esmaspäev, august 21, 2006

Psühhoterrorism

Ei ole viisakas kedagi taga rääkida, kedagi halvustada, võimalikele isiklikele ja tervislikele probleemidele viidata, apsudele osatada, eriti veel avalikult, KUID, kui oma demokraatlikust riigist hooliv kodanik näeb, et tema riigi presidendiks võib saada inimene, kes ei ole 101%-lt sobiv sellele auväärsele kohale, siis on sellel kodaniku õigus olla ebaviisakas ja rääkida oma kahtlustest. Mainida valjusti ebakohti. Nagu nt dr Nurm seda tegi.

Kus on see piir, kus saab öelda, et sobib või ei sobi? Kindlasti juba kaugel eemal olukorrast, kus üleriigilises meedias arutatakse, kas võimalik järgmine president saab ikka maailmaasjadest aru. St selles saab üleüldse kahelda, ja selles kahtlebki suur hulk inimesi! Jutt käib riigi presidendist, kes peaks olema üks võimekamaid inimesi meie hulgast!

Ja just sellest, lugupeetud Arnold Rüütel, on tingitud need rünnakud. Oma riigist hoolivad inimesed, kes on veendunud, et meie riigis on VEEL võimekamaid – presidendiks veel paremini sobivaid inimesi, on sellepärast „psühhoterroristideks“ hakanud… millele aitab kindlasti kaasa poliitiline sobing kahe suure erakonna vahel... erakondade, kellede valijad ei ole veel tõenäoliselt demokraatiaks valmis. Selles aga teine kord.

3 kommentaari:

Trash ütles ...

Psühhoterrorist kõige selle terroriteemaga hirmutamisel tundub justkui 1984 Uus inglise sõnaraamatust pärit olevat. Negatiivse kõlaga, mida saab suvalise inimese märgistamisel kasutada. Käib *ding* ja kõigile jääb meelde vaid sõna teine pool - terrorist.

Anonüümne ütles ...

Aitäh, väga hästi oled sõnastanud needsamad mõtted, mis ka mul Rüütli mõtteavalduse peale tekkisid.

Mul ei ole Rüütli kui inimese vastu midagi, küll aga olen väga selle vastu, et ta veel üheks ametiajaks presidendikohta soojendama jääb. Kaua võib?

Arkadi Zuk ütles ...

Mina olen Rüütlit ikka nimetanud(vabadusvõitlejale lisaks siis)EW Pretsedendiks.