Mõtted on need, mis teevad meist need kes me oleme, või siis, oleme need, mida me mõtleme. Lihtne ja loogiline. Ilmselt on igal inimesel ka tahe olla selline või teistsugune. Järelikult valime või vähemalt peaksime valima mõtteid, mida mõelda. Valima raamatuid, mis meid mõtterännakuil talutavad, vaatama vaid neid filme, mis meisse sobivaid ja soovitud jälgi jätavad (ka sisaliku tee kivil jätab jälje – Ristikivi), meiega kokku kõlavad, mis meis allasurutud tunge aitavad läbi elada.
Ehk siis, võime elada krimisaadete, lorilaulude, nilbuste, tühise ja lameda rämpsajakirjanduse foonil, või siis luua ja ümbritseda end teistsuguse ja soovitud ruumiga. See on ju üsna paljuski meie enda teha. See tähendaks omaenese roosas vatis elamist? Ja siis? Kokkupuuted reaalse maailmaga oleksid sel juhul koledad? Mis asi on reaalne maailm? Igaühel on oma reaalsus, mille loomine on meie endi kätes. Nagu Goethe maitse loomist kirjeldas. ( - peaksime lugema raamatuid, vaatama filme, mõtlema mõtteid, elama ruumis, mida me imetleme).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar