Mulle see teede soolamine-kemiseerimine ei meeldi

Võib-olla natukene hilinenud teemakäsitlus, kuid vaadates pigist ja roostetavat poritiiba ei saa vaiki olla.

 

Me elame põhjamaal, kus talvel on aegajalt külm ja libe. Kui me kavatseme siin ellu jääda, pole meil muud valikut, kui keskkonnaga kohaneda. Sest me ei suuda, ja kui suudakski, siis ei tohiks oma mugavuste säilitamiseks kliimat omatahtsi muutma hakata, sademeid tekitada või ära hoida, looma- ja taimeliike oma asurkonnast väljapoole levitada, jõgesid teistpidi voolama panna ja muud kujunenut lõhkuda, jumalusmänge mängida.

 

Mulle paistab see teede soolamine samuti ühe inimliku ülbuse ilminguna - keset talve üritame kemikaalidega suviseid teeolusid luua. Mh rikume sellega teid, omi jalatseid ja riideid, tapame teeäärseid puid, korrodeerime autosid ja muud teeäärset. Turvalisus? Turvalisus on autojuhtide peades, igasuguste teeoludega saaks endid ja teisi surnuks sõita. Kui põhjamaal on talv, siis ongi tee libe ja vastavalt libedale tuleb ka sõita - kohaneda tuleb ka teeoludega. Lund tuleks enne kinni sõtkumist ära lükata, mitte aga kemikaalidega sulatada.

 

Muidugi, ega päris ilma soolata vist ka saa, tõusudel, võib-olla ka suurematel maanteedel ja ehk isegi suurte linnatänavate soolamine on võib-olla ehk natukene arusaadav, aga seda topitakse ju igale poole! Isegi väikestele agulitänavakestele! Minu arvates ei ole terve riigi sissesoolamiseks siiski õigustust.

 

Ehk siis, võib-olla on mu pahameel asjatu, kuid sel juhul sooviksin teada, mida meie teedele pannakse, kuidas see mõjub autodele ja keskkonnale? Et ma teaks valida, kas valin hommikul sõitmiseks suure tänava, kus -10 kraadi juures muda lendab või sõidan alternatiivseid väiksemaid tänavaid pidi, kus hommikul pole veel keemiapuistur jõudnud. Ning kes otsustab, kuhu soola külvata ja kuhu mitte? Kui palju see soolamine mulle kui maksumaksjale maksab?

 

Seoses lumega neliveolistest

Nähes ja kuuldes, kuidas meist paljud on oma autodega lumes jännis, panen paar selleteemalist mõtet kirja.

Autosõit on 100% füüsika ja matemaatika, jõuvektorite liitmine-lahutamine teel ja autot konstrueerinud inseneride peades. Kuid üks kesksemaid mõisteid, mille ümber jõudude rehkendus käib, on inglise keeles tracking circle. Eestikeelset vastet ma kahjuks ei teagi. Alljärgneval joonisel tähistab ringjoon jõudu, mil rehvid teel libisema hakkavad, see on nö pidamise piir.

Mida karedam tee, seda suurem ring, seda suuremat jõudu saame rehvide kaudu teele edasi anda (kuiva asfaldi puhul, surudes rehvi vastu maad jõuga 1000 N (ca 100 kg), hakkab see rehv libisema külgsuunalise 1000 N jõu juures - rehv suudab pakkuda kiirendust 1G). Et tavalised rehvid taluvad igas suunas enamvähem võrdset jõudu, siis rakendades rehvidele mingi suunaga jõude, peame valima, kas me kasutame kogu saadaoleva haardumise ära kiirendamisele/pidurdamisele VÕI auto suuna muutmisele. Kui me gaasi ei lisa või ei pidurda, on rooli keeramine kõige tõhusam, kogu haardumine on rakendatav sõidusuuna muutmisele.

Heaks näiteks on praeguse libedaga foori alt startivad BMW-d, millede tagumikud vänderdavad - kogu jõud, millega vedavad rattad „teest kinni hoiavad“, saab ära kasutatud veojõule – külgsuunaline pidamine on seega 0 – auto tagumik käib suvaliselt kaksipidi (õigemini, kui kahe vedava ratta alla satub erineva karedusega tee, kui parempoolne ratas satub karedamale pinnale, ajab auto tagumiku paremale poole ette).

Seega, kaherattaveolisel autol on vedavatel ratastel külgsuunalist „pidamisreservi“ vähem kui mittevedavatel ratastel. St kurvis saabub vedavatel ratastel libisemispiir varem. Ja mitte ainult kurvis, külgsuunalisi jõude põhjustab veel tuul, tee kalle, teel olev takistav lumi, vesi jne. Seega, kui auto kas kiirendab, sõidab suuremal kiirusel ühtlaselt või pidurdab mootoriga, mõjuvad ühtedele ratastele ühesugused teistele teistsugused jõud, libisemisepiir on esi- või tagaosal erinev. Reaalselt tähendab see seda, et libedaga auto vingerdab, pole stabiilne, sõidusuunda tuleb rooliga korrigeerida… kui õnnestub.

Meil on tänavatel suur hulk neliveolisi. Kuid lahendusi, kuidas mootori veojõud ratasteni viiakse, on mitmeid. Nt viskosiduriga, mis tähendab, et auto on põhimõtteliselt esiveoline, muutudes neliveoliseks vaid siis, kui esirattad hakkavad kaapima. St mingil (ennustamatul) hetkel muutub auto iseloom. Sama on nt VW-te Haldexiga ja paljude teistega, kus tagasillale jaotab veojõudu auto elektroonika, kuid jällegi, auto muutub mingil hetkel esiveolisest neliveoliseks, ja seda siis, kui programmeerijad on seda heaks arvanud. (siin on ka mingisugused pildid). Muidugi, libedaga kohalt minnes toimivad nad hästi.

Siis on veel selliseid neliveolisi, milledel veavad kõik rattad võrdse jõuda. Kogu aeg. Ei pea ootama, mil silikoonõlid soojenevad või elektroonika õli abiga keskdifris kettaid kokku surub. Sellisteks, kus veojõu jaotamine on lahendatud hammasratastes ja metallis, on nt Audi Quattrod (A4, A6, A8, S4, S6, S8) ja manuaalkäigukastiga Subarud, maastureist osad LandCruiser, oleksin tänulik, kui mind siinkohal täiendataks. Kiirendades, ühtlase veojõuga sõites või ka mootoriga pidurdades moodustuvad kõigi 4 ratta alla ühesugused ja võrdse pikkusega jõuvektorid. St auto liigutamiseks vajaolev jõud jaguneb võrdselt 4 ratta vahel, st mh seda, et vedav jõuvektor on veidi üle 2 korra lühem kui kaherattaveolisel, külgsuunaliseks pidamiseks jääb suurem reserv – selline auto ei satu nii kergesti külglibisemisse, ja kui satub, ei lähe vaid vedav telg külglibisemisse, auto ei võta nii kergesti suunda kraavi poole, vaid säilitab paremini oma asendi teel. Lisaks eelnevale, nende autode iseloom ei muutu kurvis, kiirendades või libisema hakates jaguneb mootorilt tulev või mootorisse minev jõud igale rattale võrdselt. Auto juhitavuse iseloom ei muutu. Quattro puhul oleks kõige näitlikum öelda, et gaasi andes „poob keskdiferentsiaal end kinni“, veojõu kadudes laseb esi- ja tagatelje omavahel lahti.

Siis on veel selliseid neliveolisi, milledel on esi- ja tagasild omavahel jäigalt lukustatavad. Need on need (vanemad) klassikalised maasturid, nn kastikad, Pajerod jne. Maastikul on jäik ühendus suurepärane, kuid liikluses on taoline lahendus ohtlik. Seni kuni pole külglibisemist, on kõik hästi, auto seisab teel ja on stabiilne. Kuid juhul kui siiski tekib külglibisemine, on sellist jäiga keskdifriga autot väga keeruline külglibisemisest välja tuua. Sest kuna esi- ja tagatelg on jäigalt ühendatud, ei saa rattad erineva kiirusega pöörelda, tagarattad, mis tahaks külglibisemises (peaaegu) paigal seista, hoiavad kinni esirattaid ja vastupidi. Kandes selle situatsiooni meie tracking circle-le, mõjuvad, hoolimata sellest, et juht ei kiirenda ega pidurda, esi ja tagaratastele vastavalt pidurdav ja kiirendav jõud – sellevõrra vähem või üldse mitte jääb rehvidel pidamisreservi külgsuunas. Kui mu jutt nüüd segaseks jäi, siis kujutame ette autot, mis teeb piruette, kõik rattad käivad siis isepidi ja –kiirusega ringi, st tahaksid käia. Kui neil seda teha lastakse, on neil külgsuunaline pidamine maksimaalne. Kui me need rattad omavahel jäigalt seome, ei saa ükski ratas omatahtsi ringi käia. Hea küll, piruette tehes on asi juba hull ja sellist autot on väga keeruline kontrolli alla saada, aga umbes samasugune pilt on rataste pöörlemistega siis, kui autol on lihtsalt kergelt külg ees. Olen paar aastat sõitnud paralleelselt A4 Quattroga ja Pajeroga, nende käitumine libedal on väga erinev, mis minu jaoks on olnud piisav tõestus, et jäik „keskdiffer“ on maanteel ohtlik.

Miks on soovitus „libisemisel sidurit vajutada“ mõistlik? Sest sel juhul kaovad meie tracking circle-lt punane ja sinine vektor, kogu rehvide pidamist saab kasutada külgsuunaliste jõudude jaoks, külglibisemisest välja tulemine on kõige efektiivsem.

Muidugi, see kõik on tegelikult keerulisem, aga minu arvates võiks ohutuse ja sõidumugavuse seisukohalt eelistada liikluses (talvel, vihmaga, kruusal) neliveolisi sõiduautosid, milledel on pidev nelivedu, kus ette ja taha jagatakse kogu aeg veojõudu 50%/50% (link nt TorSen keskdiferentsiiliga sõiduautodele). Maastikule valiksin kolme jäigalt lukustatavate diferentsiaalidega G Mercedese. (link ühele videole, sealt pakutakse neid veel ja veel)

Keda huvitab, siis netis on asjalikku infot kuhjaga. Vabandatagu mu lohakas keelekasutus ja nirud illustratsioonid.

K. Tarand "Põhiseadus ja palvehelmed"

Kaarel Tarand „Põhiseadus ja palvehelmed". Jah, millal kaovad usutalitlused riiklike tähtpäevade kavadest ja nende ülekanded ERR-st? Minu arvates võinuks see 200 aastat tagasi juhtuda. Ei, pigem juba 400 aastat tagasi.

 

Rahvas nõuab? Ma ei oleks kindel. Ning minu arvates ei tohiks ERR laskuda jamaloogiamutta, horoskoobindusse, nõiandusse ja muusse säärasesse.

Avalikud loengud ja kuulajaskond

Naine kirjutab ühest loengust-koosviibimisest. Ega seegi väga kirgastav variant ole, kui kuulajaskond räägituga, nohistamise järgi otsustades, suuremat kaasa ei mõtle ega märka jutustatust lugu pidada.

 

Mitte et ma seda tänase ja veel vähem kolmapäevase loengu kohta tahaksin öelda. (või tänase kohta siiski?)

 

Vene vs Saksa okupatsiooni

Jaan Kross 1998. aasta 24. veebruari Carte blanche saates: „50 aastat Vene okupatsiooni elasime üle, Saksa okupatsiooni poleks me üle elanud".

 

Vaataja ja punnitav tippsportlane

Kolakowski, siin läbi Toomas Pauli, mõtiskleb, et kas tippsportlane, kes ajab taga  sajandiksekundeid ja sentimeetreid, kaotab mõistuse treenides või pole tal seda olnudki. Aga just, taoliseks mõistetamatuseks on praegu läbi olemasoleva vaataja/maksja soodus pinnas, kui on neid, kes vaatavad punnitavat sportlast, on ka punnitavaid sportlasi. Lihtne.

 

Aga ka Artur Adson oli tark mees. :-)

 

(seni kuni raadios ja televiisoris sport võimutseb, on paras aeg raadio- ja telearhiividest vanu vaatamata saateid kuulata-vaadata)

 

Auto teisaldamise vajaduse võiks otsustada politsei

Minu arvates oleks mõistlik, kui auto teisaldamise vajaduse otsustaks politsei. Ja ainult politsei. Kui kellegi auto segab liiklust, seisab kellelgi ees, tuleks pöörduda politsei poole, kes kas trahvib või kui auto tuleb viivitamatult teisaldada, korraldab ka auto äraveo (lubab praegustel autonoolijatel peale lennata).

Reaalsusest ehk füüsikast: kui külm on märjana olla?

Inimese soojuslik võimsus [W] toatemperatuuril on puhkeolekus arvuliselt umbes võrdne kehakaaluga [kg], st 70 kg-ne inimene kütab ruumi ja kaotab ise umbes 70 Wh tunnis.

 

Vee aurustumissoojus toatemperatuuril on ca 2,5 MJ/kg (=0,7 kWh). Ütleme, et duši alt tulles kuivatame käterätikusse 0,1 liitrit vett (mul ei ole head kaalu, et käterätikut enne ja pärast kuivatamist kaaluda). Juhul kui see 0,1 l vett meie nahalt aurustuks, viiks see kaasa ca 70 Wh energiat. Märjana keset tuba seistes kuivame aga paari minutiga ära, st sama suure hulga energiat, mis me tunni jooksul tavaolekus ruumile üle anname, kaotame kuivades täiendavalt paari minutiga. Suvel ujumast tulles kuivame tuulise ilmaga veelgi kiiremini. (Juhul kui nahk kuivades jahtub sedavõrd, et on külmem kui ümbritsev õhk, saame osa aurustumissoojusest meid ümbritsevast õhust.)

 

Ning sellest tulenevalt oleme evolutsiooni käigus higistama õppinud.

 

Ma kaevaks elektrikilbid ja autod lume alt välja

Ma kaevaks praegu elektrikilbid ja autod igaks juhuks lume alt välja. Ja majade vundamendi/seina ääred vabastaks mehekõrgustest lumehangedest. Juhul kui tegemist ei ole jääajaga (sellnei peaks veel aega olema), sulab see kõik varsti ära.

 

Loodetavasti ostetaksed sel talvel rohkem uusi neliveolisi

Pooltühistel teemadel jätkates, loodetavasti ostavad sakslased ja teised uute autode ostjad sel talvel keskmiselt rohkem neliveolisi sõiduautosid – mõne aasta pärast on kasutatud Quattrote valik suurem.

 

Keelaksin üherattaveoliste autode tootmise ära

Kui ma oleksin põhjamaade direktor, keelaksin üherattaveoliste autode tootmise ära. :-) Nad ei liigu ja ei lase ka teistel liikuda.

Ja jalakäijamõrtsukatest maastureid ka linna ei lubaks. Linnas sõitku vaid neliveolised sõiduautod, -kaubikud ja muud neliveolised.

Rumaluse talumine on vahel ülejõukäiv

Pikem vahe kirjutamises kohustaks justkui põhjalikumat-asjalikumat sissekannet kirjutama, mõtlemiseks ja sõnaseadmiseks on ju nii palju aega olnud. Aga ei, seekordne ütlemine saab ülbelt ütlema, et rumaluse talumine on vahel ülejõukäiv. Olgu selleks tänase EPL vahel ilmunud „Loodus ravib", vohav düsgraafia (reklaamides, menüüdes ja mujal) (ah jaa, menüüdest, ühes söögikohas müüakse mahla hinnaga 16 krooni 0,200 ml), ajakirjanike – poliitikute sõnavõtud reaalteaduslikel teemadel jne.

 

Kurat võtaks.

Natuke piinlik autoga üksi sõita

Ka tegelikult, aegajalt on natuke piinlik autoga üksi sõita, linnaruumi ja -õhku raisata. Samas, süümepiinu kergendavaks asjaoluks on 30 aastat vanad trollid, ja veel parem, võtta veel kedagi auto peale.

Balletiõhtu on üks omapärane ja mõnus vaatamine

Balletiõhtu on üks omapärane ja mõnus vaatamine. Eriti III vaatus!!

(Rahvusooper Estonia laval võinuks muidugi ka esimene vaatus orkestrimuusika saatel mööduda, makimuusika sellesse majja vist siiski ei sobi)

Valides etendusel "Kes kardab Virginia Woolfi?" istekohta

Valides etendusel „Kes kardab Virginia Woolfi?" istekohta, valiks ma koha diivanite lähedusse ja teise ritta.

(lavastajale tahaksin öelda, et relva ega relvataolist eset ei sobi mitte kunagi inimeste ega koduloomade poole suunata)

 

Nummerdatud baleriinid

Baleriinidel võiksid numbrid seljal olla, saaks aru, kes - kuhu liikunud on.

PC vs mac

Väga asjalik pilt. :-)

Pärit siit.

Miks diisel soojaks ei lähe?

Päris nii see ei ole, et diisel võtab vähe kütust, kasutegur on suur, kogu kütuse energia muundub väntvõllil mehaaniliseks energiaks ja mootor ei lähe sellepärast soojaks. Ei ole nii. Asi on selles, et diisli ja otto ringprotsessid on erinevad. Otto ehk bensiinimootorisse juhitakse vaid nii palju õhku, kui on vaja bensiini täielikuks põletamiseks (massisuhe 1:15-le), mitte aga rohkem. Diiselmootorisse sisenevat õhku aga ei piirata, ja selleks, et töötakti alguseks oleks silindris suurem rõhk, et tagada diisli võimalikult efektiivne põlemine – diiselmootor pumpab endast tunduvalt rohkem õhku läbi kui bensiinimootor. Bensiinimootoris tekkivast soojusest eraldatakse enamus läbi jahutusvedeliku, diislil aga mootorit läbiva õhu kaudu. Protsente ei oska ma öelda, bensiinimootori puhul kehtib rusikareegel, 1/3 soojusest lahkub läbi väljalaske, 1/3 läbi jahutusvedeliku ja 1/3-st saab kasulik energia. Diisli puhul lahkub rohkem soojust väljalaske kaudu kui jahutusvedeliku kaudu. Jahutusvedelik on aga see, millega salongi soojendatakse.

 

Siiski, mingi allika diislist lahkuva soojuse kohta leidsin (ajusopist ja Googlist, aastast 2000 :-).

 

 

Ja veel, muidugi on väga oluline insenerimõte, see, kas ja kui palju on mõeldud külmadele ilmadele. Ehk siis, see, kui soojaks diiselauto läheb, sõltub auto ka margist.

 

 

Spämmi hulk suureneb?

Tundub, et viimasel ajal on märgatavalt suurenenud firmanimi@ aadressidele saadetava spämmi hulk.

M. Lotman: Neitsi horoskoope ei usu

M. Lotman EPL-s Neitsi horoskoope ei usu. Olen selliseid artikleid vägaväga oodanud ja ootan kas edaspidi! Tunnistagem, see on täiesti ja erakordselt kohutav olukord, kus tõsiseltvõetavusele pretendeeriv ajaleht trükib selliseid nähtusi, nagu astroloogia, ennustajad, nõiad! Õõvastav oli mh paberlehes olnud graafik, kus erinevate Euroopa riikide uskumised oli ära toodud. Nt Maltal usub jumalat 95% inimestest!!!

Soojakulud uues ja vanas, tasakaalustamata keskküttesüsteemiga majas

Detsembri soojakulud:

1952-l aastal ehitatud, 10 korteriga keskküttega majas: 43,02 EEK/m2; (ja toas on ikka jahe)

2007 aastal ehitatud, 9 korteriga gaasikatlaga majas: 16,51 EEK/m2.

 

Kui saaks kogu riigi elu- ja muud ruumid soojapidavamateks…

Paar linki kliimast ja sellest, kas ja miks ta muutub

Endale, paar linki kliimast ja sellest, kas ja miks ta muutub:

Olavi Kärner: kas inimene mõjutab kliimat?

Eesti teadlane: inimeste süül kliima küll ei soojene!

http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html

http://globaleconomicanalysis.blogspot.com/2009/11/hackers-prove-global-warming-is-scam.html

http://www.geocraft.com/WVFossils/greenhouse_data.html

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=28572851

 

 

EPL: Valeväide liustike sulamise kohta pani ÜRO kliimaeksperdid tule alla

Üks põhjustest, miks ma inimtekkelise kliimasoojenemise vastu niiväga skeptiline olen olnud, peitub taaskord eilses EPL-i artiklis Valeväide liustike sulamise kohta pani ÜRO kliimaeksperdid tule alla. Ehk siis, IPCC kliimasoojenemise käsitlust ja pretendeerimist teaduslikkusele ei ole võimalik tõsiselt võtta. Näiteks IPCC absurdne väide, „vaidlus inimtekkelise kliimasoojenemise üle on juba vaieldud ja pole mõtet sellest enam rääkida" (sama väitis ka Al Gore) – ehk siis, teaduses on selline väide ABSRUD, nonsenss. Kliimaraportid peaks ja tohiks tugineda AINULT teaduslikele artiklitele. Teadusartiklil on aga väga konkreetsed nõuded. Kellegi alusetutele, kontrollimatutele arvamusele, mis tuginevad (kui üldse?) andmetele, mis pole kõigile kättesaadavad, pole mitte mingisugust kaalu. Tore on, kui keegi midagi arvab, kuid see ei ole teadus, sellisele pinnale ei saa edasised teadustööd tugineda, taolised raportid võivad olla ajaviite - öökapilugemiseks, aga mitte riikidevaheliste kokkulepete aluseks.

 

On alust arvata, et kui inimtekkeline CO2 põhjustaks kliimasoojenemist, oleks seda kinnitav käsitlus ka tegelikult teaduslik. Ei oleks praegust varjamist, võltsimist, andmete korrigeerimist. Teadusajakirjades avaldataks raportite aluseks olevaid nõuetekohaseid teadusartikleid. Ehk siis, tekib küsimus, miks on IPCC ümber selline susserdamine ja salatsemine?

Tsitaat, veidi nukrakstegevast kirjutisest skeptik.ee lehelt

Tsitaat, veidi nukrakstegevast kirjutisest skeptik.ee lehelt:

Lõpetuseks päeva mõte Carl Saganilt:

Teadus ei ole täiuslik. Seda saab vääralt kasutada. See on kõigest tööriist. Aga see on parim tööriist, mis meil on, iseend parandav, jätkuv, rakendatav kõigele. Teadusel on kaks reeglit. Esiteks — pole olemas pühasid tõdesid; kõiki oletusi peab kriitiliselt uurima; autoriteedist tulenevad argumendid on väärtusetud. Teiseks — mis iganes on vastuolus faktidega, tuleb ära visata või ringi teha. … Nii mõnigi ilmne asi on teinekord vale; ootamatu on mõnikord tõene.

[Science] is not perfect. It can be misused. It is only a tool. But it is by far the best tool we have, self-correcting, ongoing, applicable to everything. It has two rules. First: there are no sacred truths; all assumptions must be critically examined; arguments from authority are worthless. Second: whatever is inconsistent with the facts must be discarded or revised. … The obvious is sometimes false; the unexpected is sometimes true. Cosmos 1985

 

Ühest autost

Majal ja majal võib olla suur vahe, nagu ka raamatul ja raamatul, heliteosel ja heliteosel, toolil ja tooli, toidul ja toidul, autol ja autol. Jah muidugi, odavalt ehitatud autot ei ole kohane kalli ja targemat insenerimõtet ja materjale sisaldava autoga võrrelda, pahasti on aga siis, kui kehvasti väljakukkunud auto eest palju raha küsitakse! Kui odaval autol külmaga uksi avades need valjusti krääksuvad, ust lukustades ukse sees midagi kääksub, juhthoovad on raskesti/ebaloogiliselt kasutatavad, auto peaaegu uuena koliseb, külmaga tagavedrustus krigiseb (umbes nagu vanad lehtvedrud), salongiõhu ventilaator undab (nagu vanasti Moskvitšil), pole hea juhitavusega, võtab nõrga mootori kohta liialt palju bensiini, rooli ei jõua ühe käega keerata (roolivõimendi pole kiirustundlik), pedaalid nõksuvad jalgade all kojameeste taktis, päikesesirmi ei saa käpikutega alla keerata (pole kohta, kuhu sõrmi taha ajada), armatuuris puudub mootori temperatuurinäidik (ei tea millal on mõtet kägisevat salongiventilaatorit puhuma panna), külmaga ei tõmba turvavööde rullid turvavööd sisse (autost väljudes tuleb turvavöid istme kõrvale sättida, et neid mitte ukse vahele lüüa), siis see kõik oleks mõistetav - odav ju, selle raha eest ei saagi paremat teostust. Aga kui just selliste ja veel muude hädadega pisiauto maksab poes pea 400 000 krooni, on minu arvates midagi väga viltu.

 

Milana kirjutab näljutamisest

Lugemist tütarlastele: http://milanapaevik.blogspot.com/2010/01/kas-ka-sina-unistad-naljasurmast.html

 

 

2 varianti

Võib teha nii, et
a) kõigil oleks parem
b) minul oles parem (kui teistel)

Eesti keele seletav sõnaraamat EKI kodulehel

Tuleb välja, et iga eestimaalane ei tea veel, et uus 150 000 märksõna sisaldav Eesti keele seletav sõnaraamat on Eesti Keele Instituudi kodulehel kõigile tasuta kättesaadav: http://www.eki.ee/dict/ekss/.

Nagu teisedki EKI keelekogud.

Millal see elulooline kollasus raamatupoodides lõpeb?

'Tea millal see elulooline kollasus raamatupoodides ja müügiedetabelites ükskord lõpeb? Ja milline žanr järgmiseks moeröögatuseks saab? Ei ei, kuniks on lugejaid, antagu aga minna, trükitagu neid aina juurde… päriskirjanduse (*) lugemine pelutabki ju õhtul voodis lugedes une ja rahvuslik koguprodukt saaks vähenenud unetundidest kannatada. Pealegi, parem imeda enesesse edeva tele- või teatritegelase isiklikku elulugu, kui määrida omi mõtteid astroloogia või muu sarnase jamaloogiaga.

 

(*) Tõde sai öeldud. :-)

ERR-i saadete arhiivid võiksid olla kuulatavad/vaadatavad Elioni digiboksiga

Oleks tore, kui Elion läbi oma digibokside pakuks ERR-i saadete arhiivist kuulamise/vaatamise võimalust. Klassikaraadio ja Vikerraadio saateid vähemalt.

Asjatundmatud looduskatastroofide kajastused meedias

Soovimata küll pahurtargutav olla, ei saa me minu arvates kuidagi rahul olla meedia asjatundmatute looduskatastroofide kajastustega. Ebaadekvaatsus hakkab silma nüüd Haitil toimuva kajastamises kui ka nt 2005 aasta New Orleansis toimunu edastamises (leidsin ühe oma kommentaarigi üles). Nimelt, esimesed uudised räägivad a'la 100-st hukkunust, kuigi telepildis on taamal purunenud/üleujutatud linnaosad. Siis algab erinevate meediaväljaannete vahel võistlus hukkunutu arvu enampakkumises. Järgmisena keskendutakse üksikute inimeste pääsemistele, kõik see ninnunännu emotsioonid, seejärel järgneb lootusepuhang, et hullem on möödas. Päev hiljem selgub „üllatuseks", et palju inimesi jäi ju ellu, kelledel pole aga ei juua ega süüa. Sel ajal, kui keegi kusagilt välja õngitseti, sureb nurga taga 100 inimest vigastustesse või janusse.

 

Mina aga sooviksin reaalses maailmas toimuvast kainet ja loogilist ülevaadet - maa värises, suures linnas varises väga palju maju kokku (x % majadest), et suur osa linnainimesi viibib just hoonetes, saab x-st mingi hinnangulise hukkunute arvu tuletada. Siis, kas haiglad jäid püsti, kas tänavad on sõidetavad, elekter ja side toimib? Et mõne tunni pärast peale maavärinat on sadadel tuhandetel kui mitte miljonil inimesel janu, siis ülioluline teema on see, kas ja kuidas suudetakse vett, toitu, öömaja organiseerida. Ehk siis, me soovime ju teada, mis toimus, mis toimuma hakkab, palju on surnuid-vigastatuid, millised on väljavaated edasiste surmade vältimiseks, mida on puudu jne. Praegu pakutakse aga juhuslikke pildikesi juhuslikest sündmustest.

 

Elektrienergia säästmise seade

Viletsat huumorit: Elektrienergia säästmise seade. Sellise jama ja seadme selgituste peale ikka annab tulla…

 

Horisont: Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö

Kui ma ei eksi, siis viimases Horisondis ilmunud artikkel Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö on üks väheseid (või ainus?) selleteemaline kirjutis, kus CO2-e hüsteeriat hukka ei mõisteta.

 

Paljudele aspektidele leiab netist vastuväiteid, kuid ma ei söandaks siin nimetatud artiklit kommenteerida.

Usutavasti kajastub õues valitsev ilu ja talveesteetika ka meie meeleoludes

Usutavasti kajastub õues valitsev ilu ja talveesteetika ka meie meeleoludes. Vastupidiselt nt brittidele.

Lume sulatamisele kuluvast energiast

ERR: Moskvas hakatavat lund sulatama. Kiire ja elementaarne arvutus:

1 kg lume sulamise erisoojus (latentne soojus) on 334 kJ*kg, koos miinuskraadide juurest oleva lume 0 kraadini soojendamiseks kulub ka mingi energia. Ehk siis, nt 400 kJ*kg tähendab 111 kWh energiat tonni lume sulatamiseks. Kui seda teha diisliga, siis 40 MJ/kg = 11 kWh ehk siis 10 liitrit diislit tonni lume sulatamiseks.

Seda siis juhul, kui sulatava seadme kasutegur 100% oleks. Tegelikkuses kuluks koos lume soojendamisega diislit ehk poolteist…paar korda rohkem. Autodega äraveoga ei oksa ma siin kohe võrrelda, ei tea, mitu m3 autole mahub, nt kui 50 m3 (sahatatud-kopaga tõstetud lume tihedus?) ja kütusekulu on 30 l/100 km, siis autodega paarikümne km kaugusele vedades kulub vast nii 10 korda vähem kütust. Umbes. Hinnanguliselt.

Latentsest ja muudest (eri)soojustest: http://ael.physic.ut.ee/energia/loeng2.doc

HILJEM: Just, see 344 kJ*kg on lume sulatamiseks kuluv latentne soojusenergia, 0 kraadisest lumest 0 kraadise vee saavutamiseks. Lume soojendamiseks kuluv energia sõltub ilmast. Paremaks hoomamiseks olgu lisatud, et ühe kg jää sulatamiseks kulub 80 korda rohkem energiat kui ühe kg vee temperatuuri tõstmine 1 kraadi võrra. Ehk siis, jää ainuüksi sulatamine on sama energiamahukas kui 0 kraadise vee kütmine 80 kraadini.

Jah muidugi, selle lumesulatuspeletisel on mingi ühest väiksem kasutegur. Peale selle tuleb lumevesi 0 kraadist soojemaks kütta, muidu külmub sulatamisahjust välja voolav vesi sealsamas jälle ära... lume sulatamine on hullmeelselt energiamahukas ettevõtmine. (kui just Islandi kombel kuumaveeallikate soojusega ei saa tänavatelt lund sulatada)

Jääpurikad ei pruugi tähendada halba ehitukvaliteeti

Pahatihti seostatakse majadele purikate tekkimist ainuüksi ehituskvaliteediga. Päris nii see siiski ei ole. Sest maju on erinevaid, alljärgnevalt joonistan paar võimalikku pööningut/katust.

Esimene maja on selline, kus pööningul eluruume pole, st tubade soe lagi on lumisest katusest kaugel, ja kui pööningul saab välisõhk suhteliselt vabalt liikuda, siis kogu lagede kaudu lekkinud soojus väljub kergesti pööningult – pööningul on külm ja lumi sulama ei hakka.

Teisel majal on lumise katuse all soe tuba. See, kuidas temperatuur katuses/laes jaguneb, sõltub soojustusest ja lumekihi paksusest – et lumekiht on halva soojusjuhtivusega (kuiv lumi on vaid paar korda halvem soojustus kui kivivill), on lumi vaadeldav seina/katuse osana (*). Sel juhul pole midagi imelikku, kui lume all, katuse pinnal temperatuur üle 0 kraadi on ja vesi mööda katust, lume all, allapoole voolab, et „õue“ külma kätte jõudes purikateks külmuda.

Kolmandal majal on kogu pööning soe, lisaks, katuseakende olemasolul lekib sealt tahestahtmata rohkem soojust kui soojustatud katuse kaudu – nii et kolmandas majas võivad soojuskaod tegelikult palju väiksemad olla, kui esimeses majas.

Lisaks eelnevale, nii renoveeritud kui uutel majadel võivad vihmaveerennides küttekaablid olla, mis jällegi hägustab purikate olemasolu ja soojapidavuse seost.

(*)

vaatleme lund seina/katuse osana. Ütleme et meil on ülihästi soojustatud sein, nt 50 cm kivivilla, ühel pool seina on -20 kraadi, teisel pool +20 kraadi. Temperatuuride erinevus on 40 kraadi, st 40 kraadi jaguneb 50 cm-l (joonisel temperatuurigradient A). Juhul kui soojustuse paksus oleks nt 1 m, siis jaguneksid need 40 kraadi ühe meetri peale. Juhul kui pool „soojustust“ oleks lumi, mis on kivivillast 2 korda kehvem soojustusmaterjal, siis juhul kui meil on 50 cm villa ja 1 m lund, oleks seina ja lume piiril 0 kraadi (joonisel temperatuurigradient B).

Paljuütlev Hans Trassi tsitaat

Hans Trassi tsitaat EPL-s: „paljud klassifikatsioonid, süsteemid ja tüpoloogiad võivad tunduda meile kummaliste või isegi absurdsetena, kui me ei suuda nihutada end hindajatena ajas tagasi." Selleks, et me seda suudaks, tuleks probleemile (nt CO2-e hüsteeriale) läheneda teadusliku meetodiga, ehk siis, koolitarkusega. Kui me ei suuda, siis paistabki maailma meile kummalise ja absurdsena – ning sellest sünnivad lollused, uskumused, müüdid.

 

12 puntkti EPL-le selle eest, et aastahoroskoopidest hoidutud on

Tore, et EPL ei ole madaldunud astroloogilisse jamaloogiasse ega ole aastahoroskoope trükkinud.

 

Paras aeg Kopenhaagen 2010 kliimakonverents kokku kutsuda

Nüüd oleks paras aeg Kopenhaagen 2010 kliimakonverents kokku kutsuda ja sõlmida siduv leping, mille kohaselt tõstetaks Maa põhjapoolkeral temperatuuri vähemalt 2 kraadi. Ning et varem või hiljem, 100 või 1000 aasta pärast lõpeb praegune soe periood ja läheneme järjekordsele jääajale, siis võiks kohe ühe jutiga pikemajalisema temperatuuri tõstmise graafiku koostada. (et veeaur on pea 300 korda efektiivsem kasvuhoonegaas kui CO2 ja seda on õhus pea 100 korda rohkem, siis tuleks riike ja kodanikke sundida vett aurustama)

 

Ja ühtlasi võiks samas ka ööpäeva 30-le tunnile pikendada.

 

Kui tõsisemalt rääkida, siis ühe või mõne aasta põhjal on planeedi kliima muutumisi muidugi rakse täheldada.

 

Kampaaniad, allahindlused, sooduskupongid

Minu arvates võiksid need kõikvõimalikud kampaaniad, allahindlused, sooduskupongid, kliendikaardid, boonuspunktid, hullud päevad jne jamad olemata olla. Kaubal olgu oma hind, kui on vaja, lähen ostan.

Silver Rattasepp Sirbis: Kliimaskeptikud ja silmamoondajad

Püüeldes siiski objektiivsusele, viitan Sirbis ilmunud, siinsel lehel seniöelduga 180 kraadi vastupidisel seiskohal olevale artiklile. (kui aega saan, asun viiteid uurima)

ERR: Keelekõrv siiski jätkab

ERR: Keelekõrv siiski jätkab. (siinkirjutaja on nimetatud saadet aastaid kuulanud)

 

Loodetavasti ei kommenteeri kommentaariumis Ummelase nime all Ummelas ise, vaid keegi teeb lihtsalt rumalat nalja.

 

Viisakast kõnetamisest/pöördumisest

Kedagi kõnetades, mistahes viisil, ei ole kuigi viisakas ega innustav end kõnetatavast kõrgemale paigutada.

 

Ehk siis, koolitarkust meenutades (Eric Berne minatasandid), asjalikkusele pretendeerivates olukordades olgem ikkagi täiskasvanu tasandil. Vanemana peale lendamine ei ole kuigi väärikas ega edasiviiv ning paigutab kõnetatava lapse tasandile.

 

Copy-paste kiiruga Googeldatud artiklile (.pdf):

 

KOLM  MINA-TASANDIT  SUHTLUSES  (McKay,  Davis,  Fanning  „Suhtlemisoskused"

põhjal)

 

Inimesed  suhtlevad  kolmel  mina-tasandil:  lapse,  vanema  ja  täiskasvanu  tasandil.  Nendest suhtlemistasanditest sõltub ka suhtlusstiil. Igal inimesel on välja kujunenud enda jaoks mugav suhtlustasand, mis ei pruugi  igas situatsioonis sobilik olla. [… ] kes on  teisel suhtlustasandil ning  oskama  vastata  täiskasvanu  tasandil,  et  vältida  asjatut  konflikti,  mis  võib  teistel tasanditel ette tulla.

 

  Vanem

-  Käsud-keelud,  normid  ja  reeglid, mida  tuleb  lapsele  edasi  anda.  Antakse

edasi palju häid nõuandeid, kuid edasiandmisviis on jäik

  Laps

-  Soov ise avastada, mässamine reeglitele vastu, energia ja tunnete panemine

suhtlusesse. Suhtlusviis on emotsionaalne ning vahetu.

  Täiskasvanu

-  Püüab luua tasakaalu suhtluses ilmneva lapse ja vanema vahel. Suhtlusstiil

on neutraalne

 

Pea silmas taktitundelisust selle suhtes, kes mis tasandil on. Probleemid ja konfliktid leiavad lahenduse  ainult  sisemise  täiskasvanu  suhtlemisviisi  abil.

 

Skeptik.ee lehel mõnusat lugemist

Skeptik.ee lehel mõnusat lugemist, ka kommentaarium on meeliülendav. :-)

 

Matid lambipirnid keelati EL-s ära. Kuidas klaare ise valgeks värvida?

Teadupärast pole EL-s enam matte hõõglampe saada, aga et ka mul on kodus valgusteid, kuhu sobivad vaid matid hõõglambid, siis näikse olema 3 varianti: a) tellida edaspidi vajalikud lambipirnidd väljastpoolt EL-i, b) õppida ära klaaride lambipirnide valgeks värvimine, c) vahetada valgustid välja. Esmalt plaanin ise pirne värvima hakata, mingi kuumakindla valge värviga, mis kuivades ei voola ja klaasile ühtlase poolläbipaistva kihi jätab.

 

Ei tea kas Narvas või ka Tallinna turgudel müüakse matte lambipirne? Või mõni kohalik netipood? Turgu peaks olema.

 

Sudoku kui reaalteaduste mudel

Sudokut saab lahendada kahel viisil, a) järkjärgult lisades vaid neid numbreid, millede õigsuses 100% kindel saab olla; b) toppama jäädes ja alla andes aegajalt ka huupi numbreid proovida. Esimesel juhul on vead välistatud, edasine lahenduskäik rajaneb raudsel alusel, eelnevale saab baseeruda, juba teadaolevas saab kindel olla. Ka teisel juhul võib meid edu saavutada, kuid võib ka viga sisse lipsata, lahendus võib leidmata jääda.

 

Sama moodi võib käituda enesele reaalse maailma mõtestamisel, võib tugineda teaduslikult tõestatule ja veel teadmatut mitte täita mitteteaduslikuga (astroloogia jne jamaloogiaga) aga võib ka kiirema ja lihtsama viisi valida ning lüngad juhusliku sisuga täita (mitmesuguste nn alternatiivseteks nimetatud „teadmistega" nt). Kuid fakt on see, et kui üliõpilane mõned loodusteaduslikud distsipliinid juhuslikkusega täidab, ei tohiks selline koolilõpetaja nt elektriliini projekteerida. Ning meie kohus on teha vahet, kes-kuidas oma maailmanägemust on ehitanud, et jamaloogia ei satuks poliitkasse, teedeehitusse, it-sse ja mujale reaalset maailma puudutavasse.

 

Muidugimõista on humanitaaria kui inimeseloodud maailm teine teema.

 

Sissesoolatud linn

Pea kõik eilesõidetud 400 km möödusid lumistel-jäistel talveteedel, normaalne, põhjamaal on ju jää täiesti tavaline asi, ja millega juhid ka loomulikult arvestada oskasid. Nukkerkummalised olid aga viimased hilisõhtused 15 km, mil ilmnes, et vaatamata 14-le külmakraadile olid Tallinna tänavad mudasopased, löga lendas, kojamehed uhasid, klaasipesuvedelikku kulus sama palju kui bensiini. Selline kontrast paneb aegajalt ikka mõtlema, on's meil seda soolaga (või tont teab mis keemiaga – ka -14 kraadiga saab lumest sopp) möllamist ikka vaja?

 

See on ka üks põhjus, miks mulle pakane meeldib – linna sissesoolajad ei jaksa talvist lumist puhast linna lögaväljaks muuta.

"Teaduslikud tööd". Tuumatalv

Väike nägemus, kuidas tänapäeval kedagi (poliitikuid, rahvamasse) võlusõna „teadus" abil suunata.

 

1979. aastal otsustas NATO Lääne-Euroopasse 572 Pershing II raketti paigutada. Mille peale sündis KGB poolt tellitud „uudis" sellest, kuidas Vene uurimuste kohaselt vallandub peale tuumaplahvatusi kliima jahenemine. Idee oli siis selles, et keskkonnaaktiviste ja muid gruppe veelgi rohkem tuumarelvastuse vastasuses ässitada, et NATO otsus võimalikult suurt vastasseisu tekitaks. Tüüpiline (meediaga) manipuleeriv trikk. KGB käigu nõrgim lüli oli see „teaduslik uuring", nimelt, igasuguse teadusliku töö tulemused peavad olema teadlaskonnale avalikud, et teadlaskond seda kritiseerida saaks, et teadustöö seejärel teadusliku artiklina avaldatud saaks jne. Kuid antud „teadustöö" sisuline sisu jäi salastatuks (nagu praegused kliimasoojenemist puudutavad teadustööd). Mis aga ei seganud hästikõlava mõiste „tuumatalv" levikut, pealegi, on ju loogiline, et tolm varjutab päikese jne. Mõni aeg hiljem fabritseeriti KGB juhtimisel järgmine „uuring" sellest, kui palju tolmu kerkib atmosfääri nende 572 tuumalõhkepea plahvatustes, uus kuid samuti teadusliku aluseta „uudis" haakus kenasti eelmise „uuringuga". Teiste teadlaste skeptilisus, mis tulenes sellest, et tööd ei avaldatud teadusajakirjades, uppus fantaasiaküllastesse ettekujutustesse saabuvast võimalikust tuumatalvest. Ideed külvati rahupooldajate, keskkonnaaktivistide, tuumavastaste jne sobivatesse seltskondadesse. Kuni sellest haaras kinni nimekas tuumarelvastuse ja nimetatud NATO plaani vastane teadlane Carl Sagan, kes tuumatalve-trummi aastaid tagus, ja ka ise, analoogse „uuringu" tegi. Vaatamata sellele, et teadlaskond, nimekad ajalehed ja ajakirjad Sagani enda „tuumatalve"-teooriat, kui eksperthinnanguta ja teadustöö nõuetele mittevastavust (ajakirjas Science jäidki Sagani lubatud 136 lk teadustööd kinnitavad andmed ilmumata) kritiseerisid, levis ja levib see selle raamatu andmetel alusetu müüt siiani.

 

Ehk siis, „koosta teaduslik" uuring, mis vastab suures ulatuses tõele, (tuumaplahvatustes kerkib atmosfääri palju tolmu – päike saab varjatud/ kliima muutudes muutub maailmamere veetase) eksi vaid soovitud/vajalikus/kasulikus suunas, aja põhjus-tagajärg segi (CO2 vs temperatuuri tõus) , vajadusel eksi suurusjärkudes (veeauru kasvuhooneefekt ja sisaldus atmosfääris), mine mööda teadusartiklitele seatud nõuetest, talu teadlaskonna kriitikat (sobiva teema korral ei söandata väga kõvasti vastu vaielda, kartes saada sõjapooldaja või keskkonna suhtes hoolimatuükskõikse tuntuse) ja oledki edukalt oma „teadusliku uurimuse" meedia- ja üldsusemulda istutanud.

 

Miks mulle näib, et praegusel inimtekkelise kliimamuutuse ja CO2-hüsteerial on nii mõnigi paralleel alusetu tuumatalve teooriaga?

 

http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_winter (lõpus mainitakse mh seda, et Sagan ennustas Kuveidi sõja ajal naftapuurtornide põlengust tõusnud suitsu tõttu suuri ilmamuutusi, tegelikult sadas suits vihmaga mõne päeva jooksul maha ja temperatuuride muutusi ei esinenud)

 

 

Kopenhaagenis jäi õnneks hullem juhtumata

Kopenhaagenis jäi õnneks hullem juhtumata. Ei, ma ei parasta, olnuks aga väga piinlik, kui praeguste nn teaduslike tööde baasilt tehtaks nii mastaapseid otsuseid.

 

Terve mõistus vs ETV

No kurat, ETV-s räägitakse sea põrnaga ilma ennustamisest… ETV-s!!! Praegu ei ole ka laupäeva õhtu, mil ETV-s huumorisaade on.

 

Masendav, või mis?

Võimuiha - intellektuaalse ebaküpsuse ilming

Võimuiha – intellektuaalse ebaküpsuse ilming. Mehhanism sisemise ebakindlusega hakkamasaamiseks.

Jah, koos ahnuse ja edevusega on need edasiviivad jõud, iseasi, kuidas, millise hinnaga, kuhu ja kuidas need jõud edasi viivad. Ja vahel on edasi ka tagasi.

 

Õnneks on eelnimetatud „…miski inimlik pole mulle võõras" tungid läbinähtavalt etteennustatavalt ühesuunalised vektorid, koefitsientidesse paigutatavad. :-) (poliitikud näikse seda aga aegajalt unustavat)

 

Mis asi on kombijaam?

Elektrijaamades, kus põletatakse mingisugust kütust, muundatakse soojus mehaaniliseks tööks. Tavaliselt on muundajaks aurujõuseade, st termodünaamiliseks kehaks on vesi. Selleks on olemas erinevaid viise ehk ringprotsesse, nt Carnot ringprotsess, Rankine ringprotsess, Otto ja Dieseli ringprotsessid. Mida need täpsemalt tähendavad, kirjeldab meile termodünaamika.

 

Tavaliselt töötavad soojuselektrijaamad Rankine'i ringprotsessiga. Nii, eelnevalt öeldu baasil on nüüd lihtsam selgitada, mida tähendab nii sageli kasutatav mõiste kombijaam – kombijaam on elektrijaam, kus toodetakse elektrit kahe või enama ringprotsessi abil. Kombijaam EI OLE elektrijaam, kus toodetakse nii soojust kui elektrit – see on koostootmisjaam. Sellistes toodetakse soojust ja elektrit koos (nt Iru).

 

Ehk siis, kombijaam viitab kombineeritud ringprotsessidele, see viitab tehnilistele üksikasjadele, sellele, milline on katelde ja turbiinide konstruktsioon, milline on auru teekond, millises faasis ja milliste parameetriteni termodünaamilist keha soojendatakse ja jahutatakse - mil viisil kasutatakse kütusest saadud soojusenergiat mehaanilise energia tootmiseks.

 

Ma ei tea, et Eestis oleks mõni kombijaam. Ja selle pärast ei tea, et selle mõistega on meil suur segadus. Oleks tore, kui mõni targem teada annaks, kas ja kus meie kombijaamad on.

 

Arukas oleks kardinad ette tõmmata

Arukas oleks kardinad ette tõmmata – tuba saab soojem, vähem soojust pääseb akna kaudu õue.

(ei tea miks meil seinavaipade mood möödas on? Korralik vaip välisseinas aitaks ka toa soojemana hoida)

 

Paras aeg külmkapid sulama panna

Praegu on taas paras aeg külmkapid sulama panna, sulamise ajaks hea külmutatud marjad – moosid – lihad rõdule/autosse tõsta.

Ikka CO2-st ja hüsteeriast Kopenhaagenis

http://vabameedia.wordpress.com kirjutab inimkonna kalleimast pettus-massipsühoos-arulagedus - CO2 hüsteeriast. Uskumatu lugu ikka küll, maailma vaatab hinge kinni pidades Kopenhaageni poole, kartes et seal rumalustes kokku lepitakse, Sinu ja minu raha eest arulagedusi tegema hakatakse. (suurim oleks CO2-e veeldamine)

 

Ja seda 2009. aastal, ja Euroopas! Kuhu me niimoodi jõuame? Kuhu jääb teadus, teaduslik meetod? (inimtekkelise kliimasoojenemisega seonduvad teadustööd millegipärast salastatud, mis on täiesti absurdne!)

 

Kaja Hansapanga krediitkaartidest

Kaja kirjutab, et Hansapanga osad krediitkaardid kaotavad kehtivuse, ka mulle tuli selline kiri koju. Jama lugu, ka mind sunnitakse uut kaarti valima - reisil olles või netist ostes on ju krediitkaarti siiski vaja. Kui mingeid intresse ei taha maksta, jääb ainsaks võimaluseks hullumeelse kuumaksega „määratud tagasimaksega Gold".

 

Kui selle soovitusliku American Expressiga ei saa Eestis nii paljudes kohtades tasuda, siis nt kusagil Itaalia linnakeses pole sellega tõenäoliselt samuti midagi teha. Või mis? Ja hinnaks on endise 300 kroonise aastamakse asemel 30 krooni kuus. Oh jah. "Laske mul olla".

 

ETV kava arhiiv

Kordan siin üht kunagise postituse kommentaaris viidatud võimalust, kuidas ETV kava arhiivi leida:

Mine aadressile http://etv.err.ee/index.php?0536614&kuu=2009-12-07 ja muuda lingis käsitsi kuupäev ära.

 

Võiks muidugi ka mõni mugavam võimalus olla.

 

Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma

Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma. Mis selle rahaga nüüd siis tegema hakatakse? Kuhu see läheb?

 

(mõeldes esmaspäeval ETV-st nähtud Afganistani ülesehitamiseks mõeldud rahakasutusest)

 

Kolefilmid

Film ja raamat jutustab meile loo, pakub võimalust ajas ja ruumis rännata, muudab meie kontekste maailmaga, asetab meid enesest väljapoole, tutvustab filmi/raamatu kangelaste esteetilisi ja moraalseid väärtusi. Seega, film/raamat võib meid läbi enese talutades rikastada, kirgastada, õpetada, aga ka määrida ja labastada. On ju öeldud, et oled see, mida mõtled. Ja et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, ju teeb seda ka iga nähtud film ja loetud raamat.

Siit ka minu mõningane hämmeldus, et miks saavad auhindadega pärjatud veidrad filmid, mis ei paku peale ebameeldivustunde suurt midagi. Peendetailne füsiologismi langev suremistehnika, mitte kuigi intellektuaalsete peategelaste nürimeelsed, kellelegi kannatusi põhjustavad valikud… see kõik ei ole ju see, mis terve mõistusega inimest katarsiseni viiks. Aga selle eest on need filmid hästi tehtud? Ja see õigustab läbi haige fantaasia (nt Antikristus) vaimselt haige inimese fantaasiate kirjeldamist, filmi peidetud seoste „ahaa" arusaamiste pakkumist? Hea küll, filme on palju ja vaataja maitseid on palju, aga mulle hakkab tunduma, et auhinnatud filme oleks arukas pigem vältida. Et end mitte määrida.

Või teeb taolised filmid heaks filmijärgne naeruväärne tunne, kui saab kinost välja astudes tõdeda, „küll ma elan ikka heal ja demokraatlikul ajal"?

Või olen mina nii rumal, et peaksin filmikunsti teemadel üldse vait olema?

Harimata inimene on võimas relv

Harimata inimene on võimas relv. Nii ütles KÖP-s Anu Raisma. Jah, ka Taliban teadis, kirjaoskamatuga on lihtne manipuleerida, leivast ja tsirkusest neile piisab. (79% Afganistani naistest ei oska lugeda ega kirjutada)

 

http://urmase.blogspot.com/2007/02/rahva-vastutusest-vabastamise-plaan.html

 

Füüsikast: Eötvösi efekt

3 aastat tagasi targutasin siin kuidas ühe kg-ne penoplastitükk on suurema massiga kui sama palju kaaluv rauatükk.

 

Täna aga selline mõttetera, et ekvaatoril ida suunas liikuv keha on kergem kui läände liikuv keha. Meie hõimukaaslase Loránd Eötvös järgi kirjeldab seda Eötvösi efekt (lingis on täpitähed!, üllatav). Et ekvaatoril on maapinna joonkiirus Maa pöörlemise tõttu 1667 km/h, siis on seal tsentrifugaaljõudude tõttu kõik kehad kergemad kui poolustel. Kaalu vahe ilmneb ka vastavalt ida või lääne suunas liikuvate kehade puhul (nt 90 km/h liikuva keha puhul on erinevus 0,07%).

 

Tuhat, miljon, miljard

ERR-i kommentaariumis käib siiani kerge madin nädalataguse Vahtre artikli ümber. Seoses sealsega, loomise looga, asjade algusega, aja hoomamisega ja teadusliku maailmavaatega, tooksin siia Maavara lehel toodud suuri arve näitlikustava näite:

tuhat krooni = kaks 500 kroonist;

miljon krooni = 16 cm kõrgune 500 krooniste virn

miljard krooni = 160 m kõrgune 500 krooniste virn (Tallinna teletorni restoran on 170 m kõrgusel)

Ehk siis, lugupeetavad humanitaarid, miljonil ja miljardil on üpris suur vahe, täpselt 1000 korda.

http://urmase.blogspot.com/2007/08/aeg-ongi-jumal.html

Kiirustamisest on harjumus saanud

Meil on pahatihti kiire. Suures kiirustamises ei panda aga tähele, millal ja millega ka tegelikult kiire on. Kiirustades oleme pealiskaudsed, ja mis veel hullem, loobume naudingutest! Näiteks söömine, jah, kilokalorid võib paari minutiga endale sisse imeda ja täis kõhuga edasi tormata, aga võib ka tund aega söögilauas istuda ja toitu nautida. Täpselt sama asi on ühe teise, maailma kõige ilusama asjaga. Ja üldse kõigega.

 

Et siis, võtame hoogu maha ja vaatame oma tegemistele aegajalt distantsilt.