kolmapäev, november 30, 2005

ID kaart ja jonn

Henrik räägib ID-kaardist ja selle rakendatavusest. Et minu kommentaar tema jutule läks mingil põhjusel kaduma, siis räägin siin uuesti, ja natukene pikemalt.

Tean enda kogemustest, et jonn on üks võimas jõud. Tõmbab mängleva kergusega ka mõistlikele kaalutlustele kriipsu peale, peletab ka headest asjadest eemale, ajendab kahjulikke asju tegema, et aga saaks midagi vältida või millestki hoiduda. Mina näiteks kõnnin ikka ja jälle tagurpidi Prisma poodidest välja, kui kassajärjekordasid näen (ja üsna tihti seal see järjekord ka on). Istun uuesti autosse ja sõidan mõnda teise poodi. Kuigi ajavõidust ei saa siin vist rääkida. Teine jonn on vältida tooteid, mida mingist piirist rohkem reklaamitakse. Kuni leiva-saiani välja. Kui on võimalus, valin ikka toote, mille hinnas ei sisaldu mulle närvidele käinud reklaami. Ja reklaam üldjuhul ju käib närvidele. Üks vana jonn veel, peale politsei ümberkolimist teatud majja ei osta teatud magusatootja tooteid. Vot sellised väiklased jonnid, suisa piinlik kohati… natukene aitab sõna põhimõte. :-) Jonnist saab midagi õigustatavamat ja ilusamat. Põhimõtteliselt ei osta poest, kus kassapidajad sellise koormusega töötama peavad ja mina passima pean. Kõlab uhkesti. :-)

Nüüd ID kaardist. Tundub, et seesama jonn on paljudel ID kaardi vastu. Selline kohustuslik asi ju. Küll on tore, et minul õnneks mitte. Ja nüüd pääsen ID kaardiga netipanka kiiremini ja mugavamalt, ei pea kooditabelit otsima, sealt näpuga järge ajama, makse kinnitamiseks uuesti numbreid taga ajama. Samuti pääseb kiiresti ja mugavalt Maksuameti lehele, raamatupidamist tegevad inimesed käivad seal ju päris tihti. EMT iseteeninduses saab palju asju aetud, kuni liitumise sõlmimiseni. Peale selle on õnnestunud Tallinna Linnavalitusele ja EAS-le digiallkirjastatud dokumente saata, uhke värk. Otsene aja ja raha kokkuhoid.

Kas jonnile rohtu kaa on? Saab seda ravida? Kuidas saada see prunt healt asjalt eest ära? Et ta tekib pettumusi valmistanud ja kohustuslike asjade vastu (kindlasti veel mingisugustel põhjustel), siis ID kaardi promomine ehk reklaamimine arvatavasti ainult suurendaks jonni hulka eestlaste hulgas. Niigi kohustuslik, ja nüüd reklaamivad kaa%2

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ja võtmesõna on ka inimeste koolitamine, arvan ma. ID-kaardi puhul on ilmselt üsna levinud jonnitüüp "see on niiiii keeruline". Siis tuleb jonnijad lihtsalt käppapidi arvuti taha saada ja lasta neil asi kord ära proovida. Asi peab muidugi olema selline, millest neil hetkel puudu on. E-valimine oli näiteks minul hea point ühe jonnija väljaõpetamiseks :)

Anneli ütles ...

Läinud nädalavahetusel veetsin kaks päeva Tartu Ülikooli raamatukogus. Minu üllatus ja ühtlasi rõõm oli suur, kui sisenedes lugemissaali sain end identida ID kaardiga. Tekkis kohe vauefekt:)

Ootan päeva, mil ma saan kõik oma liikmestaatust tõendavad kaardid kääridega pooleks lõigata ja kasutada AINULT ID kaarti. Ma olen tüdinenud kontrollimast, et lisaks rahakotile on mul kaasas spets kaardimärkmikuke...

Urmas ütles ...

Kajale: mulle on jäänud mulje, et mida haritum on inimene, seda valjem on temas mõistuse hääl. Ja ju siis seda vähem jääb ruumi jonnile. Nii et Sina ja jonn... ei kõla kuigi loogiliselt. :-) Luba ma paigutan Su omavoliliselt kategooriasse "enne E-valimisi polnud otsest vajadust ID kaarti arvutisse susata".

Küll aga hakkab vahel silma ja kõrva liialdatult resoluutsed hoiakud, et "ID kaardil pole mitte mingit mõtet, tobedus jne". Selline kategoorilisus viitab minu arvates sellele, et mingi seotus, suhe teemaga on olemas. Seisukoht on valmis mõeldud, prunt on ees.

Jonni-teema tundus nii hingelähedane, et koolituse unustasin aga jah, hoopis ära... :-)

Annelile: Tartus käisid sa üle-eelmisel nädalavahetusel. :-P