Enamale pretendeerimine võiks harjumuseks saada

Teada värk, me kõik mängime tahes-tahtmata eluteatri laval mitmeid rolle, vahel isegi mittemängimise rolli. Ja eks me kõik ole aegajalt ka (vaikiva) kriitiku rollis, märgates, nähes läbi ja mõistes hukka teiste rollimuutusi, eriti publiku muutudes, katsetusi ühel või teisel moel kellelegi kolmandale muljet avaldada. Aga, ehk ei olegi see vaid tühi ja mõttetu narrilik ajaraisk, rolli valikul lähtutakse ju rollivalija ideaalist, kehastutakse kelleski, kelle sarnane tahetakse olla, püüeldakse parima poole. Goethe ütles, et „maitset saab kujundada ainult parima najal". Igapäevases elus see  tähendas, et suurmees vaatles ainult kõige paremaid kunstiteoseid (täpsemalt nendest tehtud koopiaid); raamatuhuvilised aga said temalt otsesõnalise juhise: õieti peaksime alati lugema ainult raamatuid, mida me imetleme. (Ilmar Vene. Kitši vilkuv tuli.  – Sirp, 22.05.09)  Ma laiendaks selle käitumisele ja rollimängudele. Pingutus olla nt targem ja viisakam mõjutab ehk nii näitlejat kui publikut. Kui uskuda Lotmanit, võiks nt püüd väärikam olla matslust ravida. Igati tore ju. Punnime ja punnime paremad olla, kuni punnimine paremolemises osavamaks teeb ja olemegi natukene osavamad. Ja pealegi, selle kõige mänguilu on ka omaette ilu.

 

Ja eks igaühel tuleb kord ka aeg, mil rollidest kõrini saab ja vaid ennast mängitakse. Söandan siinkohal kasutada siiski sõna „mängitakse".

 

Vabadus algab...

… sõnavabadusest.

Rannas. Nöörid ja lindid seljas

Ei tea kas rannas peesitavad-patseerivad daamid on võimalikult väheste ruutmikromeetritega päevitusriideid valides lähtunud võimalikult maksimaalsest päevituspinnast või siis soovist olla kõõritatud-jõllitatud?

Rannas lesides tekkinud teooria

Ei tea kas põhjamaalase ülekaalulisus ole tingitud ka sellest, et 10 kuud aastas oleme riiete kuhja alla mattunud ja ei ise ega teised ei näegi, kui jämedaks endid vahepeal söönud oleme? Lõuna pool, kus riideid vähem seljas, näikse ülekaalulisus, mis paljamana ka kohe silma torkab,  suurem mure olema ja seetõttu liigutatakse endid rohkem ja pakse inimesi ka palju vähem. (palavas ei viitsita süüa? Ma ei oleks kindel, seda rohkem süüakse õhtul hilja, kui palavus enam ei tapa) 

 

Mõistlik ja endast ja oma riigist hooliv kodanik osaleb valimistel

Mõistlik ja endast ja oma riigist hooliv kodanik osaleb alati valimistel. Ainult sellel demokraatia ju püsibki.

 

Paar vastust küsimustele, mida olen kuulnud esitatavat:

a)     Ei, E-hääletamiseks ei ole vaja elektroonilist valijakaarti. E-hääletada saavad kõik ID-kaardi omanikud. M-ID-ga hääletada veel ei saa.

b)     E-hääl tühistub, kui valida ka valimisjaoskonnas (st ei ole mõtet kedagi nuga kõril kellegi poolt valima sundida)

c)     Kelle poolt valida? Mis küsimus see on? Meil peaks iga päev sellele küsimusele vastus olemas olema. Kui muu ei aita, lähenegem välistamise meetodil, tõmmakem erakondi vastuvõetamatuse järjekorras maha.

 

Igatahes, põnev on.

 

Auto (foto)

Firenzes. Minu andmetel on proua pagasiruumis ja istet seal ei ole.

Kas rumalus on vabandatav vaid noorusega?

Õigustusi võib vist siiski teisigi olla. Rumal olemine on ju üks inimese põhiõigustest. Nagu ka kirjaoskamatu olemine. Seega, ei ole kohane portaalides kommenteerijatega kärada.

Kes täna üritab oma mõtet lausesse vormida, sel võib homme see ka õnnestuda.

 

Selveri ja Säästumarketi õlised parklad

Mingi aeg tagasi kirjutati, et kaubanduskettide hinnad ühtlustuvad. 'Tea kas Säästumarketi parklad muutuvad siis puhtamaks ja Selveri omad õlisemaks? (Vaesema elanikkonna õli tilkuvatest vanadest autodest)

 

Miks on Eurovisiooni lauluvõistlusel sõdurid ja punane tank?

Selles peaks nüüd mingi sõnum olema? Kellele? Milline? Miks?

Tarkus! Tähelepanu mobiilipakettide ümbervormistamisel

Miinimumtasuga mobiilipakette on arukas kuu lõpus lõpetada või ümber vormistada. Nt kui paketi miinimumarve on 300 krooni ja nt 2. mail number teisele isikule vormistada, siis nende kahe päeva eest tuleb ikka 300 krooni tasuda.

 

Kuidas väärtustada kultuuri?

Selline küsimus püstitus 1. mai mõttetalgutel. Minu esimene vastus: osta pilet!
Kui me ei lähe kohale, ei ole vaatajaid, kuulajaid, lugejaid, ostjaid, siis on meil vähem alust Põhiseadusele tuginedes nõuda, nii igaks juhuks, et riik peab kultuuri toetama ja säilitama.

Eesti keel ja kultuur on väga rikkad, mida rohkem me kõik sellest osa saame, seda enam see nii on, ja seda vähem jääb ruumi madalusele.

Krabin kontserdil

Oleks ma maakera direktor, ei lubaks ma kavadega inimesi kontserdisaali - need ju krabisevad.

Kellade kambakas

Mida rohkem on läheduses kellasid, seda kiiremini nad kampas aega edasi jaksavad vedada ja seda kiiremini ka aeg kulgeb.

Ehk siis, mida vähem kellasid, seda vähem sekundeid loetud saab.

 

Igati loogiline ju.

Liikluskindlustus ja riskikoefitsient

Kindlustusseltsid võrdsustavad autojuhi, kes ei ole põhjustanud ühtegi avariid ja kes on sõitnud ca 1 000 000 km, algaja juhiga. Süü ja liiklusohtlikkus seisneb selles, et mingil ajaperioodil sõidab ta oma ettevõttele kuuluva autoga, siis soetab ta endale isikliku kuid teist tüüpi sõiduki (nt sõiduauto asemel kaubiku), taas sõiduautot soetades ilmneb, et kunagine sõiduauto koefitsient on taas 1,2-le tõusnud.

 

Ehk siis, kohustusliku liikluskindlustuse riskikoefitsiendi kujunemise loogikast ja printsiibist aru saamine käib siinkirjutajale üle jõu.

 

Süütuse presumptsioon tähendaks minu arvates seda, et liikluskindlustuse koefitsient on algselt kõigil 0,4 ning suureneks süüliste avariide puhul. Ning too koefitsient võiks minu arvates siiski isikupõhine olla. Mitte omaniku- ja autopõhine.

Ostes uue kella

... ei tule paremaid aegu.

Küsitluse/arutelu koostamine ei ole lihtne

Oli see nüüd Lauristin, Lotman või keegi kolmas, kes kunagi ühes Ööülikooli saates viitas 70-datel (?) Soomes läbiviidud küsitlusele, kus rahval paluti enim häirivaid asju nimetada. Kuna küsimus oli sedavõrd umbmäärane, saadi ka vastuseks kõikvõimalikke vastuseid, a'la kartul on vesine ja teed viletsas seisus.

Eks näis, mis  meil saama hakkab.

 

Nii, kallid daamid, kuidas parkida?

Autol on 2 otsa, üks neist keerab. Vaata palun neid kahte joonist. Sisenedes ninaga (N) autode vahele tekib olukord, kus auto esiosa oleks justkui enamvähem paigas, kuid kuna auto tagarattad ei keera, siis tagumikku (T) ei õnnestu kuidagi äärekivile lähemale viia. St, veelkord, auto tagumik on palju kohmakam kui nina, tagaosa ei saa külgepidi liigutada. Aga, kui oled kaval ja esmalt tagurdad autode vahele, viid esmalt kohmaka tagumiku enamvähem õigesse kohta ja vot siis saad rooliratta abiga ka auto esiosa külgsuunas liigutamisega auto pargitud.

Jäta meelde, auto abitu tagaots paika ja alles siis keerav esiots järgi.

 

(Ühel joonisel ei aita rooli keeramine, ei edasi ega tagasi sõitmine. Teisel joonisel piisab vaid veel väikesest tagurdamisest ja auto ongi paigas)

 

Omapärane seminar Postimajas

Maailmas on mitu asja mis ei ole kõige paremini välja kukkunud. On tore, kui noored inimesed värske pilguga ebakohti märkavad. Ja on loomulik, kui esimene reaktsioon on soov lammutama asuda. Aga, mida asemele pakkuda? Milliste mehhanismidega stabiliseerida isereguleerunud süsteeme? Ja kuhu jäävad mõisted vabadus ja tolerantsus? Kui keegi soovib nt kuhugi kuuluda, leiab omataoliste hulgas tuge ja oma identiteedi, saab abi oma mõtete sõnastamisel, siis miks ja millise õigusega me seda kuulumist maha hakkame tegema? Eriti veel siis, kui tegemist on intellektuaalsetele väärtustele rõhuvate ühendustega nagu seda on nt üliõpilaskorporatsioonid? Ajavad oma tsunftis omi asju ja ei lase teisi ligi? Nad on nõmedad lollakad? Nad teevad seal asju, mida ei peaks tegema? AGA! Kes seda ütles? Mis see ütleja asi on? Mida ütleja saavutada tahab? Õigust jalule seada? Kelle õigust? Ja kuhu jääb vabadus? Seesama vabadus, mis ütlejal öelda võimaldab? Ütleja on Tark ja et tema õigus on seetõttu suurem, siis peaks tal olema voli maailmaasju korraldama hakata? Või, päris korraldada ikka ei taha aga niisama kritiseerida ikka tahaks? Nii, nüüd jõudsime tupiktee lõppu. Samasse kohta, kuhu minu arvates jõudis eileõhtune loeng-arutelu Postimaja 2. korrusel esimese 15 minuti jooksul, mil meie sealt lahkusime. (loengu pealkiri oli ju paljulubav)

 

Risto samal teemal.

 

Kallid müügimehed ja -naised! Te ei tohiks rumalad olla

Nüri ja vale kirvega ei ole mõtet puid lõhkuma minna – üritades müüa veidi rumalate argumentidega ja müüdava kraami olemust (= füüsikat) teadmata takerdute potentsiaalse ostja küsimustesse ja lünki teadmistes enesekindlusega (=valedega) täita püüdes kujuneb müügitöö naeruväärseks.

 

Eriti hull lugu on siis, kui nt küttesüsteeme müüva firma esindaja raadios helistajate küsimustele vastab ja ilmneb, et kõnelejal ei ole õrna aimuga energia jäävuse seadusest, termodünaamika seadustest ja termodünaamilistest ringprotsessidest. Müües kaupa, müüte te aga ka usaldust – usaldusel põhineb teie kauba valik ja hilisem hooldus-remont. St kui ma ei usalda müüjat, ei saa ma usaldada ka seadme paigaldust, kauba valikut, kaupa, hooldust, remonti. Seega, ostan mujalt.

 

Magistriõppe õppekavadesse tuleks lisada õppeained "eesti keel" ja "kirjandus"?

Ei tea kas (tehnilise) magistriõppe õppekavadesse tuleks lisada õppeained „eesti keel" ja „kirjandus"?

 

Referaate on väga kurb lugeda. Vigaderohkus, eneselegi üllatuseks, ärritab ja muudab lugemise ebameeldivaks.

Kohutav nälg (foto)

Pildistatud telefoniga (N82).

Tallinna tänav

Mõista mõista, mis see on - lipp lipi peal, lapp lapi peal?

Kali vs õlu

A. Le Coq-i turundajad murravad arvatavasti pead, et kuipalju õlut uue kalja asemel vähem ostetakse.

 

Mina nt rüüpan peale sauna nüüd pigem kalja kui õlut.

 

Miks kajastab ERR kergmeelelahutust?

Kell 19:05 keerasin raadio Klassikalt Vikeri peale, et päevast Reporteritunni kordust ja Ansipit kuulata – keegi täiskasvanu röökis raadios, teemast oli raske aru saada, taustalärmi põhjal oli aga selge, et mingi täiskasvanute pallimänguga on tegu. Üksjagu arusaamatu.

 

Kell 20:05 lülitasin teleka sisse, et Vabariigi kodanikke vaadata (iganädalane kohustuslik saade) – mingisugune seltskond jooksis spordisaalis ja reporter kirjeldas seda röökides- Kaksjagu arusaamatu.

 

(kõrvus rahustav Biosphere – Kobresia, plaadilt Substrata)

Gravitatsioonirünne

Tabab tavaliselt tõbiseid inimesi.

 

See on see, kui maakera just sind tavalisest suurema gravitatsiooniga ründab, ihuliikmeid eriti kõvasti enda poole tõmbama hakkab, keha tinaraskeks muudab.

 

Kasvatamisest. Parem- ja vasakpoolsusest

Eilsel Õhtuülikooli (*) loengul koondas üks vanaproua maailma hädad, majanduskriisist ületarbimiseni, mõiste „kasvatus" alla. Et siis, kasvatus, kasvatus, kasvatus. Mnjaa. Kasvatus, see on aga lapse kujundamine tulevikuks mineviku tõekspidamiste järgi. Mineviku sunniviisiline tulevikku projitseerimine kannab edasi aga ka kõik rumala ja mittearuka. Seda rumalat ja mittearukat on aga meil oi-kui-palju olnud.

 

Ehk siis, on väärtusi (nt kultuur), milledest tasub ja tuleb kinni hoida, milledele rajada seda nn kasvatust ja enese identiteeti, samas oleks aga rumal kõigesse vanasse takerduda, a'la „alati on nii tehtud ja ka sina pead nii tegema". Ma natuke kardaks neid kasvatajaid.

 

Tsiteerides Lotmani: parempoolsus idealiseerib vabadust, vasakpoolsus õiglust. Kasvatamine tähendaks aga vabaduse piiramist. See võib meid aga libedale teele viia - kes on see Kasvataja?

 

(vabaduse ja õigluse puudusteks märkis Lotman vabadusest kasvavat ahnust ja õiglusest sündivat kadedust).

 

(*) ei, parteilist propagandat ei olnud

 

Röökimine telesaadetes

Mulle on tunduma hakanud, et telesaated, kus inimesed, nii saatejuhid kui stuudiokülalised karjuvad, ei vääri… noh, ega aeg ei ole ju raisata.

 

Ja, enesest väljunud ja röökivale inimesele tuleks anda aega rahunemiseks, ja siis pärast temaga rääkida. (üldse, asja-eest-teist-taga röökimist ja karjumist pole vist kunagi varem nii palju olnud)

 

Mere ääres pole mitte ainult puud viltu

Pildistatud N82-ga. Nagu ka eelmine pilt.

Taju tõmmet (foto)

 

Salasõnadest tüdinud

Soov: kõigile mingisugustki sisselogimist vajavale veebilehele saaks siseneda ID-kaardiga ja M-ID-ga. Alates TTÜ infosüsteemidest ja lõpetades nt Gmailiga.

 

Metsad jälle sodi täis - jäätmejaamadest tuleks rääkida

Kui on mingi häda, tung, surve, ja selle vallandumine oleks halb, siis on kolm võimalust:

a)     hoida häda kinni, panna punn ette, üritada sulgeda väljund;

b)     luua hädale, tungile, alternatiivne väljund. Kanaliseerida surve vähemhalba kanalisse;

c)     vähendada häda, tungi, surve teket.

 

Üks häda, mis inimest vaevab, on prügihäda, prügitung, prügisurve, vaev, mis tahab rahuldamist - prügist tuleb vabaneda. Et inimene ikka veel allub oma rumaluses reklaamile, st toote puhul etendab pakend (koos oma hinnaga) ebanormaalselt suurt tähendust, ostetakse odavat/ebakvaliteetiset/kohe katkiminevat kraami ja prügi koguste vähendamisega on seega suuri raskusi, siis, minu arvates saaksime me metsaalused puhtamaks, kui prügist vabanemine oleks võimalikult lihtne. Sest, nagu ma aru saan, ei tea väga paljud inimesed midagi jäätmejaamadest. Nad on hädas oma prügiga, ei oska seda kuhugi viia. Väikesed prügilad on suletud, igas hoovis olevasse väikesesse plasttünnikesse suvilas kogunenud prügi ei mahu, vanast voodist või autokummidest rääkimata.

 

Ehk siis, jutu mõte – jäätmejaamade olemasolu ja olemus vajaksid ulatuslikku teavituskampaaniat. Teles, raadios, ajalehes jne. Ilma moraalita, õiendamata, nn ümberpööramist võimaldamata kirjeldada, millal avatud, mida vastu võetakse, kas ja kui palju maksab.

 

Sest jah, tuleb nõus olla, et metsad on taas laga täis. Juhul kui pool prügist jäi aasta tagasi koristamata, siis ikkagi on sodi jõudsalt siia-sinna juurde tekkinud. Ehk siis, kuna me eestlasi siin maal välja vahetada ei saa, inimesed on siin sellised nagu nad on ja prügi tekkele ja voolule punni ette ei pane, siis peame prügist vabanemise veel ja veel lihtsamaks ja selgemaks tegema! Prügi metsavoolamise mujale ümber suunama.

 

Või mis?

 

Igas hotellis

... peaks siiski internet olema. Eriti Haapsalu hotellides. Rõhutan Haapsalu seetõttu, et siin on 3G-ga, ja isegi ka GSM-ga raskusi. Katsu siis niimoodi koolitükke teha...

MI-s kiideti Manoni

MI-s kiideti Manoni. Mhmh.

 

(Lavastaja poolt oli veidi pingestav-närvekõditav see kaherattaline asjandus orkestriaugu lähedale kõlkuma panna.)

(Aga, kui veel Vanemuisest ja ooperist rääkida, siis Rigoletto jääb vist veel kauemaks meele. Vist. Ja Matverega jääb Carmen kauemaks seostuma. Vist.)

 

(üht juhet ja paberit otsimas)

Küll oleks tore, kui kadunud asju saaks Googlega otsida.

 

Asju saab kolme moodi teha

Teha, teha kuidagi ja üldse mitte teha.

Alates aprillist on EMT-l uued paketid

Alates aprillist on EMT-l uued paketid ja hinnakirjad. Muide, kõnealustustasu tõttu on odavamate minutihindade kõrval ka kallima minutihinnaga lühivalikul mõte – lühikesele „tule välja olen kohal" kõne puhul tuleb 1,75 EEK/min odavam kui 0,95 EEK + 0,8 EEK/min kõne. Ja veel, nt Mobiil-ID maksab nüüd 10 krooni kuus.

 

Sellest, kuidas mul lepingu ümbervormistamise ajal EMT iseteeninduses sessioonid mõnekümne sekundiga aeguma hakkasid ja sisse-välja siiberdades broneeritud numbrist ilma jäin, ei viitsi ma siin seekord kirjutada. Kui mingi teenus ei tööta, siis oleks parem, et teda üldse ei oleks.

 

NATO-vastasus Strasbourgis

Maailmas on mitu asja, millest ma aru ei saa. Viimase aja arusaamatuim üritus on mu arvates NATO-vastaste märatsemine Strasbourgis, õigemini see sõnum, mille nimel nad maju põletavad ja muidu mürglit teevad - nad protestivad NATO vastu põhjusel, et on sõja vastu!?!? Eee… mitte midagi ei saa aru.

 

NATO ei toimi? Aga tegelikult ikka toimib ju, viimased 60 aastat on iga päev toiminud, selle aja jooksul pole ühegi NATO riigi vahel sõjalist konflikti olnud.

 

"Räägivad" on tagasi!

Ohoo, „Räägivad" on tagasi! Ja seda juba pea 2 kuud.

 

"Räägivad" on Klassikaraadio diskussioonisaade, kus aktuaalsetel ja aegumatutel teemadel arutlevad kultuuriinimesed. 
Saadet "Räägivad" veavad saatejuhina Ignar Fjuk ning Ülle Madise või Kaarel Tarand.

 

Miks elektriarve nii suur on?

Selline küsimus tekkis, kui Eesti Energia kodulehel e-teeninduses aastate ja kuude tarbimise graafikuid vaatasin. Vastus on arvuti. Juhul kui 300 W tarbiv arvuti 24/7 tuba kütab, teeb see 30 päevaga üle 200 kWh-i. Kuigi elektri hinda on tänapäeval keeruline öelda - EE lehel leiab hinnakomponendid, kokku tuleb need ise liita - võiks keskmise lauaarvuti tarbimise maksumuseks kuus nii umbes 200..300..400 krooni arvestada.

Noh, kütteperioodil ei saa seda raiskamiseks nimetada, 100% tarbitavast energiast jääb tuba kütma (va netti saadetud bitid, st pinge ja vool mis = võimsus, mis ruuter üles laeb. Ning energia, mida WIFIruuter elektromagnetlainetena korterist/majast välja tambib. Teisalt, kodus tirime tavaliselt alla rohkem datat kui üles laeme, seega, (soojus)energia bilanss on siiski positiivne). (Jah, viimane osa jutust kisub millivattide tagaajamiseks)

 

Jutu kokkuvõte, suvel oleks arukas arvuti ööseks siiski välja lülitada.

 

Skeptik: Lapsed ja nn alternatiivmeditsiin ei sobi kokku

Skeptik kirjutab ühest väga olulisest teemast: Lapsed ja nn alternatiivmeditsiin ei sobi kokku.

 

Läheme muuseumisse

Üks toremõte, viimase, muuseumidele pühendatud Akadeemia ja Muuseumiaasta 2009 valguses: võtta ette Eesti Muuseumide Infokeskus ja teha oma külastusplaan, graafik ja hakata neid järjest läbi käima. Aastas on 54 nädalavahetust.

Tallinnas asuvate muuseumide nimekiri.

Naine on "Seesama jõgi"-st paar fraasi kirja pannud

Naine on „Seesama jõgi"-st paar fraasi kirja pannud.

Kaplinski raamatutest siin varem.

 

Hea luuletus oli täna ETV-s

Hea luuletus oli täna ETV-s. :-)

 

http://www.cars-cat.com

Autode tehnilised andmed: http://www.cars-cat.com/

 

MSN sunnib versioone uuendama

MSN-ga on mingi jama. Aegajalt lastakse uus versioon välja ja SUNNIATKSE siis see uuem, suurem, keerulisem, mitteharjumuspärane versioon ka omale arvutisse installima. 8.0 ka enam ei sobi ja ei lasta sisse logida. Miks?

Seni kuni vana, XP-s olev Windows Messenger 4.7 töötab, saab siis seda kasutada. Ja üldse, milleks meile MSN, kasutame parem Skype-i, sellega saab ka konverentskõnesid teha.

 

Täna õhtul kell pool 9 tuleks pesu pesta

Mida ühtlasemalt me elektrit tarbime, seda puhtamalt see elekter meile kätte tuleb. Nagu ka autoga sõites on ühtlane sõit ökonoomseim – et tänane OÜ Põhivõrgu ennustatud ja Narva jaamadest tellitud elektritarbimise koormusgraafik tegelikkusest kuigi palju ei erineks, siis täna õhtul pool tundi enne AK-d on õige aeg pesumasinad käima panna ja küllatulnud sõpradele teed keeta. Et rumalasti välja kukkuvat energiaaktsiooni halbu mõjusid kompenseerida.

 

Nii, teeme edaspidi kõik nii, et osad elektritarbimised lükkame öisele ajale. Vot sellest tuleks rohkem rääkida, ma ei ole küll näinud arvutusi, et kui palju me sirge koormusgraafiku puhul elektri kadudelt ja keskkonnalt kokku hoiaks, aga kindlasti kordades ja kordades rohkem, kui kõigilt muudelt elektrisäästu programmidelt-kampaaniatelt kokku.

 

Energiasüsteemist. Earthhour

Energiasüsteemi tarbijapoolne osa on raske koorem, kõiki mootoreid (tööstuses, liftis, trollis, veevärgi pumpades jne), küttekehi, lampe tuleb toita. Kogu see jõud ja energia tuleb rakendada elektrit tootva generaatori võllile. St trammi mootor on elektrijaama generaatoriga 1:1-le ühendatud. Nagu ka kõik teised tarbijad. Nt Tallinna linna kõik 400 MW ja Viljandi 20 MW. (talvel on päevasel ajal Eesti koormus ca 1500 MW, st iga inimese kohta 1 kW). Meie põhilised tootvad üksused seal Narvas on 200 MW-sed, st 8-st generaatorist Eestile piisab. (ärme siin n-1 reservidest räägi)

 

Nüüd väike metafoor. Generaator = hobune, tarbija = koorem. Et me soovime stepslist 50 Hz-se sagedusega voolu saada - kõik me mootorid peavad kas 3000, 1500, 750 jne pööret minutis käima, siis peab hoburakendi samm täpselt õiges taktis käima, ja seda kõigil 8-l hobusel. Ka hommikusel tipptunnil st mäkke ronides. Kui ühel hobustel samm sassi läheks (generaator sünkroonsuse kaotaks, kaotaks sageduse 3000 p/min), siis rakmed katkeks, ta tuleb viivitamatult rakendist lahti ühendada, muidu läheb kõigil samm sassi. Mis aga juhtuks, kui ootamatult koorem lahti ühendataks? Hobused lendaks uppi, sammud läheks segi, nad jookseks üksteisele otsa – vot sellise olukorra põhjustavad need rumalad inimesed, kes õhutavad ja lülitavad suurte gruppidena mingil ajahetkel oma elektritarbijad välja. Esimene kriitiline punkt on see, kui koorem kaob, kõik generaatorid pääsevad ettenägematult lühikese aja jooksul osast koormusest ja generaatorit ringiajavat jõudu tuleb ärakukkunud koormuse võrra kiiresti vähendada. Teine kriitiline punkt on tarbijate kiire tagasitulek (elektritarbijad vahepeal tegemata tööd tagasi hakkavad tegema), lühikese aja jooksul lisandub hobustele väga ebamugav koormus. Generaatoreid ringiajavat jõudu tuleb sageduse säilitamise huvides kiiresti suurendada. Ja seda kõigil generaatoreil võrdselt, et ei kaotataks sünkroonsust, et generaatorid omavahel nö „konflikti ei läheks", nad üksteist ei sangutaks vaid ikka üksmeelselt koormat veaks.

 

Ehk siis, taolised kampaaniakorras väljalülitamised on rumalad ja elektrijaamades keskkonnasäästu mitteandvad ettevõtmised. (Et tarbijad tunni pärast rõõmsatena tagasi tulevad, tuleb elektrijaamas selleks valmis olla, kateldes auru reservis hoida. Sadu ja tuhandeid tonne kaaluvates kateldes ei saa kahjuks tunniks tuld ära kustutada ja siis jälle lõke sisse teha).

Internet on peegel

Eks see ole ikka nii, et inimene näeb teistes ennast – no nt, kes pole oma kõverate hammastega rahul, pöörab enam tähelepanu teiste hammastele, ja nähes kellelgi veel kõveramaid hambaid, võtab nõuks neid kritiseerida või rõõmustada, et ta ise sirghammas on. Ja nii on kindlasti iga valdkonnaga. Ehk siis, kes näeb interneti kõveraid hambaid, st näeb internetti koleda ja jubedana, näeb ekraanilt ehk enese huvide, ihade, hirmude, salasoovide peegeldust? Nett pakub just seda, mida me sinna otsima läheme. Näeme seda värvides, millisena näha soovime, läbi omaeneste roosade või mustade prillide.

Rabistan kiitma raamatut "Ateistlik Universum"

Ma pole küll raamatut „Ateistlik Universum" lugenud, kuid tutvustuse ja Skeptiku jutu põhjal rabistan raamatut kiitma, mõistuseprožektorit põhustes raamatupoodides just sellistele raamatutele keerama.

Jah, me kõik usume millessegi, tean mitut väga suurepärast ja meeldivat inimest, kes usuvad jumalat. Ja neid ei saa inimesena selle eest mitte mingil juhul kuidagigi indekseerida-kategoriseerida, neisse koefitsiendiga suhtuda. See on nende meetod usumiinimumi, elulünkade täitmiseks

Kuid, tõsi, mina nt olen veendunud, et nüüdsel ajal on jumal valemites sulgude ette toodav ja taandatav. SI-ühikutes jumalat pole. Ei sekundis, ampris, meetris ega kilogrammis. Ja ka mitte grammises, niidi otsas ja pendlimehe käes ripnevas raskuses. Ega „nõia" peas olevate neuronite voltides. Elu on suurem kui valemid? Kuidas võtta, sõltub valemitest.

Jätame siinkohal need valemid ja elu seekord defineerimata.

 

Audi sillapulgad ehk 65 aastat ja 17 päeva

Audi sillapulgad ehk 65 aastat ja 17 päeva

Kontrollimata andmetel toodab Audile sillajuppe Lemförder. Audi logoga A4-A6-A8-Passati-Superbi esimene vasak ülemine tagumine õõts (8E0407509A) maksab esimeses poes ca 1200 krooni. Teises poes ja Lemförderi logoga pulk natuke üle 800 krooni. (ju sisaldub esimeses 400 krooni eest rohkem garantiid). Ja veel, kolmandas poes 1400 krooni, ja ka neljandas 1400 krooni.

Sillateema on väga päevakohane teema, kuigi Tallinna pommitamisest on möödas 65 aastat ja 17 päeva.

 

Pole see ID-kaardi rakendus nii kehv ühti

Leht kirjutab ja kommenteerijad kiidavad takka, et ID-kaart ei kipu arvutiga ühilduma. Noh jah, mul on vist vedanud ja jamasid pole olnud, muidu poleks ma ka ID-kaardi fänn. Või, õigemini, mis fänn ma enam olen, koduse ID-kaardilugejagi laiali jaganud – parim ja mugavaim lahendus on ID-kaart koos nuppudega ja ilma juhtmeta – ehk siis Mobiil-ID.

 

ID-ndusest siin varem. Ja jonnist ID-kaardi vastu.

 

 

http://eesti.wordpress.com/ - tasub silm peal hoida

http://eesti.wordpress.com/ - tasub silm peal hoida.

 

Lendav kukkel

http://www.terrafugia.com/ - lendav autu (veidi ülevalt-alla „u"-ga). Fotod.

 

Cromatic tuner

Cromatic tuner, Symbianile kirjutatud programmike. Mõeldud küll pillimeestele, aga ka muude heliallikate (nt pöörlevate masinate) helisageduse teadmisest võib vahel ühtteist järeldada.

 

Kasutatud autode hinnad langevad

Keegi võiks kasutatud autode hindade languse graafikut tegema hakata. Kuu-paari-kolme pärast näeksime arvatavasti mõnusat kukkumist.

 

Nädalavahetus ei vaja draiverit. Ega alkoholi

Nädalavahetus ei vaja draiverit. Ega alkoholi.

 

Mobiilid ja tervis (lingid)

Peaks veidi tutvuma: mobiilide, WIFI jne mõju tervisele, BioInitiative Report:
A Rationale for a Biologically-based Public Exposure Standard
for Electromagnetic Fields (ELF and RF) (.pdf)

Symbian Freak.

 

Ma ei ole veendunud, et Pealtnägija peaks lollusi vahendama

Ma ei ole veendunud, et ERR ehk Pealtnägija peaks lollusi vahendama. Pean silmas Nibiru teemat.

Saates osalenud Puura oma lehel.

 

Vastus küsimusele

Tallinna pommitati viimati 9.03.1944 õhtul ja ööl vastu 10. märtsi. Selline on vastus minu autoroolis tekkinud küsimusele.

 

Raukas räägib tuumajaamast. Mis saab aga siis, kui riigi koormus alla tuumajaama võimsuse on?

Raukas räägib tuumaenergeetikast. Jah, ega meil pikemas perspektiivis vist tuumajaamast pääsu pole, aga… millega tuumajaama baaskoormuse kõrval tipukoormusi katta? Põlevkivijaamade jaoks on võimsuse reguleerimine niigi juba praegu ebamugav, st ebaökonoomne. Pannes Eestis nt 1000 MW-ne tuumajaam püsti, siis mis saab suvisel ööl, kui Eesti koormus 700 MW on? Sel juhul tuleks tuumajaama reguleerima hakata (väga paha ja elektrijaama hinda arvestades tõstab oluliselt kWh hinda)? Lisaks tuleks põlevkivijaamad igal suveõhtul seisma panna ja ikkagi osa tuumavõimsusest üritada välja müüa? Öösel on niigi kõik elektrijaamad (va veehoidlaga hüdro) ülejäävate võimsustega hädas – sellest ka odav öine energia hind. Ning põlevkivikatla igaõhtune väljalülitamine ei olegi tehniliselt võimalik, st tuld ja auru rõhku tuleks öö läbi katlas hoida = kütusekulu ilma toodanguta.

 

Ehk siis, minu arvates võiks Eestis olla maksimaalselt nt 400 MW tuumavõimsust, 200 MW tuule- ja ülejäänud 1000…1200 MW põlevkivijaamasid. (Eesti elektrimajanduse arengukava 2008 – 2018 lk 21) CO2 maksud? Mnjah, olen jätkuvalt veendunud, et CO2-hullusel ei ole teaduslikku põhjendust ja tegemist on EL-i tupikusse viiva projektiga. Teisalt, CO2-maks jääks kõik Eestisse, st tõstame siis vastavalt elektri hinda ja toetagem halvemasse konkurentsi positsiooni sattunud tööstust ümber klaasseina nurga.

 

(olgu lisatud, et tuulikute kõrval on sama võimsuse jagu kiireltkäivitatavaid „odav ehitada – kallis toota" gaasiturbiine. Kuid ei ole mõeldav, et maagaasiga olulise osa riigi elektritoodangust toodetaks, need kõlbavad ikka vaid hädajuhtudeks, kas kaob ootamatult tuul või langeb rivist välja mõni suur üksus (nt 1 plokk Narvas või oluline 330 kV liin))

 

Adamson-Eric ad astra ja Sigma Tau-C570

Varem ma siin kirjutasin ka teatrijuttu, nähtud etendustest mida soovitada julgeks. Hoolimata kartusest, et see hooplemisena võiks näida, soovitan väga kahte hiljutinähtud tükki:

Uus Vana Teatri Adamson-Eric ad astra ja Draamateatri Sigma Tau-C570. Esimese ajal tekkis paaril korral tunne, nagu oleks loengul, tahtnuks isegi kätt tõsta ja küsida, et mis aastal see nüüd oligi? :-) Gustav Naani etendus on aga mõnus filosoofiline tükk, (tehnilise haridusega inimesele) huvitav raudne loogika, millega paralleelselt veetud ideoloogia on ehitatud savijalgadele, tõsiteaduslik reaalteadus on põimitud demagoogiaga, nõukoguliku absurdiga. Ehk siis, tükk portreteerib Naani, kui tarka meest, kes ei saanud nii loll olla, kui ta seda oma tegevusega nõuka ajal näidata tahtis – ehk siis libekeelsest lollust esindavast filosoof-füüsikust akadeemikust.

 

Taarat kergelt loputades poleks taaraautomaadi ees hingematvat haisu

Taarat kergelt loputades poleks taaraautomaadi ees hingematvat haisu.

Keelekasutus peegeldab mõttemaailma

Keelekasutus peegeldab mõttemaailma. Sõnavara domineerivaid mõttekategooriaid. Keegi on veel öelnud, et kui ei osata mõeldut öelda või kirja panna, polnud mõeldu mõtlemist väärt. St, ju pole väljendusvõimekuseta ka mõtteid?

 

Ehk siis, ma väga soovin, et meie väikene rahvakild kes ainsana siin maailmas eesti keelt elus hoiab, jälgiks oma keelekasutust, kasutaks keelt kui mõtteinstrumenti sihipäraselt ja suure hoolikusega, arendaks keelt (= mõtlemist), iga päev, igas olukorras. Sest, peale selle, nagu ütles Ilves aasta tagasi, on Eesti riik olemas vaid eesti keeles, oleme me ka ise, eestlased, olemas vaid eesti keeles. (jah, ma arvan, usun, et keerulisemaid mõtteid on võimalik mõelda vaid emakeeles, ka aastakümneid välismaal teises keelekeskkonnas elades).

 

Lihtlauselisem elu oleks tagasi vajumine.

 

Ilumeele aistinguist

Ilumeele olemasolu on üks erisus, mis meid loomadest eristab. Kõik me püüdleme ilu poole, ihaldame ilu, naudime ilu. Inimest ümbritsev ilu pidavat isegi eluiga pikendama, ju läbi rahustava rahulolu. Ja sellepärast on ilu väga oluline teema.

Tallinn on ilus linn, siin elab nii sisemiselt kui väliselt ilusaid inimesi, on ilusat rohelust, on ilus meri, on ilusaid maju, üritusi ja palju muud… kuid kogu seda mõnusõndsat ilurahulolu mürgitavad Tallinna tänavad. Esiteks, läbi linna looklevad mudarajad, st tänavad, ja teiseks, need mudarajad on kohutavalt jõmplised. Autoga/bussiga/trolliga aukudes hüpeldes valame mudarajaäärsed inimesed, kõnniteed ja majad mudaga üle, tänavatunnusteta tänaval laguneb riigi autopark ja pikeneb oluliselt pidurdusteekond, suureneb kütusekulu ja juhtide aukudele keskendumise tõttu liiklusohtlikkus.

Hommikune lumevalge ilu ja lapselik rõõm katkeb suurele tänavale ehk mudaväljale keerates. Valge muinasjutuline loodus saab sopaga üle valatud. Kurvaks teeb. Kadestan neid, kes kusagil kaugel maal elavad ja kuhu soola ei külvata.

 

(ei tea miks soomlased saavad soolamata lumistel teedel liigeldud?)

 

Aga õnneks on tänavatest eemal ilu kuhjaga! :-)

 

Toshiba Satellite 1410-313

Pärast Toshiba Satellite 1410-313-le XP taasinstallimist on ekraani paremas servas paarisentimeetrine must riba? Ahaa, oled netist paar tundi sobivat draiverit otsinud ja lõpuks siia lehele sattunud? Ehee, jah, lootusetu, pigem otsi arvutiga kaasasolnud CD-d üles. Saab rutem resolutsioonid korda. Jah, Toshiba kodukas sellist vana mudelit ei mäleta ja nVidia koduleht pakub meeleheitlikult uusi ja udupeenvilkuvaid draivereid.

 

Peaks "anda rendile" silte tootma hakkama

„Mul ei ole säästukaarti", aukline tee (152) ja muude märkide ja sümboolika kõrval oleks praegu paras aeg paarist hektarist plekist toota silte „anda rendile", „üürida pinnad", „müüa", „anda ära", „kingin ära", „maksan peale" jne. Nõudlust peaks olema.

 

Üks haakuvatest sissekannetest 2 aastat tagasi.

8 mapta

Paljud probleemid on mööduvad

Rabedus, käredus, nurgelikkus, maksimalism, mustvalgelisus ja teised noorusest tingitud probleemid on mööduvad. Tavaliselt.

DVB-H

TV väljundiga ja DVB-H toega telefoni pilti kannatab vabalt televiisorist vaadata. Hea alternatiiv, kui kodune TV-operaator teenust pakkuda ei suuda.

 

Lihtlauseline elu

Usutavasti tunnevad meist paljud, kuidas mandumus vaikselt peale surub, kuidas soovinuks vastu vaielda Urmas Vadile, kes paar nädalat tagasi Vabariigi kodanikes kurtis, kuidas üha enam kohtab keeleäbarikke (=mõtteäbarikke), kes ei suuda end väljendada, kellede sajasõnaline leksika ei võimalda kombineerida vähegi keerukamat mõtet… seda vähesest lugemusest ja viitsimatusest keerukamaid mõtteid mõelda, kui seda on igapäevaolme, kommertskanalite telesaated ja klatš.

 

Eelneva taustal on seda kirgastavam viibida seltskonnas, kus saab rääkida Maailmaasjadest, vaielda, järeldada, edasi liikuda, ja seda vastastikuse austamise õhkkonnas, õhustikus, kus keegi toore ebaviisakusega ja oma tõdedega üle sõites ei kompa oma üleolekut piire, ei kaardista seltskonnas enese arvamusvõimu piire, ja seda läbi, ütleme otse, vastuvaidlematu rumaluse.

 

 

Eiei, iga koosviibimise muutumine mõttevägitegudeks oleks mõeldamatu, no kes see jaksab, ja tühijutt tahab samuti rääkimist. Ning punnitavaid isehakanud filosoofe ja targutajaid on samuti vähekirgastav kuulata.

 

Ühesõnaga, laus-tühi-mula kurvastab ja ängistab.

Kus on Tallinna kõige kehvem toit?

Ma arvan, et TTÜ-s söõjad teavad vastust.

Kui me kriitilised ei ole, ei muutu miski paremaks. Ükskõiksuses tüürime "pole minu asi, mind ei huvita" tupikteele.

Ei viitsi ülesõnastatud teksti ja sõlmlauseid lugeda

Miks siin viimasel ajal nii vaikne on? Lähtun endast, ma ise ei viitsi praegu ülesõnastatud teksti ja sõlmlauseid lugeda.

 

Klassikaraadio kuulajaküsitlus

Klassikaraadio kuulajaküsitlus.

 

Liis Lass

Eesti meediamaastikul on nurgake, kus Liis Lassist ei räägita, kitsama silmaringi puhul seda nime seega tõepoolest ei kohta. Ja mis neist kergmeelelahutuse elu tipptundi otsivatest meediaohvritest igal pool rääkidagi. Seega, väga valgustav oli araterli aastatagune sissekanne Liis Lassist, et ega laulja või modell ei peagi ju loll olema, tore. Küll aga sain sellenädalasest Pealtnägijast teada, et olen ise lollakas. Valgustav teadmine seegi. Eks ole teisigi suuri mõtlejaid, kes on arvanud, et inimkonna õnn saabub hetkel, mil kõigi raha teenib ise raha ja tööd ei pea keegi tegema – nisu, elektrit ja riideid saavad kõik lõputult osta, ja arstid ja õpetajad saavad ka lõpuks palju raha ja õnnelikuks. Võimas. Et muudkui aga ostame ja müüme väärtpaberite ja muude sellelaadsete tehingute kujul ootusi ja lootusi ja elu aina õitseb. Tore. :-)

 

Hakkasin nüüd üht sügisel loetud samateemalist väga põnevat artiklit otsima, millele eelnev jutt olnuks heaks sissejuhatuseks, aga… ei leia enam, pagan küll! (olulisest TULEB teha copy-paste või vähemalt autori nimi kuhugi üles kirjutada)

 

Naine samast.

 

Domeeniärimees

Kas see, kui keegi ühe kultuuriasutuse domeeni enesele registreerib ja siis seda müüa üritab, on ärimees? Minu arvates mitte.

 

Ma soovitaks sellise meeleheitlikku lükke teinud hädalisele sotsiaalabi taotlemist.

Supiköök on ka nädalavahetusel lahti.

 

Suguharu vihmametsast, õua-õuast, vol 100

Mis oleks, kui me, siinse lehe lugejad, elaksime nüüd ja praegu kusagil Brasiilia vihmametsas, ja ei oleks inimtsivilisatsiooniga kunagi kokku puutunud. Me ei teaks, et kusagil elab veel inimesi, et on olemas selline asi nagu kirjaoskus ja elekter. Teeksime lõket, kütiksime loomi ja kasvataks lapsi. Arvatavasti oleks meie viimase aja jumalateks kummalised taevasse jutti jätvad olendid. Muidugi, elu oleks tõenäoliselt sama ilus kui siinses maailmas, kus on arvutid, raadiolained, kogu infrastruktuur ja muu kogu kama ja teadmine, mida hommiku- ja õhtumaa loonud on.

 

Umbes sellist võrdlust võib kasutada piltlikustades meie tänapäevaseid teaduslikke saavutusi. Jah, me võime olla nagu see suguharu seal metsas, oskamata fikseerida ja kinni püüda meid kõiki läbivaid raadiolaineid, oskamata otsida midagi, mis meie praegusest maailmast väljapoole jääb. AGA, selline võimalus ei peaks tähendama, et me haaraks kinni igast taolisest maailmakirjeldusest. Visates õhku teooria, et telepaatia toimib, on olemas toimiv „miski", „mingisugune väli", „energia", „aura", „needus" vms, ei tohiks meid eelnev mõttekäik, pelgalt püüust osa saada millestki suurest ja hoomamatust, taolisi teooriaid nende ilus uskuma panna. Teooriad vajavad kontrollimist, korratavust, metoodilist lähenemist, süstematiseerimist. Kogu eelnev Teadmine on vale ja sellele ei saagi tõeliselt uut ja õiget teadmist ehitada? Võimalik, eks hoiame silmad lahti, sageli ilmneb midagi, mis seniarvatut kummutab või kohendab. Alles ei teadnud me midagi footonist ega geenist. Aga uskumaks, et geene pole olemas või UFO-d lendavad siia valguse kiirusest suurema kiirusega, ei piisa niisama kinnitamisest, et geenide asemel on saatus ja UFOdel on nii vägev tehnoloogia, et meie saagi seda mõista.

 

Ehk siis, uue ja põneva teooria uskumiseks, teadaoleva hülgamiseks tuleb seda uut hoolega kontrollida.

 

Aususest

 

Viimases Mnemoturniiris kõlas küsimus, miks jäid umbes 100 aastat tagasi ühe sakslastest delegatsiooni liikmed ühele kongressile hiljaks? Vastus: delegatsiooni liikmed jäid rongist maha kuna nad ei leidnud perroonilt piletikontrolli kellele piletit saanuks näidata.

 

Oh aegu, oh kombeid. Vaadates tänapäeva, kostub kõrvu ütelus „oskab elada"? Kellegi tagant tõmbamine, teades et vahele ei jääda, rahulik suhtumine varastamisse, „kasutamisse", „laenamisse" ei kipu kuidagigi haakuma tolle vana ajaga. Mis siis veel 100 aasta pärast saab?

Varem.

Vällik jamaloogiast

Vällik jamaloogiast. Selliseid kirjutisi võiks iga nädal paar tükki ilmuda.

Aga paljusid kommentaare on käed-vajuvad-rüppe/nukker lugeda.

 

Me kõik võime mistahes teooriaid välja mõelda ja siis kärada, et teadus on loll ja ei oska meie teooriast aru saada. Ja need kes meie suurepärast teooriat ei usu ja seda kuidagigi kangutada söandavad, on lollid, teaduse pimedusega löödud. See, et meie teooria ei ole tõestav, teoreetiliselt põhjendatav, toime pole selgitatav, katsed pole korratavad, ei saa ju ometigi viidata selle, et teooria vale võiks olla! Ja loomulikult tuleks suurepäraseid teooriaid levitada, raamatuid kirjutada, jüngreid koguda ja mis kõik veel! Või mis?

 

Muidugi, kõige lihtsam on jääda ükskõikseks ja mitte taolise teemaga tegemist teha… mis viib selleni, et umbluu hakkab meie kõigi elu mõjutama. (Kärbeste jumal tuleb siinkohal meelde)

 

TTÜ ÕIS

Ma tean vähemalt ühte inimest, kes oleks õnnelik, kui TTÜ õppeinfosüsteem ÕIS süüdataks mitmest otsast ja tehtaks selle asemele midagi kasutajasõbralikumat/arusaadavamat/toimivamat.

Muide, Eestis on olemas selline asi nagu M-ID.

Rumalus peab taanduma, Rootsi taasarendab tuumajaamu

Tänapäevases aegajalt mõneti veidras maailmas, kus suuri asju otsustavad võhikud-populistid ja eriala spetsialistid on ehk liiga kergekäeliselt ja liialt vähe lärmi tehes kõrvale tõmbunud, on toredaks mõistus-võitis uudiseks Rootsi kunagine absoluutselt arulage otsus tuumajaamade sulgemise kohta üle vaadatud – Rootsi tühistab keelu tuumajaamu arendada ja hakkab vanu reaktoreid uute vastu vahetama.

 

Milline tõde on õige tõde? Millist rumalust tuleks taunida?

Skeptik kirjutab, et Sir Attenborough saab mingilt seltskonnalt ähvarduskirju. Maru värk ikka küll.

 

Et ma alles ka ise siin avaldasin arvamust, et on „tõdesid", millede levikut tuleks taunida, siis, veelkord, seisukoht „igal on oma tõde" ja „las igaüks usub mida ise tahab", võib meid rappa tüürida, rumalus võib liialt prevaleerivaks muutuda. Rumalus, see on teadmatus, teadusliku meetodi seisukohalt. Rumaluse mahategemises on vägivalduse alge, soov et teadmised domineeriksid mitteteadmise üle? Jah, on, nii lapse kui põllu harimine on teatud mõtted sunniviisiline, lapsevanema sund on see, mis noore inimese intellektuaalsetele radadele lükkab. Et milline tõde see õige tõde siis ikkagi on? Tõde on see, et naela ei tohi seinakontakti pista, pistja võib uskuda või loota mida tahes, surma saab ikka. Nagu ka rongi ette astudes. Samamoodi on kõigi reaalteadustega, kõigi tõsiteaduslike faktidega, nii evolutsiooniteooriaga, silla projekteerimisega kui ka sellega, et lennuki kõrval ei ole mõtet jumala meeleheaks kitse veristada vaid lennukile tuleks nõuetekohane tehniline hooldus teha. Me ei tohiks oma elude ja tervise huvides lubada, et energiasambad ja vaimud jne ebatõesed mittetoimivad mehhanismid meie reaalsesse ellu satuksid. Ning me ei tohi vastutust oma tegude eest kellegi suure ja vägeva kaela veeretada, me ei tohiks loota millelegi olematule ja jätta seetõttu tegemata asju, mis võiks meid ja meie lähedasi säästa (nt lapsi vaktsineerida).

 

Ühesõnaga, tuleks vedada piir, kustmaalt ei tohiks rumalusi aktsepteerida, nt pendli- ja muude võlumeeste tegevust seadusega piirata. Tahan tõe monopoli välja kuulutada? Aga tõel ongi ju monopol. Kes ütleb, mis on tõde? Teadus, teaduslik meetod.

Toomas Edurist saab Estonia balleti kunstiline juht

Laupäeva õhtul, peale Uinuvat kaunitari, pool tundi Age Oksa ja Toomas Eduriga kohvilaua taga oli mul kogu aeg kange ja muresegune tahtmine nende tulevikuplaanide kohta pärida, kuid see tundus kuidagi nii… ajakirjanduslik-labane uudishimu olevat. Lisaks, neil olnuks arvatavasti ebameeldiv vastata, et lähevad Londonisse tagasi, eriti selles valguses, et ju nad pole väga õnnelikud, et on saanud Eestis nii vähe esineda… seda toredam on tänane suurepärane uudis, et Edurist saab Estonia balleti kunstiline juht. Jah, Eesti balleti pärast ei pea vist enam nii palju muretsema.

 

Üks alapõhjus, miks ma sellest siin räägin, on meeldiv üllatus, et taolised maailmaklassi staarid väga meeldivad inimesed on. Pahatihti on sellised tegelased ju veidrikud, vähearukad, vms imelikku.

Telefonijaam (foto)

Pildistatud, nagu viimasel ajal ikka, telefoniga.

Pierre hommik (foto)

Leidsin telefonist pildi.

Naine kirjutab ühest õua-õua loengust

Naine kirjutab ühest õua-õua loengust.

 

Ma arvan, et taoliste umbluuteemade tolereerimistega võime liiale minna – popp on rääkida, et tõde on suhteline, las igaüks usub mida tahab, aga on rumalusi, millede levitamist tuleks mu arvates taunida.

 

Kes ütleb, mis on rumalus? Teaduslik meetod.

 

Ajast. Süsteemsusest

Mõiste aeg, oskus aega tajuda eristab meist loomadest - inimeseksolemine tugineb ajaühikuist arusaamisele. Aga nagu kõigi suurte asjadega, on ka pikki ajaperioode väga rakse ette kujutada. Nt 100 000 000 st sada miljonit aastat ei ole ette kujutatav, ei ole metafoorne. Ja sellest tuleb aegajalt igasuguseid jamasid, inimesed ei suuda suuri süsteeme hoomata, ei suuda mõistmiseks sobilikku mõõtkava leida. Üheks suureks süsteemiks, mille mõistmiseks võiksime kõik veel rohkem pingutada, mõistmise mehhanismi muuta, oleks minu arvates energeetika, suurenergeetika. Ja siis veel nt kliimaprotsessid. Nendele kahele valdkonnale ei saa läheneda lähtudes endast, ei saa väikeseid arusaadavaid tükke, aja ja muid ühikuid liita - üldise mõistmiseks ei saa lähtuda üksikust, induktsioon ei päde. Ehk siis, rääkides kliimast ei saa lähtuda enda kogetust ega viimasest 100-st aastast. Rääkides energeetikast ei saa lähtuda mingi ühe konkreetse linnakese/tarbija elektrisüsteemist.

 

Ja üldse, süsteemsus tuleb alati ja kõiges kasuks. Alates hambapesust ja taldrikult söömisest kuni… kõigeni, kuni mõtlemiseni.

Kui suur on hõõglambi kasutegur?

Praegusel ajal ja köetavates ruumides on hõõglambi kasutegur 100%. Ja meil on siinkandis pime just külmal ajal.

Ikka säästulampidest. Ja Baumer soovitas kiiresti kooli tagasi minna

Täna hommikul soovitas Aare Baumer osadel inimestel, sh minul kooli tagasi minna – väga tore soovitus, õige, elukestev õpe ei tohiks vaid tüütav sõnakõlks olla. Küll aga ei saa soovitajaga selles osas nõus olla, et just hõõglampidest kui toa kütjatest rääkijad peaks kiiremas korras kooli minema – ehk siis, tänahommikuses Vikerraadio intervjuus Aare Baumeriga esines viimase jutus kahetsusväärselt rohkesti ebatäpsusi. Ehk siis veelkord, toasooja hoidmiseks tuleb hoonesse x välistemperatuuri y puhul pumbata z ühikut energiat. Ja veelkord, ei ole mitte mingisugust vahet, milliste elektritarbijate poolt see energia hoones tarbitakse, lõppkokkuvõttes muundub kõik toasoojaks. Nii kõik need 18 W mida säästulamp tarbib kui ka 100 W, mida hõõglamp tarbib. Lihtsalt, esimese valgusti korral tuleb vajalikud lisavatid muudelt tarbijailt/küttekehadelt saada.

 

Jah muidugi, kogu aeg ei ole vaja hooneid kütta, ja kõiki hooneid ei pea üldse kunagi kütma, seal, palun, põlegu hõõglambi asemel midagi muud.

 

1 nüanss veel, rääkides keskkonnamahukusest, kui palju (elektri)energiat kulub säästulambi tootmiseks? Säästulambi toorainete tootmiseks? Säästulambi utiliseerimiseks ja selle organiseerimiseks? Ma ei sea siin midagi kahtluse alla, kuid antud teemakäsitluse juures peaks seda ilmtingimata arvestama, arvutustesse lisama.

 

Varem siin samal teemal, ja veel. Ka mul on kodus mitmed säästulambid, kaalutlusel, et varem oli keskkütte soojuse hind elektri hinnast tunduvalt odavam, suvel pole vaja kütta ning säästukaid ei pea nii tihti vahetama/kruttima/jändama.

 

Netist on mõnusam raamatuid osta

Tegelikult on raamatuid netist ikka parem osta kui poes jalalt jalale higisena, jope käevangus, pilguga siia-sinna vehkides huupi midagi leida üritada, poe mullemõistetamatut loogikat taibata. Ja sirvimise asemel on koduses rahus sõrme all abimees Google.

Boonusena ootavad ees teravad elamused postkontoris. J

Investeerimispankuri lips

Investeerimispankuri lips. Pärit siit.

Google Translate toetab nüüd ka eesti keelt!

Google Translate toetab nüüd ka eesti keelt! Tore. Eks ta kohmakas ole, aga ju arendavad edasi. Peale tõlkeaknasse kopeeritud teksti saab ka tõlkimist vajavale lingile viidata.

 

Viitas BC

 

Pole saanud aega kirjutada

Pole saanud aega kirjutada – teater, kohvikud, külaskäimised, filmid, saun jne tegemised. Ja et paremaid mõtteid ei tahaks plärtsaki ilma läbi mõtlemata siia kirja panna, siis jäävad nad tihtilugu üldse kirja panemata.

 

Mõttetu jutu mõte – pane arvuti seisma, lips otseks ja mine teatrisse või kohvikusse või sõbra poole.