksoga sõita, restoranis süüa ja iga kuu nt uued saapad osta. Või sellise eluaseme soetada, mis on elule lähemal ja ei pea nii palju autoga rallima.
(Nii, ja nüüd kõik uusi Quattrosid ostma! Et sõiduautode järelturg lai oleks ja kasutatud autode hinnad langeksid.)
3 kommentaari:
Vaatasin, et kui ma tahaks teise või kolmanda eesti neliveolisega sõita, siis ma peaks kolmanda eesti esiveolise maha müüma ja teise kolmanda eesti esiveolise raha veel juurede panema.
No jah. Samas, kui vaadata sama mudeli ühesillaveoga versiooni ja sama mudeli neliveolist, siis pole hinnavahe niiväga suur.
Ja, nt 100 000 kroonine Audi hoiab ehk paremini hinda kui sama kallis Kia. Ma arvan. Ehk siis, rääkides auto "ostuhinnast miinus müügihinnast".
Ei vaidle vastu, et 4x oleks arutu kulutus, kuid aasta jooksul ei ole kordagi tundnud (ega mõelnud), et vajaksin 4x sõidukit. ma niiväga ei kummardaks selle valiku ees.
Postita kommentaar