Paari aasta eest hädaldasin, kuidas rannas on palju tühist ja rumalat lärmi.
Aga täna, vinge!, raamatu lugemise vahel kõrvu liigutades ja kõrvalpikutajate vestluste tunnistajaks olles suisa hämmeldusin! – KÕIGI ümbritsevate kuuldeulatuses olevate päevitajate leksikasse kuulus kaugelt üle 300 sõna, lauseehitus oli haritud inimestele kohaselt korrektne, keegi ei karjunud, keegi ei ropendanud-sõimanud-õiendanud-hädaldanud - tühist loba ei olnud! Viiest noorest koosnev seltskond, kaks üksikut ja aegajalt telefoniga rääkivat daami, üks paar (tütarlaps avaldas vahepeal soovi rinnahoidja ära võtta, aga et noormees seepeale virila näo tegi, jäid riided selga :-), venekeelne kolmik, kus aegajalt telefonitsi korrektses eesti keeles räägiti, taamal ilmaasju arutavad vanadaamid jne. Ei mäletagi, et rannas lösutades nii meeldivat seltskonda oleks varem kohanud.
Tõsi, kuumus avaldas ka täna nürimeelse muretusega laastavat mõju põhjamaise hinge sügavusele ja keerulisusele – T. Mann. :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar