Kommentaar Epu blogisse

Kommentaar Epu blogisse:

Palju räägitakse sellest, kui palju saaks tuulikutega elektriENERGIAT (võimsus x aeg) toota. Ja kui palju juba toodetakse. Ehk siis, üks asi on stohhastiline tuuliku võimsus ajateljel ja selle integraal (stohhastilise "võimsusgraafiku" alla jääv pindala), teine ja olulisem asi on see, millal see võimsus saadav on, millal tarbija seda võimsust vajab, kuidas need võimsusttootvad üksused siduda, kuidas tarbija tarbitav võimsus elektrijaamade vahel jagada, kes katab võimalikud tekkivad puudujäägid.

 

Tarbija dikteerib tootmise, elektri tootja peab igal sekundil täpselt tarbimist jälgima. Kui (generaatori) võlli ühes otsas on tarbija oma muutliku meelega, ööpäevaselt ja aastaajalt kõikuva tarbimisvajadusega, siis võlli ringiajaja ehk tootja peab igal ajahetkel tarbija nõudmisi rahuldama, võlli täpselt ettenähtud kiirusega ringi ajama (50 Hz = 3000 p/min). Kui me võtame seda täpselt ettenähtud kiirusega pöörlevat võlli appi keerutama mõne ebastabiilse tüübi, kes vahel aitab, vahel ei aita, siis ei ole temast kuigi palju kasu. Juhul kui seadus kohustab kogu tuuleenergia kokku ostma, siis see tähendab, et sellevõrra vähem toodavad põlevkivielektrijaamad, kuid ei tähenda, et ka põlevkivi vähem kuluks – põlevkivielektrijaam peab olema igal hetkel valmis kaduvat tuulevõimsust kompenseerima. Kui me ütleme, et Taani toodab 15 % oma tarbitavast elektrist tuulega, siis tegelikult pole neil selle tuulega midagi peale hakata, tuul ei sobi nende kivisöeelektrijaamadega kokku. Sellepärast nad müüvadki kogu tuuleenergia odavalt Norrale, kus hüdroelektrijaamadega tuult siluda suudetakse. Sellepärast ongi Taanis kivisöe tarbimine aina suurenenud, vaatamata suurele hulgale tuuleparkidele.

 

Sama lugu on ka tuulikute koguvõimsusega, me võime siia Eestisse üles panna ka 1000 MW tuulikuid, kuid selle 1 GW-i saame me kätte vaid siis, kui kogu riigis puhub tugev tuul. St meil peab olema mingisugune tootja, mis on samuti 1 GW ja mis on valmis koheselt elektrit tootma, juhul kui tuul vaibub. Ja suurenergeetikas ei ole võimalik millelegi lootmine, et ehk tuul ei vaibu, kuidagi ikka saab, peab saama jne.

 

Ehk siis, kW-l ja kWh-l on veel teine mõõde – õigeaegne kättesaadavus.

Ooper kinos

Ooper kinos on midagi muud, kui ooper teatris. Igati loogiline. Näitlejaid näidatakse suures plaanis, näeb emotsioone mida teatrisaalist ei näeks, samas, sel ajal jääb muu lavaltoimuv nägemata. Ühesõnaga, on tore, et Eestist lahkumata on võimalik maailmalavadel toimunut/toimuvat näha.

 

Ainult et, kino helisüsteemi tagasihoidlik pingutus orkestri muusikat kui absoluuti esitada, jääb kõrva kriipima.

 

Online koordinaatide teisendaja

Online koordinaatide teisendaja.

"Häbiväärne on võim, mis ei kuivata oma rahva pisaraid"

Valimiseelsesse õhkkonda sobiv lause ooperist Maskiball: „Häbiväärne on võim, mis ei kuivata oma rahva pisaraid."

 

Füüsikast. Kütmisest. kW-dest.

Kuidagi kahju oleks pikki kommentaare siia oma lehekesele mitte üles panna. Enda genereeritud (kõneleb energeetik :-) teksti õigused kuuluvad ju mulle, nii et olgu viimane kommentaar ka siin:

 

Suurema pindalaga küttekeha on jah, sellepärast arukam, et sama võimsuse  (või ka energia = võimsus x aeg) eraldamiseks on küttekeha pinna temperatuur madalam. Suhteliselt jaheda õliradiaatori pinnal ei hakka tolm kõrbema, inimesed ei kõrveta end ära ja radiaatori lähedal olevatel inimestel pole soojuskiirgusest tulenevalt palav (sellest räägib taas Wieni nihkeseadus). Kuid kui me füüsikaliselt läheneme, siis veelkord, :-) ideaaljuhul võime me toasooja hoidmiseks 1 kW-se soojusliku võimsuse tuppa sisestada läbi ühe 1 cm pikkuse kaarleegi (plasmapallikese) või 50 m2-se leige põranda. Jah, küttekeha võiks olla võimalikult madalal, et konvektsioon (temperatuuride erinevusest tingitud õhu liikumine) segaks õhku kogu ruumi ulatuses, et toa nurgas oleks sama soe, kui mujal.

 

Muide, ma olen 1 kW-sel prožektoril suppi keetnud, pott peale ja pliit nagu pliit ikka.

 

Ehk siis, kui meil on ühes toas kilovatine hõõglamp ja teises kilovatine elektriradikas, siis mõlemad tarbivad sama palju elektrit, mõlemat seadet läbib vool 4,35 A, mõlema seadme võimsus on 230V * 4,35A = 1000W. Mõlema seadme aktiivtakistus töötemperatuuril on 53 oomi, mõlemas seadmes olev „traat" edastab seadme korpusele võrdse koguse soojuslikku võimsust. Nad mõlemad tarbivad 1 kW, ja et nad maha ei põleks, üles ei sulaks, ei aurustuks, peavad nad sama suure koguse võimsust ka keskkonda edastama. Juhul kui radikas kaalub nt 10 kg ja hõõglamp 0,1 kg, siis ega muud vahet ei ole, kui hõõglamp edastab kogu elektriliselt tarbitud võimsuse pea hetkeliselt, suurema soojusmahutavusega küttekeha kütab viitega, peale sisselülitamist kulub mingi aeg soojenemiseni, peale väljalülitamist saame aga selle algseks soojendamiseks kulunud energia jälle kätte. Radiaatori pind on jahe, kuna pindala on suur, hõõglamp on tulikuum, kuna pindala on suur, peabki suur olema, muidu ei suudaks ta tarbitud elektrilist võimsust soojusena keskkonda üle anda ja lamp sulaks/aurustuks ära. Kuid mõlemad annavad tuppa võrdse koguse võimsust/energiat (lambilt lahkub osa tarbitud võimusest nähtava valgusena, see aga neeldub ja muundub soojuseks seintel/mööblil).

 

Jaa muidugi, elektriga ei ole meil kuigi arukas kütta, elektrijaamas ahju aetud põlevkivist jõuab elektriküttega tuppa vähevõitu soojust kohale. Selle juures ärme aga unusta, et ka keskküttesüsteemis esinevad arvestatavad kaod, nagu ka ahju kasutegur ei ole 100% (keskmisel ahjul on see väidetavalt nii 50% ringis). Minul näiteks on korteris sellised keskkütte radiaatorite regulaatorid, mis hoiavad toas ühtlast temperatuuri. Seega, olen ka katsetamata veendunud, et kui ma elutoas keevitan, trollibussi mootorit käitan, prožektoreid põletan (valgusvihu seinale keeran, mitte ei küta akna kaudu vastasmaja seina), siis need kW-d, mida ma läbi nende tuppa toon, siis sellevõrra tarbin vähem keskküttesooja. Eks muidugi, kui ma nt 10 kW prožektoreid põlema panen, tõuseb toas temperatuur a'la 40 kraadini, temperatuuride erinevus ühel pool (toas) ja teiselpool (õues) seina, ehk delta T suureneb, mis tähendab, et suurema temperatuurigradiendi tõttu suureneb õue lahkuvate džaulide hulk, kõik need 10 kW lahkuvad rõõmsalt väliskeskkonda… ehk siis, selleks et -10 kraadise ilmaga oleks toas 20 kraadi, tuleb sellise temperatuuride tasakaalu hoidmiseks tuppa lisada igas ajaühikus kogus x soojusenergiat.

 

Muide, tavaliselt ei ole meil valgusteid nii palju, et ainult nendega suudaksime tube soojana hoida, st lisaks valgustusele on meil ka muid, tavalisi küttekehi, need paiknevad aga põranda lähedal, tavaliselt akna all, et aknast tulev (raske) külm õhk põrandale ei saaks „kukkuda", st konvektsiooni eest hoolitseb ikka ka tavaküttesüsteem, valgustite soojus ei jää lae alla päris seisma. Valgustite soojusliku võimsuse hüppelisust reguleerib moodne küttesüsteem.

 

Olgu lisatud, et toasooja ei jahuta maha miski muu, kui maja välisseinad, kurja juur on seinte hea soojusjuhtivus/halb soojapidavus, tuppa toodud soojusenergia „pääseb" kergesti õue.

 

Linke kliimasoojenematusest

Paaril viimasel päeval olen mitu kommentaari http://puhaselu.blogspot.com/ lehele kirjutanud. Nt siia ja siia.

 

Otsides kunagiloetud linke, sattusin sellele lehele:

http://www.climatesceptics.com.au/climate-change.html, sealsed viitamised tuleks mingi aeg (taas) üle vaadata.

 

http://puhaselu.blogspot.com/

Sattusin sellisele lehele nagu http://puhaselu.blogspot.com/, tore lugemine, hea, et halli argieluüleselt mõeldakse. Loodetavasti ei pahanda lehe autor minu kommentaaride peale, mis tõsi, nii mõnestki osas lehel kirjutatuga oponeerib.

 

CO2 tonnide ja moolide vahekord

Teaduslikes artiklites räägitakse CO2 emissioonide puhul moolidest. Olgu siin viidatud spikrile, CO2 tonnide ja moolide vahekorrale.

Horoskoobid ja muu põhk meedias

Vällik veab tänuväärselt mõistusevankrit, sedakorda esines Ringvaates. Olen ka ise aastaid soovinud, et ajalehed lõpetaks horoskoopidega paberi määrimise, ka Vikerraadiosse kirjutanud, et lõpetataks horoskoopide lugemine (aastaid tagasi sellise jamaga seal kahjuks tegeldi).

 

Kõik kinnitavad, et tegemist on kergmeelelahutusega ja keegi horoskoope-astroloogiat tõsiselt ei võta. Kuid, minu arvates võiksime me infotulva kuidagi liigendada, on valet (kõikvõimalikud õua-õua teooriad), on põhku (trussikuuudised, a'la postimees.ee või delfi.ee, horoskoobid jne), on aga ka uudiseid ja analüüsi, teadust ja uurimusi. Meie kui infotarbijate huvides oleks oma valikutega mõjutada infomüüjaid, mitte osta-klikkida valet ja põhku. Just mitte klikkida, see on see hoob ja pedaal, mille kaudu me postimees-ee-st ja muudest taolistest kohtadest aina rohkem soppa enestele kaela saame. (postimees.ee-st räägin seetõttu, et sama nimega ajaleht nimetab end mittekollaseks, justkui pretendeerides asjalikkusele).

 

(kas öösel on parem vargile minna pimedas või kuuvalgel? Usutavasti ikka kuuvalgel. Nagu on kuuvalgel ka ilus lumisesse metsa jalutama minna)

 

Reim - ei rumalusele.

 

Hoolimatu hooletus

Ilus ja kauatehtu võib olla kergesti ja lihtsasti lõhutav. Puhas ja selge määritav ja mürgitatav.

 

Aga miks me kuuleme nii tihti (nt poes, tänaval) lähedastevahelisi mürgiseid nähvamisi, usaldust lõhkuvaid ütlemisi-solvanguid? Kättemaksust? Ümber nurga öeldud rahulolematusest?

 

Hoidkem üksteist. Mittehoidmisega saavutame igal juhul vähem.

Ärgem siis Plektrum Festivali unustagem

Ärgem siis Plektrum Festivali unustagem.

 

Heinrich Mann:

... rahvast kardavad ainult need, kes ennast temast kõrgemale seavad.

Millimeeterlaineid tegev jublakas

Ai raisk, Ringvaates rääkis keegi tädi millimeeterlaineid tegevast jublakast. Et paned mobiili külge ja jublakas muudab sagedust ja peale selle tulevad välja päripäeva lained! Ja need on kasulikud! Ja sellest saab Eesti Nokia!

 

Kuidas reageerib inimene absurdile? Naerab. Aga valele?

 

Rikutud lõuend (foto)

Siin on nüüd kunstnikul küll vedanud – oleks ta varem maalima asunud, olnuks suur vaev puha rikutud - suur vaev jäi nägemata ja sellest tulenevalt ka rikkumata.

KUMUs. Telefoniga.

Pildid seinal (foto)

No kui on ikka mitu pilti ja kõik seina peale üksteise kõrvale ära ei mahu, saab neid ka niimoodi näidata.

 

Pildistatud KUMUs (laes oli tegelikult ruumi küll). Telefoniga.

Toomas Paul on üks mõtlejatest, kellede artiklid alati läbi loen

Toomas Paul on üks mõtlejatest, kellede artiklid alati läbi loen. Ei, mitte et ma tema kirjutatuga alati nõus oleksin, selle välistab ta tihe seotus kirikuga, kuid seda huvitavam on väga haritud inimese (osalt arusaamatusse sumbuvaid) mõtteseoseid jälgida. Viitan nüüd laupäevases EPL-s ilmunud T. Pauli nauditavale artiklile. Ja kommentaaridele (suurem osa ei vääri lugemist, kuid on ka pärle).

 

Kommentaarides viidatud analoogsel teemal kõnelev Doris Kareva artikkel.

Muinasjutt elektri tootmisest ja tarbimisest

Võtame härja, sellise 1000 kg-se, paneme ta puuri, puuri tõstame vankrile, võtame 1000 taksikoera, rakendame nad kõik paelaga vankri ette ja laseme täpselt määratletud kiirusel härga mäe otsa vedada. Härg oleks summeeritud elektritarbimine, taksikoerad oleksid väiksed elektrijaamad, paelad oleksid elektriliinid tarbijate ja tootjate vahel, täpne vedamise kiirus elektri sagedus, mis meie mail on 50 Hz, täpselt sellist sagedust nõuavad meie elektritarbijad.

 

Tarbimine muutub igal ajahetkel, st härg kas mürgeldab puuris või muutub lõputu mäe tõusunurk. Väikeseid takse on tore vaadata ja lärmi ja lusti on palju, aga kahtlane, kas nad endast 1000 korda raksemat koormat, mitte absoluutselt jäikade nööridega täpselt etteantud kiirusega vedada suudavad, härja mürgeldamist siluda suudavad. Ja seda olukorras, kus koerad üksteist ei näe, kus võib tekkida olukord, kus kõik rapsivad täiega, igaühe kiirus muutub pidevalt veidi, aga mitte koordineeritult. Ja seda kõike ka juhul, kui mõni koer rivist välja langeb. See oli nüüd selline elektri tootmise mudel, mille poole minu arvates nn alternatiivenergeetika pooldajad liiguvad.

 

Praegu näeb härja vedamine välja teisiti. Härga veavad 5..6 hobust (1000 MW-st koormat veavad 200 MW-sed generaatorid, mitte 1 MW-sed tuulikud) hobuste ja koorma vahel on tugevad ühendused (elektrijaama ja suurte tarbijate vahel mitmekordselt dubleeritud liinid), ja siis on veel rida taksikoeri (nt tuulikuid), kes vahel aitavad hobuseid, vahel ei aita. Kui aitavad, on tore, kui ei aita, saab koorem ikkagi täpselt õige kiirusega veetud. Tõsi, lisaks 5-le vedavale hobusele käib koorma kõrval alati veel 1 reservhobune, suurima tootva üksuse jagu reservi. Ja seda hoolimata sellest, kas väikesed ebatöökindlad jaamad aitavad või mitte. Mitte mingil juhul ei tohi tekkida olukorda, kus rakend ei jaksa enam vedada, kiirus alaneb (=jääb seisma, = veereb mäest alla). Seda tralli vaadates võiks küsida, kes need penid siia sokutas? Lärmi ja toredust on palju, tolku aga vähevõitu. Ikka on vaja 6 hobust.

 

Mida me vankri kergendamiseks teha saame? Härga rahustada, elektritarbimise ööpäevast koormusgraafikut siluda, ööpäevast tarbimist ühtlustada. nt. öösiti pesu pesta.

 

A pa russki?

… hõikas täna üks vanaproua Estonia rõdult, kui enne Kolme musketäri etendust eesti ja inglisekeelset Estonia teatri heliklippi lasti (lülitage mobiil välja jne). Loodetavasti proua siiski jaksab harjuda, et meil on siin riigikeeleks nüüd eesti keel.

 

Kui balletist rääkida, siis mulle taoline uus kraam meeldib. Nii koreograafia kui helikeel muutuvad ajas, peavadki muutuma, kivistunud žanrid sureksid välja.

Vajame elektrit 31 536 000 sekundit aastas

Bio-, päikese- jne roheline energeetika on omas nišis, nt koostootmisjaamadena kohalikus mastaabis väga toredad, kuid mööngem, et me soovime, õigemini vajame elektrit igal ajahetkel. 31 536 000 sekundit aastas. St suurenergeetika on midagi muud kui kogum pisikesi elektrijaamakesi, mis jõudumööda elektrit müüvad, no kui tuju tuleb ja tootmine välja tuleb, tuult või päikest on. Energiasüsteemis on vaja hoida sagedust, koordineerida tootmist, igal ajahetkel toota nii palju elektrit, kui tarbijad tarbivad. On vaja tagada reservide olemasolu n-1 (n-2). Võimsuse defitsiiti jäämine, sageduse kukkumine ehk energiasüsteemi kokkukukkumine (kümneteks)tundideks on tänapäeval võrreldav looduskatastroofiga. Senine energiasüsteemide väga kõrge töökindlus, stabiilne ja õige sagedus nõuab suuri elektrijaamu, nt meie (Venemaa) sagedust hoiavad suured Venemaa hüdroelektrijaamad, elektrijaamad, millede talitlus on ennustatav ja kõrge töökindlusega. Samuti vajavad väikesed jaamad suurtele „toetumist", et nad omavahel võnkuma ei hakkaks, omavahel pidevalt võimsust ümber ei jagaks, üksteisele mitte vastu ei töötaks, et ülekandeliinides ei tekiks pulsseeruvaid ülekoormusi.

 

Juhul kui Venemaa energiasüsteem kokku kukub, kui me suurtest sagedust hoidvatest jaamadest ilma jääme, eraldub Eesti elektrisüsteem (49,4 Hz juures? Ei mäleta) automaatika abiga Venemaast, sagedust jäävad hoidma Narva elektrijaamad. Tõsi, kui me ise peame sagedust hoidma, kui meil ei ole vahetusvõimsusi võtta, st peame igal ajahetkel hoidma suurima tootva üksuse jagu kuuma reservi (suurenergeetikas ei saa lubada olukorda „ehk ei juhtu midagi, katsume mingi aeg ilma reservita hakkama saada") tähendab see meile üksjagu ebaefektiivsemaid režiime, suuremat kütusekulu, kuid tarbija saab toidetud, meie elektrijaamad ja tarbijad ei jää seisma/toiteta.

Erik Puura tuumaenergeetikast

Erik Puura tuumaenergeetikast. Hakkasin kommentaari kirjutama, kuid sellest sai rohkem kui A4 lk – panen osa juttu siia homme-ülehomme jupiti üles.

 

Pannes Eesti elektritarbimise koormusgraafikusse „klotsi" nimega tuumajaam, st kui soovime osa ööpäevaselt ja aastaajati muutuva koormuse katta mittereguleeritava üksusega (tuumajaamaga), siis sellega paneme põlevkivi (või ka kivisöe) elektrijaamad veelgi keerulisemasse režiimi tööle, nende kasutegur langeks veelgi. Ütleme et Eesti suvine öine koormus on 400 MW, kui meil oleks nt 400 MW-ne tuumajaam, siis tähendaks see Narvas jaamade seiskamist – plokkide, millede seiskamine vältab tunde, millede käivitamine vältab ööpäev, vägaväga kohmakate ja aeglaselt sisse-välja lülitavate agregaatide seiskamist. Ehk siis, põlevkivienergeetika ei sobi kokku tuumaenergeetikaga. Mittereguleeritavad tuumajaamad tahavad muutuva koormusgraafiku kompenseerimiseks kõrvale hästi reguleeritavaid tootvaid üksuseid, parimaks on veehoidlaga hüdroenergia.

Unustame põlevkivienergeetika ära, laseme sellest taagast ükskord ometi lahti? Küsiksin vastu, mida me siis asemele valime? Millal valime? Kuidas uuele valikule üle läheme? Ja miks me peaks põlevkivist loobuma? Jah, vastuseks on EL energeetikapoliitika, poliitika, mis lähtub minu arvates põhjendamatust veendumusest, et inimtekkeline CO2 emissioon muudab planeet Maa kliimat.

 

 

Järgmiseks aastaks. Estonia turupäeval on nutikam pileteid Piletimaailma kodukalt osta

 

Estonia turupäeval on nutikam pileteid Piletimaailma kodukalt osta. Hind on sama mis Estonia taga rahvamassis nügeledes või teatri kassast ostes.

 

"Šarniir käib ringi"

Siia lehele on satutud otsinguga „šarniir käib ringi". Arvatavasti tingis küsimise šarniiride vahetus, ei saanud vana kätte või uut alla.

 

Et seda ei juhtuks, tasuks enne võtmega mutrile lähenemist keere traatharjaga korralikult puhtaks teha ja roostesurma vms asjaga leotada, et mutter võimalikult kergelt käima hakkaks. Juhul kui ikkagi ringi käib, lüüa paraja haamriga koonusesse kinni tagasi.

 

Uut tagasi pannes pole haamriga kolkimine muidugi hea mõte, vaikselt võib koputada, aga võib ka muudmoodi šarniiri koonusesse suruda.

 

Kui aga vastupidi, vana šarniir on koonusesse kinni roostetanud, siis efektiivseim viis seda lahti saada on korraga kahe haamriga õõtsa külgedelt koputades. (traktoreil ja muudel tõsisematel aparaatidel aitab muidugi soojendamine)

Mõtisklus muretsemisest ja ülekaalulisusest

Kerge ülekaalulisus ei ole minu arvates siiski piisav põhjus muretsemiseks, enese peitmiseks, enese häbenemiseks, häbitundmiseks, kõhnadele alt üles vaatamiseks, riidest lahti võtmisest loobumiseks, stressiks ja muudeks koledateks asjadeks. Selles meie esimest ja viimast korda asetleidvas ühekordses projektis, nimega elu, on piisavalt muidki teemasid, milledega end vaevata.

 

Ehk siis, väike volt või lisakilo võib peale lodevuse viidata muide ka elutervele ja mittepabistavale ellusuhtumisele, trennis käimise ajaga võistlevale kultuuri- ja muudele intellektuaalsetele huvidele, toidu nautlemisest lugupidamisele (ja elujaatav inimene, kes oskab toitu nautida, oskab nautida ka muud :-).

 

Oma kehakaalu ja mõõtmete, grammide ja sentimeetrite pärast terve elu hädaldavad ja pabistavad naised (mehed), istuge maha ja mõelge, kaardistage ja süstematiseerige tegelikkus ja soovid, määrake enese ja enese ja teistevaheliste seoste kui terviku ehk süsteemi soovitud väljund, mille operaatoriks te ise olete. Leidnud soovitud väljundi ehk tulemi (nt kehakaalu), saate asuda sisendi ja/või operaatori muutmisele. St, kui vaadelda meid kui süsteemi operaatoreid, ja sisendeid kui me soove, siis soovitud väljundi saavutamiseks on 2 võimalust: a) muuta sisendeid ehk soove; b) muuta operaatorit, ehk meid endid. Valik on meie. Me ise oleme oma valikute funktsiooniks. Nii sisendite kui väljundite fuktsiooniks.

 

Ma ei räägi siin hedonistlikust arutust lõbudele allumisest, vaid epikuurlikust sügavamast naudingutest lugupidamisest ja välistest ilunõutetest mitterangest kinnipidamisest.

 

 

Meestele meeldivad peenikesed tibid? Meeldivad üldjuhul jah, vaadata, aga mitte ainult, minu andmetel meeldivad meile vähemalt samavõrd ka tibidefinitsiooni mittemahtuvad, gravitatsiooniga ehk veidi rohkem sinasõpruses olevad, veidi suuremaid rõivanumbreid kandvad rõõmsameelsed mittepabistavad pingevabad rahulolevad naised. (reegliloojad, pinges kontrollfriigid, pabistajad mehed ja naised, analüüsige ka teie end palun aegajalt, nähke end mitte ainult kui inimest, vaid kui inimest + suhted teistega ja endaga).

 

Ülekaalulised/paksud inimesed paigutuvad minu arvates samasse kategooriasse suitsetajatega, nad on terviseriskidest kindlasti teadlikud, kuid a) ei viitsi olukorra muutmiseks midagi ette võtta; b) ei taha midagi ette võtta. Austamist väärivad kahtlemata mõlemad otsused, kuid väikene tervisesport ja tervislik toitumine võiks (kasvõi aegajalt) igaühe ellu kuuluda, seda just tervise seisukohalt.

 

 

Süsteemi ja funktsiooni mõiste tõin sisse põhjusel, et inimese rahulolu ja õnne kirjeldamiseks saab kasutada ka teaduslikke mõisteid ja metoodikaid, mis võivad olla kasuks leidmaks põhjus-tagajärg seoseid, defineerimaks ja raamistamaks edasisi tegevusplaane. Jah, me teeme seda kõike igaüks iga päev, oma unikaalsel moel, aga kui see oma isiklik mudel tõrgub, vastust ei anna või vastus liialt ebamäärane-mürasegune on, siis tuleks võtta ikka paber, pliiats ja süsteemiteooria ja oma häda paberile panna ja hädamurepinge enesest välja taandada.

 

Elu on ilus.

Hakkan vist vanaks jääma. On kontserdeid, kust lahkun poolepealt

… sest ma ei leidnud vastust enesele esitatud küsimusele, miks ma peaks, milline põhjus hoiab mind lahkumast erakordselt umbsest, palavast, ventileerimata, vilisevate mikrofonidega, pööbellikult juttu mölisevat rahvast täis asutusest, kus Koikson parajasti esineda püüab.

 

Kontsert on koht, kuhu minnakse soovitud emotsiooni kogema, eks, rõhutan, soovitud emotsiooni.

 

(jutumölast: artist palus, et kuulakem üht lugu vaiksemalt, mispeale lärm valjenes. Piinlik.)

(olles ses kohvikus(?) esimest korda ja otsides ruumi ja kohviku(?) nime vahelist seost, koorus sõna „rock" pelguse põhjus – rock on minu arvates miski, mille saatel on mõistuse väljalülitumise vabadusastemete hulk suurenenud)

 

Pildil on näha seda, mida palja silmaga ei näe (foto)

The Big Picture
Dennis di Cicco (TWAN) & Sean Walker, Skyandtelescope.com

 

Pildil on näha seda, mida palja silmaga ei näe.

 

(Noorele) astronoomia- ja füüsikahuvilisele julgen alustuseks jätkuvalt :-) soovitada seda raamatusarja ja toda veebilehte. Sügis on mõtisklemise ja arusaamiskihu rahuldamise aeg.

 

Poliitikuil olnuks tänasest Foorumist vähemalt üht õppida

Poliitikuil olnuks tänasest Foorumist vähemalt üht õppida – vaatamata saatekülaliste erimeelsustele saab suurepäraselt rääkida ka kordamööda, ja järjest, ja asjast.

 

Välismaal SMS odavam kui kodumaal

Mhmm, EMT võrgus on kodumaal saadetud SMS kallim kui EL maades, 2,55 vs 2,07 EEK. Nii et kui on vaja palju SMS-e saata, tuleks Lätti või Soome sõita. :-)

 

Meeldejäävaim emotsioon tänavusest Laulupeaost

Meeldejäävaim emotsioon tänavusest Laulupeaost oli see kohutavalt suur rahvamass, mis mitte kuidagi ei mahtunud lauluväljakule ära. Istuda ega astuda polnud kuhugi ja ühest väljaku äärest teise pääsemine vältas terve tunni.

Indrek viitas pildile, kust ilmneb, et arvestatav osa väljakust oli suhteliselt tühi ja tavalisele inimesele suletud.

 

Törts signaali teepeenral urineerijatele

Kunagi ammu arvasin, et on viimane aeg mingisugune ringkiri või üleskutse koostada, mille sisuks olnuks ebamõistlikesse kohtadesse paigaldatud „lamavate politseinike" juures törts signaali lasta. Et inimene, kes taolise asjanduse oma kodumaja ette tellis, oleks 24 tundi kursis, et näe, jälle pidi keegi möödasõitja tema maja ees peatuma ja taaskord sai kellegi liiklemine rahustatud (viimasel ajal väga sage ja üksjagu arusaamatu väljend). Õnneks tekkis juba toona küsimus, milline koht on kellegi jaoks ebamõistlik ja milline mitte. Ja plekkkünnise tellinud hüsteerilisel autovihkajal ja autoga kuhugi kohalejõudmist vihkaval inimesel on arvatavasti naaber, kes samuti 24/7 tuututamist kannatama peaks. Nii et unustame eelneva jutu.

 

Küll aga võiks minu arvates tervitustörtsu lasta noile (arvatavasti õlleimejatele) tüüpidele, kes maantee ääres auto kõrval põit tühjendavad. Signaal sisaldaks sõnumit „oo jee, ka mina nägin su Vello ära", või siis „assa, julge poiss oled, igaüks ikka teepeenart niimoodi ei kasta", või siis „lahe tüüp oled, ei pabla nii väikese asja pärast, nagu seda on urineerimiseks koha valimine" jne.

 

Ma ei hakka siin täpsustama, milline on minu enese analoogsetes situatsioonides lastud signaalide sõnum olnud.

 

Liiklusloendur (foto)

Selline vidin on siin-seal teele veetud voolikute otsas.

Ämblik ja seeneline

Pildistatud telefoniga. (N82)

Suruõhk bensiinijaamas

Olerexis, Statoilis ja arvatavasti ka muudes bensiinijaamades on üles seatud udupeened rehvide pumpamise instrumendid. Valid nuppudega soovitud rõhu, surud vooliku ventiili otsa ja õhk peaks tulema hakkama… kuid, kui tühjas rehvis rõhku pole, ei lülitu nimetatud imemasin ka sisse.

Kokkuvõte, tühja rehviga jalgrattaga ei ole mõtet enam bensiinijaama jalutada. Tuleb osta kas pump, kompressor või leida avatud-töötav rehvitöökoda.

Nokia siseneb sülearvutite turule

Nokia siseneb sülearvutite turule. Põnev.

Ses osas mulle Apple (kui konkurent) meeldib.

 

Aga mulle meeldib uus AK.

Võiks isegi veel analüüsivam, põhjalikum, pikem olla.  

 

Ohutussaared

Tore et käesoleva aasta sügiseks on mitmed Tallinna tänavad korda tehtud. Üks asi, mis aga mõningast nõutust tekitab, on ohtrad suured ohutussaared keset teed. Nt Telliskivi ja Kopli ristil, Telliskivist otse üle Kopli minna tahtjad peavad ka paremalt lähenejad ja Telliskivisse keerajad läbi laskma, Telliskivist paremale keerajad peavad seega „tühja ootama". Oleks see ohutussaar seal kitsam, saanuks 2 rada maha joonida, paremale tahtjad saaks passimata üle ristmiku. Eiei, see ei ole auto-jalakäija võitlus, saarekesi on vaja, põnnidele ja memmedele, kes ühe jalakäijarohelisega üle ei jõua, aga nt see Telliskivi saareke saanuks kitsam olla ja mitte ummikut tekitada.

 

Teine teema on kiirabi ja tuletõrje. Suund võiks olla siiski operatiivsõidukiradade tekitamine, et ummikutes ja tiheda liiklusega saaks inimelusid päästvad sõidukid tavaliiklusest mööda. Keset teed olevad ja liiklusmärkidega laiad saarekesed ei sobi eelneva mõttekäiguga aga mitte kuidagi kokku.

 

Milliseid patareisid fotokasse osta?

Milliseid patareisid fotokasse osta? Väike testi tulemus Hinnavaatluses:

Varta Superlife tsink-süsi AA 223mAh/100mA-discharge - 3.75eek/tk ehk 16.82eek/Ah
Energizer AA L91 Lithium 3331mAh/100mA-discharge - 49eek/tk ehk 14.71eek/Ah
Duracell PowerPix AA NiOx 1589mAh/100mA-discharge - 17.4eek/tk ehk 10.95eek/Ah
Panasonic Evoia alkaline AA 2407mAh/100mA-discharge - 17eek/tk ehk 7.06eek/Ah
Duracell Alkaline Plus AA 1929mAh/100mA-discharge - 12.25eek/tk ehk 6.35eek/Ah
Duracell Alkaline AA 1462mAh/100mA-discharge - 8.75eek/tk ehk 5.98eek/Ah
Varta High Energy alkaline AA 2200mAh/100mA-discharge - 9.25eek/tk ehk 4.20eek/Ah

 

 

Tuigo metsakalmistu (foto)

Omamoodi kalmistu.

Vana ja uus (foto)

 

Mobiilid on uimaseks läinud

Nokia teeb jätkuvalt häid telefone, eriti pean silmas N-seeria aparaate, kuid, need oleks veel paremad, kui nad nii tüütult uimased ei oleks!

 

Kaubamärkidest, võhiku silme läbi

Ostes poest Coca Cola, ootan ma pudelist üht teatud maitset. Ostes hambapastat, soovin olla kindel, et tuubis on just see pasta mis eelmine kord. Minnes kinno vaatama filmi, kus peaosas mängib näitleja x, soovin näha midagi analoogset tema eelmise filmiga. Ostes ansambli y plaadi, soovin saada analoogset muusikat, mida see y varem on teinud. Üldiselt see nii ka on, ja me oleme sellega harjunud, sisu vastab sildile, Coca on ikka Coca, Tom Hanks on Tom Hanks, aga, Madonna ei ole enam Madonna. Üldiselt soovivad inimesed vana ja tuntut ja meeldivat taaskogeda, taasavastada, taasmeenutada. Tulles vana toote nime all millegi uuega välja, valades Coca pudelisse petrooli, ei ole Coca otsija rahul. Ning eks sama lugu on ka üritustega, pidudega jne jne.

 

Uue ja tundmatu avastamine on teine teema.

Salli ja austa teisi

... ja nende teistsuguseid soove, maitseid ja mõtteid (kuni need sind ega kedagi kolmandat ei kahjusta/ohusta).

Kaubamaja ristmik Tartus

Kõnnin mina heade mõtete linnas piki Vabaduse puiesteed ja tahaks Turu tänavale, st Raekoja platsilt Statoili saada. Autoga sõites on see kaubamaja ristmik natukene eriskummaline, foore on kuidagi paljuvõitu ja muidu kaa selline harjumatu. Aga jalgsi! Minnes ristmikul (õigemini ristmiku läheduses, sealt kahe foori vahelt) üle Vabaduse puiestee jõe poole ilmneb, et üle Narva mnt jalgsi ei pääse. Selge, ots ringi ja uue kastkaubamaja poole tagasi, kuid, ka Riia tänavast ei saa jala üle, nii et tuleb Riia tn-t pidi üles minna, kuniks tuleb ülekäigurada, siis teiseltpoolt Riia mnt-d pidi alla tagasi tulla ja siis üle Turu tänava minna. Et siis... jalakäijana ei tundu see ristmik mitte kuigi headest mõtetest kantud olevat. Või on ristmiku ehitus veel pooleli?

Tallinnas on samuti Kaubamaja ja Viru keskuse ristmik veidi veider - inimesed suunatakse maa alla, aga vähemalt pääseb teiselepoole teed. Tartus näikse tulevat ristmiku ületamiseks kas takso tellida või siis ringi uhada. Väikestes linnades, ja eriti veel kesklinnas peaks aga minu arvates liikluskorralduse põhirõhk olema suunatud ju just jalakäijatele.

BMW-dega hädas

Olen igasuguste autodega sõitnud, kõik on nad omamoodi ja isemoodi, samas aga ikkagi sarnased. Ühed veidraimad on minu arvates aga uuemad BMW-d. St ma ei saa nendega hakkama, just nuppude ja kangide käsitsemisega.

Suunatule kang fikseerub vaid ühes, keskmises asendis, suuna välja”lükkamine“ vajab treenimist, et teiselepoole suund sisse ei läheks. Sama lugu on kojameestega, ja intervalli käivitamine võiks minu arvates teiste režiimide kõrval olla, mitte kangi otsal olevast eraldi nupust käia. Normaalne auto võiks käivituda ilma sidurile pressimata, saaks talvel ka kõrvalistmelt auto sooja panna, st käivitada. 1,6 liitrine mootor võiks tänapäeval keskmiselt ikka alla 9 liitri 100-le võtta. Sigarisüütajas võiks pinge olla ka seisva mootoriga (autolaadijaga telefoni laadimine on võimalik vaid mootorit käiates või süüdet sees hoides (armatuuris tuled põlevad, ventilaator puhub).

Signaali andes ei tohiks 400 000 kroonises autos istudes püksid jalas vibreerida, nagu ka ei tohiks pedaalid kojameeste taktis juhi jalgade all väriseda. Nii kallil autol võiks olla ka kiirustundlik roolivõimendi, st võiks sõrmega jaksata rooli keerata. Normaalsel autol võiks olla siiski varuratas olemas. Mõistlik oleks, kui tänapäevane auto teaks, mis asi on mp3. Tahavaatepeeglit alla keerav nupp võiks minu meelest ikka vanaviisi käia, mitte keeratav olla. Ka tagumised aknad võiks elektriliselt üles-alla liikuda. Autos võiks olla kasvõi 1 koht, kus saaks mobiili hoida (va tuhatoos), samuti võiks autos vähemalt 1 topsihoidja olla. Taolisi häirivaid “lisasid” on ühel pea uuel bemmil veel. Jah, ka teistel uutel autodel on analoogseid häirivusi, aga minu teada mitte ühelgil sellistes kogustes. Kunagi oli bemm ju kõva tegija, ilma irooniata. (ok, 1. seeria BMW ei saagi oma väiksuse tõttu teel püsida ja 1,6-ne mootor ei saagi jaksata kiirendada, aga et sellisel autol on selline hind...)

Ma ei kujuta hästi ette, kuidas saavad keerulistes menüüdes ja keeruliste juhthoobadega hakkama vanemad mehed?? Läänes on aga just küpsemas eas inimesed majandusikult paremal järjel ja potentsiaalsed kallite autode ostjad. Miks on BMW viimastel aastatel mingit oma loogikat ajama hakanud? 7.-l seerial nõuab isegi käigu sissesaamine teatavat harjutamist. Ma ei jaksa vist enam ajaga kaasas käia...

Naise positsioonidest

Kui tavaliselt ei saa ma feministidest ja feminismist rääkivaist juttudest mitte midagi aru, siis see artikkel eristub minu seniloetutest.

Kui subjekt mingil põhjusel ei suuda ühiskondlikus elus oma valikuvabadust kasutada või kui eesmärgid, mille poole ta püüdleb, jäävad kättesaamatuks, satub inimese eksistents, iseäranis selle eksistentsi põhjendatus ohtu. Oma valikuvabaduse kasutamata ja seega ka oma eesmärkide saavutamata jätmine tähendab, et me „ei õigusta oma eksistentsi positiivselt” .

Just selles näeb Beauvoir naiste peamist probleemi. Kuna Beauvoir ei pea naiste kodutöid ei ratsionaalseiks ega kreatiivseiks, siis on naine võimetu realiseerima end transtsendentse olendina, jäädes seotuks immanentsusega ning üksnes korrates oma tegevusi. „Kodused tööd, millele naine on pühendunud, sest ainult need sobivad emaduse kohustusega, vangistavad naise kordumise ja immanentsuse maailma. Samad toimingud korduvad päevast päeva ja kestavad peaaegu muutusteta sajandist sajandisse. Ja sellest ei sünni midagi uut”

Uku Masing: maailm avaneb inimesele niisugusena, nagu igaühe emakeel selle talle avab

Uku Masing: “maailm avaneb inimesele niisugusena, nagu igaühe emakeel selle talle avab”. Kisun Masingu lause veidi konekstist välja rakendan ülbelt järgmise mõtte ette: järelikult, kuna igaühe keeletunnetus, keelevõimekus, keeleoskus, keeletaju, sõnavara on erinev, on ka kõigi maailmad erinevad.

(Sirbi lugemiseks kulub umbes 3 tundi.)

Tõeomanikud

Küsimus on selles, kas igaüks on tõeomanik või mitte keegi pole tõeomanik.

Inimene vs Päike. Energeetikast

Olen kuulnud arvamust, et kliimasoojenemisse annab panuse ka lihtlabane kütuste põletamisel eralduv soojus. Akadeemik Enn Mellikov: Kuue minuti jooksul jõuab päikeselt maale energiahulk, mis ületab inimkonna poolt kogu tema olemasolu jooksul kunstlikult toodetud energia hulga.

Ehk siis, härrased ja prouased, kirjutagem endile arve lahti, palun hoomakem mastaape, süstematiseerigem suurusi, rääkigem asjast.

Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere kirjutavad Postimehes Maa kliimast

Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere kirjutavad Postimehes Maa kliimast. Suurepärane! Jah, Teaduste Akadeemia, enamus erialateadlasi ja teadusajakirju üritavad rohkem või vähem leebel moel väljendada kahtlusi EL CO2-poliitika suhtes, kuid, akadeemikud ja professorid, palun kirjutage taolisi teaduslikke artikleid iga nädal igasse ajalehte!!! See on praegu ainus võimalus rumalusele vastu seista!

 

Päev, mil CO2-hüsteeriast kirjutatakse Guinessi rekordite raamatus kui inimkonna kalleimast ja mõttetuimast hullusest, saabub loodetavasti võimalikult peagi.

 

Jah, olen veendunud, et inimtegevus (ja inimtekkeline 1..2% CO2-e) ei muuda planeet Maa kliimat.

 

Varem siin lehel:

Kasvuhoonegaasidest ehk kärast CO2 ümber

300 aasta pärast tagasivaade meie CO2 hüsteeriale

Veider olemisest

Manhattani deklaratsioon

Al Gore Ebamugava tõe 35 ebamugavat tõde

 

Veel 1 temaatiline leht: http://algorelied.com/

 

Kuidas uudistega rohkem kursis olla?

Lihtne, telli ajaleht. Ja kui see sul juba tellitud ja raha makstud on, küll see leht siis ka loetud saab. Vähemalt pooled artiklid, no hea küll, ütleme veerand artikleist.

Pretendeerigem jätkuvalt enamale. :-)

 

Liiga palju pabistamist

… näikse ümberringi olema. Ei tea kas kõiki praegusel eluetapil olulistena näivaid probleeme (nt kuidas ma välja näen, mis must arvatakse jne) ikka tasub suureks mõelda? Ja nende teemadega end vaevata ja piirata, muretseda ja neile pühenduda.

Elu on ju lühike ja kas seda ikka on vaja veel keerulisemaks elada?

 

 

 

Madonna kontsert

No see ei olnud nüüd päris see Madonna, keda mina vaatama läksin. Ehk siis, Madonna asemel oli keegi uusMadonna. Ja tegemist oli mingisuguse uue kontserdi konseptsiooniga, kus kõige keskmeks polnud muusika vaid ringituiskav poolpaljas proua.
Ei aga sellegipoolest, tore et nii edukas meelelahutusärinaine ja võimas lava nähtud sai. Madonna uusi plaate ma muidugi ostma ei hakka - pole minu stiil.

Ööülikool Folgil

Sel aastal käisin vaid ühel Folgi Ööülikooli salvestusel, ja seda meelega. Sest ilma konkreetse teemata, tugeva esinejata ja vestluse vedajata (J.J.) kipuvad arutelud Ööülikoolile mittekohasteks mokalaatadeks kujunema.

Aga eks ka mokalaatasid ole vahel vaja.

Varem Folkidest.

Miks ma peaks, miks ma ei võiks

Vahel võiks eneselt „miks ma peaks" asemel „miks ma ei võiks" küsida.

 

Kellelegi teenet osutada või vastu tulla võib vahel ka ju niisama, ilma otsest kasu saamata.

 

Põhimõtteline küsimus: kuhu poole keegi püssitoru suunab?

Räägitakse, et on eestimeelseid venelasi ja venemeelseid eestlasi. On mitte-eestlasi, kes ei ela siinses kultuuriruumis, on eestlasi, kes ei ela üldse kultuuriruumis. Igaühe enda valik. Minu arvates on aga taoliste arutelude, mõõtmiste, määratlemiste kõrval kõigeülene ja põhimõtteline küsimus: kui üle Eesti piiri veerevad mistahes vaenuliku riigi tankid, siis kuhu poole keegi püssitoru suunab. Minu arvates on ainumõeldav, et nt Vene tankide tulles on kõigi mitte-eestlaste kirbul needsamad Vene tankid. Mitte mina ega Sina.

 

Pardlinööki

a)     Laadijale ei ole märgitud väljundpinget ja pardlile sisendpinget. (st uut samasuguse pistikuga pardlit ostes ei tea, kas vana laadija sobib või mitte, tuleb testriga pinget mõõta)

b)     Laadijaga ühendatud pardel ei tööta (st kui poole töö pealt aku tühjaks saab, siis tuleb kas laadida ja oodata või žiletid välja otsida) (turvalisus? Tõenäoliselt on sisendiks 12 V, sellise pingega võib rahulikult koos vanni minna) (laadija võimsusest ei piisa pardli käitamiseks ja laadimiseks samaaegselt? Väga lihtne oleks töö ajaks laadimine katkestada või paari vati võrra võimsam laadija toota)

 

Aga muidu on elu väga ilus. :-)

 

Päikest võib võtta...

a) aplalt ja liialdades;
b) mõnuledes ja piiri pidades.

EPL: eestlastele sammas meeldib, muulastele mitte. (???)

Mõned kommentaarid eilse veidi nõutukstegevate järeldustega EPL-i uuringu kohta:

 

Kui juba nende plaatide ja neetide värk meenutab tolleaegset soomusrongi,siis tekib küsimus,miks see rong on vertikaalstardiga?

 

sama siin, ei ole kesik(lausa kesikute vastane) ja pole sovjet ka(ei teagi mis see tähendab) aga mulle ei meeldi see kole rist.proovin seda koledat risti naljaga võtta ja nimetan seda Ivan Orava hauasambaks(A.kivirähk on täielik geenius)niimoodi saavad ka minu taolised seda risti kuidagi moodi taluda.kuigi pooldaksin selle mahavõtmist, vähemalt võiks ta kesklinnast ära viia

algab see huumorinurk siin pihta. kohati tundub, et seda koletist oli vaja selleks, et hapukurgi-hooajal oleks ajalehel millestki kirjutada. see on ka teada, mismoodi neid nn uuringuid korraldatakse. see valgustuspost on koledam veel kui ükskõik milline ajutine reklaamtahvel tallinna linnas. ja sellest on kahju tõeliselt. ta pole isegi igast küljest visuaalselt esteetiline, rääkimata ebaõnnestunud projektist-teostusest jms. mingit kunagist sümbolit ei saa lihtsalt kuidagiviisi ruumiliseks muuta. selle juures peaksid kehtima hoopis teised proportsioonid, materjalid. ise teema on veel sisulise idee teostamine.

isklikult ei tunne küll ühtegi, kellele see õnnetu asjandus seal meeldiks...

aga ristisammas vajab vähemalt viies keeles manuaali, et kõik ikka õigesti aru saaksid, millega TÄPSELT on tegu ja millega mitte mingil juhul tegu ei ole. Kinnitatagu see manuaal palun nööripidi knopkaga mõnda paneelivahesse, nagu vanasti olid telefoniraamatud putkades.

 

meil on miskine kuri mõõgaga rist. Ristiusku me ei ole, Ristirüütlid me ei ole... seega, mida kuradit see rist samba otsas tähendab ? Mingisugust sõduritele pühendatud eesti-aljoshat. Kurb.

 

v6iks sellise seaduse teha, et sammas peab k6ikidele meeldima. kui ei meeldi, siis seda saab käsitleda kui riigivastasust, karistuseks kodakondsuse ära v6tmine (sünnipärastele eestlastele see sammas meeldib, nii et nemad ei pea midagi kartma).

Inimesed on mõistatuslikud

Mul oli väga kahju, et ma vist vaid ühele Von Krahli Akadeemia loengule eelmisel aastal jõudsin… kuid hetkel ETV-s jooksvat Noam Chomsky loengut on üsna lohutav vaadata – nt sellist asja ei soovinuks ma küll saalis kuulata/vaadata. Mis muidugi ei tähenda, selles loengus midagi kuulata polnuks ja et Von Krahli Akadeemia teiste loengute pealkirjade põhjal otsustades väga põnevaid teisi loenguid ei oleks olnud (va nt loba-huumor-veider-jutt kliimasoojenemisest).

 

Inimesed on mõistatuslikud. Mõni väga tark inimene, kes on terve elu mingisugusele teemale keskendunud, mõelnud, lugenud, uurinud, mõtestanud, kellele justkui ei tohiks oma palju palju kesisemate teadmiste ja sellest tulenevate nigelate järeldamisoskusega vastu vaielda… hiilgab kõigele vaatamata aegajalt jahmatava naiivsusega, suisa rumalusega, mida ilustavad absurdsed järeldused, põhjus-tagajärg segiajamised ja isegi salakaval demagoogia. Eelnev seisukoht tekitab esmalt muidugi kahtlusi enese terves mõistuses, kuid kahtlemast ja oma peaga mõtlemast ei tohiks me ju kunagi loobuda. Igatahes, ka tänaõhtust Chomskyt oli üpris keeruline kuulata, noh võtame näiteks väite „Eesti suurim viga oli eraldumine Venemaast…".

 

Tarkusesse peidetud rumalust võiks minu arvates ka alatuseks nimetada.

 

 

(ärgem taas- ja taastakerdugem mõistete tark ja rumal valguses mõistesse tolerantsus)

Mürareostuse tekitajad

Rikkis mootorratta (*) lärm ei meeldi:

a)     lastele;

b)     magavatele (väike) lastele (suisa hirmutab);

c)     emale, kes ei saa põnni õue/avatud aknaga tuppa magama panna;

d)     magavale inimesele;

e)     raadiot kuulavale inimesele;

f)       televiisorit vaatavale inimesele;

g)     teise inimesega vestlevale inimesele;

h)     jalutajaile;

i)        jooksjaile;

j)       päevitajaile;

k)      raamatut lugevale inimesele;

l)        niisama unistajaile;

m)    metsas matkajaile (vaikuse leidmiseks tuleb lärmiallikaist veel kaugemaid kohti otsida);

n)     loomadele ja arvatavasti ka lindudele ja tõenäoliselt isegi putukatele; :-)

ehk siis, mitte kellelegi. Peaaegu.

 

Rikkis mootorratta plärin ei häiri:

a)     vaegkuuljaid.

 

Rikkis mootorratta müra meeldib:

a)     pläriseva risuga ringisõitjale, kel on viisakusest ja inimühiskonna toimimisest üksjagu omapärane arusaam. Või siis on tegu madala enesehinnanguga tüübiga, kes enese kehtestamisel läbi müra ja teistele inimestele detsibellidega ebamugavusi põhjustades oma hingelistele vaevustele leevendust leiab. Või on tegemist veel millegi muuga, mulle arusaamatu ja tundmatu probleemiga.

 

(*) rikkis on selline mootorsõiduk, millel puudub silindreist väljunud heitgaaside pulseerivast liikumisest tingitud helilainete summutamissüsteem. Sellest sai aru juba Nikolaus Otto aastal 1876. Ja üks tavaline poisslaps (nt siinkirjutaja) jõuab taolisele järeldusele vast umbes 14 aastaselt, kui võrril pooleks päevaks summuti alt ära on keeranud.

 

Üks suurtest e-teenuste vaenlastest on e-teenuste pakkujad ise

Üks suurtest e-teenuste vaenlastest on e-teenuste pakkujad ise – luues poolikuid, mitte kuigi hästi toimivaid/arusaadavaid keskkondi võib kasutaja käega rehmata ja vandudes ikkagi kuhugi esindusse teenindaja hinnalist ajaressurssi kulutama minna. Kuigi probleemi lahendus või küsimuse vastus asub ettevõtte/organisatsiooni andmebaasides bittidena-baitidena kenasti reas, ei suudeta seda vajalikku infot vajalikus suunas liigutada ega muuta. Kõige suurem mure ehk autentimise mure on ju meil murtud, meil on ID-kaart ja M-ID. Jäänud on vaid veel suurem mure – huvipuudus.

Ehk siis, kui teed, tee korralikult.

 

Nõiad ja ravitsejad ERR-i kanaleil

Minu arvates oleks tore, kui ERR-i kanalite saatejuhid säilitaksid oma saadetes kriitilise meele nõidade, posijate jms mittetõsiseltvõetava suhtes. Mida harvem tänaseid vääratusi oleks, seda parem.

 

Avaldan siinkohal taas tunnustust skeptik.ee lehe tegijaile.

Telefonitsi üritatakse igasugu kola pähe määrida

Mulle tundub, et viimasel ajal on kõigil kangesti suur tahtmine minu rahakoti kallale minna – igasugused helistavad ja tahavad midagi pähe määrida.

 

Ükspäev helistas keegi tütarlaps ja küsis, kas ma tahan keskkonda säästa. Aimates küsija mittesüsteemset ja moondunud lähenemist antud teemale, vastasin „ei". Peale mõningast kogumist kuulsin mingisugustest duši- ja segistiotstest, mis säästavad 50 % vett. Ehk siis annavad mulle ajaühikus poole vähem vett. Noh jah. (*)

 

Siis tahtis keegi mulle telefonitsi tolmuimejat müüa. Ja keegi kolmas mingisugust pangapaketti vms. Täna hommikul tüütas dušiotsa neiu taas, seekord Annelit. :-)

 

Ei tea kas tõesti saab taolist kola telefoni teel kellelegi maha müüa??? Muidu nad ju ei helistaks.

 

 

(*) juhul kui me nt Tallinnas tarbiksime poole vähem vett, piirduks vee kokkuhoid vee pumpamiseks kuluva elektri ja sooja vee kütmiseks kulutatud energia kokkuhoiuga. Ülemistesse lõppematult sadava ja voolava magevee säästmisega ei päästaks me maakera mageveevarusid. (alles kirjutati ühest (nõudepesumasinaid tootva firma rahastatud) uuringust, mille kohaselt aitaksid nõudepesumasinad Euroopas hulga vett kokku hoida (targu jäeti mainimata masinate tootmiseks, transportimiseks, utiliseerimiseks kulutatavad ressurssid)) Pealegi, Tallinna veevõrk on niigi üledimensioneeritud, veetrassid on liiga jämedad, vesi seisab enne tarbijani jõudmist torudes liiga kaua.

 

Väike telefoni välkude võrdlus

Väike telefoni välkude võrdlus The Nokia Blogis.

 

Sonys Samsungi vidin (foto)

Umbes 10 aastat vanas Sony videomakis ilutseb Samsungi vidin.

Kui palju kaaluvad raamatud?

Rohkem kui nad võiks. Peale materialiseerunud vaimsuse ehk sõnade ja kirjavahemärkide näikse raamatuil veel mingisugune tundmatu massikomponent olema - arvatavasti on tegemist süütundega lugemata raamatute ees. Iseenesest suurepärane võimalus süütunnet kui sellist saunakaaluga kaaluda.

 

Arvudest, 15 m raamatuid kaalub 400 kg.

 

 

Ikka uskumatut jahu kirjutatakse. Tore, et Vällik aegajalt lolluse piire kaardistab

Ikka uskumatut jahu kirjutatakse. Tore, et Vällik aegajalt lolluse piire kaardistab.