On see nüüd ligihiilivast keskeakriisist või millest, kuid viimasel ajal leian end (olen sättinud??) aina tihemini tarkade JA kauniste daamide seltskonnast. (Küll need, keda ma silmas pean, saavad aru, keda ma silmas pean :-)
Siit edasi, igaüks võiks nädalas vähemalt paar…kolm korda kutsuda sõpru-tuttavaid külla või olla ise külla kutsutud, või vähemalt kusagil väljas süüa – et juttu puhuda, ilmaasju arutada.
Inimene on karjaloom. Üksi konutades mandume.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar