Hangealistaja

Hangealistaja – keegi kes on hangega võitlusse astunud, kartuses alla jääda on igaks juhuks üleoleva positsiooni võtnud, samas säilitanud aukartuse.

(definitsioon tekkis autoga sõites ja alt-üles hangede tippe vaadates)

Loeks igal õhtul 15 lk, teeks see üle 5000 lk aastas

Loeks igal õhtul enne magama minemist 20 minutit, või nt 15 lk, teeks see nädalas 100 lk. Aastaga 5500 lk. Kümne aastaga 55 000 lk.

Sõltub muidugi, mida lugeda, kuid kui jamale mitte aega raisata, oleks me silmavaade selgem. Imetlusväärne ja südantsoojendav on teada, et nii mõnigi tuttav vähemalt sellist tempot ka hoiab.

Lõpp peaks kannustama tegutsema, mitte jamale aega raiskama

Jama on selles, et meil kõigil seisab lõpp ees. Lähemal või kaugemal. Elu põhiküsimus peaks olema vastus eelseisvale küsimusele „ka ma elasin õnnelikku elu?“.

Siia haakub üks duši all sõnastunud mõte: http://urmase.blogspot.com/2010/08/elu-tulevikku-lukkamisest.html


(oletan, et eelnevaid mõtteid on mõeldud selle plaadi tegemisel)

Viimases Akadeemias Newtonist ja temaaegsest füüsikast

Viimases Akadeemias Newtonist ja temaaegsest füüsikast. Ma arvan, et huvitav lugemine ka mittefüüsikalise taustaga inimestele.

Hea vahend meeleolu ja mõtete juhtimiseks

... on muusika.

Ja üks uus, veidi rahutukstegev tähelepanek – ei ole lihtne lugu pidada muusikast, kui muusikust ei ole lihtne lugu pidada.

Kuidas 3 nädalaga 5 kg alla võtta?

Lihtne, mineta söögiisu.

Aeg. Nooruses ja vanaduses

Aega saab küllalt olema siis, kui seda enam vaja pole.

Mittelihtlauselised inimesed

Üheainsa silmavaate, nõksatuse, liigahtuse, viivituse, sekundi edasi andmiseks võib vaja minna tuhandeid lehekülgi. Selgitamaks tagamaid, pingeid – heitlusi - kõhklusi, sõnumeid, arusaamatusi, tõlgendusi, tõlgenduste tõlgendusi, rahulolu.

Inimesed ei pea lihtlauselised olema.

Kui paanikat ei ole, siis tuleb paanika luua

Mingi väljund, mingi pürgimus, takistus, võitlus, häda, nöök, mobiliseeriv jõud peab vist inimesel ikka olema. Kuidas muidu selgitada möllu pankades?

Ehk siis, miks peaks keegi praegu panka järjekordadesse tikkuma?

Stabiilne ebastabiilsus on stabiilsus

Stabiilne ebastabiilsus on ju stabiilsus.

Lustakat lugemist: püüe siinkirjutaja psühholoogilist profiili kirjeldada.

Lustakat lugemist: püüe siinkirjutaja psühholoogilist profiili kirjeldada.

Skeptik.ee lehel "Atmosfäärilise süsihappe allikad"

Skeptik.ee lehel "Atmosfäärilise süsihappe allikad". Ja kommentaarid.

Mehed, purjus olete või?

Tegime Arvoga Pelgulinnas jalutuskäigu ja saime nii mõnegi auto lumest välja kaevata-lükata. Et kõik hädasolijad olid noored naised, tekib küsimus, mehed, kus te olete?

(Et lumi on lükkamata, pole vahet, kes roolis on. Eriti veel uute ja tobedate autodega, mis hooga hangest läbi sõita üritades piduritega hullama hakkavad ja ülihinnalise vaevu sissesaadud hoo maha pidurdavad)

Igaühel on vaja teemat millele mõelda, kui tühja tunnet tunneb

Igaühel on vaja teemat millele mõelda, kui tühja tunnet tunneb.

Teemaks võib olla mõni oluline inimene, eepos (religioon), lugu, minevik.


(kahjuks ma ei mäleta, millised siinsed sententsid on ise pähe roninud ja millised mõnest raamatust meelde jäänud)

Ühed kardavad eksida, teised kõhelda

Viimased peavad endid teadjate rolli sättima.

EMHI lingitud radarid ja vaatlusjaamad

Monika alles läks, Scarlett juba tuleb (ma ei tea... on's tormidele üldse inimese nimesid vaja?).

Uudisest põnevamad on aga lingid, erinevatele radaritele ja vaatlusjaamadele.

Siinkirjutaja valupunkt inimeste hindamisel

Ilmselt on see psühholoogiline probleem, kui keegi inimese intellektuaalset kapatsiteeti ülimaks hindamise kriteeriumiks peab. (hirmude-unistuste peegeldus?)

Peaks perearstiga rääkima.

On raamatuid, mida ei julge üle lugeda

On raamatuid, mida ei julge üle lugeda - äkki seekordne lugemiskogemus polegi enam niiväga vaimustav. Ning tookordne maitse võib saada ümber hinnatud, mis ei pruugi hädavajalik olla.

Näide: Hesse "Klaaspärlimäng".

Mis mõte on euro stardikomplektil?

Sooviksin aru saada euro stardikomplekti mõttest. Miks ma peaksin seda tahtma?

Aja mõiste on aluseks ilusate asjade katkiminemise hirmule

Inimese ja looma suurim erinevus olevat aja kulgemisest teadlik olemine, oskus opereerida mõistega „aeg“.

Õnnetuseks on aja mõiste aluseks ilusate asjade katkiminemise hirmule.

Nukker alatoon

Vahel näib, et väikene nukrusefoon on inimese loomuses. Ja et peabki olema. Peabki kogu aeg taoline väikene „häda“ olema, et hoida joonel ja võib-olla ka natukene tagasi. Ma ei pea silmas „tahaks kaugele ära“ nukkerolemist, vaid sellist… „tahan, aga ei saa/oska“. Mis nt harmoneerub vastava muusikaga ja mis seesmiselt puhastab. Mis näikse automaatselt kaasnevat mõtete omamise võimega.

Noil hetkeil näib rahulolust tiine muretus alaväärsena.

Imelik.

Ummelas vs Maaleht

Üks veider kirjavahetus. Piinlik, ’tea kas peaks viitamagi.

Veider sügis, lumi krudiseb autorataste all

Veider sügis sel aastal, Eestis on pool meetrit lund, vaata et juba nädalaid, sama kaua pidevat külma. Pealinnas hetkel -12 kraadi. Euroopas on lume tõttu liiklus sassis.

Eurooplasele on sügisesel - talvisel ajal EL kliimapoliitikat raskem maha müüa.

Kas purikad on halva soojustuse tunnuseks?

Marek Strandbergile kirjutatud kommentaar:



Ma ei saa kõige kirjutatuga 100% nõustuda. Purikate tekke puhul on olulisimaks teguriks lume paksus katusel. Lisaks see, kas katuse all on eluruum või kütmata pööning. Ja siis katuse soojustatus.

Kohev lumi on suurepärane „soojustusmaterjal“, kui me maname silme ette katus+lumi temperatuuri gradiendi, siis ka kõige parema soojustusega katuse puhul kujuneb mingi lumepaksuse korral temperatuuri 0-punkt lumme, mitte katuse sisse – sel juhul on katuse pinnal plusskraadid ja tekivadki purikad. Kujutagem ette, et meie maja on nt 20 meetrise lumekihi all – sel juhul hakkab maja ümbritsev lumi igal juhul sulama, majas eraldunud soojus ei pääse lume alt välja, ükskõik kui hästi see maja soojustatud on, olgu seintes või 2 meetrit kivivilla.

Muide, teades, et koheva lume soojusjuhtivustegur on vaid ca kaks korda parem kui kivivillal, saame tekkiva sulalume kihi paksuse ja lume kogupaksuse kaudu välja arvutada katuse summaarse soojusjuhtivusteguri. :-)

Ehk siis, veelkord, igasse majja tuleb toasooja hoidmiseks sisestada x kW soojusena eralduvat energiat – kogu see energia aga ka lahkub eluruumidest õue, mingil moel. Purikate teke või mitteteke ei ole aga küttearvetega mitte väga üks-üheselt seotud, see sõltub peale soojustatuse ka maja konstruktsioonist (eluruum katuse all) ja tingimustest, kuidas see soojus lahkuda saab (kas läbi paksu ja sooja lume või seintelt-katuselt otse külma välisõhku)

http://urmase.blogspot.com/2010/01/jaapurikad-ei-pruugi-tahendada-halba.html

valemid.ee

Tore valemeid ja matemaatikat selgitav leht: http://www.valemid.ee/

Nt integreerimise reeglid ja põhivalemid.

Reaalteadused võivad ülbeks muuta

Inimesi olla kahte sorti, ühed on need, kes liigitavad inimesi kahte sorti, ja teised, kes seda ei tee.

Aastal 2000 oli Ööülikoolis Tõnu Lehtsaare loeng Eneseleidmine religioonipsühholoogilisest vaatenurgast. (kas tõesti on sellest möödas 10 AASTAT?! …veider, et see loeng veel meeles on) Lehtsaar kirjeldab inimese arengustaadiumil mh ülbe-pahurat tasandit, kus on eneste jaoks maailma sõnastamisega ühele poole saadud ja ollakse nüüd tõeomanikud, ja kui keegi kõigest samamoodi aru ei saa, on ta lihtsalt juhm - lingitud loeng alates 39-st minutist. (kogu saade tasuks kindlasti veelkord üle kuulata.)

Siinkirjutaja probleem seisneb selles, et reaalteadusi õppinuna olen samuti märganud end reaalteadusi humanitaarteadustest kahetsusväärselt õigemaks pidamas, end viidatud loengus ära tundmas. Ei ei, ilmselt ei pea ükski haritud inimene humanitaarteadusi kui selliseid lihtsamaks või kergemaks, kohati pigem vastupidi, reaalteadustes on rida valmis distsipliine, millede omandamiseks piisab vaid mõnekümne lehekülje läbitöötamisest ja kõik. Ühesõnaga, inetuks läheb olukord siis, kui minutaolised saavad kokku ja leiavad, et humanitaarid on ikka lollid küll – nad ei orienteeru füüsikas ja matemaatikas! Ja eriti siis, kui see kellelegi veel teadusliku meetodiga tõestatud saab!

Vabandust kaasvõitlejad reaalikad, aga meile on pahatihti hädasti vaja teist, mõnd humanitaarharidust kõrvale, et füüsika-matemaatika ülbusest üle saada ja inimlikku-tegelikku maailma märgata. Et olla intelligentsemad, avarama silmaringiga, et osata kaasa rääkida nt kunstis ja kirjanduses, kõiges, mis inimese kultuurseks muudab, et me oskaks ka inimestega ja mittematemaatika keeles suhelda. Et Newtoni ja Einsteini kõrval oleks mahti ka Kaplinskit ja Manni, Lotmanit ja Wittgensteini lugeda. Et me ei süüdistaks humanitaare põhi- ja keskkooli füüsika-matemaatika õpetamise puudustes, et me igalt inimeselt baleriini sussidelt peegeldunud elektromagnetlainete lainepikkuse teadmist ei eeldaks ja ise vaid sellisele teadmisele ei takerduks.

Vabandust humanitaarid, et osad reaalikad sellised kummalised-ülbed-halvustavad liigitajad on.

Aga võib-olla olen kõigest valesti aru saanud.

Laudan: teaduse ajalugu on surnuaed, kus puhkavad kunagised teooriad

Larry Laudan: teaduse ajalugu on surnuaed, kus puhkavad kunagi empiiriliselt edukad teooriad. ...kui mineviku edukad teooriad on osutunud vääradeks, siis meil pole alust uskuda, et meie praegused edukad teooriad on ligikaudselt tõesed.

Allikas: Vikipeedia, Pessimistlik induktsioon.


Vastu vaidlemine käiks üle jõu. Mis aga ikkagi ei kõiguta usumiinimumi (nürimeelset?) täitmist realismiga, loodusteadustega ja teadusfilosoofiasse uskumisega. (jah, see viimane sõna on tähendustest liiga tiine)

Mehed kardavad ilusaid ja tarku naisi

Kordame vana tõde: mehed kardavad ilusaid ja tarku naisi.

Ja allajäämise kompenseerimiseks näideldakse ja tehakse põrsatempe.

Üks targemaid lauseid üldse

Üks targemaid lauseid üldse: "Aahhhh, ma olen niiii rumal!!!"

ETV tuletõrjeõppuste taustal

AK-s nähtu põhjal peaks vist ETV pärast muret tundma. :-)

Tallinna vanalinnas tuleks kõnniteed ära kaotada

Toetan kahel käel K. Tarandi väljaöeldud mõtet Jüri Üdi klubis – Tallinna vanalinnas tuleks kõnniteed ära kaotada. Kohati hirmkõrged äärekivid suruvad jalakäijad maja seinte äärde, luues harvaliikuvatele autodele põhjendamatu vaba ruumi

Lubab lund juurde

Aga ei mahu ju enam!?

Kuidas me Ida-Virumaal lumme peaaegu kinni jäime

Jõudnuna eile pealelõunat maanteel seisvate autodeni oli ülimalt loogiline võtta vastu KOHE otsus, kas kolonnist mööda hangesid mööda suruda või KOHE ots ringi ja tagasi - tagasiteelt ju just tulime ja see oli sõidetav. Ilmselt tundnuks me endid hiljem üpris rumalasti, kui jäänuksime sinna kolonni lõppu seisma, midagi ootama, lagedal väljal, tugevas tuisus, kuhu igal hetkel autode vahele lund juurde tuiskas. Ja kus teiselpool mõnesajameetrist lumevälja samasugune ja vastassuunda sõita sooviv autode rivi ootamas oli.

Need sealsed autod ei saanud ümber keerata sest lund oli juba liiga palju? Aga sellise ilmaga peab ju igal juhul labidas kaasas olema. Ja ümberkeeramise platsi peaks igaüks jaksama puhtaks ajada. Ma saaks aru, et bussid ja veoautod ei saa keset maanteed ümber keeratud…

Ühesõnaga, jättes teelõigu täpsustamata, surusime oma vana Quattro-rimakaga seisvate autode vahel slaalomit sõites mööda hangesid neist mööda, maanteel risti oleva veoautoni, mille traktor parasjagu sealt minema tiris. Ja siis, poolpalavikuliselt kiirustades, aega raiskamata, mõned korrad kinni jäädes labidaga kiiret tööd tehes aina edasi. Võidu juurdetuiskava lumega.

Jah, selline kolonnist möödarallimine võis näida ülbitsemisena, millest muidu need paar teravat repliiki, kuid peale otsust edasi põrutada, kestis kogu toppamajäämine meie jaoks ca 20 minutit. Lasknuks end ise ja vabatahtlikult kinni tuisata, istunuksime seal võib-olla tunde ja tunde. (ilma lumesahata seda pundart seal lahti ei saanuks arutada. Kui just aru pähe ei võetud ja endid ümber ei keerataud/kaevatud/tõmmata lastud.)

Tänud kastiga maasturile, kes meid lõpu eel nööri otsas labidatööst päästis.

(talvel võiks igaüks oma auto esiosas pukseerimiskonksu või aasa üles otsida.)
(kehva rehviga maastur liigub lumes kehvemini, kui hea rehviga neliveoline sõiduauto.)

Kell on pool ükskõik

Saadetagu Kaitsevägi lumest inimesi päästma

Eestis tuli lumi maha ja inimesed on lumevangis. Aga kus on Kaitsevägi? Neil lumekindlat tehnikat küll ja küll.

Samamoodi on Eesti traktoreid täis, kuidagi võiks organiseerida sahkade nimekirja ja tasustamise alused kriisisituatsioonides kiireks teede koristamiseks.

Paar soovitust Quattroga lumes sumamiseks

Sõitnuna täna pärastlõunal paarsada km ja tuginedes 10 aastasele Quattro kogemusele (ja ka teooriale), paar soovitust Quattroga lumes sumamiseks.

Maanteel on asi lihtne, et kõigi nelja ratta alla moodustuvad veojõust sõltumatult ühesugused jõuvektorid, st et kõik rattad veavad võrdse jõuga, on auto stabiilne, auto ei kaabi, ei vingerda.

Parkides lumevaalu, ära põruta hooga hange otsa. Hanged ja lumevaalud saab järkjärgult, nt kolmandiku auto laiuses laiaks sõita. Et elektrooniline diferentsiaalilukk toimiks, peaks auto vähemalt mõni km/h liikuma. Teisalt, suurema kiirusega hange rünnates ei saa aru, millal lumi auto maast lahti tõstab. Ehk siis, seni kuni Quattro liigub, pole probleemi. Kui optimaalse kiirusega edasi enam ei lähe, saab tagurdades igal juhul lumest välja. Et Torsen keskdiferentsiaal vajab „kinnipoomiseks“ mõningast momenti, siis õhusrippuvaid või kiilasjääl olevad tagarattaid oleks arukas proovida käsipiduriga veidi pidurdada – nii suundub veojõudu ka esiratastele. Kui esirattad üle kraaviperve ripakil on, on lugu paha. Tuleb sõber tõmbama kutsuda. (jah, Quattrosid on erinevaid, jutt käib valdavast enamusest/vanematest). (jah, jutt käib siin sõiduautodest, maasturid on teine teema. Sellepärast teine teema, et linnainimesel ja maanteeinimesel on sõiduautoga mugavam sõita kui maasturiga).

Koheva lumega liigub neliveoline sõiduauto üsna sügavas lumes, ikka sellises, et surub lund kapotile ja varjab esituled. Sulalume kõva koorik on seevastu väga salakaval.

Ja veel, autos võiks olla selline labidas, millega saaks auto alt lund ära kraapida, nt metallist betoonilabidas, see on tugev ja labidas on varre suhtes paraja nurga all.

Millegi tegemiseks on arukas valida õiged vahendid.

Tähistaevane öö on kojamehe unistus

Tähistaevane öö on kojamehe unistus.

Kui inimene kulutab end rohkem, siis ta ka kulub rohkem

Kui inimene kulutab end rohkem, siis ta ka kulub rohkem. Ja kulub rutem ära. Loogiline. Ja ilmselt kurb.

Pajula: Eesti kõrgkoolid tegelevad suuresti jobupoputamisega.

Pajula ütleb otse: Eesti kõrgkoolid tegelevad suuresti jobupoputamisega.

Oskus olulist ebaolulisest eristada

Kui kellegi lapsik nali raevu ja paanikat külvab, on midagi väga valesti.

Üks suuremaid tarkusi on oskus olulist ebaolulisest eristada.

Esimesest ja n-ndast Eestist rääkides on põhiküsimuseks piiride tõmbamine

Esimesest ja n-ndast Eestist rääkides on põhiküsimuseks piiride tõmbamine, kes kuhu kuulub - eks ta üks humanitaarselt ebamäärane määratlus ole.

Seoses talviste talvedega ja lootusega, et inimeste arukus ja jõukus suureneb, mis peaks kaasa tooma uute neliveoliste sõiduautode läbimüügi suurenemise, liigitaks ma inimesed, kes ei jaksa ega raatsi nt üle 100 000 kroonist autot osta ja on ilmselt keskmise sõiduauto kolmas omanik, kolmanda Eesti esindajaks (tubli sõlmlause tuli). Oled nt Audi 4-s omanik, kuulud neljandasse Eestisse. Hea lihtne algoritm piiride tõmbamiseks. :-)

Kui labased naljad lõpetada, siis neljanda Eesti lohutuseks, eriti linnainimestele: kulutades kuus autole nt 7000 krooni asemel 3000 krooni või üldse mitte, saate allesjääva raha eest tublisti taksoga sõita, restoranis süüa ja iga kuu nt uued saapad osta. Või sellise eluaseme soetada, mis on elule lähemal ja ei pea nii palju autoga rallima.

(Nii, ja nüüd kõik uusi Quattrosid ostma! Et sõiduautode järelturg lai oleks ja kasutatud autode hinnad langeksid.)

Miks Variautor auhinnatud sai?

Filmigala oli nagu telesaate salvestamine ikka. Ja võidutsenud film „Variautor“ nagu keskmine mängufilm ikka.

(Pöffist, 4 filmi päevas vaadata on natukene liiga palju).

Nüüd sulaga hakkavad purikad alla kukkuma

Ja katustelt lumi (koos rennidega) alla vajuma.

Kuidagi ligadi-logadi pilla-palla on meil asjad jää ja lumega.

Et ei peaks kokku puutuma tegelastega, kelledega ei ole millestki rääkida

On suur oskus ja õnn seada oma elu nii, et ei peaks kokku puutuma tegelastega, kelledega ei ole millestki rääkida, kes on juhmid ja muidu… teiselt planeedilt.

Seda teadvustades on kokkupuuted taolistega, nt mingi turvamehega kusagil väravas, talutavamad.

Elu eesmärgiks on naudingud

Filmis Päris koopia ütles Mees, et elu eesmärgiks on naudingud. Tüüpiline epikuurlase seisukoht. Siit edasi, selle eesmärgi saavutamiseks on vältimatu eeltingimus ümbritseda end inimestega, kelledega on meeldiv aega veeta, kes muudavad maailma ilusamaks.

Varem, http://urmase.blogspot.com/2010/10/uheks-eluulesandeks-peaks-olema.html

Une ja ärkveloleku piir

Pöffist on tekkinud unevõlg.

Selline unelev-vahepealne olek on... omamoodi huvitav. Ma ütleks. Maailm paistab hetketi teistmoodi. Eriti vatisena peale lõunasööki.

Kus jooksevad usu ja tavade piirid?

Masendava ja hea filmi „Võõras“ taustal tekkis painav küsimus: kus jooksevad Türgis ja Türgi kogukonnas inimõiguste ja võrdõiguslikkuse pinnal religiooni ja kultuuri-tavade piirjooned? Kas tapma paneb tava või usk?

Ning kuidas saab filmis kujutatud kogukond koos püsida?

Eilne õhtu ja lumised agulid

Barcelona äärelinna hädaorg ja viletsus, läbi filmi Ilus. Ja mõnus õhtusöök kohvikus, lumesajuses Kadriorus.

Lumistes-valgetes Eesti agulites on midagi erilist. Küdevad ahjud, lumelabidatega lumelükkajad, mittekiirustavad inimesed, vaikne rahulikkus. Ja need agulikohvikud… tegelikult, üldse kohvikud, talvel, lumesajust sisse astuvad inimesed.

Maailma ilu nägemiseks tuleb seda vaadata.

Miks me kohtame põhjamaal üherattaveolisi sõiduautosid?

Küsigem seda täna endalt. On sel pusklemisel, venimisel, ohtlikel möödasõitudel, ristmikult mitte minemasaamisel, tõusudel, parklates kaapimisel mõtet? Neliveoline sõiduauto on kallis? Kas ikka on? Linnas liikuv põllumajandustehnika (maastur) (ülalüidamine) on kallis.

Varem siin lehel:
http://urmase.blogspot.com/2010/02/seoses-lumega-neliveolistest.html

Maalil on jutustamistung

Nii külapoes kui KUMU-s.

Kes ja millal õpetab filmivaatajaid mõistma filmikeelt?

Juri Lotman kujutab oma Filmisemiootikas filmi kui filmitegijate kirja või sõnumit vaatajatele. Et sellest aru saada, tuleb osata keelt. Seega, järelikult on filmikeelt vaja ka õppida.

Aga kes ja millal õpetab filmivaatajaid mõistma filmikeelt?

Filmidel võiks juures olla märge, keda sobib kinno kutsuda

Filmidel võiks juures olla märge, keda sobib kinno kutsuda. Nt, sobilik naabrinaise – kursaõega filmi vaadata, sobilik head naistuttavat-sõpra kinno kutsuda, sobilik vaadata vaid koos elukaaslasega.

- sel aastal Pöffil nähtud kolmest filmist (Itaaliast, Venemaalt, Türgist) kolm on sisaldanud omajagu kaadreid, mis võivad nt naabrinaises taktitundetuid sõnumeid-assotsiatsioone tekitada, andes võimaluse otsida millelegi vihjeid. Pannes kutsuja, ebamugavusest nende võimalike assotsiatsioonide pärast, kahetsema et ta kutsus ja teamdatusse, mida kutsutu arvata võib. Ja kutsutava võimalikku ebameeldivasse positsiooni kutsumise, kutsuja ja filmi suhtes.

Ilmselt jah, olen ülemõtleja. Aga parem rohkem kui vähem. Ja parem kui vähem välja paistaks.

Mitmekeelsed lapsed ja nende mõtlemine

Kohvikus hommikust süües jäi kõrvallauast kõrva kahe väikese lapsega pere, kus suheldi eesti, vene ja inglise keeles, korraga, läbisegi. Huvitav, millistes ühikutes, milliste blokkidega, tükkidega, mõistetega need lapsed mõtlevad ja mõtlema hakkavad? Milline saab olema mõtlemise struktuur? Kas nad on täiskasvanuna võimelised kõigis kolmes keeles luulet lugema ja kirjutama?

Kaplinski raamatu „Paralleele ja parallelisme“ järgi kuuluvad kõik 3 keelt kommunikatiivsesse kultuuriruumi, mõisted on defineeritud paljuski läbi eituse, asjadel on selged piirid, tops on just konkreetne ese + ta ei ole see-ja-see-jne. Hiinalse (meditatiivne kultuuriruum) jaoks nt olla tops januse jootja… Kuid tajusid puudutavad mõisted on ju igas keeles nihkes ja erinevate mõõtmetega. Erinevate keeltega kombineerides saavad mõtted täpsemad olla?

Aino Järvesoo kirjutas kunagi, et mitmekeelses peres kasvava lapse maailmapilt on erinev emakeelse koduse keelega lapse omast. Tahaks neid maailmapilte kuidagi ära mõõta. Nii x, y, z kui t koordinaadistikus.

Rabe

Rabe olemine võib väga inimlik olla. Ja soe ja usalduslik.

Väljas sajab laia lund

Ainuüksi selliste lumesadude tõttu on põhjamaal ilus elada.

Põhjamaine aeglus ei ole nii aeglane, kui sama aeglane lõunamaisus

Selline tõdemus Pöffi filmi Mida rohkem ma võiks tahta ja Tsiitsitajad võrdlemisel. Väga erinevad filmid, kuid viimase filmi aeglus on võluv.

Ilmselt on võtmeks sügav tekst/dialoog, mida antakse aega mõelda.

Haritum inimene on keerulisem

Sügavamal - haritumal inimesel on keerulisemad kiiksud – eripärad.

Ikka parem kui lame lihtsakoelisus.

Kunst – emotsioonide vormistamine

Kunst – emotsioonide vormistamine.

Paras aeg küünal põlema panna

Paras aeg küünlaid põletada.

Usk sünnib hirmust

Usk sünnib hirmust.

Vaadates öökapil veeklaasi

Et see Maa ka graviteerimist hetkekski ära ei unusta.

Ei mäleta, kas olen seda raamatut lugenud või mitte

Mul on raamaturiiulis rida raamatuid, millede kohta ma ei mäleta, kas ma olen neid lugenud või mitte. Ja sama ja veel piinlikum lugu on mõne aruka inimesega mõnest autorist/raamatust vesteldes… jah ma tean, see jätab üpris kohtlase mulje. Mis teha. Ju on tegemist kehva mäluga (milleks siis üldse midagi lugeda, kui meelde midagi ei jää? Õnneks, midagi jääb, raamatut sirvides tuleb veel lugemise fakt ja sisu siiski meelde). Teiseks mittemäletamise versiooniks olen enesele pakkunud soovmõtlemist, sassi läinud mõttemänge-plaane järgmisena lugemistootavate raamatute nimekirja koostamisel. Ühesõnaga, segadust kui palju!

Väga lohutav on aga teada, et ka Kaplinski ei mäleta mõnd loetud raamatut. Milline kergendus! (Paralleele ja parallelisme, lk 166.) (Ärme seekord absoluutarvudest ja suhtarvudest räägi)

Tertullianus: Usk ei vaja kahtlusi ja kriitilist meelt

Tertullianus (160-222. a.) leidis, et usk ja mõistus, mida kuulutasid paganlikud filosoofid, ei sobi kokku. Kes on saanud ilmutuse ja tunnetanud Kristust, ei vaja enam mõistuslikke seletusi maailma kohta. Usk ei vaja kahtlusi ja kriitilist meelt. Kui usutõed ja mõistus lähevad vastuollu, siis tuleb mõistus tühjaks tunnistada, sest usutõdesid ei saagi inimmõistusega mõista, need on Jumalast. Usutõdede näiline absurdsus on tegelikult isegi nende tõesuse kõige kindlamaks tagatiseks. Tertullianusele on omistatud (ta pole seda siiski ise sel kujul välja öelnud) tuntud sentents: “Credo quia absurdum est!” (Usun, sest see on absurdne!).

Tekst on pärit siit: http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm

Filmiilm - koerailm. Kutsuv - tõukav

Praegust ilma iseloomustades mõistega „filmiilm“ poleks nii eitav ja negatiivse alatooniga kui „koerailm“.

Kui palju maksab Eesti keskmine pikselöök?

Eesti keskmine pikselöök on umbes 15 kWh, st ca 20 krooni. Küll aga võib see sutsakas palju pahandust teha, nt halvasti kaitstud 20 MEEK-i maksva trafo maha põletada.

Äriplaan: hakata müüma veebiliidesega pendleid!

Äriplaan: hakata müüma veebiliidesega pendleid, teadjameestele-nõidadele. Lükkad CAT5 juhtme külge ja pendel ongi veebis, nõid näeb arvutist onlines kõikvõimalikke parameetreid, nagu näiteks:

universumi, teadvuse ja Neptuuni vibratsioone ja nende asünkroonsussagedusi,

induktsioon-transformaatorenergiate imaginaarnurkade hilistusi,

difraktsioon-interferentsajulainete efektiivväärtus-koonduvuspunkti käänuväärtusi,

ekstrapoleerdimensioonide resonantsvõnkesageduste kõrgemate harmoonikute taandatud ruutkeskmiste hälvete kuupsõltuvuste ektreemum-piirväärtuste kordajaid,

aura itereeritud-interaktsiooni Kõiksuse Teadvuse sagedusenergia potentsiaalenergiatihendusfunktioone

Muuhulgas oleks sellise pendliga võimalik maatriksmeetodil läheneda energia Gaussi jaotuskõvera sirgeksväänamisalgoritmide teisendusfunktisoonide leidmiseks!

Superpendli hind: 7000 €. Ostes korraga kaks pendlit, saad 14500 € eest kaks pendlit!! Kasuta võimalust!

(joonis 1. Lagi, nael, naela otsas netikaabel, kaabli otsas raskus, suvaline raskus. Pendlile mõjub vertikaalne raskusjõud F=mg ning! Horisontaalsuunaline! Vaimuenergia! jõud! v=A x i x m. A - absurditegur, i – ibakonstant, m – teaduse ja koolihariduse mittemäletamise ja mitteuskumise kordaja)

Gmaili "Viimane kontotegevus"

Kasulikku infot Gmaili kasutajaile: Viimane kontotegevus. Sisseloginuna otselink konto viimastele tegevustele.

Uppuvale laevale ei ole mõtet elama asuda

Ega tööle minna.

Jüri Üdi klubi

Jüri Üdi klubi, väga muhe ja mõnus saade, see õhkkond, taustamuusika, saatekülalised.

Ainult et valel ajal, Välisilm jääb nägemata.

Me elame oma esimest ja viimast elu

Kallid inimesed, me elame oma esimest ja viimast elu. Ja kui sellega on midagi viltu, nt töö nöuab rahuajal!!! ületunde, töötamist nädalavahetustel, öösiti jne, siis muudkem oma elu normaalseks ja vahetagem töökohti, kohe. Vajadusel lahkugem Eestist. Kohe.

Töö jääb tegemata? Ja siis? Kui see töö on oluline, saavad töötingimused muutuma. Me peame eneste ja oma lähedaste eest seisma.

Inimese köige suurem tarkus

Inimese köige suurem tarkus on oskus olulisel ja mitteolulisel vahet teha. Ja seda nüüd praegu, mitte 10 aasta pärast.

Küsimus: kuidas leida uuelt Tele2 kodulehelt saldoinfot?

Oleks vist tore kasutada siinset kanalit erinevate suurte võitude kajastamiseks.

Küsimus: kuidas leida uuelt Tele2 kodulehelt saldoinfot?

Vastus: sisse logides (juhul M-ID parasjagu töötab) leiad oma nime paremal üleval nurgas, sinna vajutades näed oma arveid jne asjalikku. (siinkirjutajal kulus umbes 15 minutit selle tarkuseni jõudmiseks. Kusagil menüüsügavustes oli küll jah, Data saldo, kuid seal väideti, et ma pole klient).

Tele2 uus koduleht ei ole väga erinev EMT kodulehest

Tele2 uus koduleht ei ole väga erinev EMT kodulehest.

Siirus vs tarkus

Sõbrad-tuttavad, kelledele on põhjust alt üles vaadata

See on hea, kui meid ümbritsevad sõbrad-tuttavad, kelledele on põhjust alt üles vaadata (ma mõtlen eelkõige intellektuaalses plaanis).

Jah, ma lugesin Kändleri artiklit: EPL, Inimene kaldub hindama lähedasi endast paremaks.

Loetud raamatud ühendavad inimesi

Raamatud ühendavad-lähendavad inimesi, raamatuis käinuna-olnuna omatakse-jagatakse ühiseid kogemusi, mõtteid, üleelamisi. Raamatus justkui kohtutakse teiste lugejatega.

Maailm on ilus. Ja keeruline.

Lugemajulgustav ajaühik

Paljusiunatud Puhastuse (jah, lugemissurve oli paisunud ülemäära suureks) loeb läbi kahe õhtuga, igal juhul vähem kui 10 tunniga. Kiire lugeja ilmselt veel märksa kiiremini.

Ei raatsi-söanda-täi-tihka-julge külla minna

Tegemist on valehirmuga, kui keegi (eriti kaaslaseta, üksik) ei raatsi-söanda-täi-tihka-julge oma sõpradele ja headele tuttavatele külla minna või muidu ühendust võtta. Kartes närvidele käia, „teiste elu segada“. Seades enesele ühepoolselt asjatuid, enda väljamõeldud piirdeid.

(Üks mõnus lihtsalt läbihüppamise põhjus oleks nt mõne raamatu laenamine)

Katuseaken on mõnus aken

Katuseaken on mõnus aken. Seni kuni saabub öö ja sajab rahet.

Aga, muidu jah.

Inseneri kunsti definitsioon

Kulturnike ja humanitaaride kunsti definitsioone on kõik kohad täis, siit tuleb nüüd inseneri definitsioon. :-)

Kunst, see on info (maailm tugineb teatavasti kolmele vaalale: info, mateeria, energia) edastamine ning selleks on vaja täita 3 tingimust:
a) on vaja saatjat (kunstnikku),
b) on vaja vastuvõtjat (kunsti tarbijat),
c) on vaja protokolli, et vastuvõtja saatjast aru saaks (ühine kultuuriruum, looja ja mõtestaja ühisosa, ühine märkide keel – vaevalt lammas freskodest midagi arvata oskab). Kui üks kolmest osapoolest puudub, pole ka kunsti.

Ehk siis, kunst on codec/lisakoefitsient maailma teistsuguseks avamiseks/läbikorrutamiseks.

Jaa, igasuguses infovahetuses tekivad moonutused ja vead. Kui vigu ehk erinevaid tõlgendusi poleks, oleks kunst mõttetu. Veaparandusalgoritme asendab vastuvõtja ise, suvaliste täiendustega. Tulemuseks on midagi uut ja unikaalset – elamus.

Mõte läks liikuma loengus.

Duhh Usust ja värgist

Duhh Usust ja värgist. Kommentaarid.

eelmises Möttes, mille alapealkiri oli "Eesti mees. Eesti naine"

Eilses Aunaste saates (ma ei näe põhjust seda saadet mitte sallida) oli juttu keskeakriisist, keegi seal mainis, et vanadel eestlastel ilmselt ei olnud kriise, ringijooksmisi jms.

Kui tõsisemalt rääkida, siis eelmises Möttes, mille alapealkiri oli „Eesti mees. Eesti naine", oli sel teemal üht-teist lugeda. Nt Mare Taagepera „Armastuse keemia" või arg olla kartvates meestest kirjutav Rein Taagepera „Naise ja mehe vaheline usaldus". Jõmm-põrsaste kirjeldamiseks sobib hästi lõik viimativiidatud artiklist:

„Paljude eesti meeste nõrkuseks on argus. Oh ei, mitte füüsiline argus. Nad on valmis igasugustele riskidele vastu vaatama, kui peavad seda vajalikuks. Probleemiks on psüühiline argus. Liiga paljud mehed tunnevad meeletut hirmu selle ees, et neid võidaks pidada araks. Ütle neile: „Sa ei julge viina juua", „sa ei julge... suitsetada, narkotsi proovida, vette hüpata" ja mida veel, ja nad lähevad hirmunult õnge. Nad on liiga arad, et sellisele vaimsele survele vastu seista."

Ümbernurga küsimärgita küsimine

Ei ei, enesest rääkimine ei viita vaid eneseimetlusele ja egoismile, vaid soovile teha vahetust "mina räägin endast ja usaldan sind, sina räägi endast ja usalda mind", selline tavapärane ümbernurga küsimärgita küsimine, jättes mh vastajale rohkem vastamisruumi ja võimaldades mõnedest teemadest mugavamalt mööda minna.

Jah, triviaalne, aga vahel jääb märkamata.

Kuidas pääseda Tele2 kodulehele?

Kuidas pääseda Tele2 kodulehele? Tele2.ee lehel avanevast multifilm-imeasjast pääsemiseks vajuta vasakul üleval nurgas olevale nupukesele „Tele2 lehele“ (mul kulus selle adumiseks mitu minutit ja ohtralt sõimu :-).

Targem oleks muidugi Firefoxi AdBlockPlus targemaks õpetada: vajuta ABP nupukesel -> Open blockable items. All avanevas aknas tee intra.tele2… algavatel ridadel paremklikk ja vali Block this item. Mul toimib, tele2.ee lehele minnes jõuan nüüd ka tegelikult tele2.ee lehele.

Mida rohkem kokku hoiame, seda soojem on

Mida rohkem kokku hoiame, seda soojem maailm on.

Pudsunudsija

K: Mis asi on pudsunudsija?
V: Pudsunudsija om puhastusmassin, minka nudsitas põrmandidõ, põrmandurõividõ ja müübli päält, autist jm. purrõ, putsõ, tolmu jm. mustust ja peenembät prahti. Tüütämise aigu tege pudsunudsija kõvva hellü, miä sekäs muid tegemiisi, näütüses televiisori kaemist.

Allikas: Vikipeediä

Eesti väljateoreetikud, ühinege!

Ja kirjutage väljateooria õpik.

Saialetist leiab vaid porolooni

No mis pagan see on, et Eestis saia ei ole? Saialetist leiab vaid porolooni. :-)

(süües Ave leiba ja juues Helmuti õunamahla)

Mõned näited telefonide reklaamidest

Kompaktne ja tugeva ehitusega liugklapiga telefon, mille õiged detailid muudavad pildistamise ja fotode jagamise Sinu igapäevaelu osaks.

Sõbrad ja pere on alati kõige olulisemad - *** lähendab meid üksteisele, sest pääsed kiiresti ja lihtsalt juurde oma e-postile, kontaktidele ja suhtluskeskkondadele.

Värvikas ja kompaktne *** on mõeldud Sinu elu eriliste hetkede jäädvustamiseks ja jagamiseks ning suhtlusvõrgustike kasutamiseks.

Elegantne *** on mugav, kaasaegne ja täis üllatusi – selle telefoniga hoiad oma sõprade ja perega kontakti mitmel viisil.

Oma innovaatilise disaini ja uusima tehnoloogiaga pakub *** täiuslikku tasakaalu vormi ja funktsiooni vahel.

*** on elegantne ja funktsionaalne seade, millega saad teha oivalisi pilte, ning mis aitab määrata asukohta, sirvida kiiremini veebi ja olla paremini kuuldav.

Sileda ja metalse töötlusega *** sobib imepäraselt kätte ja tõmbab endale ümbritsevate inimeste tähelepanu.

Laula valjusti. Ole pöörane. Või tsilli lihtsalt. *** on muusikatelefon parima saadaoleva muusikaga - sinu helidega.

*** on klassikaline disain ning moodsad mugavusfunktsioonid, mis aitavad Sul sammu pidada oma aktiivse eluviisiga, samas võimaldades maksimaalselt ära kasutada rahulikke hetki.

Mängi. Puuduta. Vaimustu. Pilkupüüdev *** ühendab Sinu peos uuendusliku disaini, tipptehnoloogia ja meelelahutusmaailma.



Jah, reklaamid ei ole inseneridele mõeldud, sest nad ei saa aru, miks selliseid tektse koostatakse. :-)

Uskumatu, et 21. sajandil maailm nii usklik on

Uskumatu, et 21. sajandil maailm nii usklik on.

Viidati siit, ja sinna omakorda viitas skeptik.ee.

Tabel on pärit siit: http://www.gallup.com/poll/114211/Alabamians-Iranians-Common.aspx

Uued kaubanduskeskused ja raamatupoed

Olen vist vanaks jäänud:
a) et mulle ei meeldi uued kaubanduskeskused, need tüütud ja keerulised parkimismajad, P-automaatide otsimised jne kõrvaltegevused;
b) et ma ei leia uutest raamatupoodidest raamatuid üles, need on liiga suured, raamatud on kuidagi… valesti kuhjades, pärisraamatud on kuidagi liiga segi jamaraamatutega ja muu kraamiga.

Eks tuleb proovida harjuda/kohaneda. Mitte siin hädaldada. :-)

Tarkade inimeste vaidlust on nauditav kuulata-kaasa mõelda

Tarkade inimeste vaidlust on nauditav kuulata-kaasa mõelda. Nii ka eile Ajaloomuuseumis, loeng kujunes arvatust kaks korda põnevamaks ja lubatust kaks korda pikemaks, õigupoolest, ühe loengu asemel oli tegelikult kaks loengut - pärast Jaak Mälli sattus seoses kuulaja küsimusega pulti Ain Mäesalu, kes eelnevat mõnevõrra kahtluse alla seadis. Kahe proffi rivaliteedist tulenevast tüüpilisest, veidi riiakastki vastuolust sündis elav-huvitav diskussioon. Kuulajaile avanesid 800 aasta tagused lähteandmed, tõlgendused, teooriad, arheoloogilised leiud, leidude tõlgendused.

Ülesvuntsitud mõttefassaadid ei ütle ju tegelikult midagi, vaidlustes avanevad argumendid, tegelikud mõttekonstruktsioonid tulevad nähtavale.

Einstein ja GPS

GPS-satelliitide kellasid on vastavalt Einsteini teooriatele korrigeeritud kahel põhjusel:

a) Maa pinnast ca 20 000 km kaugusel/kõrgusel nõrgenenud gravitatsiooni tõttu peaksid satelliidi kellad ööpäevas 45 mikrosekundit ette käima;

b) GPS satelliidid teevad nii kõrgel orbiidil ümber Maa 2 tiiru ööpäevas, mis = ca 14 000 km/h. Sellise kiirusega liikuva satelliidi kell jääb ööpäevas 7 mikrosekundit maha, võrreldes Maa pinnal tiksuva kellaga.

Seega, et GPS-süsteem korrektselt töötaks, on maapinnal satelliite ehitades GPS kellad korrigeeritud 45-7=38 mikrosekundit ööpäevas aeglasemalt käima. Et üleslennutatutena kellad täpselt käiksid. Ilma sellise korrektsioonita ei oleks GPS-süsteemi võimalik ehitada, mõne tunniga kaoks igasugune täpsus. Ööpäevaga valetaksid GPS-d juba 10 km.

Allikas: Why Does E=mc2, lk 235.

Novaator: Teisel korrusel vananevad inimesed kiiremini

Novaator: Teisel korrusel vananevad inimesed kiiremini.

Siinsel lehel varem samal teemal.

Äike lumesaju ajal, kummaline

Väga imelik, 23. oktoobril kell 1:05 on Tallinnas miinuskraadid, sajab mingit löga ja lööb välku. Mitu korda.

Mis asi on kunst?

Mis asi on kunst? Küsis pühapäevases loengus Helena Risthein

Juri Lotman kirjutas, et kultuur on kordamine, ilmselt on seda ka kunst. Ehk siis, ju peab kunst seniteatut-kogetut uuesti ütlema, peab pakkuma äratundmist, olema tuttavlik, vähemalt osaliseltki, ja ilmselt ongi hea, kui vaid osaliselt.

Insener ütleks, et kunst võiks olla maailma ekstrapoleerimine, reaalsuse pikendamine teadaolevaist piiridest elugraafikul kunstniku funktsiooni alusel. Või vastuste saamine teistsuguste lahenduskäikudega, nt harjumuspärase matemaatilise aparaadi asemel teistsuguste diskursuste kasutamist.

Kus on Mart Sander?

Eile räägiti telekas, kuidas Eri Klasil Soomes kontserdi ajal halb hakkas ja Mart Sander tema asemel dirigeerima hüppas. Samuti jooksis ta hiljuti keset „Silva” esietendust Urmas Põldmaa rolli laulma. Ja kui eile telekas Kanepi käeluust räägiti, tekkis küsimus, kus on Mart Sander?

Näidissovhoosi lumepallisupile pole vastast

Käisime ühes mittemeeldejääva nimega toredas söögikohas, lumepallisuppi söömas, kuid, pagan võtaks, Viljandi Näidissovhoosi peamaja keldris olnud (suleti paarkümmend aastat tagasi) söökla lumepallisupile pole vastast!

Kahju muidugi.

Umbluu ERR-s

Mis toimub? Hommikul räägiti ETV-s parateaduslikku energiasegast juttu keha soojuse liikumisest jne füüsikalisi absurdsusi, nüüd analoogne jutt ka Vikerraadios (+ reklaam uduteaduste levitamise kursustele)!

ERR, halloo, katsugem umbluust hoiduda.

Silm: antenn elektromagnetlainete vastuvõtuks. Või ei ole?

Olen lasknud bioloogial-füüsikal-keemial-küberneetikal end veenda, et silm, see on antenn 400-750 nm lainepikkusega elektromagnetlainete vastuvõtuks ja hilisemaks signaalitöötluseks.

Mida arvata neist, kes sellisele definitsioonile vastu vaidlevad?

Jah, see on probleem. Sest ilmajäetu on siin ilmselt pigem teadusliku maailmavaate kaasaskandja. Sest valemite ja definitsioonide vahelt ei paista välja, kas inimese silm on kurb või rõõmus, tühi või tark, siiras või valelik, kuidas midagi kahe silma vahele jääb ja miks mõni asi paremini silma torkab, miks silmist vahel tuld välja lööb ja kuidas silm kord kuningas kord sirkel saab olla.

Üks asjalik atmosfäärinähtusi selgitav leht

Üks asjalik atmosfäärinähtusi selgitav leht.

Kes on keda kohtusse kaevanud

Kes on keda kohtusse kaevanud. Allikas.

"...ei tea kas peaks ka merele minema?” küsis R. Sibul

"...ei tea kas peaks ka merele minema?” küsis R. Sibul neljapäeval Nukuteatri lavalt ja tinistas kitarri edasi. :-) Ultima Thule saatel.

Sibul eelmine kord samas kohas.

Ilus oleks õigeks ajaks kohale jõuda ja mitte lärmi teha

Eilne Von Krahli Akadeemia loeng oli selline tore ja vaikne mõtiskelu olulistel teemadel.

Oli aga ka häirivat – saamatud-rumalad külastajad, kes ei suutnud endid õigeks ajaks kohale vedada, kes nahistasid-kolistasid-sehkendasid, kes veiderdasid-mürgeldasid publikule pakutud rollimängudes (eesmärk oli ju eeskätt mõelda, mitte kellegi seljas ringi ratsutada). Austusest esineja vastu võiks ju pakutud muusikapalad vaikselt ära kuulata, või kui enamat soovida, kui kaasa mõelda ei taha-viitsi, olnuks väärikas austada teiste kuulajate valikut õhtul välja tulla ja kõnelejaga kaasa mõelda.

Miks ma hädaldan siin? Taipamatus märgata enda poolt tekitatud müra on peaaegu et valdav.

(muidugi, taoliste saalide põrandad peaksid olema naginavabad, vaipadega kaetud, toolid põrandate külge kinnitatud ja hääletud)

11.10.10 EPL-s oli üks veidravõitu artikkel

Eilses EPL-s oli üks veidravõitu artikkel, selline dikteeriv, vihane, ärritunud, dogmaatiline, kirjutatud tõeomaniku positsioonilt. Hüsteeria jätkus saates Vabariigi kodanikud. Nalja kui palju. :-)

Kisa kõrval minu kaastunne mittepoosetavatele teistsugustele.

Nutitelefonide müügitulemused 2010 aasta 2. kvartalis

Nutitelefonide müügitulemused 2010 aasta 2. kvartalis. Nokia on jätkuvalt teistest pikalt ees. Enamus mobiile on ilmselt aga tänaseni mittenutitelefonid.

Elukoha valikust

Elamine enamvähem kesklinnas tähendab peale selle, et kinos saab jala käia, ka seda, et palju sõpru-tuttavaid käib külas/jääb ööks.

Inimene on karjaloom.

Mingi arusaamatu jauramine käib Sirbi ümber

Mingi jauramine käib Sirbi ümber, eriti nüüd seoses lehe 70. juubeliga, et olla mõttetu? ja pürgimusteta? ja muidu jube leht? …no mis väited need on???

Ma ei mäleta, kui kaua ma/me juba Sirbi tellija olen, kuid kui minusugune suvaline kultuurikauge mühkam ootab reedel Sirpi, jah, suisa ootan, siis kuidas saab üks ajakirjanik raadios lõpetada sirbisiunamist sõnadega „Sirp meeldib vaid paarile…kolmele inimesele”?!

Oli see OP-s või MI-s või kus ja kes seda ütles, aga Sirp ongi ju kultuuri viimane tsitadell, võsastumise, mula ja tühisuse keskel. (nt http://www.postimees.ee/ kõrval – ma ei saa Muulile viitamata jätta).

Millest see sirbivimm küll mõnedel tekib?

(Sirbi püsilugejaid olla 2% eestlastest, 20 000 inimest)

Üheks eluülesandeks peaks olema ümbritseda end toredate inimestega

Meie igaühe üheks eluülesandeks peaks olema ümbritseda end toredate inimestega (*). Seda meie eneste pärast. Sest ümbritsev jätab meisse jälje. Nii inimesed kui keskkond, eriti aga inimesed.

(*) mõiste „tore inimene” saab igaühe poolt isemoodi täidetud, kuid see ei muuda asja

Mis mõttes? Vikerraadios

Vikerraadio on minu arvates üks kuulatavaimaid raadiojaamu (kui mitte ainus, Klassikaraadio kõrval) Eestis, asjalik, reklaami- ja mulavaba, ja seda vaatamata muusikavalikule, mis ei ühti aegajalt siinkirjutaja tagasihoidliku maitsega. Kuid, sel sügisel on kavva tekkinud saade Mis mõttes? Ilmselt soovist rahvale (kes see on?) lähemale tulla lubatakse nüüd „pööblil hangudega raadios mürgeldada”, umbes nii. (Vabandatagu inetu võrdluse pärast.)

Ehk siis, ma ei ole veendunud, et kõik mõtted peaksid leidma tee üleriigilisse raadiosse ja sadade tuhandete kuulajateni. Ka nende inimeste jutud, kes vaid ise arvavad, vabandust, teavad, et neil iga teema kohta midagi väga tarka ja teisi kirgastavat öelda on.

Mobiilioperaatorid langetavad võidu Interneti hindu

EMT Interneti kasutajad, ärge maha magage. Ehk siis, interneti hinnad langesid.

Telefoni modemina kasutajatele: et suur enamus mobiile toetavad kuni 3,6 Mbit/s, siis „Internet M”-st on küll ja küll.

Tele2 interneti hinnad (viimati langetati hindu septembris) Elisa hinnad.

...100 WC-paberirulli asemel veetakse ostjate silme alla 10000 rulli

Poed korraldavad igasuguseid hulle ja veel hullemaid päevi, mis tähendab seda, et laost veetakse kõik sodi välja ja kuhjatakse müügisaali. Et 100 WC-paberirulli asemel veetakse ostjate silme alla 10000 rulli, tekivad poes vaid valitud vahekäigud, kust on veel kuidagigi võimalik ratastooliga, lapse- ja ostukäruga läbi pääseda. Sellist ebamugavust nimetatakse ostumölluks või kuidagi nii.

Huvitav, kuidas on aga lood nn tuletõrje nõuetega? Kui poes on nt 300 inimest riiulite ja kohe-kohe ümbervajuvate pudi-padi kastide vahele kinni kiilunud, kuidas nad sealt siis välja saavad? Ronivad üle ostukärude?

Jätkuvalt on targem igasuguseid poepäevi vältida.

Naised riidepoes. Arvutiprogramm sealtoimuva kirjeldamiseks?

Inimene oskab aina keerukamaid reaalsust kirjeldavaid mudeleid ja arvutiprogramme koostada. Meetodeid on erinevaid. Kui tundmatuid on rohkem kui võrrandeid, maatriksid ebatäielikud või väga suured, ülesanne ei lahendu-koondu matemaatiliselt või on lahendeid liiga palju, ekstrapoleerivad–aproksimeerivad meetodid ei anna piisavat täpsust, siis on veel nt iteratsioonimeetod, empiirilised meetodid jne jne.

AGA, Universumis on probleeme, millede modelleerimine pole eelnimetatud meetoditega võimalik. Üheks selliseks on naistega toimuv riidepoes, nende liikumistrajektoor, nende valikud, otsused, tähelepanu jagunemine, kaalutlemine, mõtlemine, assotsiatsioonid, seoste tegemine koduse garderoobiga jne, seda pole võimalik ühegi algoritmiga kirjeldada, tegemist ei ole ka lihtsalt stohhastilise protsessiga, see on midagi müstilisemat.

Imelik on see ilmaelu. :-)

Viinatuub ja kosmose kujuga voodi

Targaks võib saada ka nii loengule minnes kui ka loengult tulles – Vseviovi Sõpruses peetud jutustusi kuulama minnes nägime poes viinatuube (kosmonautidele?), jah, plasttuubid, milles olla mingi viin või asi. Ja tulles, kohvikus, ajakirjas pilt, kus oli kosmose kujuga voodi! Nii oli foto all kirjas.

Tore õhtu oli.

Ajutine elu

Elu on liiga ajutine, et ajutist elu elada.

Teadus ei ole ilmselt päris see, millest saates Teadlaste Öö räägiti

Teadus ei ole ilmselt päris see, millest saates Teadlaste Öö räägiti.

Teadlased võiksid lolluse (nt see pendlimees seal) tasakaalustamiseks oma igapäevatöö kõrval leida rohkem aega omi tegemisi tutvustada. Ma ei usu, et kõik meie dotsendid ja professorid eneseväljendamisega hakkama ei saaks. Ja et ükski meediakanal neid avaldada ei soovi. Ja et mitte kedagi tänapäevase teaduse tegemised ei huvitaks. (Heaks näiteks on Erik Puura, Andi Hektor, Endel Lippmaa jne.)

Miks seda vaja oleks? Et inimeste usaldust võita, et aina rohkem levivat jamaloogiat kuidagigi tasakaalustada, et hullumeelsuste asemel mõistuse hääl kõlama jääks?

Miks seda vaja oleks? Et lihtsameelsetele majanduslikku kahju mitte põhjustada, et inimeste elud ohtu ei satuks (nt vaktsineerimisvastased), et absurdmeelelahutuse (olla mingid nõiasaated) asemel leiaks koha mõni kunstilisem ja inimest kirgastavam ajaviide. Et noored jätkuvalt reaalteadusi õpiksid, et meid eesootavatele probleemidele lahenduste otsijaid oleks.

Anonüümkirju on 4 liiki

Anonüümkirju on 4 liiki:

a) anonüümkiri, mille autor on teada,

b) anonüümkiri, mille autorit aimatakse,

c) anonüümkiri, mille autorit aimatakse aga eksitakse,

d) anonüümkiri, mille autor pole teada.

Eesti aastase mootorikütuse saaks toota umbes 15 miljonist tonnist põlevkivist

Eesti aastase mootorikütuse saaks toota umbes 15 miljonist tonnist põlevkivist. Eesti Energia paistab mõne aasta pärast selleks valmis olevat.

(täna juba kaevandatakse ca 15 mln tonni aastas)

Üks võimalik elu tipphetk

Elu tipphetk võib olla paljude nägijate nähes oma uue auto poritiivale nõjatumine. Aga ei pruugi. :-)

Ilmaumbluu

Piinlik lugu – ETV-s tsiteeriti täna hommikul ühe Eesti ajalehte artiklit, kus mingisugune seltskond "ennustas" eesoleva talve ilma.

Igal naljal on oma aeg ja koht.

Tarbija ei tohi loid olla!

Meie kõigi kui tarbijate kohus peaks olema jalgadega hääletamine - ei tohi halba ja kallist teenust osta! Kui kõik vaataksid aegajalt oma tarbimisharjumused üle, võrdleksid konkurentide hindu ja muudaks vajadusel omi valikuid, puhastaksime/korrastaksime ettevõtlusmaastikku, rikastaksime omi valikuid. Alates mobiilsideturust ja lõpetades toitlustuskohtadega.

Vingu liikluskindlustuse teemal

Liikluskindlustus on üks keeruline valdkond. Võtame näiteks riskikoefitsiendi. Kui inimene vahetab sõiduauto kaubiku vastu, siis selle riskikoefitsient on automaatselt 1,2 – tegemist on teise kategooria sõidukiga ja koefitsientide rehkendus on eri sõidukiliikidel erinev. Kui ta nüüd mõne aasta pärast soetab taas sõiduauto, hinnatakse tema riskikoefitsiendiks taas 1,2 – sõiduauto koefitsient on vahepeal aegunud. Kuigi juht on kõik need aastad roolis olnud. Huvitav loogika, mis? :-)

Sama huvitav on see nn „jah” leping. Kindlustusfirma peaks kehtiva kindlustuse lõppedes saatma e-mailitsi uue kindlustuse arve ja poliisi, peaks… ja kui see arve on kord saadetud (kuigi saaja pole kätte saanud), siis on selle arve tasumine kohustuslik, arvel on mh read „Liikluskindlustuse makse muutub sissenõutavaks poliisi väljastamisest” ja „Arve tuleb Teil liikluskindlustuse lepingu ja Liikluskindlustuse seaduse järgi (LKS) kindlasti tasuda„. Ehk siis, ettemaksuarve tasumine tulevikus saadava teenuse eest on kohustuslik, seda ei saa tühistada, teise kindlustusseltsi ei saa minna. Juhul kui auto mõned kuud ei sõida, vahepeal saadetud arve tasumata jääb ja siis omanik autot kindlustama läheb, tuleb tasuda ka selle aja eest, mil auto seisis, tasuda kõik tasumata arved.

KUID, AGA, täna üllatusin, „jah” lepingute (veider nimi) arvete tühistamine on siiski võimalik! Ehk siis, eelmisel aastal 1000 krooni maksmine perioodi eest, mil auto seisis niisama, oleks olnud välditav. Vaatamata kindlustusseltsi raiumisele, et kunagi väljastatud arvete tasumine on kohustuslik ja enne uut kindlustust ei saa teha. Üks Eesti kindlustusmaakler tühistab vajadusel juba väljastatud arve ja saab ka seltsi vahetada! ...1000 kroonist on muidugi natukene kahju…

Ehk siis, soovitan kasutada kindlustusmaaklerite teenuseid.

Moraalid

Pigem toapoisikarjäär kindralimoraali peal, kui kindralikarjäär toapoisimoraali peal.

Plaadil laulab Lenna paremini

Plaadil laulab Lenna üksjagu paremini kui laivis. (1. ja 2. tähelepanek) Mulle tundub nii.

Päevakohane muusikapala

Päevakohane ses mõttes, et Urmas Sisaskil on täna sünnipäev.

Pax Americana: kosmose relvastamine

Eile oli peale Välisilma dok Pax Americana: kosmose relvastamine (Pax Americana, Inglise 2009). Kõik oli tore, aga kergelt keerati ikka vist ka (olulisuse)vint üle – ehk siis, jääb arusaamatuks, miks peaks kaduma elekter (*), kui mingid satelliidid rivist välja lähevad? Miks ei toimi enam pangakaardid? Miks ei tööta enam 350 000 000 mobiiltelefoni?

Liialdamisega on selline paha lugu, et see kipub öeldut nullima - painutatud ja väänatud info hägustab sõnumit - vastuvõtja ei tea ju, kus ja kui palju on liialdatud, ja miks ütleja 2 korda liialdab, et kuulaja poolt usukudes parasjagu targemaks saaks?

(*) ei oska ette kujutada, et elektrijaama töö peaks satelliitide tõrkudes häiritud saama, kivisütt vedavad laevad ei saa GPS-ta maabuda? Alajaamad – liinid peaks ka nagu omasoodu edasi toimima. Releekaitse? Mida teab nt diferentsiaalkaitse satelliitidest?

Pühapäevane Aeg luubis ja tänane OP

Pühapäevane Aeg luubis ja tänane OP… ei olnud päris need, mis varem.

Mõistus võidab: Saksamaa tuumajaamad jätkavad tööd plaanitust kauem

Mõistus võidab: Saksamaa tuumajaamad jätkavad tööd plaanitust kauem.

Rootslased näitasid teed. :-)

Totrus ERR-s

Ull värk, keskajast on möödas mitusada aastat, teadus on läbi tõestuste kirjeldanud suure tüki maailmast, inimene on Kuul käinud, maailmas töötavad hetkel sajad tuumajaamad, CERNi põrguti kogub üha tuure, igaühel on taskus mobiiltelefon ja laual arvuti. AGA, panen mina 2010 aastal ühel ilusal pühapäeval raadio käima, ja… Klassikaraadios käib saade Traditsiooni tarkus, Raadio 2-s Hallo, Kosmos. Oh jah. Mõlemad on ERR kanalid… mõlemaist surub totrus peale.

Netipakettide hinnalangust on oodata

Tele2 langetab internetipakettide hindu kuni 34%. Ja suurendab mahte. Tore.

Me võime siin maailmanurgas, nimega Euroopa, üritada fossiilseid kütuseid kokku hoida

Me võime siin maailmanurgas, nimega Euroopa, üritada fossiilseid kütuseid kokku hoida, CO2-e emissioone piirata ja Euroopasisest rehnutit pidada, kuid kui muu maailm paneb aina gaasi juurde ja põrutab kaevanduste põhjani välja, imevad nafta- ja gaasimaardlad kuivaks ja tühjaks, uuristavad kivisöe lõpuni välja, siis on meie siinsed pingutused mõttetud – nafta ja süsi saavad samamoodi ammutatud, lihtsalt meie pingutuste tulemusel jätkub fossiilseid kütuseid natukene kauemaks.

Lahendus? Peaksime pseudolahenduste asemel keskenduma olulisele – lahendustele, mille oleksid nõus kasutusele võtma ka Hiina, Venemaa, USA jne, leidma lahenduse, millele võiks tulevikus tugineda suurenergeetika (nt tuulikud ei saa kunagi olema energiasüsteemis sagedusi hoidvateks üksusteks, nagu nt meie elektri sagedust hoiavad praegu suured Venemaa hüdroelektrijaamad). Nii et, mis muud, kui tuleb oodata kauaoodatud termotuumaenergeetika, geotermaalenergeetika läbimurret, oodata uute põlvkondade tuumajaamasid.

SAAB ja nupud

Ilmselt tuleb SAABi audiosüsteemist arusaamiseks läbida vastav koolitus mõnes lennukoolis. :-)

Autod on upsakaks läinud

Õigemini, tehtud. Nad piiksuvad siis kui tahavad, seavad eeltingimusi, nõuavad vastuvaidlemist välistavalt teatud protseduurireeglite täitmist, raadio mängib vaid siis kui võti on teatud asendis, sigarisüütaja pesas on pinge vaid siis kui süüde sees jne. Ehk siis, soovides autot sihi- ja harjumuspäraselt kasutada, põrkame aina enam autoloojate poolt loodud kasutustingimustega, auto kapriisidega.

Paar näidet. Käivitumise eeltingimus on siduri allhoidmine. Kui ei hoia siis käima ei lähe! Automaatkastiga auto paigalt liigutamise eeltingimus on piduripedaali allhoidmine JA laetud aku. Aku tühi? Siis ei ole auto lükatav-nihutatav, tõsta kraanaga seina äärest eemale, et krokodillidega teiselt autolt 12V anda ja käigukangi N peale saaks. Tahad auto läheduses raadiot kuulata? Ahaa, raadio käib vaid siis, kui võti on teatud asendis, kui aga siis juhiuks lahti teha, piiksub midagi meeleheitlikult, jaa, osadel autodel jääb see piiks vait mingi aja pärast, osad röögivad aga 15 minutit ja ilmselt ka 15 aastat. Sellise lollaka petab ära nii, et süüde sisse, põlema läinud päevatulede kustutamiseks pargid põlema ja aku säästmiseks ventilatsioon välja lülitada. Ühe teise tarkpea autoga saab telefoni nii laadida, et süüde sisse, jope armatuurile, et armatuurituled ei siraks ja varuvõtmega uksed lukku – nii saab sigarisüütajas pinget hoida.

Kui vene ajal võeti uus veoauto juppideks laiali ja pandi siis uuesti ja õigesti kokku, siis paistab et samasugune aeg ootab meid ees. :-) Need autod, mida ma siin kirjeldasin, oleks need minu omad olnud, ehitaks ma nad kindlasti veidi ümber. Saaks hakkama küll. Arvatavasti. Siduripedaali andur lühistada/katkestada või siduda selle lühistamine/katkestamine uste avamisest saadava signaaliga (mingi aegreleega?) nt. Sigarisüütajasse pidev toide vedada, umbes analoogset teha raadioga. Pininad ja pläninad välja kiskuda/takistitega sillata. Automaatkasti hoova liikumisega midagi ette võtta, et tühja aku korral ilma kraanata autot nihutada saaks. Pagasiluugi avamisega on keerulisem, mõnel ilma elektrita seda lahti ei saa. Jne.

Lõunakeskuse sisse- ja väljasõidud

Huvitav, mitu lisakilomeetrit Lõunakeskuse külastajad ümber poe tiirutades iga päev läbivad? Kui palju need km-d maksavad, mitu täiendavat liiklusõnnetust põhjustavad?

10 kiiruga kribatud käsku energia kokkuhoiuks

Erik Puura rääkis teadus.ee suvekoolis oma ettekandes „Kui säästlik on säästev?” vajadusest inimesi harida säästmise teemadel. Jah, meedia kajastab aegajalt üksikuid spetsiifilisi uuringuid, mis aga ei loo üldpilti, vajaka jääb üldistavatest siduvatest tõdedest (jah, reaalteadustes on tõde olemas). Ning jah, maised teemad võivad näida tühised ja kõrgemates humanitaarsfäärides hõljumine võib tunduda intellektuaalsem, kuid see labane maine maailm on siiski elu alus – toidu ja energiata sureme koos kõrgete väärtustega. Seega, on alus-põhi-teemasid, mida me kõik peaksime mingil määral valdama – ehk siis, peame endid harima.

Keegi autoriteet (teadusmaailmas) võiks sõnastada nt kümnele käsule sarnanevat, igapäevaelus ettetulevat valikut, no nt sellised seisukohad:

- kui Sul on vaba raha, soojusta kõigepealt oma maja/korterit, pane vajadusel uued aknad ja välisuksed;

- ära raiska mõttetult – suvel kui kütta pole vaja, ära keeda tassi tee tarvis 2 liitrit vett, ära põleta kütteperioodivälisel ajal mõttetult valgusteid, käita telekat jne jne;

- eelista välismaisele pudeliveele kohalikku, Eesti vett, veel parem, joo kraanist, võta kraanivesi pudeliga kaasa;

- üldse, eelista lähedaltoodetud-kasvatatud kaupa (et transporti vähendada);

- ära tallu ilmaaegu auto gaasipedaalil – hoiad kütust ja piduriklotse/rehve kokku (jah, nafta saab varsti ka tegelikult otsa);

- säti oma elu nii, et ei peaks kogu aeg autoga sõitma – linnas tööl käies ela linnas. Käi jala;

- ära kima lennukitega mööda maakera ringi, kui just vaja pole (muidugi, puhata on ka vaja);

- ära osta odavat ja kohe katkiminevat kraami – prügimäed on niigi sodi täis, ja mida rohkem rämpsu ostad, seda rohkem juurde toodetakse;

- äraleierdatud väheoluline kotiteema - eelista paberkotile kilekotti (kui seda mitu korda kasutad), veel parem, kasuta riidekotti;

- ole arukas, huvitu reaalteadustest – et sa ei jookseks (planeedipäästjate) hullustega kaasa.

Selliste seisukohtadele võiks lisada veel nn kaalu, nii umbes, nt et kile- ja paberkottidega jauramise asemel soojusta maja – viimane on siin põhjamaal sadu korda olulisem teema. Kui eelnevaid valikuid talupojamõistusega kombineerides 5% kütuseid kokku hoiaksime, oleks see suurepärane tulemus – kõik see hüsteeriline kisa CO2 ümber, selle veeldamise plaanide jne hullumeelsuste asemel tehkem lihtsalt targemaid igapäevaseid otsuseid. Oleks väga kurb, kui keegi üritab teadlikult midagi kokku hoida, kuid teeb süstemaatiliselt valeotsuseid.

Hiiessaare sadama paadikuur

… huvitavas kohas huvitav koht. :-) Tätte haahaa-nabaaluste-naljadega „Laternat” teatrisaali ehk vaatama ei läheks, kuid paadikuuri sobis küll suurepäraselt. (siin on nüüd koht enesega veidi aru pidada - miks teatrisaalis peaks midagi muud näidatama, kui elu ennast? Paadikuuris elavate inimeste elu)

Kummardus ja tänu neile, kes ääremail toimetavad!

El. kilp kirikus (foto)

Paluküla kiriku keldris.

Ehk elu ikka ei olegi nii jube?

Mainin nii mokaotsast ja silmi maas hoides, et kallid daamid, kes te väikeseid lapsi kasvatate ja eluga väga jännis olete (võimatult raske on), siis rahuajal, oma pealinna kõigi mugavustega korteris (kus ei ole laudas kümmet lehma ja viit siga toita), täis kõhu ja külmkapi kõrval, arstiabi, automaatpesumasina, ühekordsete mähkmete jne mugavuste kõrval mõelgem korra emadele-vanaemadele, sellele, kuidas nemad lapsi kasvatasid. Jah, aeg minevat edasi ja kõiki ei huvita, kuidas mõni aeg tagasi inimesed elasid, kuid aegajalt võiksime siiski vanaemadele-vanaisadele mõelda. Suure eluraskuste üle hädaldamise vahepeal.

Ehk elu ikka ei olegi nii jube?

Ringlained. Tahkuna tuletornis (fotod)

Tahkuna tuletornis ansambel Küberstuudio kontsert-etendus “Ringlained”.

Tõenäoliselt Soome (foto)

Helmerseni kivikülv.

Kirik ja bensiinijaam (foto)

Paluküla kirik.

Restoranis Aed. Siresääred.

Ilmselt on siia ettekandjaid jalgade järgi valitud. :-)

Elu on ilus!

On see nüüd ligihiilivast keskeakriisist või millest, kuid viimasel ajal leian end (olen sättinud??) aina tihemini tarkade JA kauniste daamide seltskonnast. (Küll need, keda ma silmas pean, saavad aru, keda ma silmas pean :-)

Siit edasi, igaüks võiks nädalas vähemalt paar…kolm korda kutsuda sõpru-tuttavaid külla või olla ise külla kutsutud, või vähemalt kusagil väljas süüa – et juttu puhuda, ilmaasju arutada.

Inimene on karjaloom. Üksi konutades mandume.

Tätte siin ja Tätte seal

Meil on siin viimasel ajal mingi tättehullustus, Tätte siin ja Tätte seal. Kõige erinevamad inimesed näikse justkui mingis nõiduses olema ja vorbivad ajalehtedesse uskumatuid seisukohti Tätte suurusest ja tähtsusest (nt ka 1000 pärast kuulatavat Tättet!). Umbes nagu Lenin varsti!

Pigem nõustuksin Andres Härmiga eilses EPL-s: Võib väita, et Tätte kehastab mingis mõttes vulgaarse pööbelliku rahvalikkuse – à la Võsapets ja Meie Mees – selget ja sirgjoonelist antipoodi. Kuid tegelikult on ta üksnes selle ümber-pööratud variant – rahvalikkus, kus dionüüslik, obstsöönne ja kehaline naudingulisus on välja tõrjutud ning asendatud lihtsa, apollonliku, võib-olla isegi protestantliku „vaimuga”, mida sageli sügavmõttelisusega segi kiputakse ajama. Ja kui keegi võtab nõuks tättemaaniaga mitte kaasa joosta, ei soovi lauluväljakul kollektiivses eufoorias massis lahustuda ja üritab kära suhtes neutraalseks jääda, siis kannaks ta justkui Tätte laulusõnumeist väljapoole jäävaid jõmluse, papi kokkulükkajate, kõvameeste jms tühisust kandvate tegelaste väärtusi.