laupäev, jaanuar 06, 2007

Rein Sikk kirjutab EPL-s Uusaastakontserdist. Ja mida arvan mina Hennessyst, ja üldse sellisest kraamist.?

Rein Sikk kirjutab EPL-s Uusaastakontserdist Estonias. Jaa, ka mulle käis see alkoholi reklaam närvidele, no sellise muusikaga, sellises seltskonnas, sellises kohas ei sobinud see kohe mitte.

Ja nüüd üks asi, millest ma ei oska aru saada: miks seostatakse kalleid napse elitaarsusega, suursugususega, isegi kultuursusega jne kõrgete väärsustega??? Ainult läbi hinna? Et kõik mille eest küsitakse palju raha (st = prestiižne?), on äge? Või ikka ka läbi maitse? No aga kuidas saab ühte maitset teisest paremaks pidada? Seal kontserdil pakuti toda Hennessyt iga nurga peal, mekkisin kaa, noh, ma ei tea täpselt kui palju ta külma kannatab, aga tõenäoliselt oleks ta päris hea auto klaasipesuvedelik, alkohol peseb ju hästi. Muuks otstarbeks… midagi targemat ei tule praegu ette. Ja sellepärast, et mulle see vedelik ei maitse, olen rumal, ma ei saa aru, ei oska nautida, maitsmis- ja haistmismeeled on vildakad? Ahah.

Ah et inimesed tahavad ju purju jääda, ja taoliste vedelikega on see protsess stiilsem? Võib-olla tõesti. Ja päris kindlasti on inimesi, kelledele taolised asjad maitsevadli. Ja erinevaid kangeid jooke mekkides tekivad eelistused, võib-olla ka vilumus tootmisprotsessis tehtut aimata. Aga mis siis? Mille poolest on vorstispets kehvem kui konjakispets, vorstides orienteerumine magedam kui napsudes orienteerumine? Pigem ikka vastupidi, vortsifänn püsib kaine.

Alkohol on oma olemuselt madal, labane. Hea küll, võib ka öelda, et inimene muudab alkoholi labaseks ja madalaks. Aga mis seal vahet on? Väärikas inimene end täis ei kaani, ja kui vahel ikkagi kaanib, st on sobiv aeg JA koht JA soov labasemaks ja madalamaks muutuda ja end tunda, kainust kaotada, siis palun. Kuid pole mingit vahet, kas maitstakse, mekitakse, juuakse kirsi- või tammemaitselist jooki. Aga selles kõiges midagi kõrget ja suursugust näha…

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ega vist asi pole tegelikult selles, et seal alkoholi reklaamiti. Samavõrd kohatu oleks olnud seal reklaamida Mercedese toodangut kuigi ka teda kiputakse suursuguseks nimetama. Aga üldse, et mingi asja headusest aru saada eks peab siis ka proovima ja võrdlema jne. Ja kui asi oma olemuselt juba üldse ei meeldi, siis pole vahet kah kas kallis või odav. Võtan analoogia siis autode ja alkoholi vahel. Ka alkoholi juures loeb kas on kasutatud paremat toormaterjali, keerukamat ja aeganõudvamat valmistamise tehnoloogiat jms. kõike, mis tõstab kvaliteeti, loob selle, mida inimene siis alkoholi juures oma maitse ja lõhnameeltega tunneb ja oskab öelda, et see juba on midagi. Lihtsalt pähe hakkavad nad kõik ja isiklikult minul on liigsel tarvitamisel ka igasugusest alkoholist ebameeldivad järelnähud. Aga head asja kipud vahel rohkem soovima kui kasulik oleks. On inimesi, kellele vaja autot punktist A liikumiseks punkti B aga teised hindavad sealjuures ka protsessi mugavust ja ka turvalisust. Ja nagu alkoholi puhul on ka autode puhul inimesi kellele need asjad lihtsalt ei meeldi. Neil läheb sõites süda pahaks. Ahjaa nagu ka alkoholi, ei maksa autosid anda rumalatele. Nad sõidavad sellega kraavi olenemata sellest kas see on Zhiguli või Jaguar.
Kas alkoholi ja auto võrdlemine on kõige kohasem? Lihtsalt auto on Urmasele meeldivam asi, millega võrrelda ja tark inimene hoiab need kaks juba ise lahus.

Urmas ütles ...

Mul jäi oma jutus 1 oluline asi märkimata: see ei olnud ründav-provotseeriv mõttekäik, pigem kaitsvas positsioonis öeldud protest, see Hennessy ja see kontsert oli nt minu jaoks väga erineva märgiga. Mõni psühholoog imeks mu siinsest jutust kindlasti välja kompleksiteema, et ma tahaks nagu ka nn normaalne olla, kangema kraami maailmast aru saada, aga kuna kohe mitte ei maitse, et siis oleks justkui rünnata vaja. Heakene küll.

Jaa, eks mõlemad ole nn madalad, nii alkohol kui autopede edevus.

Ja veel, eriti madalad on mu arust hooplevad lood kellegi erititäispeaga tehtud tempudest. Siin tulekski nüüd vist 1 joon tõmmata, ühel pool on mingi joogi nautimine, teisel pool sellega tihtilugu seostuvad lood (minu probleem?), heldinud lugudejutustaja rääkimas sellest, kui täis keegi oli, kui vähe mõistust oli veel säilinud ja kui imetlusväärne see oli ja on.

Anonüümne ütles ...

See viimane osa vajaks isegi eraldi mõtisklemist ma arvan. Kes räägib uhkusega, kes kahetsusega, kellel polegi kohtudes muust rääkida.