On tore Okupatsioonimuuseumis ohtralt venelasi näha/kuulda.
On tore TTÜ lõpetanute nimekirjas nii paljusid vene nimesid lugeda.
Sest ajalooteadlikum, tõeteadlikum, haritum venekeelne noor on Eestile parem kui valede (=) ja rumaluse küüsis olev kaasmaalane.
Mõistus võitis ükskord ometi ja Kaera-Sõle-Kolde-Ristiku (Pelgulinnas) vahele jäävatelt tänavatelt korjati „annateed" (221) märgid ära. Mitu aastat tagasi paigaldati nimetatud ala igasse tänava otsa 30 ja samaliigiliste teede ala alguse märgid (381 ja 382 kombinatsioon). Kuid püsti jäeti 1 STOP ja annateed märgid, ehk siis, kohalik kel märgid peas, sai uljalt lasta, mõistusega võõras pidurdas Aru tänaval sõites iga ristmiku eel ja piilus Arusse suubuvate tänavatelt annateed märkide tagakülgi (väga rumal LE-st, et osasid märke tuleb küljelt-tagant lugeda, jah, annateed ja STOP on just sellepärast sellise ainulaadse kujuga, et ka teiselt poolt loetav oleks, aga pimedas pole sest mingit kasu), mimmud ja muidu ümbritsevast mittearusaavad tüübid lähtusid „otsekimajal on alati õigus" ja uhasid ristmikel aeglustavatest mööda (hea materjal mõõtmaks, mitu sekundit 30 ala alguse märk meeles püsib).
Miks ma seda 30 ala õigustan? Siinkandis on palju lapsi, kool, lasteaed, õhtused 7..10 aastaste rattavõidusõidud Aru tänaval + kitsad täispargitud tänavad.
http://urmase.blogspot.com/2006/04/samaliigilistest-ristmikest.html
Meil on see ökoteema praegu väga päevakorraline teema. Ja nagu ma aru olen saanud, on ökoelu aluseks savimaja kusagil kaugel metsa ääres. Ja kes selles natukene kahelda julgevad, oleks justkui loodusjõhkardid ja –anastajad.
Mina jällegi arvan, et kõige ökom, loodustsäästvam, keskkonnale summaarselt kõige vähem kahjutegev on elamine Õismäel. Sest lasteaeda-kooli pääseb jala, poodi saab jala, elektri, vee, kanalisatsiooni toomine iga inimeseni on mõõtmatult odavam kui analoogsete lahenduste vedamine suurtele aladele, postiljon ei pea igal hommikul 10 pere pärast
Ehk siis, ei ole mingit alust linnades korterites elavate inimeste peale ülevat alla vaadata. Hästi organiseeritud linnaelu on tänapäevase elukvaliteedi puhul kindlasti ökonoomsem kui hästiorganiseeritud maaelu. Ehk siis, ideaaliks ei tohi olla see, et kõik linnavurled maale elama läheks. Kes metsas tahab elada, end seal õnnelikumana tunneb, palun (epikuurlased mulle meeldivad). Kuid kui raske ja suure maasturi asemele öko-riisirakett osta ja maja korralikult soojustada, ei muuda see minu arvates taolist elamist veel überökoks.
Kõik kes me autoga linnas sõidame, peaksime trammis-trollis-bussis loksuvatele inimestele, jalakäijatele, jalgratturitele, mootorratturitele tänulikud olema, et nemad autoga välja ei tulnud ja ummikuid veel rohkem umbe ei ajanud. Ja pilgu piinlikult maha lööma, et oma plekkkolakaga hinnalist linnaressurssi nimega ruutmeeter hooletult raiskame.
See oli nüüd "mul on bemmil uued kummid" jalakäijaid ja -rattureid hirmutavatele ja bussidele ettekeeravatele ja ühissõidukiradadel kimavatele tüüpidele mõeldud.
3G oleks tore asi, kui ta:
a) leviks (nii nagu Euroopas)
b) kehva levi tõttu 3G <-> GSM võrgu vahel pendeldavad kõned ja andmeside ei katkeks. Vähemalt EMT võrgus katkevad nad häirivalt tihti.
Miks ma 3G-d ometigi välja ei lülita, nagu seda paljud teinud on? Sest 3G-s liiguvad nii kõned/SMS-d kui andmeside üheaegselt, nt oluline üle mobiili netis olles ja mobiil-ID-ga sisselogimistel, 3,5G-s on WAP ja nett kiired, 3G-s ei tee autoraadio kappadi-kappadi ja 3G-s olles ei osale ma kesklinnas GSM võrgu ülekoormamises.
Nii et pole midagi imestada, et videokõnesid nii vähe tehakse, see on ju paras rihtimine, et kavandatava kõne mõlemad osapooled 3G levisse trehvaksid.
Ööülikooli podcastid. (Ööülikooli foorumist.)
Et nii mitmeski Nokia telefonis on selline programmike nagu Taskuhääling siis panen siia selle pika lingi ka telefoni Triipkoodilugejaga loetaval kujul:
või
http://pipes.yahoo.com/pipes/pipe.run?_id=frNLnQbn3BGx6tnqJZhxuA&_render=rss
(Noored) lapsevanemad, palun leidke 50 minutit ja kuulake Ülo Vooglaiu Ööülikooli loengut „Laps ja maailm". Lastega mõistuspäraselt käitudes on maailm homme ilusam paik.
(see on 1 loengutest, mida olen aastaid telefonis kaasas kandnud ja paar korda kuulanud, kuid nüüd öösel Riiast Tallinnasse sõites ja taas kuulates jäi mitu mõtet kõrvu, mida ma varem tähele pole pannud. Tundub, et kuuldes midagi tuttav-mõtlemapanevat, käivad omad mõtted mingi aja omapead, tehes väikese kaare, sobitudes, haarates, süstematiseerudes kuulduga, ja tulemuseks on see, et kuulates ühte saadet 3 korda, läheb mõte ikka samades kohtades rändama ja teatud osa saatest läheb kõrvust mööda.)
M-Parkimise alustamine muutub kallimaks. Senise kolme asemel hakkab 5 krooni maksma. Et Tallinnas on parkimine nagunii tõenäoliselt kõige kallim maailmas ja parkimiskohti kõige vähem maailmas, siis igasugune lisasent parkimise eest tundub kohutava röövimisena.
Et linnas asju ajades ei tea kunagi, kui kaua läheb, 10 või 30 minutit, siis siiani tundus arukas kohe igaks juhuks 15 minutilise tasuta ajaga (KESK15 või SÜDA15) parkima panna. Nii, aga 5 kroonise alustustasuga harjutan ma end nüüd küll ümber. :-) Kui 15 minutiga asju aetud ei saa, panen peale tasuta aega kohe KESKLINNa või SÜDALINNa tsooni parkima.
(siinkohal suur tänu Riia parkimiskontrolörile, kes laupäeval tasulises alas maksmata parkides vaid hoiatava kollase Post-It-i aknale kleepis) (on viimane aeg kõigis Euroopa riikides liiklusmärkidele ka inglisekeelseid tekste kirjutada)
Ei tea kas ja millal Google eesti keelde ja keelest tõlkima hakkab?
(küsimus öökorras ühest Saksa netipoest rehve tellides)
Kui keegi mõnelt ametnikult kuuleb või lehest loeb, et kuhugi uut teed/silda/hoonet planeeritakse ja siis kibekiiresti uue rajatise alla jäävat maad kokku ostab, lootuses et nii saab riigilt/planeerijalt raha välja pressida, siis taolist tegelast ei sobi minu arvates siiski ärimeheks nimetada. Noh, nt sõnad susserdis, sahkerdis, nihverdis tulevad esmalt keelele. Selline „äri" ei ole jätkusuutlik.
Eriti kurb on veel siis, kui taolisesse "ärisse" „investeerimiseks" mõni toimiv ettevõte maha müüakse. Nagu meil siin Eestis mõni aeg tagasi paljud ettevõtted kinnisvarasse sööstsid, jättes senised tegevusvaldkonnad tahaplaanile.
Paar päeva tagasi vedasin kihla, et Eesti majandusnäitajad ei jõua Soomele lähema 10 aasta jooksul järele. (Ka 100 aastaga tõenäoliselt mitte). Saab näha.
Põhjendused, miks ma selles nii kindel olen:
1) Alates 1993-st aastast on meie väliskaubanduse bilanss pidevalt negatiivne. Eelmise aasta näitajad, praegu muutub miinus õnneks natukene väiksemaks, st IGA PÄEV liigub Eestist välja „vaid“ 100 miljonit krooni = -3 miljardit kuus. (eelmise aasta aprillis -5 miljardit). Nt Soome eelmise aasta aprilli väliskaubanduse bilanss oli +23 miljardit krooni. (Eesti aastane eksport eelmisel aastal oli ca 120 miljardit, Soomel 1,5 triljonit krooni) St meie majandus on siiani tuginenud sisselaenatud laenudele. On see jätkusuutlik? Jah oleks, kui sisselaenatud raha oleks investeeritud tööstusesse, millessegi, millega suurendada eksporti. Aga kuhu me laenuraha pannud oleme? Paljuski betoonina elamutesse valanud ja sõiduautosid ostnud. (näide: a) töödejuhataja sõidab objektile Opeliga ja tõstab pagasiruumist übermoodsa tööriista välja. b) objektile veereb übermoodne Mercedes, töödejuhataja tõstab pagasiruumist välja näkase logu tööriista, millega töömehed variant a-st 10 korda kauem mingit tööoperatsiooni teevad. Kumb variant on igapäevane Eestis ja kumb Soomes?)
2) Viimasest näitest tuleneb meie madal tööviljakus (tööviljakus hõivatu kohta), ilmneb, et meie tööviljakus on üle kahe korra madalam kui soomlasel. Ja peale selle kasvavasid meil eelmisel aastal palgad üle KAHE KORRA tööviljakusest kiiremini, st meie ettevõtete toimimine muutub veel keerulisemaks, muutuvad veel vähem konkurentsivõimeliseks kui samalaadsed Soome ettevõtted.
3) Soome 2007 inflatsioon oli 2,7%. (ja seda vaatamata kütuse hindade tõusule)
4) Nokia käive on ca 10 Eesti riigi eelarvet, teiste Soome majandusmootorite näitajaid ei viitsi ma siia ritta laduda, kuid mõelgem Soome metsamasinate tööstusele, maailma suurimale kruiisilaevade tööstusele, maailma suurimale paberitootjale Soome-Rootsi Stora Ensole ja maailmas kolmandale paberitootjale UPM-le, jne. (vt kahte viimast tabelit)
5) Jah, soomlane võib tööl enamjaolt kohvipausidest mõtlev uimerdis olla, kuid tänu oma moodsale tööstusele loob ta lisaväärtust üle kahe korra rohkem kui end ribadeks tõmbav ja pikki tööpäevi tegev eestlane. See, et kui meie siin oma pisikeses tiigis kinnisvaranimelist äri kiiremini ajame, st raha ühest taskust hoogsalt teise tõstame, 10 aastat tagasi ostetud kinnisvara 10 korda kallimalt maha müüme, ei tähenda, et meie majandus kasvaks, et nii oleks võimalik Soomele järele jõuda. Kinnisvaraga sahkerdamine toob vaid kaasa selle, et sisselaenatud ja meie majanduses mingi aeg ringlev (väliskaubandusbilanss on ju negatiivne, st (laenu)raha liigub ajapikku Eestist taas välja) raha tuleb tagasi maksta, see tuleb aga meie praeguse pisikese majandusega toota, välja teenida, luues mingit eksporditavat väärtust. Lisaks liigub tagasimakstav raha meie majandusest mööda, pere x saadab kuus nt 8000 krooni Rootsi tagasi mitte ei vii meie kaubandusse-sisetarbimisse. Ja niimoodi järgmised 30 aastat.
Ehk siis, minu arvates ei ole meie praegune majandus jätkusuutlik. Soome majandus on aga vägagi. Seega, meil ei ole võimalik Soomele järele jõuda, kindlasti mitte 10 aastaga. Pigem läheb Soome eest ära. Mida teha? Kes on süüdi? Ei mina tea. kuid minu arvates on meie olukord just selline ja seda tuleks ka nentida, tegelikkusest endale adkvaatne pilt luua.
Varasemad selleteemalised mõtisklused:
http://urmase.blogspot.com/2006/10/eh-eesti-hda-ei-raatsi.html
http://urmase.blogspot.com/2006/09/tegelikult-oleme-ju-vga-vaesed.html
http://urmase.blogspot.com/2005/10/triistast.html
Nafta hind veab ka teiste kütuste hinnad kaasa. Nii ka maagaasi hinna, kütuse, millele me oma rumalusest suure osa riigi toasoojast oleme rajanud. Hakkasin mõtlema, et kuivõrd meie elektri hind enne vabaturule minekut muudest kütustest sõltub? Ja et juhul kui ma pole nt 2 aasta pärast sooja korteri eest Venemaa suunas igal kuul 5000 kroonist kummardust tegema, maagaasi eest, siis kas Eesti Energia suudab elektriküttele minevaid tarbijaid toita?
Eilse naftateema jätkuks: Wildikas on palju linke kokku kogunud ja samal teemal palju põhjalikumalt mõtisklenud.
Inimkõnes, st hääldamises osaleb umbes 100 lihast. Mingis keeleruumis kasvaval, ema kõnelemist kuulaval ja hiljem matkival lapsel omandavad nad vilumuse moodustama mingeid mustreid, kombinatsioone. Me kasutame neid L ja S jne jne häälikuid kogu elu, iga päev. Ja just sellepärast räägime võõrkeeli aktsendiga. Kui mõnd teist keelt õppida täiskasvanuna, jääb aktsent alatiseks, st me ei suuda kõnes osalevate lihaste tööd enam täielikult ümber treenida. Täiskasvanud jaapanlane, kelle keeles puudub L, ei saagi kunagi kedagi lolliks nimetada.
Ja analoogseid mustreid, if… then… käitumisprogramme, mõtteasendeid näikse inimestes palju olema. Nt autosse sattunud putukate tapmine. :-) ma tean juhust, kus kärbse tapatöö lõppes katkise esiklaasiga, satikas autos -> vaja ära tappa. Selle asemel, et küljeaken paokile teha ja nad sealt tapatööta, autot lögastamata välja lasta. Või nt hiirte tapmine, nii kui hiirt näeb, ajab taga ja tapab ära. Ka metsas, kust see hiir mitte kunagi majja ei satu. Kui situatsioon on selline - toimi nii. Ja nii jõuamegi ka konide ja muu sodi laialipildumiseni. Eluaeg on nii tehtud ja ümber enam ei õpi. Ja ei pane ise tähelegi, et midagi mingisuguse programmijupi järgi teeme.
Lissaboni leppe ümber käib kõva kisa. Iirlased tõmbasid aastaid koostatud leppele (eestikeelne terviktekst, PDF) vee peale. Jah, rahva arvamust tuleb austada, aga. On küsimusi, millede vastust ei ole arukas rahvalt oodata. Nt kui homme oleks Eestis Lissaboni lepingu hääletamine, siis mina hääletama ei läheks, sest ma ei ole seda endale selgeks teinud, pole plusse ja miinuseid ritta seadnud. (*) Hea küll, väga paljud targemad on seda kindlasti teinud, kuid rahvahääletus saaks kardetavasti toimuma pigem stiilis „bensuhind on kuradi kõrge, Ansip ei ole ikka nii tore mees, ilmad on ka nõmedad. Ja sellest lepingust ei tea ma midagi, kusagil kirjutas, et pidi jura olema – EI". Nii võib mistahes hea asja põhja lasta. Või siis, "noh, kui nad ikka kiidavad ja kaua aega vaeva on näinud, ju siis ikka hea asi on". Ehk siis, otsedemokraatia ei ole igas küsimuses parim lahendus. (nt kuidas suhtuda demokraatiat ennast hävitavasse hääletusse?)
(*) Arvamusliidrid? Jah, muidugi, ma loeks/kuulaks mida nt Lauristin ja Laar, Ilves ja Aaviksoo asjast arvavad, kuid see on ju siis sisuliselt ikkagi esindusdemokraatia.
Saudi Araabia naftatoodangu suurendamine 200 000 barreli võrra päevas sisuliselt nafta hinda ei mõjutanud. Minu arvates on see järjekordne tõestus sellest, et hind ei kujune nõudluse-pakkumise põhjal vaid USA-t - Euroopat naftaluti otsas hoidev seltskond keerab kraane muude kriteeriumite alusel. Väidetavalt olla ju tootjatel mahutid ja tankerid naftat täis, st tootmisvõimsusi jätkub. Et siis, tahan müün, tahan ei müü. Tahan küsin 100$/barrel, tahan küsin 300$. Erafirmade müüdav ja majandusloogikast lähtuva toornafta osakaal maailmas on ju väga väike, mingi 10% või nii.
Aga peak-oilist (ingl. k., väga pikk ja põhjalik ja just äsja täiendatud artikkel) on seega vist veel ikka vara rääkida.
Küll oleks tore, kui lisa naftadollarid jõuaksid peale naftakunnide-diktaatorite-end jumalaks pidavate rahvajuhtide-oligarhide taskute ka naftariikide vaesuses vireleva rahvani, et veel paksemast kullast paleede asemel ehitataks linnadesse veevärk, haiglad elementaarsegi sisseseade saaks ja inimesed naeruväärsetesse haigustesse ei sureks, et lastele ja ka tüdrukutele kooliharidust antaks… aga see läheb juba teemasse, et „las iga rahvas elab nagu ise tahab".
Rääkisin kunagi QRCode –st. Neid saab ka ise teha. Nt http://qrcode.kaywa.com/ ja http://www.tec-it.com/ (Nokiale sobivad QRCode, Semacode, DataMatrix jne )
Riho Sibul ei ole tegelikult naljamees. Ja tühja mula ei räägi ta samuti. Kuid et Akna publik seda siiski eeldas, tekkisidki veidi piinlikud situatsioonid. No nt see Pasternaki teema. Sibula tabavkõnekat napisõnalisust naljaks keerav publik üritas kõike 100% naljana näha-kuulda ja tekkis justkui „ülevalt-alla, „noh tee nüüd nalja" positsioon". Mulle näis nii. Ehk siis, publik näis kuidagi noor ja toores ja pinnapealne.
Mina näiteks vist üldse keelduks mingitele publiku küsimustele vastamast. A'la kuidas laulud sünnivad jne vähemõttekused. Ja ei viitsiks kõiki ebakõlasid siluma hakata.
Väljas söömas käies on keelde hakanud, et pahatihti ei pöörata mingit tähelepanu kartuli kvaliteedile. Liha, kaste, salat on suurepärased, kuid kartul on maitsetu lögane vesine ülekeedetud seakartul. Keedukartulist räägin.
Üks meeldiv erand on Mack. (kahjuks küll veidi kallis)
Kujutan ette tulevaste põlvede imestust, et miks küll 2000 aastate paiku see CO2 hullus alguse sai? Samal ajal oli nende vastava ala teadlastel ju teadmine olemas, et inimtekkeline CO2 kliimat ei mõjuta (*), kuid mõistuse hääl sumbus hüsteerikute ja mingite huvigruppide-lobistide kisasse. Selle asemel, et edasi, tulevikku vaadata, uusi tehnoloogiaid välja töötada (tuuma- ja termotuumatehnoloogiaga edasi minna), raisati meeletult ressurss mõttetustesse, a'la CO2 veeldamine jne rumalused. Peale selle on pool ilma gaasitorusid täis veetud, põhjusel, et maagaas olla loodussäästlik. Et siis mõnekümne aasta pärast kõik gaasivarud ära põletada ja peale selle taas vana hea kivisöe põletamisega jätkata. Oh jah.
Pilti on tublisti suumitud, sellest ka nii kehv kvaliteet.
Esmaspäeval jäi liikluses silma üks jauram, ületas usinasti kiirust ja reastus korduvalt suunda näitamata. Noh jah, inimesi on erinevaid. Mis aga veel silma torkas, oli see, et reg. nr servale, kus tavaliselt on EST ja sinisel taustal EL tähekesed, oli kleebitud kleeps Vene lipuvärvidega ja sellel veel sõna Rossiia. Huvitav, millist sõnumit see kleeps eneses kannab? On see kantud Eesti-vihast või Venemaa-armastusest? Oh jah.
Kusagilt paar vana tuumaallveelaeva leida, nad kuhugi ranniku lähedale vette parkida, juhe mõnda alajaama vedada ja elektrit müüma hakata – ei mingit kakelungi, kelle maale või kuhu tuumajaam ehitada. Ja kui lähebki kära liiga suureks, saab teise kohta nihutada. Või siis, venelastel olid hiiglasuured tuumajõul liikuvad jäälõhkujad, Leninid või Stalinid vms, tuleks mõni selline sebida ja siis suure lauluga kaldasse põrutada. Ja kui umbes Paides pidama jääb, saab kohe Eesti mõistes suurde Paide alajaama ühendada. ('tea kus see Lenin praegu on, sealt saaks kaks 170 MW-st reaktorit)
Mingi imelik värk. Nädalat 3 tagasi avastasin enda jaoks greibi mahla. Alguses jõin liitri päevas, siis üks nädal iga päev
Hea lugeja, kes Sa arvad, et Itaalia ja Jaapani köök on äraütlemata nirud, et pastad ja sushid ei kõlba süüa ja neis maades võib põhimõtteliselt pikemas perspektiivis nälga surra, Sa ei ole selle arvamisega üksi. Ka mina arvan nii.
Ma võtsin ka oma vildikad muuseumisse kaasa. Hea mõne lagedama pildi servale midagi kritseldada. :-)
Pildistatud Pompidous
Esmaspäeva hommik, kõikvõimalikes Pariisi teenindusasutustes on iganädalased koosolekud. Restoranide ettekandjad mainivad taas, et ehk võiks siiski ka inglisekeelseid menüüsid trükkida. Muuseumide töötajad arvavad ikka ja jälle, et ehk võiks ka muuseumis mõnda kohta mõne inglisekeelse sõna poetada, analoogseid ettepanekuid teevad kümned või sajad tuhanded teenindajad üle Pariisi, kes arvatavasti iga päev puutuvad kokku kaugemalt tulnud turistidega. Suured Juhid juhinduvad aga Prantsusmaa Jonniministeeriumi ettekirjutustest, „vaatamata sellele, et Pariisi külastab aastas miljoneid turiste kõikjalt maailmast, olgu kõik sildid, menüüd jne infomaterjalid VAID prantsusekeelsed!".
Eile Pariisi lennujaamas järjekordades vaikselt ja poolmärkamatult vaheletrügivaid inimesi nähes meenusid üleeelmisest Sirbist read:
Geniaalne Lotman ei jäänud kuivaks teadlaseks. Inimese moraalsed omadused nagu taluvus, viisakus, ausus, intelligentsus, olid tema jaoks pidevalt kõige tähtsamad elulised küsimused. Lotmanit häiris eneseväärikuse puudumine, mis oli tema jaoks talumatu juba 1980. aastatel. Kuidas ta veel nüüd, tänases Eestis või mujal ahastanuks?! Lotman rõhutas, et ilma eneseväärikuseta pole demokraatia ega kultuur mõeldav ning matslus on sotsiaal-psühholoogiline haigus, mida peab ravima intelligentsusega.
