Savisaarest

Ma olen Savisaart siiani ikka targaks meheks pidanud, väga osavaks kombineerijaks, tugevaks demagoogitsejaks ja osavaks valetajaks, 100% igal juhul ja iga hinna eest ainult ja ainult oma kasusid silmaspidavaks poliitikuks, aga no nüüd ei oska ma tema mõttekäikudest enam aru saada. Mitte ei taipa, millisena ta nüüd oma valijat näeb, milline on tema jaoks tema potentsiaalse valija kuvand, kuidas ja kelle jaoks tahab seekord musta valgeks rääkida?

Iga tema vale ja häma taga on ju seni olnud maksimaalse kasu kaalutlus, kuid nüüd, keskendununa mitteintelligentsetele venekeelsetele häältele (nt Vene meedias (ju see jõuab ka laiemalt  rahvusvahelisse meediasse) Eesti valituse laimamine), kaotab ta ju kiiresti eestikeelseid. Hea küll, KOV valimistel võidab, kuid riigikogu valimistel? Või loodab 4 aastaga taas musta valgeks rääkida ja eestikeelsed hääled tagasi hullutada?

 

Juhul kui ta arvab, et tema eestikeelne valija nii rumal on, et toimuvast ikka väga vähe aru saab, siis ta vist küll eksib. Aga just selline mulje jääb, tema, justkui vahepeal teisel planeedil olnu, juttu lugedes. Nt pean silmas Savisaare imestust, et miks maikuu algust silmas pidades Toompeale raudaedu püstitatakse. (üks poolehoiu võitmise nõks on samastumisvõimalus, eks, et valija saaks temaga samastuda, seekord mängib lollidele, et ka nemad end Savisaarega samastada saaks?)

Paar linki hilisemaks ajaks, 1, 2, 3.

 

Eestikeelsetel KE valijatel on mõtlemisainet

Mul on tunne, et valitsust kritiseeriv ja nõrkuses süüdistav, 0 korda tasakaalukusele kutsunud Tallinna linnapea Savisaar pigem kaotab KOV valimisteks hääli, mitte ei võida. Tulised mutikestest ja maal elavad Keskerakonna fännid, lihtsad inimesed, kes veneajal palju kannatanud, kes ei ole väga haritud ja kellede jaoks on vene keel ikka veel kahjuks üsna ühetähenduslik, vot ma ei usu, et sellised inimesed Savisaare avaldusi alla suudavad neelata.

Lõhest. Eesti ja vene pätid jauravad ju õlg õla kõrval, mulle küll tundub, et lõhe ei jookse eestlaste ja venelaste vahel, vaid metslaste ja mittemetslaste vahel. Ja sellist lõhet ei ole võimalik ja ei tohi ära kaotada.

Kuju teisaldamise ja paigalejätmise pooldajate vahelist eriarvamust võiks ju nt võrrelda ühe või kahe riigikeele kehtestamisega. Valija valis seekord kuju teisaldajate poolt, ja on seni ühekeelse Eesti poolt valinud.

 

Lääne- ja idatuul (foto)

Analoogne foto aasta eest.

Üks oht, mis madina jätkudes meid ohustada võib

Kui see madistamine nüüd veel niimoodi mitu päeva jätkub ja politsei suurt ülekaalu ei saavuta, siis võib ehk nii mõnigi eesti mees tahta politseile appi minna, märatsevaid vene poisikestest nolke klobima. Ma ei mõtle lapsi, kes adrenaliini otsides sinimustvalge lipuga ringi jalutavad, vaid täismehi, kel kodus teleka ees istudes hädasolevaid politseinike nähes käed rusikasse kisuvad ja patriootlikku kohustust tunnevad korraloojatele appi minna. Ma väga loodan, et asjad nii kaugele ei lähe ja metslaste taltsutamine võimalikult korrektselt jätkub.

 

Paar mõte,t mis aknast kostva kära peale tekkisid

On äärmiselt kahetsusväärne lugeda muidu asjalike inimeste ajaveebidest õigustusi praegustele rahutustele, ja et oli ikka suur viga seda mädapaiset torkida. Tulgem mõistusele. On inimesi, kes ei ole teisaldamisega rahul ja on inimesi, kes on rahul (mh mina ja kõik keda ma tunnen ja kelledega sel teemal juttu on olnud). Ühtede jaoks oli ta mälestamispaik, teistele (eakatele eestlastele) tegi see võõrvõimu sümboliseeriv monument haiget. Nüüd viiakse ta lõpuks ometi surnuaeda, sinna kus on mälestamiseks õige koht. Juhul kui ta teisaldamata oleks jäänud, kas siis teisaldamise pooldajate sarnaseid rahutusi oleks ka kuidagi õigustada saanud? Neil ju ka õigused.

Me oleme Eesti Vabariigi pealinnas, ei tohi eksisteeri sellist mõtet, et midagi tuleb meil teha või tegemata jätta ainuüksi sellepärast, et äkki kellelegi või mõnele teisele riigile see ei meeldi. Absurd. Kõik ilmaasjad ei saagi kõigile meeldida, ka demokraatlikus riigis mitte. Tulnuks pidada dialoogi? Nendega kes praegu õues jauravad? Koolilastega, kes päeval linnas räuskasid? Ürituse algatajatega? Igas kogukonnas on haigeid ja mitte kuigi arukaid inimesi, sellistega dialoogi pidamine ei pruugi kuigi tulemuslik olla, ka aastatepikkune dialoog mitte.

Nüüd on hirm venelaste ees? Korrektne oleks öelda, venekeelsete pättide eest, sest arukamad venelased häbenevad parasjagu silmi peast. Ja selle hirmu pärast pidanukski me võõrvägede kuju teisaldamata jätma? Tule taevas appi! Mida nüüd teha? Vaadates televiisorit tundub, et riik enamvähem toimib. Korrarikkumised surutakse maha, pätid püütakse kinni, tõenäoliselt määratakse maksimaalsed karistused. Ja nii ka homme, ülehomme, seni kuni vaja. Istume need mõned õhtud kodus ja laseme politseil tööd teha. Veelkord, oleks 100,00% absoluutselt täiesti lubamatu sellise näruse kontingendi hirmus midagi tegemata jätta. Ei ole mittemingisugustki õigustust registreerimata kogunemistele ja veel vähem igasugustele korrarikkumistele.

 

Minu varasemad mõtted sel teemal.

 

3 esimest mõtet seoses pronksmehega

Savisaar võinuks rääkida oma senisele valijale, et pronkssõdurit ei hävitata vaid viiakse koos haudadega sobivamasse kohta. Oma praeguse vigurdamisega võidab ta nüüd muidugi usinasti venekeelseid hääli.

Meie venekeelne elanikkond oleks adekvaatsem, kui kohalik venekeelne meedia ei levitaks järjekindlalt ja pidevalt ja kontrollimatult valet ja laimu. Kui selle sopa kõrval oleks rohkem tõsisemaid venekeelseid väljaandeid.

Huvitav, kui suur enamus neist märatsejatest niisama mürgeldamise pärast mürgeldasid, võimalusest kinni haarasid? Eks mõistust omavatel venelastel on nüüd tõenäoliselt üsna piinlik, et Aljoosa kaitsjad kõige tavalistemateks pööblist pättideks osutusid.

 

1 põhjus, miks mulle Tallinn meeldib

Käisin täna mööda Kuressaare fotopoode (kokku neljas), et vaataks pikema zoomiga objektiive. Tulemus oli nukker. Kohapeal on 0 tk. Jah, paar tükki oli, aga fotokaga komplektis.

 

Jazzkaar Klassikaraadios

Olgu ka siin mainitud, et ka sel aastal kannab Klassikaraadio Jazzkaare kontserte üle.

 

Kreemidest ja muust sellisest

Vahel olen ikka mõelnud, et huvitav, kuidas mõjuvad inimese tervisele need kreemimäed ja muud taolised möksid, mida inimkond omale peale määrib. Kreem ju imendub organismi, neid kreeme on erinevaid, kuidas nad koos inimesele mõjuvad? Eks ka parfümeeriast imendub osa organismi. Siis veel seebid. Pesupesemise pesu- ja loputusained mis vettsäästlikud pesumasinad riietesse jätavad jne jne. Ja siis lõpuks nende kõigi koostoime? Ja niimoodi aastaid ja aastaid.

Kosmeetika teemal oli tänanses (või eilses) EPL-s juttu. 60 % kreemist imenduvat. Ja kreemides olevat säilitusaineid.

 

 

Mis asi on parsek

Ühel hilisõhtul helistas hea tuttav kes osales parasjagu mingil viktoriinil ja küsis, et mis asi on parsek. Noh, selliseid asju ma ikka mäletan, pikkusühik, natuke üle 3 valgusaasta. Ja… oli vist kaugus Päikesesüsteemile lähima täheni, selle kaudu defineeritud. See „vist“ hakkas häirima ja vaatasin vähe ringi. Lähim täht Päikesesüsteemile EI OLE 1 pc kaugusel! Miks ma nii arvasin? Vist sellepärast, et mõnes allikas antakse lähima tähe kauguseks 4,26 va (tegelikult 4,22 va), 1 pc on aga 3,26 va. Ja ju olengi millalgi komakohtade kattuvuse järgi meelde jätnud, ja kui midagi juba nö teatakse, siis pole ju ka korduvalt uuesti ettesattuva ühiku definitsioonile enam tähelepanu vaja pöörata. :-( Häbilugu.

Parsek on kaugus, kust 1 astronoomile ühik (keskmine kaugus Maalt Päikeseni, ca 150 mln km) paistab ühe kaaresekundina. St tõmbame 1 aü pikkusega kriipsu :-) ja läheme sellest joonest ristisuunas eemale, seni kuni see 1 aü-u pikkune lõik 1 kaaresekundi sisse ära mahub. Vot siis oleme 1 pc kaugusel. Puust ja punaselt.

Ühe kaaresekundi sisse mahub mh 1 meetrise läbimõõduga keha 206 km kauguselt vaadatuna. Väiksemaid nurki, kui 0,01 kaaresekund (on toodud sellist näidet, et hernes 100 km kauguselt vaadatuna), ei õnnestu tänapäeval fotograafilistel mõõtmistel mõõta. Kaugemate kui 300 va olevate taevakehade kaugusi ei saa seega parallaksi ja nurkadega mõõta. Kasutatakse kaudseid meetodeid.

 

Kuu

Aprillikuu

Miks on Kuu vahel poolik? Sest vahel valgustab Päike seda Kuu osa, mida meie siit Maalt ei näe. Nagu antud pildil. Näeme Kuu ööd. Muide, vaadates Kuud, saab üsna täpselt aimu, kus suunas Päike parajasti on. Et Kuu on meile väga lähedal, ca 0,38 mln km, siis paistab nii Kuult kui Maalt Päikene (ca 150 mln km) ühes suunas, ei ole vajadust trigonomeetriaga tegeleda.
Miks me näeme siin pildil tuhmis valguses kogu Kuud? See tuhm valgus on Maalt peegeldunud Päikesevalgus. Seal on praegu „maavalge“ öö, nagu meil on vahel kuuvalged ööd. Maa albeedo on üsna suur, keskmiselt 37%, st 37% Maale langenud nähtavast valgusest peegeldub maapinnalt tagasi. Kuu albeedo on 3 korda väiksem (palju tumedam taevakeha kui Maa), st „maavalgel“ ööl on Kuul palju valgem kui meil kuuvalgel ööl. Ja praegu ongi seal peaaegu „täismaa“.
Albeedost veel. See 37% on keskmine, mere peegeldumine on väga muutuv (vee ja õhu murdumisnäitajate erinevuse tõttu, 1,33 vs 1,0003), sõltuvalt valguse langemise nurgast. Nii et mõni suurem veekogu võib mingi nurga all üsna ägeda peeglina töötada, mitte küll jah suurel pindalal. Samuti on lumised piirkonnad usinad peegeldajad.

Ja üldse, soovitan selle sarja läbi lugeda.

TÄIENDUS. Täpselt samal teemal.

Küün

Sõrves, 2007

Avatud köögist ja haistmisest

’Tea miks tänapäeval need nn avatud köögid nii popid on? Köök võib ju iseenesest elutoas olla. Ja elutuba köögis. Ja pliit ja valamu ja prügikast elutoas ning diivan köögis asuda. Kuid köögis tekkivad lõhnad ei peaks elutoas olema.

Kes siis tänapäeval kodus süüa teeb? Noo, see kes heast söögist lugu peab, keda söögikohas pakutav tüüpiline praad ei rahulda. Ja kes pühapäevahommikuste pannkookide pärast õue ei taha minna.

Avatud köök lisab ruutmeetritele avarust? Avarust leiab merelt ja rabast. Uued elamispinnad on üha suuremad, aga ikka, no mitte ei mahu 80, 100, 150 m2 sisse köök ära. Kummaline.

 

Huvitav, millal mööbli- ja tehnikadisainerid köögi- ja elutoamööblit ristama hakkavad?

 

Eesti keele ja meele väljavaadetest

6. aprilli Sirbis kirjutas Tiina Kirss Eesti humaniorast. 13. aprillil jätkavad ja arendavad teemat Kristiina Ross ja Janika Kronberg ning Marek Tamm. Tasub lugeda.

K. Ross: Pole ju saladus, et kõik Euroopa kultuurid tasapisi ühtlustuvad. Mis mõtet siis ongi palehigis vaeva näha ning eesti keele ja kultuuri eluiga iga hinna eest pikendada? Kas kahesaja või kahe tuhande aasta pärast, kunagi kaob eestikeelne kultuur kindlasti. Küsimus on ainult selles, millal ja kuidas. Kas me üritame omal initsiatiivil rahvuslikku suitsiidi sooritada ja võimalikult kähku oma eripärast vabanedes rahvusvahelistuda? Või keskendume sellele, kuidas oma kultuuri võimalikult põhjalikult uurida, kirjeldada ja mõtestada, nii et me teistesse jäljetult kadumise asemel suudaksime uude kunagi tekkivasse formatsiooni omalt poolt midagi kaasa võtta ja lisada – midagi spetsiifiliselt eestilikku, mida keegi teine sinna lisada ei saa?

 

Rahvaste nimedest

Sirje väidab, et mustlast mustlaseks nimetamine võib diskrimineeriv olla. Nagu seal kommentaarides mainitakse, võib sel juhul ka sõna sakslane (saks, saksa) sakslast häirida. Norra, Norway, Norvegen, tõlkes põhjatee, jälle, nagunii mingid tuimad põhjainimesed (keegi võib ju vabalt põhjamaalast tropiks pidada). Poola, poolakas, tuletatud sõnast po’le (põld), põllurahvas, st mingid maakad. Üldse, väga paljud rahvad on endid ise maarahvaks nimetanud, ja nime on neile ikka teised, naabrid pannud, ja see nimi tähendas neile naabritele midagi, mille nimesaajad siis taas enda nimetamiseks omaks võtsid. Soome, balti keeltes zeme vms (lähedane vene zemlja), tõlkes maa. Või siis Ungari, türgi-tatari keeltes „10 noolt“, rõvedad sõjardid järelikult. Sõnast neeger ma parem üldse ei räägi.

Me võime iga rahvuse nimest midagi halba välja lugeda, mingis keeles, mingi piirkonna, ühiskonnagrupi kontekstis, nii et las mustlane olla mustlane ja neeger ikka neeger.

 

(Muide, vanarahvas nimetas osasid parme (lendavad ja hammustavad elukad), neid väiksemaid, lätlasteks. Ja et lätlane on veel ka kuue varbaga, siis tuleks ka lätlasi kuidagi teisiti kutsuda. See sõna on ju juba ära rikutud, midagi tuleb ette võtta.)

 

Fotod öisest Maast

Sirbi lisas Roheline Värav on öisest Euroopast foto. Siin on analoogsed pildid maailmast. Inimkond elab mere ääres (maailmamere veetaseme tõus mõjutaks väga väga paljusid). Ja suured Venemaa linnad on siin kaartidel üsna haledad – vähe valgusreostust, keskkonnasõbalikud linnad. :-P

Üleskutse: vältigem Hiinas toodetud kaupu

Kui vähegi võimalik. Et,
1) mitte osaleda absurdses ringis – Hiinas või mujalt kohaleviidud toorme tootmine - Hiina tõenäoliselt mitte kuigi keskkonda säästev (maksimaalselt odav) tootmine – transport üle maailma laiali – kodudesse laialivedamine – selle kraami prügilatesse vedamine/sorteerimine, selle mitteremonditava saasta halb taaskäideldatavus,
2) mitte toetada piiratud sõnavabadusega, autoritaarset, diktatuurset punaHiinat, riiki, kus inimõigustega on lood väga väga täbarad. Et mitte aidata kaasa ebademokraatliku, ettearvamatu kommunistliku Hiina maailma juhtivaks jõuks saamist, mis tõenäoliselt mõnekümne aasta pärast juhtub. Et poliitilist vastuseisu ei julgeta Hiinale enam osutada, eriti hiinasõbralikud prantslased kes relvaembargost hoolimata kõrgtehnoloogilisi relvi hiinlastele müüvad, siis tehkem seda meie, tarbijad. Inimõigustest, genotsiid Uiguristanis (Uiguurias), tänapäevalgi uiguuride (8,5 mln inimest) hävitamine, arreteerimised, tapmised, uiguuri naiste massiline steriliseerimine, rahvuse alusel arstiabi mitteandmine, hariduse mitteandmine (enamus uiguure on maapiirkondades kirjaoskamatud). Täbarast olukorrast teiste kümnete ja kümnete rahvastega rääkimata.

Raudtee ülesõit (foto)

Veel 1 tööstushoone (foto)

Maardu lähistelt, 2007 kevad

Akendega tööstushoone (foto)

Maardu kandis, 2007 kevad