See oli vist 94-l aastal, kui TTÜ-s mingit majandusloengut kuulates ei saanud ma õppejõust (nime ei nimeta, oli üpris „vanameelne“) aru, et kuidas see proportsionaalne tulumaks vaeseid nöörib ja rikkaid soosib. Nüüd, tiba targemana saan ma natukene sellisest mõttekäigust ka aru. Täna Rahvateenrites Mart Ummelast (kes on minu arvates tugev saatejuht, kui tema poliitiline eelistus välja arvata) kuulates meenusid taas sellised lood: (kopeeritud siit)
Kolm meest läksid restorani ja arve tuli 1000 krooni. Otsustati arve omavahel ära jagada sissetulekute järgi, maksude põhimõttel. Kõige vaesem oli nii vaene, et sai tasuta. Teine mees maksis 200 krooni. Kolmas oli üksjagu rikkam ja maksis 800 krooni. Nii käisid mehed 2 nädalat söömas. Siis aga andis restoraniomanik 20% hinnaalandust. Tonni asemel läks söök maksma vaid 800.-! Otsustati samamoodi maksta maksudega proportsionaalselt. Vaene mees sai ikka tasuta, teine mees pidi maksma 150 krooni. Kõige rikkam mees maksis 800 asemel 650. Kõigil oli hea meel. Restorani ees aga hakkasid mehed arvutama, kui palju nad siiski kokku hoidsid. Teine mees leidis, et tema kokkuhoid (50kr) oli 3 korda väiksem kui rikka mehe kokkuhoid (150kr). Loomulikult avaldas ta pahameelt: "Miks rikkad igasugustest kokkuhoidudest peamise noosi endale saavad?". Temaga ühines vaene mees: "Restoranipidaja andis 200 kr odavamalt, aga mina ei saanud sellest midagi tagasi. Siin diskrimineeritakse vaeseid". Andsidki kahekesi rikkale mehele kere peale...
Või siis lugu rentnikust, kes läheb maaomaniku juurde õiendama, kuna too ikalduse tõttu sel aastal renti 2 korda vähendas ja üks teine, rohkem renti maksev rentnik seeläbi rohkem võitis.
Ja pealegi, meil on tulumaksuvaba miinimum, meil ei ole proportsionaalne tulumaks.
1 kommentaar:
Teine ehk keskmine mees jõukuselt maksis 160 krooni ja kõige rikkam 640 krooni seega oli rikka mehe võit 160 krooni ka 4 korda suurem kui 40 krooni odavamalt saanud keskmine...
Postita kommentaar