Eile räägiti AK-s kellegi Kuuse taadiga ilmast… ei, ei ole ju 1. aprill!?
Ja sama huumor on üleval ka uudised.err.ee. Ehk siis, ERR võiks siiski meie riigis meedia tõsiseltvõetavuse etaloniks olla…
Eile räägiti AK-s kellegi Kuuse taadiga ilmast… ei, ei ole ju 1. aprill!?
Ja sama huumor on üleval ka uudised.err.ee. Ehk siis, ERR võiks siiski meie riigis meedia tõsiseltvõetavuse etaloniks olla…
Meil kõigil on kodus prügikast kraanikausi all kapis. Miks ei võiks seal kapis ka ventilatsiooni väljatõmbe toru ots olla? Nagu WC-s näiteks. Et ei peaks prügikasti visatud lõhnavaid/haisvaid asju omakorda millessegi pakkima, et tuppa ebameeldivaid lõhnu ei tuleks.
Hakka või korteris lisaventilatsioonitoru vedama…
Toomas Paul: Sallivus on küll ühtpidi kristlusest välja kasvanud, aga sekulariseerunud ühiskonnas ei asu ta enam väärtustehierarhias, vaid on ise superväärtus. Jah, sallivusest võib saada ükskõiksus, kõige lubamine, anarhia, olnu kadumine, olnut tagaigatsejate kadumine.
„kristlusest välja kasvanud…" ju kasvas kristlus Konfutsiuse sõnastatust välja, aga see selleks.
Loodan siiralt ja kogu lugupidamise juures hr Kaarel Tarandi vastu, et Te:
a) teete energeetikast kirjutades nalja (soovite äraspidisel viisil millelegi viidata?);
b) kirjutate neil teemadel ebakaines olekus;
c) keegi Teie nimekaim soovib Tarandi nime mustata.
Miks nii karm seisukoht? Hr Tarand, palun pöörduge nt TTÜ energeetikateaduskonda ja paluge seal kellelgi (nt prof. Heiki Tammojal) anda Teile väikene ülevaade suurenergeetika toimimisest. Sest on piinlik lugeda Teie järjekordset energeetikateemalist kirjutist. Püüdke mõista, et energeetika ei ole kunst lauajuppidest silla ehitamine üle Emajõe ega penoplasti tükkidest teletorni ehitamine. Mastaapide muutudes muutuvad põhitõed, suured süsteemid nõuavad kompleksset ja süsteemset lähenemist.
Tänapäevane energiasüsteem on ülikeeruline kooslus, mida kirjeldavad reaalteadused, mida ei ole võimalik üles ehitada „uue avara revolutsioonilise pilguga", „lastes lahti vanadest energeetikute iganenud tõdedest".
Uus Teadmine saab lähtuda Vanast Teadmisest, energeetika kui reaalteaduse esindajateks on meie ülikoolid, vastava ala teadlased. AINULT teadus saab olla baasiks Uue Teadmise loomisel, ei ole võimalik seniteatust mööda minna, uue ja huvitavaga, profaane uskudes ja senitehtut, -teatut maha tehes uutest tuultest innustununa energeetikas revolutsiooni juhtida.
Emeriitprofessor Enno Reinsalu viimatisest K. Tarandi artiklist.
ERR: Teadlane: Eesti peaks põlevkivi sõltuvusest vabanema. Ehk siis taaskord, jäetakse täpsustamata, mis ala teadlasega tegemist on.
(ei, siin ei ole tegemist jonnimisega vaid objektiivsusele pürgimisega)
Täna helistas Vikerraadiosse keegi vanadaam, kes avaldas arvamust, et tsaariaeg oli Eestis kõige parem aeg. Kellegi arvamust ei ole küll viisakas hullumeelsuseks nimetada, kuid…
Kortermaja. Elukorralduse korraldamiseks toon 3 näidet:
1) pärisorjus. Nn ühistu esimees on tsaar, kes otsustab, millises korteris ja kellega koos keegi elab, millist tööd teeb, vajadusel annab vitsa või hukkab ebameeldivad elanikud. Soovi korral võtab kõik korterid omale ja paneb ülejäänud elanikud keldrisse elama. Mõned valib omale teenijateks.
2) Diktatuur. Nn ühistu esimees valetab ja varjab majas toimuva kohta. Otsustab ainuisikuliselt, kas ja mida majas tehakse, kui palju elanikud maksma peavad, millest majaelanikud rääkida tohivad, mida küsida tohivad, ebameeldivad elanikud viskab majast välja.
3) Demokraatia. Korteriühistu asjaajamine on kõigile elanikele avalik, ühistu esimees on kohustatud kõigile arupärimistele vastama, otsused võetakse vastu hääletades. Ühistu esimees ei saa elanikke oma suva järgi korteritesse elama panna, ta ei saa peresid lahutada, ta ei saa elanike kortereid endale võtta ja elanikke majast välja visata ega hukata.
Jah, demokraatia osaks on ka diktatuuri ja pärisorjust ülistavate arvamuste tolereerimine. On ju öeldud, et demokraatias tekib ikka ja jälle jõud, mis sedasama demokraatiat hävitada üritab. Selliste jõudude tekkimise vastu on 2 lahendust: seadused (põhiseaduse kaitse) ja haridus (inimõiguste mõiste teadvustamine).
ERR: Arizonas eneseabikursustel saunatanud naine suri. Link korraldajale.
Mnjah, milleks osta meditsiiniettevõtete aktsiaid, kui tulusam on õuaõua-ookuspookus jura müüa. Ja et igasugusele jamale ka ostjaid leidub… olgu selleks mitusada krooni liiter maksev merevesi, sada tuhat krooni sutsaka sauna eest või kõik need muud teaduslikult tõestamata „raviviisid" ja raamatud neist „raviviisidest".
Siin on nüüd paslik skeptik.ee lehele viidata.
Kui pea on ikka tühi ja/või poliitika üldse ei huvita, pole mõtet valima minna. Juhuslikke mitteteadlikke hetkeemotsioonidel põhibnevaid ballasthääli ei ole meile nüüd ka vaja.
2 linki:
Volkov: kampaania on suunatud madalamale ühiskonnakihile
Eesti suurim häda - valima lähevad inimesed, kes ei tohiks valima minna (22.02.09 Vabariigi kodanikes kõlanud mõte)
Räägitakse, et kuna valgustid on üldjuhul laes, siis nendest eraldunud soojus jääb lae alla ja läheb toasolijate jaoks raisku. Mul oleks sellise väitega raske nõustuda. Sest kuna ainult valgustid me tuba soojaks ei jaksa küta, siis tavalised kütteseadmed segavad (konvektsioon) oma paigutusega jätkuvalt toaõhku – „kisuvad“ põrandale kukkunud külma ja raske õhku eneste poole, soojendavad üles ja lennutavad lae alla.
Muide, mida paremini on hoone soojustatud, seda vähem on vaja tuppa soojusenergiat tuua ja seda väiksemad on toas temperatuuride erinevused. See on halvasti soojustatud toa tunnus, kui lae all on 30º C ja põrandal 10º C.
Juhul kui ma natukenegi usuks inimtekkelise CO2-e rolli kliimamuutustes, teeks ma ettepaneku biomassi allmaakaevandustesse ladustama hakata. Vaatan aknast välja ja kõik kohad on puulehti täis. :-) Sellest, kui palju naftat sellise tobeduse käigus kuluks, ärme siin vaatle (sama absurdne ja üüratult energiamahukas näib mulle soov CO2-e veeldada ja maapõue pumbata).
Muide, puidu massist umbes pool on süsinik. C molaarmass on 12 g/mol, hapnikul 16 g/mol, st et CO2 molaarmass on 44 g/mol ja seega tonnist puidust eralduks mädanemisel/põlemisel 1,8 tonni CO2-e. Väga umbes võiks öelda, et üks suur raieküps puu ongi 1 tonn (= ca 1,4 tm). (või siis,
Puidutöötlejad räägivad, et puithooned, puitmööbel ja muu tarbepuit viivad atmosfäärist CO2-e välja… noh jah. Seda ju vaid mõnekümneks… -sajaks aastaks. Selleks ajaks on mööbel minema visatud ja maja ära mädanenud – puidus olnud süsinikust CO2 saanud. 100 aastat on planeet Maa ajaloos tühine hetk.
Vabandatagu, et nii labasel ja müütidest kubiseval alusetul teemal sõna võtsin.
Juhul kui mõnd otsitavat sõna googeldades viidatakse Äripäeva kodulehele, ei pea sealse reklaamtulva pärast selle lehe külastamisest loobuma, õigemini, Google otsitulemuste juures on vahel selline viide nagu „Puhverdatud". Õnneks jätab selline lähenemisviis mh ka ekraani ülemise kurikuulsa kolmandiku kasuliku info tarvis vabaks.
(meenub, kuidas ükskord mingit artiklit lugedes oli ekraan vilkuvat kraami täis, huvipakkuvast artiklist mahtus ekraanile aga vaid täpselt 1 kaherealine lause)
Oleks minu teha, kaaluks ma ERR-s mingisuguse Terve mõistuse osakonna loomist, see oleks ERR-i ajakirjanike jaoks nõustav reaalteadusi õppinud inimeste nõukoda. Või siis, taoline (ERR-i rahastatud?) üksus võiks ka mõne ülikooli või miks mitte Eesti Teaduste Akadeemia juures olla. Toimiks see nii, et kui adekvaatsusele pürgiv ajakirjanik valmistab saadet ette ja tal tekib küsimus, kas nt geobioloogia on teema, millest sobib tervemõistuslikele inimestele tehtavas saates rääkida, saab ta vastava teema kohta lisa küsida.
Sest väga nukker on ETV-st, Vikerraadiost ja Klassikaraadist kuulda lausrumalusi. Olgu selleks ETV-s räägitud ja proovitud absurdne ja eluohtlik pH-dieet, Vikerraadios räägitud geobioloogia, Klassikaraadios Traditsiooni tarkuse osad saated jne jne jne.
Rumalusi ja valesid ei peaks me tolereerima. Olgu lisatud, et reaalteadustes on rumalus ja vale üldjuhul üheselt ja katseliselt määratletavad.
Kurb on see, et eestlane on kehv omanik. Juhul kui saame mõne ettevõtte käima, müüme selle kiiresti maha. Soov vaid raha saada on ikka veel palju tugevam kui soov midagi ära teha ja luua.
Tulemuseks on see, et Eesti majandus on soomlaste ja rootslaste käes. Metsandus Stora Enso käes, pangandus Swedbanki, SEB, Nordea jne pärusmaa, on Valio (piimandus), Atria (lihatööstused), Fazer, Saku, Telekom (õigemini kõik mobiilioperaatorid), kindlustused, kaubandus (Primsad, Rimid jne), kõikvõimalikud muud tööstused ja teenindusfirmad.
Nüüd on paras aeg ära e-valida. Ehk siis, ülehomseni saab selle absoluutselt hädavajaliku asja neti teel ära teha. Mis siin enam oodata.
Lubagem taas viidata eneseimetlevalt siinsele paarile varasemale mõtelusele.
Solarise kontserdisaal on ilus ja tore, aga parteri tagumiste ridadeni Annely Peebo laul ei jõudnud. Ega nii sügavasse ja madalasse rõdualusesse (ilma võimenduseta) heli naljalt surugi.
Uksetagune järjekord tuletas meelde Madonna kontserti, 'tea mitu õhtutualettides pool ja rohkem tundi külmetanud prouat homme haigeks jäävad? Hea et ei sadanud.
Lubatagu mul vana teema üles soojendada ja häbematult oma joru edasi ajada.
1 kW-ne õliradiaator lülitub soojana välja vaid siis, kui ta võimsus ületab selle soojusliku võimsuse, mis parajasti toast läbi seinte ja ventilatsiooni lahkub. Kui selles samas toas põleksid 10 100W-st lampi, siis tõuseks ruumi temperatuur üle soovitu. (tuppa toodava ja toast lahkuva soojusenergia tasakaal saabub näiteks temperatuuril 27 kraadi C-st). Reaalsel juhul on aga meie valgustite võimsus ju palju väiksem, kui küttekehade võimsus. St, õliradikas tarbib (ükskõik mis tüüpi) lampidest vaid siis vähem elektrit, kui lampe on rohkem, kui oleks vaja toasooja säilitamiseks.
Oletame, et meil on hästi soojustatud majake, õues on 0 kraadi, ja selleks, et toas oleks 20 kraadi, tuleb igal ajahetkel tuba kütta 1 kW-se võimsusega. 1 variant oleks 10 100W-st lampi. Teine variant oleks 1 kW-ne elektriradiaator. Et 1 kW suudab toas 20 kraadi hoida, siis on temperatuur püsiv, on tasakaal. See ühe kilovatine radiaator ei lülitu välja, st nii kui lülituks, hakkaks toas temperatuur langema. Toa õhk jahutab teda nii palju, et ta ei saavuta väljalülitumise temperatuuri. Sama lugu on lampidega, nii kui ühe ära kustutame, läheb tuba soovitust külmemaks.
Kui me tooks tuppa nt 2 kW-se radika, siis see suudaks toa olulisemalt soojemaks kütta, kui 1 kW-ne radikas. Et me tahame 20 kraadi C-st saada, siis klõpsib see radikas sisse-välja (kõigutab temperatuuri). Pool ajast on sees, pool väljas, tunni aja jooksul toob ta tuppa ja kulutab 1 kWh (soojus)energiat.
Ütleme et meil on 500 W valgusteid ja 1 kW-ne radikas. Et pidev 500 vatine soojusenergia voog tuleb lampidest, siis radikas on pool ajast sees, pool väljas. Tunni aja jooksul toovad lambid ja radikas kambapeale tuppa 1 kWh energiat.
Ütleme et meil on 500 W valgusteid ja 2 kW-ne radikas. Jällegi, 500W tuleb lampidest, 500 W peab tulema küttekehast. Järelikult on radikas tunni aja jooksul 15 minutit kütvas režiimis. Tunni aja jooksul tuuakse tuppa 1 kWh energiat.
Ehk siis, see 1 kWh tunnis on see soojusenergia, mida peame tuppa lisama, kompenseerimaks neid džaule (J=W*s), mis majast õue lahkuvad. Me võime tuba kütta ka nt
Lampides põletatud 0,5 kWh elektri tootmiseks kuluva 0,6..0,7 kg põlevkivi ja katlamajas vähemvajatud 0,5 kW tootmise võrdlemine on mõnevõrra keerulisem.
Kogu eelnev jutt käib siis ajast, mil on vaja hooneid kütta.
ERR: Säästupirnid võivad pere ökoloogilist jalajälge suurendada. Nagu kommentaariumis tabavalt märgitakse, sõltub see riigi energeetika spetsiifikast. Elektrikütte puhul muidugi mitte, siis pole talvel köetavates ruumides arukas nn säästulampe põletada.
Üks minu kommentaar Erik Puura kirjutisele tuumajaamadest:
Mingi aeg, kui vajalik tehnoloogia välja töötatakse, võiks hakata põlevkivituhast uraani eraldama. :-) Tonnis põlevkivis on mõni kuni paarkümmend grammi uraani, põlevkivituhas, kust pool ainest on ära põletatud, peaks seega uraani poole rohkem olema. Muide, Sillamäel eraldati peale II ilmasõda kohalikust savikivist 60 tonni uraani.
St uraani on igal pool, ka meil siin Eestis. Muidugi, lähiajal on arukam uraani nt Austraaliast osta. Ja et tuumaelektris on kütuse hinna osakaal vaid mõned protsendid, siis ei ole tuumkütuse hinnal kuigi suur roll tuumaelektri hinnas. Kui väga vaja, võimegi oma tuhaväljad laiali puistata ja uraani taga hakata ajama. Sellest tuleneb ka tõsiasi, et tuumajaamu koormatakse pidevalt 100%-lt. St tuumajaamale tehtavad kulutused ei sõltu tema väljundvõimsusest, seega, kui tuumajaam töötaks nt 50%-se koormusega, oleks selle jaama elekter 2 korda kallim. Ja et tuumajaamad pole mõeldud osakoormusega töötama, siis pole ka osalise koormusega töötamisele tehnoloogilises mõttes tähelepanu pööratud. Reaktsioonide ja protsesside kiirusi reaktoris saab ja peab jah, kogu aeg reguleerima, kuid nt poole koormusega töötamine on siiski pigem avariirežiim, kui ettenähtud ja normaalne talitlus.
Linke tuumajäätmete ladustamisest ja muust: Horisont, TÜ Seminar sarjast 'Teadlaselt ettevõtjale': Energia, Enn Realo vastused Äripäevale.
Erik Puura räägib (kommentaarides) tuumajäätmete ladustamisest. Omalt poolt lisaksin, et kui Eestis tekiks ca 3 tonni ohtlikke tuumajäätmeid aastas, siis kuna kaevandatavas põlevkivis on umbes pool mittepõlevaid materjale, siis nt 12 miljoni tonni põlevkivi kaevandades tekib 6 miljonit tonni põlevkivituhka. Kõrvutame arve 3 ja 6 000 000 tonni.
Kommentaar Epu blogisse:
Palju räägitakse sellest, kui palju saaks tuulikutega elektriENERGIAT (võimsus x aeg) toota. Ja kui palju juba toodetakse. Ehk siis, üks asi on stohhastiline tuuliku võimsus ajateljel ja selle integraal (stohhastilise "võimsusgraafiku" alla jääv pindala), teine ja olulisem asi on see, millal see võimsus saadav on, millal tarbija seda võimsust vajab, kuidas need võimsusttootvad üksused siduda, kuidas tarbija tarbitav võimsus elektrijaamade vahel jagada, kes katab võimalikud tekkivad puudujäägid.
Tarbija dikteerib tootmise, elektri tootja peab igal sekundil täpselt tarbimist jälgima. Kui (generaatori) võlli ühes otsas on tarbija oma muutliku meelega, ööpäevaselt ja aastaajalt kõikuva tarbimisvajadusega, siis võlli ringiajaja ehk tootja peab igal ajahetkel tarbija nõudmisi rahuldama, võlli täpselt ettenähtud kiirusega ringi ajama (50 Hz = 3000 p/min). Kui me võtame seda täpselt ettenähtud kiirusega pöörlevat võlli appi keerutama mõne ebastabiilse tüübi, kes vahel aitab, vahel ei aita, siis ei ole temast kuigi palju kasu. Juhul kui seadus kohustab kogu tuuleenergia kokku ostma, siis see tähendab, et sellevõrra vähem toodavad põlevkivielektrijaamad, kuid ei tähenda, et ka põlevkivi vähem kuluks – põlevkivielektrijaam peab olema igal hetkel valmis kaduvat tuulevõimsust kompenseerima. Kui me ütleme, et Taani toodab 15 % oma tarbitavast elektrist tuulega, siis tegelikult pole neil selle tuulega midagi peale hakata, tuul ei sobi nende kivisöeelektrijaamadega kokku. Sellepärast nad müüvadki kogu tuuleenergia odavalt Norrale, kus hüdroelektrijaamadega tuult siluda suudetakse. Sellepärast ongi Taanis kivisöe tarbimine aina suurenenud, vaatamata suurele hulgale tuuleparkidele.
Sama lugu on ka tuulikute koguvõimsusega, me võime siia Eestisse üles panna ka 1000 MW tuulikuid, kuid selle 1 GW-i saame me kätte vaid siis, kui kogu riigis puhub tugev tuul. St meil peab olema mingisugune tootja, mis on samuti 1 GW ja mis on valmis koheselt elektrit tootma, juhul kui tuul vaibub. Ja suurenergeetikas ei ole võimalik millelegi lootmine, et ehk tuul ei vaibu, kuidagi ikka saab, peab saama jne.
Ehk siis, kW-l ja kWh-l on veel teine mõõde – õigeaegne kättesaadavus.
Ooper kinos on midagi muud, kui ooper teatris. Igati loogiline. Näitlejaid näidatakse suures plaanis, näeb emotsioone mida teatrisaalist ei näeks, samas, sel ajal jääb muu lavaltoimuv nägemata. Ühesõnaga, on tore, et Eestist lahkumata on võimalik maailmalavadel toimunut/toimuvat näha.
Ainult et, kino helisüsteemi tagasihoidlik pingutus orkestri muusikat kui absoluuti esitada, jääb kõrva kriipima.
Valimiseelsesse õhkkonda sobiv lause ooperist Maskiball: „Häbiväärne on võim, mis ei kuivata oma rahva pisaraid."