Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma. Mis selle rahaga nüüd siis tegema hakatakse? Kuhu see läheb?
(mõeldes esmaspäeval ETV-st nähtud Afganistani ülesehitamiseks mõeldud rahakasutusest)
Arengumaadele antakse kliimamuutustega kohanemiseks kopsakas rahasumma. Mis selle rahaga nüüd siis tegema hakatakse? Kuhu see läheb?
(mõeldes esmaspäeval ETV-st nähtud Afganistani ülesehitamiseks mõeldud rahakasutusest)
Film ja raamat jutustab meile loo, pakub võimalust ajas ja ruumis rännata, muudab meie kontekste maailmaga, asetab meid enesest väljapoole, tutvustab filmi/raamatu kangelaste esteetilisi ja moraalseid väärtusi. Seega, film/raamat võib meid läbi enese talutades rikastada, kirgastada, õpetada, aga ka määrida ja labastada. On ju öeldud, et oled see, mida mõtled. Ja et ka sisaliku tee kivil jätab jälje, ju teeb seda ka iga nähtud film ja loetud raamat.
Siit ka minu mõningane hämmeldus, et miks saavad auhindadega pärjatud veidrad filmid, mis ei paku peale ebameeldivustunde suurt midagi. Peendetailne füsiologismi langev suremistehnika, mitte kuigi intellektuaalsete peategelaste nürimeelsed, kellelegi kannatusi põhjustavad valikud… see kõik ei ole ju see, mis terve mõistusega inimest katarsiseni viiks. Aga selle eest on need filmid hästi tehtud? Ja see õigustab läbi haige fantaasia (nt Antikristus) vaimselt haige inimese fantaasiate kirjeldamist, filmi peidetud seoste „ahaa" arusaamiste pakkumist? Hea küll, filme on palju ja vaataja maitseid on palju, aga mulle hakkab tunduma, et auhinnatud filme oleks arukas pigem vältida. Et end mitte määrida.
Või teeb taolised filmid heaks filmijärgne naeruväärne tunne, kui saab kinost välja astudes tõdeda, „küll ma elan ikka heal ja demokraatlikul ajal"?
Või olen mina nii rumal, et peaksin filmikunsti teemadel üldse vait olema?
Harimata inimene on võimas relv. Nii ütles KÖP-s Anu Raisma. Jah, ka Taliban teadis, kirjaoskamatuga on lihtne manipuleerida, leivast ja tsirkusest neile piisab. (79% Afganistani naistest ei oska lugeda ega kirjutada)
http://urmase.blogspot.com/2007/02/rahva-vastutusest-vabastamise-plaan.html
Täna aga selline mõttetera, et ekvaatoril ida suunas liikuv keha on kergem kui läände liikuv keha. Meie hõimukaaslase Loránd Eötvös järgi kirjeldab seda Eötvösi efekt (lingis on täpitähed!, üllatav). Et ekvaatoril on maapinna joonkiirus Maa pöörlemise tõttu
ERR-i kommentaariumis käib siiani kerge madin nädalataguse Vahtre artikli ümber. Seoses sealsega, loomise looga, asjade algusega, aja hoomamisega ja teadusliku maailmavaatega, tooksin siia Maavara lehel toodud suuri arve näitlikustava näite:
tuhat krooni = kaks 500 kroonist;
miljon krooni =
miljard krooni =
Ehk siis, lugupeetavad humanitaarid, miljonil ja miljardil on üpris suur vahe, täpselt 1000 korda.
http://urmase.blogspot.com/2007/08/aeg-ongi-jumal.html
Meil on pahatihti kiire. Suures kiirustamises ei panda aga tähele, millal ja millega ka tegelikult kiire on. Kiirustades oleme pealiskaudsed, ja mis veel hullem, loobume naudingutest! Näiteks söömine, jah, kilokalorid võib paari minutiga endale sisse imeda ja täis kõhuga edasi tormata, aga võib ka tund aega söögilauas istuda ja toitu nautida. Täpselt sama asi on ühe teise, maailma kõige ilusama asjaga. Ja üldse kõigega.
Et siis, võtame hoogu maha ja vaatame oma tegemistele aegajalt distantsilt.
ERR-s LAURI VAHTRE: usu mõnitamine kogub populaarsust. Kommentaarium on vaat et huvitavam kui artikkel ise.
Strandbergi mõte, et kodudes võiks olla varustuskindluse huvides diiselgeneraatorid, ei sobi minu arust kokku mõistega energiasüsteem. Just vähese varustuskindluse pärast, vajadusest generaatori järele.
Aga jah, ega mina ka pragu veel kuigi suur tuumajaama fänn ei ole.
Netis liigub uudis, kuidas õhuvoolust saab elektrit. Väga tore, kuid minu veendumuste kohaselt on autodel ja lennukitel selline elektritootmise viis negatiivse kasuteguriga – suureneva õhutakistuse tõttu. Nagu seda oleks ka auto katusele elektrituuliku paigaldamine.
Dotsent Rein Oidrami koostatud ülevaade tuuleenergeetikast nii üldiselt kui Taanis (.pdf). Asjalik lugemine, kuigi aegajalt kumab ridade ja faktide vahelt ka natukene koostaja emotsioone.
Kordan veel ja veelkord, elektrist rääkides on energia ja võimsus kaks iseasja, VÕIMUSBILANSS on see, mis energiasüsteemi püsti hoiab, mis meile igal ajahetkel pinge garanteerib. Toodetud/tarbitud ENERGIA kujuneb - tuleneb võimsusest, ehk siis, kW ja kWh on erinevad asjad. Tuuleelektrijaamadest rääkides räägitakse kWh-dest, et kui palju nad aastas toota suudavad. Sama oluline on aga see, millal nad seda elektrit toodavad ja kuidas toodetakse elektrit just sel hetkel, kui tarbija seda soovib, kuidas tagatakse igal ajahetkel tootmise – tarbimise tasakaal.
Tuuleparkide elektrienergia suurenergeetiline salvestamine on minu andmetel mõeldav vaid hüdroakumulatsioonelektrijaamadega, nagu Leedu Kruonio. Meil kahjuks aga pole selliseid kõrguste vahesid ja veekogusid – mahuteid, millede vahet vett pumbata.
Oidrami ettekande link leitud siit.
Climategate, rohkelt lugemist. Ekspressis, Google tulemused, RealClimate lehel. EE kommentaarides viidatakse ka nimetatud kirjadele – veel rohkem lugemist. (Kevin Trenberthi argumentidega tuleks tutvuda)
http://www.petitionproject.org/
Fakt: Sinu (praeguse) arvuti kõvaketas läheb katki. See võib juhtuda 5 minuti või 5 aasta pärast, katki ta aga läheb, see on 100% kindel (veab, kui arvuti enne maha müüd või ära viskad). Ja see ei sõltu sellest, kas me muretseme selle pärast, kas eirame seda, kas või mida me salamisi või mittesalamisi loodame või teame – tehkem oma fotodest ja dokumentidest koopiaid, hoidkem faile samaaegselt mitmel infokandjal.
Teadus.ee –s veebruarikuus ilmunud Tiit Kändleri artiklist paar lõiku:
Humanitaarintelligentsi ja teadlaskonna eraldumine algas tööstusliku revolutsiooniga Inglismaal ja teostus äärmuslikult teadusrevolutsiooniga kahe möödunud sajandi ilmasõja vahel. Sellest on poole sajandi eest kirjutanud inglise teadlane ja kirjanik Charles Percy Snow oma essees „Kaks kultuuri". Selles kirjeldab ta värvikalt kunstiintelligentsi ja loodusteadlaste lahknemise tagajärgi ja viitab ka põhjustele, miks üks kultuur teisest aru ei saa ja enamgi veel – suisa põlgab.
Mõlemal kultuuril on teise suhtes väär kuvand, mistõttu ka 20. sajandi teadus pole Snow arvates avaldanud kunstile muud kui pinnapealset mõju. Kunstnikud ja kirjanikud osutusid sisuliselt ludiitideks, masinapurustajateks ning tehnilise hariduse kuvand omandas tänu neile ühiskonnas üha negatiivsema värvingu. Ometi võttis rahvas tööstusrevolutsiooni omaks ja tõttas küladest linnavabrikutesse – kirjutagu Dickens nonde jõledusest mida tahes.
…
KUID SEDA, ET EESTI HUMANITAARLASED enamvähem õigesti Einsteini ideid kajastaksid, on ikka veel üsna raske loota. Temast on pigem tehtud pigem relativist, kes eitas kõike, mis kindel olla võiks. Kui inimene ei tea, mis asi on fotoelektriline efekt, on see umbes sama hea, kui loodusteadlane kuulutab, et ta pole lugenud ega kuulnud midagi Shakespearest ega isegi mitte Tammsaarest, ja on selle üle veel uhke pealegi.
…
Jah, reaalsust ei saa eirata, reaalses maailmas hoiab see meist ise kinni. Iseasi, kas sellest alati aru saame („kuidas need asjad küll niimoodi läinud on?").
Kui tehnokraat peaks homme maalikunstnikuks hakkama, siis
a) tormaks ta veel täna poodi malli tooma;
b) muretseks nii ruumi, kus ta maalima hakkab kui ka näitusesaali valgustite spektri erinevuste pärast (et vajadusel valgustite erinevast kiirgusspektrist tulenevat maalilt tagasipeegelduva elektromagnetlainete erinevust värvide valikuga korrigeerida, maalil neeldunud ja peegeldunud lainepikkusi vastavalt vajadusele muuta, sagedusskaalal nihutada);
c) alustaks maali raamide joonpaisumistegurite arvutamisega, et raamide soojuspaisumine lõuendi pinge muutmisega lõuendile kantud värvi pragusid ei venitaks, rebestusi ei põhjustaks.
Ei ei, ma ei hakka maalikunstnikuks. See oleks liiga keeruline.
Kui vana autorehvi eest makstaks mingis kogumispunktis nt 5 krooni, saaks mõne miljoni krooniga Eesti metsad rehvidest ehk puhtaks.
Ei tea kas peaks 7.- 18. detsembril toimuva Kopenhaageni kliimakonverentsi pärast ka ärevust tundma? Et ei tehtaks rumalaid, liigambitsioonikaid, edevusest ajalooannaalidesse pürgivaid, erialateadlaste seisukohti eiravaid otsuseid.
Väga loodan, et CO2-e ei hakata siiski veeldama (väga energiamahukas ja mõttetu!) ja kuhugi matma. Igasuguste heitmete vähendamine on muidugi teretulnud, väheneks ka peagi lõppevate fossiilsete kütuste põletamine ja suureneks (termo!)tuumaenergeetika osakaal. Samuti saab Prantsuse välisministriga vaid nõustuda: Prantsuse välisminister ütles AFP-le, et Kopenhaageni kohtumise võib lugeda edukaks juhul, kui rikkad riigid näitavad üles tahet aidata vaesematel maakera soojenemise tagajärgedega toime tulla. Juhul kui kliima tõepoolest muutub (ja nagunii muutub, inimese tegevusest sõltumatult), tuleb tektoonilistest liikumistest ja võimalikest kliimamuutustest põhjustatud muutustega hädas olevaid vaeseid riike aidata.
Ma ei ole mingi valveateist, pealegi, ma ju siiski usun, nimelt teadusesse ja inimmõistusesse, kuid nt sel blogil hoian suure huviga silma peal.
Kommentaar viimasele postitusele: (tõsi, Wikipedia väidab, et bakterite ilmumiseks kulus 1 miljard aastat)
Jah, mina usun.
Lubage vastu küsida, kas inimene suudab ette kujutada ajavahemikku tuhat aastat? Miljon aastat? 2 miljardit aastat? Jah, ei suuda. Ja just see AEG ongi see meie jumal.
2 miljardit aastat juhtus (*) siin Maal selle eimiskiga midagi, mille tulemuseks on miski. Sellise hoomamatu ajaga VÕIB eimiskiga juhtuda seda, mis juhtunud on.
* juhtumine - vulkaaniline tegevus, äike, Päike jne.
Ving ON:
Mind, kes poest vaid eestikeelsete kirjadega minu poole olevaid mahlapakke ostab (tänane tähelepanek), hakkavad ära tüütama kitšilikud, suurusehullusest midagi ette kujutavad väljamaakeelsed sildid meie söögikohtades, isegi nende WC-de ustel. Kurat, ei saa siis RESERVED asemel RESERVEERITUD kirjutatud?
Ving OFF.
(Ei, eelmainitu ei ole põhjuseks, et mu järgmine ja arvatavasti ülejärgmine auto on jätkuvalt Audi Quattro – no et A4 on ju palju eestikeelsem kui nt Corolla või Lancer või Koleos :-)
E-teenuste suurimad vaenlased on tänased poolikuid-kuidaginagutöötavaid e-teenuste pakkujad, kus enese autentimiseks tuleb mingisuguseid ankeete täita/end registreerida (esimesed 100 korda on registreerimine muidugi päris põnev, aga sellest tüdineb mingi hetk ära) ja kus Asjad Ei Tööta.
Näiteks meil on mitu kõikvõimalikke pileteid müüvat keskkonda, küll .ee ja .com lõpuga, kuid üheski ei saa inimene end tutvustada ei ID-kaardiga ega M-id-ga. Mis tähendab seda, et mida aeg edasi, seda rohkem paroolindus üle pea kasvab. Olukorras, kus meil on M-ID-d ja ID-kaardid.
Kehv lugu – aegajalt tahaks kaasliiklejatelt vabandust paluda, ebamõistlikesse kohtadesse paigaldatud 30 märkide alas 30-ga sõitmise eest. Nt õhtusel ajal Kaarli puiesteel ja Luise tänaval sõites.
Ei tea kas mulle vaid tundub või ongi telekanal Discovery (ja ka Animal Planet) veiderdavaks eneseimetlejatest kangelassaatejuhtide topakuste kanaliks muutumas? Ei, seal on veel ka vaadatavaid saateid, nagu nt Müüdimurdjad, Kuidas asjad on tehtud, aga üha rohkem on tekkinud selliseid… hea küll, ei õienda siin rohkem.
Maailma sügavuse hoomamiseks ei piisa ühest kõrgharidusest.
SMS ei kohusta kohe vastama, on delikaatsem, jätab sõnumisaajale aega mõtteid seada, ei rebi adressaati oma tegemistest vägisi eemale, ei ole pealetükkiv, ei nõua kohest tegutsemist/otsustamist, teeb millestki keeldumise lihtsamaks - ei „sõida sisse".
Sinu ja minu raha eest on Tallinna tänavatele paigutatud keset teed ühissõiduki rada eraldavaid torusid ja kivist kolakaid. Miks seda tehakse, ei ole mulle tegelikult päris selge, kuid arvatavasti võitleb nende paigaldaja ettekujutletava rullnokaga, kes trollibussi rajale ihkab põigata. Eks need postikesed ole siis tellija jaoks kavaluse kehastuseks ja kivijurakad mõõgaks võitluses mõne hullukesega, kes valesse ritta ihkab sattuda.
Kui torusid ja kive keset teed ei oleks, oleks talvine teehooldus, st lumelükkamine efektiivsem. Lumepudrus, mil kivid on lumme mattunud ja postid taas katki sõidetud, ei lõhutaks pahaaimamatult kivide otsas autosid (ei imestaks, kui need kolakad libedaga mõne kividesse keeranud auto ka kõnniteele paiskaks), avariiohtlikes olukordades oleks autodel rohkem teeruumi ohuolukordi lahendada jne. Ehk siis, kui meetodeid valides, liiklust korraldades praegusest mõttelaadist edasi mõelda, võiks ju torude asemele paigaldada ka raudvaiad, tee telgjoon mineerida, varustada suurte ketassaagidega, kõrgepingega pingestatud trossidega, kuulipildujaga, giljotiiniga… enne aga võiks mõelda liiklusmärkidele. Korraldada liiklus LE-ga, märkidega, ja oinaid kes LE-st aru ei saa, trahvida.
http://urmase.blogspot.com/2008/05/miinid-jonnipunnide-asemele.html
Teha auto katalüsaatorite rent. :-) On käes aeg, mil ilma katalüsaatorita autosid enam teedel peaaegu ei liigu. Kat aga vananeb ja ilma selleta ülevaatuselt läbi ei saa. Noh, 7 sotti päev, koos allapanekuga ja äravõtmisega, ja äri õitseks!
Mingi aeg tagasi Solarises Kuljuse etendusel ja täna Nukuteatris Akna Eesti keelte kontserdil jäid jälle silma pealtnäha normaalsed inimesed, kes riidehoiu järjekorras ette trügisid. Niimoodi lihtsalt, „keegi ei pane ehk tähele".
Volli tuli maalt linna, tal ju poegr Kujuses, oi seda rõõmu ja ka pisukest üleolekutki, ikkagi tema poiss ja laval ja mis kõik! Ja kui viimati oldi säärases riidehoiu järjekorras 84-l aastal, kui kolhoosi bussiga teatris sai käidud, siis lähebki meelest ära teiste ootajatega solidaarselt oma korda oodata.
Pille tuli mees Üloga Sibulat kuulama… Sibul, oi, ta on Pille suur lemmik, 8 aastat tagasi vahetas ta Rihoga firma suvepäevadel paar sõnagi! Rix on ju ikkagi oma jope! No peaaeg. KINDLASTI tunneks Riho ta kohe ära! Sellises ootuseärevuses oma vana semu näha võibki meelest ära minna, et väärikas oleks järjekorras koos teiste ootajatega oma korda oodata.
Vene ajal võis parteisse astumist põhjendada alljärgnevatel põhjustel:
Ei tea kas aastal 2019 tänasesse päeva vaadates ka midagi analoogset silma hakkab?
Ambigramm viitas 1933 aasta elektriohutust viitavale käsiraamatule. Väga asjalik õpetus.
Ehk siis, madalpinge (alla 1000V), see mis meil pistikupesas on, on eriti ohtlik just südamele (süda kipub lööma voolusageduse rütmis, st 50 või 100 korda sekundis, verd ta aga siis ei pumpa) – eriti tuleks vältida voolu kulgemist läbi südame, nt voolu teekond vasak käsi – parem jalg; vasak käsi – parem käsi jne. Müüt, et 230 V ei tee mehele midagi, ainult raputab väheke, on väga ohtlik ja väär müüt. Sellise pinge juures võib isegi 0,01 A-ne vool surmav olla,
Olgu lisatud, et vahelduvvool on elusorganismidele oluliselt ohtlikum kui alalisvool, ja et nahk on oluliselt suurema takistusega kui siseorganid – vigastatud nahaga on oluliselt madalam pinge eluohtlik.
Poliitika, poliitiline kombinatoorika, avalikkusega manipuleerimine, see kõik on ikka pigem põnev ja mänguline (samal ajal ka tõsine ja oluline) kui segane-tüütav-jagelev-süüdistav.
Veel põnevam on jälgida poliitikute väljaütlemiste-jõujoonte-huvide muutumisi. Oskust lühikese ajaga vastandlike seisukohti kaitsma asuda, üritades selle juures valija poole ausa näoga jääda.
Eelmisel nädalal Pöffi Kumu Dokumentaali poolt näidatud filmid: http://virtuaalkino.blogspot.com/2009/11/ryan-chris-landerth.html ja http://virtuaalkino.blogspot.com/2009/11/ryan-larking-walking.html
Muide, KUMU-sse kinno minnes oleks arukas järjest, juba istunud kinokülastaja kõrvale istuda, vastasel juhul juhtub nii, nagu ikka juhtub – hilinejad/viimasel minutil tulijad nügelevad üksikuid vabu kohti otsides mööda istmeridasid.
Oioioi, jah ma tean, on mõttetu siin vinguda ja hädaldada, aga kuidas on juhtunud, et Klassikaraadios Traditsiooni Tarkuses räägitakse biovampirismist???
ERR võiks absurdivaba olla. ERR-s võiks Terve mõistuse osakond olla.
Oi mul on keeruline elu. :-)
Olen siin hädaldanud, et meie professuur ei viitsi meedias sõna võtta ja meedia ei soovi alati keerulisi ja mitteüheseid lahendusi pakkuvaid teadlaste sõnavõtte trükkida/saates kõlada lasta.
Lootust, et mul pole õigus, sisendab tänane EPL, kus ühel leheküljel kolme professori mõttearendusi saab lugeda. Tore. Nii võikski olla.
Reim. Teisest küljest, professori usalduskrediidist.
Ikka ja jälle saame tõdeda, et just siinsed pangad kütavad paljuski meie masu, saevad oksa, millel istuvad. Ajutistesse raskustesse sattunud ettevõtetele lüüakse ebamõistlikult nuga selga. Aastaid edukalt tegutsenud firmade vara müüakse väevõimuga poolmuidu ära, saadakse täna mingi osa laenatud rahast kätte, selle asemel et lasta firmadel toibuda, saada tagasi kogu raha ja lisaks jätta Eesti majandus ellu, jätta inimestele alles nende töökohad, inimestele kes on ka ise samale pangale võlgu, inimestele, kes on potentsiaalsed tulevased laenuvõtjad.
Miks see nii on?
Eile räägiti AK-s kellegi Kuuse taadiga ilmast… ei, ei ole ju 1. aprill!?
Ja sama huumor on üleval ka uudised.err.ee. Ehk siis, ERR võiks siiski meie riigis meedia tõsiseltvõetavuse etaloniks olla…
Meil kõigil on kodus prügikast kraanikausi all kapis. Miks ei võiks seal kapis ka ventilatsiooni väljatõmbe toru ots olla? Nagu WC-s näiteks. Et ei peaks prügikasti visatud lõhnavaid/haisvaid asju omakorda millessegi pakkima, et tuppa ebameeldivaid lõhnu ei tuleks.
Hakka või korteris lisaventilatsioonitoru vedama…
Toomas Paul: Sallivus on küll ühtpidi kristlusest välja kasvanud, aga sekulariseerunud ühiskonnas ei asu ta enam väärtustehierarhias, vaid on ise superväärtus. Jah, sallivusest võib saada ükskõiksus, kõige lubamine, anarhia, olnu kadumine, olnut tagaigatsejate kadumine.
„kristlusest välja kasvanud…" ju kasvas kristlus Konfutsiuse sõnastatust välja, aga see selleks.
Loodan siiralt ja kogu lugupidamise juures hr Kaarel Tarandi vastu, et Te:
a) teete energeetikast kirjutades nalja (soovite äraspidisel viisil millelegi viidata?);
b) kirjutate neil teemadel ebakaines olekus;
c) keegi Teie nimekaim soovib Tarandi nime mustata.
Miks nii karm seisukoht? Hr Tarand, palun pöörduge nt TTÜ energeetikateaduskonda ja paluge seal kellelgi (nt prof. Heiki Tammojal) anda Teile väikene ülevaade suurenergeetika toimimisest. Sest on piinlik lugeda Teie järjekordset energeetikateemalist kirjutist. Püüdke mõista, et energeetika ei ole kunst lauajuppidest silla ehitamine üle Emajõe ega penoplasti tükkidest teletorni ehitamine. Mastaapide muutudes muutuvad põhitõed, suured süsteemid nõuavad kompleksset ja süsteemset lähenemist.
Tänapäevane energiasüsteem on ülikeeruline kooslus, mida kirjeldavad reaalteadused, mida ei ole võimalik üles ehitada „uue avara revolutsioonilise pilguga", „lastes lahti vanadest energeetikute iganenud tõdedest".
Uus Teadmine saab lähtuda Vanast Teadmisest, energeetika kui reaalteaduse esindajateks on meie ülikoolid, vastava ala teadlased. AINULT teadus saab olla baasiks Uue Teadmise loomisel, ei ole võimalik seniteatust mööda minna, uue ja huvitavaga, profaane uskudes ja senitehtut, -teatut maha tehes uutest tuultest innustununa energeetikas revolutsiooni juhtida.
Emeriitprofessor Enno Reinsalu viimatisest K. Tarandi artiklist.
ERR: Teadlane: Eesti peaks põlevkivi sõltuvusest vabanema. Ehk siis taaskord, jäetakse täpsustamata, mis ala teadlasega tegemist on.
(ei, siin ei ole tegemist jonnimisega vaid objektiivsusele pürgimisega)
Täna helistas Vikerraadiosse keegi vanadaam, kes avaldas arvamust, et tsaariaeg oli Eestis kõige parem aeg. Kellegi arvamust ei ole küll viisakas hullumeelsuseks nimetada, kuid…
Kortermaja. Elukorralduse korraldamiseks toon 3 näidet:
1) pärisorjus. Nn ühistu esimees on tsaar, kes otsustab, millises korteris ja kellega koos keegi elab, millist tööd teeb, vajadusel annab vitsa või hukkab ebameeldivad elanikud. Soovi korral võtab kõik korterid omale ja paneb ülejäänud elanikud keldrisse elama. Mõned valib omale teenijateks.
2) Diktatuur. Nn ühistu esimees valetab ja varjab majas toimuva kohta. Otsustab ainuisikuliselt, kas ja mida majas tehakse, kui palju elanikud maksma peavad, millest majaelanikud rääkida tohivad, mida küsida tohivad, ebameeldivad elanikud viskab majast välja.
3) Demokraatia. Korteriühistu asjaajamine on kõigile elanikele avalik, ühistu esimees on kohustatud kõigile arupärimistele vastama, otsused võetakse vastu hääletades. Ühistu esimees ei saa elanikke oma suva järgi korteritesse elama panna, ta ei saa peresid lahutada, ta ei saa elanike kortereid endale võtta ja elanikke majast välja visata ega hukata.
Jah, demokraatia osaks on ka diktatuuri ja pärisorjust ülistavate arvamuste tolereerimine. On ju öeldud, et demokraatias tekib ikka ja jälle jõud, mis sedasama demokraatiat hävitada üritab. Selliste jõudude tekkimise vastu on 2 lahendust: seadused (põhiseaduse kaitse) ja haridus (inimõiguste mõiste teadvustamine).
ERR: Arizonas eneseabikursustel saunatanud naine suri. Link korraldajale.
Mnjah, milleks osta meditsiiniettevõtete aktsiaid, kui tulusam on õuaõua-ookuspookus jura müüa. Ja et igasugusele jamale ka ostjaid leidub… olgu selleks mitusada krooni liiter maksev merevesi, sada tuhat krooni sutsaka sauna eest või kõik need muud teaduslikult tõestamata „raviviisid" ja raamatud neist „raviviisidest".
Siin on nüüd paslik skeptik.ee lehele viidata.
Kui pea on ikka tühi ja/või poliitika üldse ei huvita, pole mõtet valima minna. Juhuslikke mitteteadlikke hetkeemotsioonidel põhibnevaid ballasthääli ei ole meile nüüd ka vaja.
2 linki:
Volkov: kampaania on suunatud madalamale ühiskonnakihile
Eesti suurim häda - valima lähevad inimesed, kes ei tohiks valima minna (22.02.09 Vabariigi kodanikes kõlanud mõte)
Räägitakse, et kuna valgustid on üldjuhul laes, siis nendest eraldunud soojus jääb lae alla ja läheb toasolijate jaoks raisku. Mul oleks sellise väitega raske nõustuda. Sest kuna ainult valgustid me tuba soojaks ei jaksa küta, siis tavalised kütteseadmed segavad (konvektsioon) oma paigutusega jätkuvalt toaõhku – „kisuvad“ põrandale kukkunud külma ja raske õhku eneste poole, soojendavad üles ja lennutavad lae alla.
Muide, mida paremini on hoone soojustatud, seda vähem on vaja tuppa soojusenergiat tuua ja seda väiksemad on toas temperatuuride erinevused. See on halvasti soojustatud toa tunnus, kui lae all on 30º C ja põrandal 10º C.
Juhul kui ma natukenegi usuks inimtekkelise CO2-e rolli kliimamuutustes, teeks ma ettepaneku biomassi allmaakaevandustesse ladustama hakata. Vaatan aknast välja ja kõik kohad on puulehti täis. :-) Sellest, kui palju naftat sellise tobeduse käigus kuluks, ärme siin vaatle (sama absurdne ja üüratult energiamahukas näib mulle soov CO2-e veeldada ja maapõue pumbata).
Muide, puidu massist umbes pool on süsinik. C molaarmass on 12 g/mol, hapnikul 16 g/mol, st et CO2 molaarmass on 44 g/mol ja seega tonnist puidust eralduks mädanemisel/põlemisel 1,8 tonni CO2-e. Väga umbes võiks öelda, et üks suur raieküps puu ongi 1 tonn (= ca 1,4 tm). (või siis,
Puidutöötlejad räägivad, et puithooned, puitmööbel ja muu tarbepuit viivad atmosfäärist CO2-e välja… noh jah. Seda ju vaid mõnekümneks… -sajaks aastaks. Selleks ajaks on mööbel minema visatud ja maja ära mädanenud – puidus olnud süsinikust CO2 saanud. 100 aastat on planeet Maa ajaloos tühine hetk.
Vabandatagu, et nii labasel ja müütidest kubiseval alusetul teemal sõna võtsin.
Juhul kui mõnd otsitavat sõna googeldades viidatakse Äripäeva kodulehele, ei pea sealse reklaamtulva pärast selle lehe külastamisest loobuma, õigemini, Google otsitulemuste juures on vahel selline viide nagu „Puhverdatud". Õnneks jätab selline lähenemisviis mh ka ekraani ülemise kurikuulsa kolmandiku kasuliku info tarvis vabaks.
(meenub, kuidas ükskord mingit artiklit lugedes oli ekraan vilkuvat kraami täis, huvipakkuvast artiklist mahtus ekraanile aga vaid täpselt 1 kaherealine lause)
Oleks minu teha, kaaluks ma ERR-s mingisuguse Terve mõistuse osakonna loomist, see oleks ERR-i ajakirjanike jaoks nõustav reaalteadusi õppinud inimeste nõukoda. Või siis, taoline (ERR-i rahastatud?) üksus võiks ka mõne ülikooli või miks mitte Eesti Teaduste Akadeemia juures olla. Toimiks see nii, et kui adekvaatsusele pürgiv ajakirjanik valmistab saadet ette ja tal tekib küsimus, kas nt geobioloogia on teema, millest sobib tervemõistuslikele inimestele tehtavas saates rääkida, saab ta vastava teema kohta lisa küsida.
Sest väga nukker on ETV-st, Vikerraadiost ja Klassikaraadist kuulda lausrumalusi. Olgu selleks ETV-s räägitud ja proovitud absurdne ja eluohtlik pH-dieet, Vikerraadios räägitud geobioloogia, Klassikaraadios Traditsiooni tarkuse osad saated jne jne jne.
Rumalusi ja valesid ei peaks me tolereerima. Olgu lisatud, et reaalteadustes on rumalus ja vale üldjuhul üheselt ja katseliselt määratletavad.
Kurb on see, et eestlane on kehv omanik. Juhul kui saame mõne ettevõtte käima, müüme selle kiiresti maha. Soov vaid raha saada on ikka veel palju tugevam kui soov midagi ära teha ja luua.
Tulemuseks on see, et Eesti majandus on soomlaste ja rootslaste käes. Metsandus Stora Enso käes, pangandus Swedbanki, SEB, Nordea jne pärusmaa, on Valio (piimandus), Atria (lihatööstused), Fazer, Saku, Telekom (õigemini kõik mobiilioperaatorid), kindlustused, kaubandus (Primsad, Rimid jne), kõikvõimalikud muud tööstused ja teenindusfirmad.
Nüüd on paras aeg ära e-valida. Ehk siis, ülehomseni saab selle absoluutselt hädavajaliku asja neti teel ära teha. Mis siin enam oodata.
Lubagem taas viidata eneseimetlevalt siinsele paarile varasemale mõtelusele.
Solarise kontserdisaal on ilus ja tore, aga parteri tagumiste ridadeni Annely Peebo laul ei jõudnud. Ega nii sügavasse ja madalasse rõdualusesse (ilma võimenduseta) heli naljalt surugi.
Uksetagune järjekord tuletas meelde Madonna kontserti, 'tea mitu õhtutualettides pool ja rohkem tundi külmetanud prouat homme haigeks jäävad? Hea et ei sadanud.
Lubatagu mul vana teema üles soojendada ja häbematult oma joru edasi ajada.
1 kW-ne õliradiaator lülitub soojana välja vaid siis, kui ta võimsus ületab selle soojusliku võimsuse, mis parajasti toast läbi seinte ja ventilatsiooni lahkub. Kui selles samas toas põleksid 10 100W-st lampi, siis tõuseks ruumi temperatuur üle soovitu. (tuppa toodava ja toast lahkuva soojusenergia tasakaal saabub näiteks temperatuuril 27 kraadi C-st). Reaalsel juhul on aga meie valgustite võimsus ju palju väiksem, kui küttekehade võimsus. St, õliradikas tarbib (ükskõik mis tüüpi) lampidest vaid siis vähem elektrit, kui lampe on rohkem, kui oleks vaja toasooja säilitamiseks.
Oletame, et meil on hästi soojustatud majake, õues on 0 kraadi, ja selleks, et toas oleks 20 kraadi, tuleb igal ajahetkel tuba kütta 1 kW-se võimsusega. 1 variant oleks 10 100W-st lampi. Teine variant oleks 1 kW-ne elektriradiaator. Et 1 kW suudab toas 20 kraadi hoida, siis on temperatuur püsiv, on tasakaal. See ühe kilovatine radiaator ei lülitu välja, st nii kui lülituks, hakkaks toas temperatuur langema. Toa õhk jahutab teda nii palju, et ta ei saavuta väljalülitumise temperatuuri. Sama lugu on lampidega, nii kui ühe ära kustutame, läheb tuba soovitust külmemaks.
Kui me tooks tuppa nt 2 kW-se radika, siis see suudaks toa olulisemalt soojemaks kütta, kui 1 kW-ne radikas. Et me tahame 20 kraadi C-st saada, siis klõpsib see radikas sisse-välja (kõigutab temperatuuri). Pool ajast on sees, pool väljas, tunni aja jooksul toob ta tuppa ja kulutab 1 kWh (soojus)energiat.
Ütleme et meil on 500 W valgusteid ja 1 kW-ne radikas. Et pidev 500 vatine soojusenergia voog tuleb lampidest, siis radikas on pool ajast sees, pool väljas. Tunni aja jooksul toovad lambid ja radikas kambapeale tuppa 1 kWh energiat.
Ütleme et meil on 500 W valgusteid ja 2 kW-ne radikas. Jällegi, 500W tuleb lampidest, 500 W peab tulema küttekehast. Järelikult on radikas tunni aja jooksul 15 minutit kütvas režiimis. Tunni aja jooksul tuuakse tuppa 1 kWh energiat.
Ehk siis, see 1 kWh tunnis on see soojusenergia, mida peame tuppa lisama, kompenseerimaks neid džaule (J=W*s), mis majast õue lahkuvad. Me võime tuba kütta ka nt
Lampides põletatud 0,5 kWh elektri tootmiseks kuluva 0,6..0,7 kg põlevkivi ja katlamajas vähemvajatud 0,5 kW tootmise võrdlemine on mõnevõrra keerulisem.
Kogu eelnev jutt käib siis ajast, mil on vaja hooneid kütta.
ERR: Säästupirnid võivad pere ökoloogilist jalajälge suurendada. Nagu kommentaariumis tabavalt märgitakse, sõltub see riigi energeetika spetsiifikast. Elektrikütte puhul muidugi mitte, siis pole talvel köetavates ruumides arukas nn säästulampe põletada.
Üks minu kommentaar Erik Puura kirjutisele tuumajaamadest:
Mingi aeg, kui vajalik tehnoloogia välja töötatakse, võiks hakata põlevkivituhast uraani eraldama. :-) Tonnis põlevkivis on mõni kuni paarkümmend grammi uraani, põlevkivituhas, kust pool ainest on ära põletatud, peaks seega uraani poole rohkem olema. Muide, Sillamäel eraldati peale II ilmasõda kohalikust savikivist 60 tonni uraani.
St uraani on igal pool, ka meil siin Eestis. Muidugi, lähiajal on arukam uraani nt Austraaliast osta. Ja et tuumaelektris on kütuse hinna osakaal vaid mõned protsendid, siis ei ole tuumkütuse hinnal kuigi suur roll tuumaelektri hinnas. Kui väga vaja, võimegi oma tuhaväljad laiali puistata ja uraani taga hakata ajama. Sellest tuleneb ka tõsiasi, et tuumajaamu koormatakse pidevalt 100%-lt. St tuumajaamale tehtavad kulutused ei sõltu tema väljundvõimsusest, seega, kui tuumajaam töötaks nt 50%-se koormusega, oleks selle jaama elekter 2 korda kallim. Ja et tuumajaamad pole mõeldud osakoormusega töötama, siis pole ka osalise koormusega töötamisele tehnoloogilises mõttes tähelepanu pööratud. Reaktsioonide ja protsesside kiirusi reaktoris saab ja peab jah, kogu aeg reguleerima, kuid nt poole koormusega töötamine on siiski pigem avariirežiim, kui ettenähtud ja normaalne talitlus.
Linke tuumajäätmete ladustamisest ja muust: Horisont, TÜ Seminar sarjast 'Teadlaselt ettevõtjale': Energia, Enn Realo vastused Äripäevale.
Erik Puura räägib (kommentaarides) tuumajäätmete ladustamisest. Omalt poolt lisaksin, et kui Eestis tekiks ca 3 tonni ohtlikke tuumajäätmeid aastas, siis kuna kaevandatavas põlevkivis on umbes pool mittepõlevaid materjale, siis nt 12 miljoni tonni põlevkivi kaevandades tekib 6 miljonit tonni põlevkivituhka. Kõrvutame arve 3 ja 6 000 000 tonni.
Kommentaar Epu blogisse:
Palju räägitakse sellest, kui palju saaks tuulikutega elektriENERGIAT (võimsus x aeg) toota. Ja kui palju juba toodetakse. Ehk siis, üks asi on stohhastiline tuuliku võimsus ajateljel ja selle integraal (stohhastilise "võimsusgraafiku" alla jääv pindala), teine ja olulisem asi on see, millal see võimsus saadav on, millal tarbija seda võimsust vajab, kuidas need võimsusttootvad üksused siduda, kuidas tarbija tarbitav võimsus elektrijaamade vahel jagada, kes katab võimalikud tekkivad puudujäägid.
Tarbija dikteerib tootmise, elektri tootja peab igal sekundil täpselt tarbimist jälgima. Kui (generaatori) võlli ühes otsas on tarbija oma muutliku meelega, ööpäevaselt ja aastaajalt kõikuva tarbimisvajadusega, siis võlli ringiajaja ehk tootja peab igal ajahetkel tarbija nõudmisi rahuldama, võlli täpselt ettenähtud kiirusega ringi ajama (50 Hz = 3000 p/min). Kui me võtame seda täpselt ettenähtud kiirusega pöörlevat võlli appi keerutama mõne ebastabiilse tüübi, kes vahel aitab, vahel ei aita, siis ei ole temast kuigi palju kasu. Juhul kui seadus kohustab kogu tuuleenergia kokku ostma, siis see tähendab, et sellevõrra vähem toodavad põlevkivielektrijaamad, kuid ei tähenda, et ka põlevkivi vähem kuluks – põlevkivielektrijaam peab olema igal hetkel valmis kaduvat tuulevõimsust kompenseerima. Kui me ütleme, et Taani toodab 15 % oma tarbitavast elektrist tuulega, siis tegelikult pole neil selle tuulega midagi peale hakata, tuul ei sobi nende kivisöeelektrijaamadega kokku. Sellepärast nad müüvadki kogu tuuleenergia odavalt Norrale, kus hüdroelektrijaamadega tuult siluda suudetakse. Sellepärast ongi Taanis kivisöe tarbimine aina suurenenud, vaatamata suurele hulgale tuuleparkidele.
Sama lugu on ka tuulikute koguvõimsusega, me võime siia Eestisse üles panna ka 1000 MW tuulikuid, kuid selle 1 GW-i saame me kätte vaid siis, kui kogu riigis puhub tugev tuul. St meil peab olema mingisugune tootja, mis on samuti 1 GW ja mis on valmis koheselt elektrit tootma, juhul kui tuul vaibub. Ja suurenergeetikas ei ole võimalik millelegi lootmine, et ehk tuul ei vaibu, kuidagi ikka saab, peab saama jne.
Ehk siis, kW-l ja kWh-l on veel teine mõõde – õigeaegne kättesaadavus.
Ooper kinos on midagi muud, kui ooper teatris. Igati loogiline. Näitlejaid näidatakse suures plaanis, näeb emotsioone mida teatrisaalist ei näeks, samas, sel ajal jääb muu lavaltoimuv nägemata. Ühesõnaga, on tore, et Eestist lahkumata on võimalik maailmalavadel toimunut/toimuvat näha.
Ainult et, kino helisüsteemi tagasihoidlik pingutus orkestri muusikat kui absoluuti esitada, jääb kõrva kriipima.
Valimiseelsesse õhkkonda sobiv lause ooperist Maskiball: „Häbiväärne on võim, mis ei kuivata oma rahva pisaraid."