Alates aprillist on EMT-l uued paketid

Alates aprillist on EMT-l uued paketid ja hinnakirjad. Muide, kõnealustustasu tõttu on odavamate minutihindade kõrval ka kallima minutihinnaga lühivalikul mõte – lühikesele „tule välja olen kohal" kõne puhul tuleb 1,75 EEK/min odavam kui 0,95 EEK + 0,8 EEK/min kõne. Ja veel, nt Mobiil-ID maksab nüüd 10 krooni kuus.

 

Sellest, kuidas mul lepingu ümbervormistamise ajal EMT iseteeninduses sessioonid mõnekümne sekundiga aeguma hakkasid ja sisse-välja siiberdades broneeritud numbrist ilma jäin, ei viitsi ma siin seekord kirjutada. Kui mingi teenus ei tööta, siis oleks parem, et teda üldse ei oleks.

 

NATO-vastasus Strasbourgis

Maailmas on mitu asja, millest ma aru ei saa. Viimase aja arusaamatuim üritus on mu arvates NATO-vastaste märatsemine Strasbourgis, õigemini see sõnum, mille nimel nad maju põletavad ja muidu mürglit teevad - nad protestivad NATO vastu põhjusel, et on sõja vastu!?!? Eee… mitte midagi ei saa aru.

 

NATO ei toimi? Aga tegelikult ikka toimib ju, viimased 60 aastat on iga päev toiminud, selle aja jooksul pole ühegi NATO riigi vahel sõjalist konflikti olnud.

 

"Räägivad" on tagasi!

Ohoo, „Räägivad" on tagasi! Ja seda juba pea 2 kuud.

 

"Räägivad" on Klassikaraadio diskussioonisaade, kus aktuaalsetel ja aegumatutel teemadel arutlevad kultuuriinimesed. 
Saadet "Räägivad" veavad saatejuhina Ignar Fjuk ning Ülle Madise või Kaarel Tarand.

 

Miks elektriarve nii suur on?

Selline küsimus tekkis, kui Eesti Energia kodulehel e-teeninduses aastate ja kuude tarbimise graafikuid vaatasin. Vastus on arvuti. Juhul kui 300 W tarbiv arvuti 24/7 tuba kütab, teeb see 30 päevaga üle 200 kWh-i. Kuigi elektri hinda on tänapäeval keeruline öelda - EE lehel leiab hinnakomponendid, kokku tuleb need ise liita - võiks keskmise lauaarvuti tarbimise maksumuseks kuus nii umbes 200..300..400 krooni arvestada.

Noh, kütteperioodil ei saa seda raiskamiseks nimetada, 100% tarbitavast energiast jääb tuba kütma (va netti saadetud bitid, st pinge ja vool mis = võimsus, mis ruuter üles laeb. Ning energia, mida WIFIruuter elektromagnetlainetena korterist/majast välja tambib. Teisalt, kodus tirime tavaliselt alla rohkem datat kui üles laeme, seega, (soojus)energia bilanss on siiski positiivne). (Jah, viimane osa jutust kisub millivattide tagaajamiseks)

 

Jutu kokkuvõte, suvel oleks arukas arvuti ööseks siiski välja lülitada.

 

Skeptik: Lapsed ja nn alternatiivmeditsiin ei sobi kokku

Skeptik kirjutab ühest väga olulisest teemast: Lapsed ja nn alternatiivmeditsiin ei sobi kokku.

 

Läheme muuseumisse

Üks toremõte, viimase, muuseumidele pühendatud Akadeemia ja Muuseumiaasta 2009 valguses: võtta ette Eesti Muuseumide Infokeskus ja teha oma külastusplaan, graafik ja hakata neid järjest läbi käima. Aastas on 54 nädalavahetust.

Tallinnas asuvate muuseumide nimekiri.

Naine on "Seesama jõgi"-st paar fraasi kirja pannud

Naine on „Seesama jõgi"-st paar fraasi kirja pannud.

Kaplinski raamatutest siin varem.

 

Hea luuletus oli täna ETV-s

Hea luuletus oli täna ETV-s. :-)

 

http://www.cars-cat.com

Autode tehnilised andmed: http://www.cars-cat.com/

 

MSN sunnib versioone uuendama

MSN-ga on mingi jama. Aegajalt lastakse uus versioon välja ja SUNNIATKSE siis see uuem, suurem, keerulisem, mitteharjumuspärane versioon ka omale arvutisse installima. 8.0 ka enam ei sobi ja ei lasta sisse logida. Miks?

Seni kuni vana, XP-s olev Windows Messenger 4.7 töötab, saab siis seda kasutada. Ja üldse, milleks meile MSN, kasutame parem Skype-i, sellega saab ka konverentskõnesid teha.

 

Täna õhtul kell pool 9 tuleks pesu pesta

Mida ühtlasemalt me elektrit tarbime, seda puhtamalt see elekter meile kätte tuleb. Nagu ka autoga sõites on ühtlane sõit ökonoomseim – et tänane OÜ Põhivõrgu ennustatud ja Narva jaamadest tellitud elektritarbimise koormusgraafik tegelikkusest kuigi palju ei erineks, siis täna õhtul pool tundi enne AK-d on õige aeg pesumasinad käima panna ja küllatulnud sõpradele teed keeta. Et rumalasti välja kukkuvat energiaaktsiooni halbu mõjusid kompenseerida.

 

Nii, teeme edaspidi kõik nii, et osad elektritarbimised lükkame öisele ajale. Vot sellest tuleks rohkem rääkida, ma ei ole küll näinud arvutusi, et kui palju me sirge koormusgraafiku puhul elektri kadudelt ja keskkonnalt kokku hoiaks, aga kindlasti kordades ja kordades rohkem, kui kõigilt muudelt elektrisäästu programmidelt-kampaaniatelt kokku.

 

Energiasüsteemist. Earthhour

Energiasüsteemi tarbijapoolne osa on raske koorem, kõiki mootoreid (tööstuses, liftis, trollis, veevärgi pumpades jne), küttekehi, lampe tuleb toita. Kogu see jõud ja energia tuleb rakendada elektrit tootva generaatori võllile. St trammi mootor on elektrijaama generaatoriga 1:1-le ühendatud. Nagu ka kõik teised tarbijad. Nt Tallinna linna kõik 400 MW ja Viljandi 20 MW. (talvel on päevasel ajal Eesti koormus ca 1500 MW, st iga inimese kohta 1 kW). Meie põhilised tootvad üksused seal Narvas on 200 MW-sed, st 8-st generaatorist Eestile piisab. (ärme siin n-1 reservidest räägi)

 

Nüüd väike metafoor. Generaator = hobune, tarbija = koorem. Et me soovime stepslist 50 Hz-se sagedusega voolu saada - kõik me mootorid peavad kas 3000, 1500, 750 jne pööret minutis käima, siis peab hoburakendi samm täpselt õiges taktis käima, ja seda kõigil 8-l hobusel. Ka hommikusel tipptunnil st mäkke ronides. Kui ühel hobustel samm sassi läheks (generaator sünkroonsuse kaotaks, kaotaks sageduse 3000 p/min), siis rakmed katkeks, ta tuleb viivitamatult rakendist lahti ühendada, muidu läheb kõigil samm sassi. Mis aga juhtuks, kui ootamatult koorem lahti ühendataks? Hobused lendaks uppi, sammud läheks segi, nad jookseks üksteisele otsa – vot sellise olukorra põhjustavad need rumalad inimesed, kes õhutavad ja lülitavad suurte gruppidena mingil ajahetkel oma elektritarbijad välja. Esimene kriitiline punkt on see, kui koorem kaob, kõik generaatorid pääsevad ettenägematult lühikese aja jooksul osast koormusest ja generaatorit ringiajavat jõudu tuleb ärakukkunud koormuse võrra kiiresti vähendada. Teine kriitiline punkt on tarbijate kiire tagasitulek (elektritarbijad vahepeal tegemata tööd tagasi hakkavad tegema), lühikese aja jooksul lisandub hobustele väga ebamugav koormus. Generaatoreid ringiajavat jõudu tuleb sageduse säilitamise huvides kiiresti suurendada. Ja seda kõigil generaatoreil võrdselt, et ei kaotataks sünkroonsust, et generaatorid omavahel nö „konflikti ei läheks", nad üksteist ei sangutaks vaid ikka üksmeelselt koormat veaks.

 

Ehk siis, taolised kampaaniakorras väljalülitamised on rumalad ja elektrijaamades keskkonnasäästu mitteandvad ettevõtmised. (Et tarbijad tunni pärast rõõmsatena tagasi tulevad, tuleb elektrijaamas selleks valmis olla, kateldes auru reservis hoida. Sadu ja tuhandeid tonne kaaluvates kateldes ei saa kahjuks tunniks tuld ära kustutada ja siis jälle lõke sisse teha).

Internet on peegel

Eks see ole ikka nii, et inimene näeb teistes ennast – no nt, kes pole oma kõverate hammastega rahul, pöörab enam tähelepanu teiste hammastele, ja nähes kellelgi veel kõveramaid hambaid, võtab nõuks neid kritiseerida või rõõmustada, et ta ise sirghammas on. Ja nii on kindlasti iga valdkonnaga. Ehk siis, kes näeb interneti kõveraid hambaid, st näeb internetti koleda ja jubedana, näeb ekraanilt ehk enese huvide, ihade, hirmude, salasoovide peegeldust? Nett pakub just seda, mida me sinna otsima läheme. Näeme seda värvides, millisena näha soovime, läbi omaeneste roosade või mustade prillide.

Rabistan kiitma raamatut "Ateistlik Universum"

Ma pole küll raamatut „Ateistlik Universum" lugenud, kuid tutvustuse ja Skeptiku jutu põhjal rabistan raamatut kiitma, mõistuseprožektorit põhustes raamatupoodides just sellistele raamatutele keerama.

Jah, me kõik usume millessegi, tean mitut väga suurepärast ja meeldivat inimest, kes usuvad jumalat. Ja neid ei saa inimesena selle eest mitte mingil juhul kuidagigi indekseerida-kategoriseerida, neisse koefitsiendiga suhtuda. See on nende meetod usumiinimumi, elulünkade täitmiseks

Kuid, tõsi, mina nt olen veendunud, et nüüdsel ajal on jumal valemites sulgude ette toodav ja taandatav. SI-ühikutes jumalat pole. Ei sekundis, ampris, meetris ega kilogrammis. Ja ka mitte grammises, niidi otsas ja pendlimehe käes ripnevas raskuses. Ega „nõia" peas olevate neuronite voltides. Elu on suurem kui valemid? Kuidas võtta, sõltub valemitest.

Jätame siinkohal need valemid ja elu seekord defineerimata.

 

Audi sillapulgad ehk 65 aastat ja 17 päeva

Audi sillapulgad ehk 65 aastat ja 17 päeva

Kontrollimata andmetel toodab Audile sillajuppe Lemförder. Audi logoga A4-A6-A8-Passati-Superbi esimene vasak ülemine tagumine õõts (8E0407509A) maksab esimeses poes ca 1200 krooni. Teises poes ja Lemförderi logoga pulk natuke üle 800 krooni. (ju sisaldub esimeses 400 krooni eest rohkem garantiid). Ja veel, kolmandas poes 1400 krooni, ja ka neljandas 1400 krooni.

Sillateema on väga päevakohane teema, kuigi Tallinna pommitamisest on möödas 65 aastat ja 17 päeva.

 

Pole see ID-kaardi rakendus nii kehv ühti

Leht kirjutab ja kommenteerijad kiidavad takka, et ID-kaart ei kipu arvutiga ühilduma. Noh jah, mul on vist vedanud ja jamasid pole olnud, muidu poleks ma ka ID-kaardi fänn. Või, õigemini, mis fänn ma enam olen, koduse ID-kaardilugejagi laiali jaganud – parim ja mugavaim lahendus on ID-kaart koos nuppudega ja ilma juhtmeta – ehk siis Mobiil-ID.

 

ID-ndusest siin varem. Ja jonnist ID-kaardi vastu.

 

 

http://eesti.wordpress.com/ - tasub silm peal hoida

http://eesti.wordpress.com/ - tasub silm peal hoida.

 

Lendav kukkel

http://www.terrafugia.com/ - lendav autu (veidi ülevalt-alla „u"-ga). Fotod.

 

Cromatic tuner

Cromatic tuner, Symbianile kirjutatud programmike. Mõeldud küll pillimeestele, aga ka muude heliallikate (nt pöörlevate masinate) helisageduse teadmisest võib vahel ühtteist järeldada.

 

Kasutatud autode hinnad langevad

Keegi võiks kasutatud autode hindade languse graafikut tegema hakata. Kuu-paari-kolme pärast näeksime arvatavasti mõnusat kukkumist.

 

Nädalavahetus ei vaja draiverit. Ega alkoholi

Nädalavahetus ei vaja draiverit. Ega alkoholi.

 

Mobiilid ja tervis (lingid)

Peaks veidi tutvuma: mobiilide, WIFI jne mõju tervisele, BioInitiative Report:
A Rationale for a Biologically-based Public Exposure Standard
for Electromagnetic Fields (ELF and RF) (.pdf)

Symbian Freak.

 

Ma ei ole veendunud, et Pealtnägija peaks lollusi vahendama

Ma ei ole veendunud, et ERR ehk Pealtnägija peaks lollusi vahendama. Pean silmas Nibiru teemat.

Saates osalenud Puura oma lehel.

 

Vastus küsimusele

Tallinna pommitati viimati 9.03.1944 õhtul ja ööl vastu 10. märtsi. Selline on vastus minu autoroolis tekkinud küsimusele.

 

Raukas räägib tuumajaamast. Mis saab aga siis, kui riigi koormus alla tuumajaama võimsuse on?

Raukas räägib tuumaenergeetikast. Jah, ega meil pikemas perspektiivis vist tuumajaamast pääsu pole, aga… millega tuumajaama baaskoormuse kõrval tipukoormusi katta? Põlevkivijaamade jaoks on võimsuse reguleerimine niigi juba praegu ebamugav, st ebaökonoomne. Pannes Eestis nt 1000 MW-ne tuumajaam püsti, siis mis saab suvisel ööl, kui Eesti koormus 700 MW on? Sel juhul tuleks tuumajaama reguleerima hakata (väga paha ja elektrijaama hinda arvestades tõstab oluliselt kWh hinda)? Lisaks tuleks põlevkivijaamad igal suveõhtul seisma panna ja ikkagi osa tuumavõimsusest üritada välja müüa? Öösel on niigi kõik elektrijaamad (va veehoidlaga hüdro) ülejäävate võimsustega hädas – sellest ka odav öine energia hind. Ning põlevkivikatla igaõhtune väljalülitamine ei olegi tehniliselt võimalik, st tuld ja auru rõhku tuleks öö läbi katlas hoida = kütusekulu ilma toodanguta.

 

Ehk siis, minu arvates võiks Eestis olla maksimaalselt nt 400 MW tuumavõimsust, 200 MW tuule- ja ülejäänud 1000…1200 MW põlevkivijaamasid. (Eesti elektrimajanduse arengukava 2008 – 2018 lk 21) CO2 maksud? Mnjah, olen jätkuvalt veendunud, et CO2-hullusel ei ole teaduslikku põhjendust ja tegemist on EL-i tupikusse viiva projektiga. Teisalt, CO2-maks jääks kõik Eestisse, st tõstame siis vastavalt elektri hinda ja toetagem halvemasse konkurentsi positsiooni sattunud tööstust ümber klaasseina nurga.

 

(olgu lisatud, et tuulikute kõrval on sama võimsuse jagu kiireltkäivitatavaid „odav ehitada – kallis toota" gaasiturbiine. Kuid ei ole mõeldav, et maagaasiga olulise osa riigi elektritoodangust toodetaks, need kõlbavad ikka vaid hädajuhtudeks, kas kaob ootamatult tuul või langeb rivist välja mõni suur üksus (nt 1 plokk Narvas või oluline 330 kV liin))

 

Adamson-Eric ad astra ja Sigma Tau-C570

Varem ma siin kirjutasin ka teatrijuttu, nähtud etendustest mida soovitada julgeks. Hoolimata kartusest, et see hooplemisena võiks näida, soovitan väga kahte hiljutinähtud tükki:

Uus Vana Teatri Adamson-Eric ad astra ja Draamateatri Sigma Tau-C570. Esimese ajal tekkis paaril korral tunne, nagu oleks loengul, tahtnuks isegi kätt tõsta ja küsida, et mis aastal see nüüd oligi? :-) Gustav Naani etendus on aga mõnus filosoofiline tükk, (tehnilise haridusega inimesele) huvitav raudne loogika, millega paralleelselt veetud ideoloogia on ehitatud savijalgadele, tõsiteaduslik reaalteadus on põimitud demagoogiaga, nõukoguliku absurdiga. Ehk siis, tükk portreteerib Naani, kui tarka meest, kes ei saanud nii loll olla, kui ta seda oma tegevusega nõuka ajal näidata tahtis – ehk siis libekeelsest lollust esindavast filosoof-füüsikust akadeemikust.

 

Taarat kergelt loputades poleks taaraautomaadi ees hingematvat haisu

Taarat kergelt loputades poleks taaraautomaadi ees hingematvat haisu.

Keelekasutus peegeldab mõttemaailma

Keelekasutus peegeldab mõttemaailma. Sõnavara domineerivaid mõttekategooriaid. Keegi on veel öelnud, et kui ei osata mõeldut öelda või kirja panna, polnud mõeldu mõtlemist väärt. St, ju pole väljendusvõimekuseta ka mõtteid?

 

Ehk siis, ma väga soovin, et meie väikene rahvakild kes ainsana siin maailmas eesti keelt elus hoiab, jälgiks oma keelekasutust, kasutaks keelt kui mõtteinstrumenti sihipäraselt ja suure hoolikusega, arendaks keelt (= mõtlemist), iga päev, igas olukorras. Sest, peale selle, nagu ütles Ilves aasta tagasi, on Eesti riik olemas vaid eesti keeles, oleme me ka ise, eestlased, olemas vaid eesti keeles. (jah, ma arvan, usun, et keerulisemaid mõtteid on võimalik mõelda vaid emakeeles, ka aastakümneid välismaal teises keelekeskkonnas elades).

 

Lihtlauselisem elu oleks tagasi vajumine.

 

Ilumeele aistinguist

Ilumeele olemasolu on üks erisus, mis meid loomadest eristab. Kõik me püüdleme ilu poole, ihaldame ilu, naudime ilu. Inimest ümbritsev ilu pidavat isegi eluiga pikendama, ju läbi rahustava rahulolu. Ja sellepärast on ilu väga oluline teema.

Tallinn on ilus linn, siin elab nii sisemiselt kui väliselt ilusaid inimesi, on ilusat rohelust, on ilus meri, on ilusaid maju, üritusi ja palju muud… kuid kogu seda mõnusõndsat ilurahulolu mürgitavad Tallinna tänavad. Esiteks, läbi linna looklevad mudarajad, st tänavad, ja teiseks, need mudarajad on kohutavalt jõmplised. Autoga/bussiga/trolliga aukudes hüpeldes valame mudarajaäärsed inimesed, kõnniteed ja majad mudaga üle, tänavatunnusteta tänaval laguneb riigi autopark ja pikeneb oluliselt pidurdusteekond, suureneb kütusekulu ja juhtide aukudele keskendumise tõttu liiklusohtlikkus.

Hommikune lumevalge ilu ja lapselik rõõm katkeb suurele tänavale ehk mudaväljale keerates. Valge muinasjutuline loodus saab sopaga üle valatud. Kurvaks teeb. Kadestan neid, kes kusagil kaugel maal elavad ja kuhu soola ei külvata.

 

(ei tea miks soomlased saavad soolamata lumistel teedel liigeldud?)

 

Aga õnneks on tänavatest eemal ilu kuhjaga! :-)

 

Toshiba Satellite 1410-313

Pärast Toshiba Satellite 1410-313-le XP taasinstallimist on ekraani paremas servas paarisentimeetrine must riba? Ahaa, oled netist paar tundi sobivat draiverit otsinud ja lõpuks siia lehele sattunud? Ehee, jah, lootusetu, pigem otsi arvutiga kaasasolnud CD-d üles. Saab rutem resolutsioonid korda. Jah, Toshiba kodukas sellist vana mudelit ei mäleta ja nVidia koduleht pakub meeleheitlikult uusi ja udupeenvilkuvaid draivereid.

 

Peaks "anda rendile" silte tootma hakkama

„Mul ei ole säästukaarti", aukline tee (152) ja muude märkide ja sümboolika kõrval oleks praegu paras aeg paarist hektarist plekist toota silte „anda rendile", „üürida pinnad", „müüa", „anda ära", „kingin ära", „maksan peale" jne. Nõudlust peaks olema.

 

Üks haakuvatest sissekannetest 2 aastat tagasi.

8 mapta

Paljud probleemid on mööduvad

Rabedus, käredus, nurgelikkus, maksimalism, mustvalgelisus ja teised noorusest tingitud probleemid on mööduvad. Tavaliselt.

DVB-H

TV väljundiga ja DVB-H toega telefoni pilti kannatab vabalt televiisorist vaadata. Hea alternatiiv, kui kodune TV-operaator teenust pakkuda ei suuda.

 

Lihtlauseline elu

Usutavasti tunnevad meist paljud, kuidas mandumus vaikselt peale surub, kuidas soovinuks vastu vaielda Urmas Vadile, kes paar nädalat tagasi Vabariigi kodanikes kurtis, kuidas üha enam kohtab keeleäbarikke (=mõtteäbarikke), kes ei suuda end väljendada, kellede sajasõnaline leksika ei võimalda kombineerida vähegi keerukamat mõtet… seda vähesest lugemusest ja viitsimatusest keerukamaid mõtteid mõelda, kui seda on igapäevaolme, kommertskanalite telesaated ja klatš.

 

Eelneva taustal on seda kirgastavam viibida seltskonnas, kus saab rääkida Maailmaasjadest, vaielda, järeldada, edasi liikuda, ja seda vastastikuse austamise õhkkonnas, õhustikus, kus keegi toore ebaviisakusega ja oma tõdedega üle sõites ei kompa oma üleolekut piire, ei kaardista seltskonnas enese arvamusvõimu piire, ja seda läbi, ütleme otse, vastuvaidlematu rumaluse.

 

 

Eiei, iga koosviibimise muutumine mõttevägitegudeks oleks mõeldamatu, no kes see jaksab, ja tühijutt tahab samuti rääkimist. Ning punnitavaid isehakanud filosoofe ja targutajaid on samuti vähekirgastav kuulata.

 

Ühesõnaga, laus-tühi-mula kurvastab ja ängistab.

Kus on Tallinna kõige kehvem toit?

Ma arvan, et TTÜ-s söõjad teavad vastust.

Kui me kriitilised ei ole, ei muutu miski paremaks. Ükskõiksuses tüürime "pole minu asi, mind ei huvita" tupikteele.

Ei viitsi ülesõnastatud teksti ja sõlmlauseid lugeda

Miks siin viimasel ajal nii vaikne on? Lähtun endast, ma ise ei viitsi praegu ülesõnastatud teksti ja sõlmlauseid lugeda.

 

Klassikaraadio kuulajaküsitlus

Klassikaraadio kuulajaküsitlus.

 

Liis Lass

Eesti meediamaastikul on nurgake, kus Liis Lassist ei räägita, kitsama silmaringi puhul seda nime seega tõepoolest ei kohta. Ja mis neist kergmeelelahutuse elu tipptundi otsivatest meediaohvritest igal pool rääkidagi. Seega, väga valgustav oli araterli aastatagune sissekanne Liis Lassist, et ega laulja või modell ei peagi ju loll olema, tore. Küll aga sain sellenädalasest Pealtnägijast teada, et olen ise lollakas. Valgustav teadmine seegi. Eks ole teisigi suuri mõtlejaid, kes on arvanud, et inimkonna õnn saabub hetkel, mil kõigi raha teenib ise raha ja tööd ei pea keegi tegema – nisu, elektrit ja riideid saavad kõik lõputult osta, ja arstid ja õpetajad saavad ka lõpuks palju raha ja õnnelikuks. Võimas. Et muudkui aga ostame ja müüme väärtpaberite ja muude sellelaadsete tehingute kujul ootusi ja lootusi ja elu aina õitseb. Tore. :-)

 

Hakkasin nüüd üht sügisel loetud samateemalist väga põnevat artiklit otsima, millele eelnev jutt olnuks heaks sissejuhatuseks, aga… ei leia enam, pagan küll! (olulisest TULEB teha copy-paste või vähemalt autori nimi kuhugi üles kirjutada)

 

Naine samast.

 

Domeeniärimees

Kas see, kui keegi ühe kultuuriasutuse domeeni enesele registreerib ja siis seda müüa üritab, on ärimees? Minu arvates mitte.

 

Ma soovitaks sellise meeleheitlikku lükke teinud hädalisele sotsiaalabi taotlemist.

Supiköök on ka nädalavahetusel lahti.

 

Suguharu vihmametsast, õua-õuast, vol 100

Mis oleks, kui me, siinse lehe lugejad, elaksime nüüd ja praegu kusagil Brasiilia vihmametsas, ja ei oleks inimtsivilisatsiooniga kunagi kokku puutunud. Me ei teaks, et kusagil elab veel inimesi, et on olemas selline asi nagu kirjaoskus ja elekter. Teeksime lõket, kütiksime loomi ja kasvataks lapsi. Arvatavasti oleks meie viimase aja jumalateks kummalised taevasse jutti jätvad olendid. Muidugi, elu oleks tõenäoliselt sama ilus kui siinses maailmas, kus on arvutid, raadiolained, kogu infrastruktuur ja muu kogu kama ja teadmine, mida hommiku- ja õhtumaa loonud on.

 

Umbes sellist võrdlust võib kasutada piltlikustades meie tänapäevaseid teaduslikke saavutusi. Jah, me võime olla nagu see suguharu seal metsas, oskamata fikseerida ja kinni püüda meid kõiki läbivaid raadiolaineid, oskamata otsida midagi, mis meie praegusest maailmast väljapoole jääb. AGA, selline võimalus ei peaks tähendama, et me haaraks kinni igast taolisest maailmakirjeldusest. Visates õhku teooria, et telepaatia toimib, on olemas toimiv „miski", „mingisugune väli", „energia", „aura", „needus" vms, ei tohiks meid eelnev mõttekäik, pelgalt püüust osa saada millestki suurest ja hoomamatust, taolisi teooriaid nende ilus uskuma panna. Teooriad vajavad kontrollimist, korratavust, metoodilist lähenemist, süstematiseerimist. Kogu eelnev Teadmine on vale ja sellele ei saagi tõeliselt uut ja õiget teadmist ehitada? Võimalik, eks hoiame silmad lahti, sageli ilmneb midagi, mis seniarvatut kummutab või kohendab. Alles ei teadnud me midagi footonist ega geenist. Aga uskumaks, et geene pole olemas või UFO-d lendavad siia valguse kiirusest suurema kiirusega, ei piisa niisama kinnitamisest, et geenide asemel on saatus ja UFOdel on nii vägev tehnoloogia, et meie saagi seda mõista.

 

Ehk siis, uue ja põneva teooria uskumiseks, teadaoleva hülgamiseks tuleb seda uut hoolega kontrollida.

 

Aususest

 

Viimases Mnemoturniiris kõlas küsimus, miks jäid umbes 100 aastat tagasi ühe sakslastest delegatsiooni liikmed ühele kongressile hiljaks? Vastus: delegatsiooni liikmed jäid rongist maha kuna nad ei leidnud perroonilt piletikontrolli kellele piletit saanuks näidata.

 

Oh aegu, oh kombeid. Vaadates tänapäeva, kostub kõrvu ütelus „oskab elada"? Kellegi tagant tõmbamine, teades et vahele ei jääda, rahulik suhtumine varastamisse, „kasutamisse", „laenamisse" ei kipu kuidagigi haakuma tolle vana ajaga. Mis siis veel 100 aasta pärast saab?

Varem.

Vällik jamaloogiast

Vällik jamaloogiast. Selliseid kirjutisi võiks iga nädal paar tükki ilmuda.

Aga paljusid kommentaare on käed-vajuvad-rüppe/nukker lugeda.

 

Me kõik võime mistahes teooriaid välja mõelda ja siis kärada, et teadus on loll ja ei oska meie teooriast aru saada. Ja need kes meie suurepärast teooriat ei usu ja seda kuidagigi kangutada söandavad, on lollid, teaduse pimedusega löödud. See, et meie teooria ei ole tõestav, teoreetiliselt põhjendatav, toime pole selgitatav, katsed pole korratavad, ei saa ju ometigi viidata selle, et teooria vale võiks olla! Ja loomulikult tuleks suurepäraseid teooriaid levitada, raamatuid kirjutada, jüngreid koguda ja mis kõik veel! Või mis?

 

Muidugi, kõige lihtsam on jääda ükskõikseks ja mitte taolise teemaga tegemist teha… mis viib selleni, et umbluu hakkab meie kõigi elu mõjutama. (Kärbeste jumal tuleb siinkohal meelde)

 

TTÜ ÕIS

Ma tean vähemalt ühte inimest, kes oleks õnnelik, kui TTÜ õppeinfosüsteem ÕIS süüdataks mitmest otsast ja tehtaks selle asemele midagi kasutajasõbralikumat/arusaadavamat/toimivamat.

Muide, Eestis on olemas selline asi nagu M-ID.

Rumalus peab taanduma, Rootsi taasarendab tuumajaamu

Tänapäevases aegajalt mõneti veidras maailmas, kus suuri asju otsustavad võhikud-populistid ja eriala spetsialistid on ehk liiga kergekäeliselt ja liialt vähe lärmi tehes kõrvale tõmbunud, on toredaks mõistus-võitis uudiseks Rootsi kunagine absoluutselt arulage otsus tuumajaamade sulgemise kohta üle vaadatud – Rootsi tühistab keelu tuumajaamu arendada ja hakkab vanu reaktoreid uute vastu vahetama.

 

Milline tõde on õige tõde? Millist rumalust tuleks taunida?

Skeptik kirjutab, et Sir Attenborough saab mingilt seltskonnalt ähvarduskirju. Maru värk ikka küll.

 

Et ma alles ka ise siin avaldasin arvamust, et on „tõdesid", millede levikut tuleks taunida, siis, veelkord, seisukoht „igal on oma tõde" ja „las igaüks usub mida ise tahab", võib meid rappa tüürida, rumalus võib liialt prevaleerivaks muutuda. Rumalus, see on teadmatus, teadusliku meetodi seisukohalt. Rumaluse mahategemises on vägivalduse alge, soov et teadmised domineeriksid mitteteadmise üle? Jah, on, nii lapse kui põllu harimine on teatud mõtted sunniviisiline, lapsevanema sund on see, mis noore inimese intellektuaalsetele radadele lükkab. Et milline tõde see õige tõde siis ikkagi on? Tõde on see, et naela ei tohi seinakontakti pista, pistja võib uskuda või loota mida tahes, surma saab ikka. Nagu ka rongi ette astudes. Samamoodi on kõigi reaalteadustega, kõigi tõsiteaduslike faktidega, nii evolutsiooniteooriaga, silla projekteerimisega kui ka sellega, et lennuki kõrval ei ole mõtet jumala meeleheaks kitse veristada vaid lennukile tuleks nõuetekohane tehniline hooldus teha. Me ei tohiks oma elude ja tervise huvides lubada, et energiasambad ja vaimud jne ebatõesed mittetoimivad mehhanismid meie reaalsesse ellu satuksid. Ning me ei tohi vastutust oma tegude eest kellegi suure ja vägeva kaela veeretada, me ei tohiks loota millelegi olematule ja jätta seetõttu tegemata asju, mis võiks meid ja meie lähedasi säästa (nt lapsi vaktsineerida).

 

Ühesõnaga, tuleks vedada piir, kustmaalt ei tohiks rumalusi aktsepteerida, nt pendli- ja muude võlumeeste tegevust seadusega piirata. Tahan tõe monopoli välja kuulutada? Aga tõel ongi ju monopol. Kes ütleb, mis on tõde? Teadus, teaduslik meetod.

Toomas Edurist saab Estonia balleti kunstiline juht

Laupäeva õhtul, peale Uinuvat kaunitari, pool tundi Age Oksa ja Toomas Eduriga kohvilaua taga oli mul kogu aeg kange ja muresegune tahtmine nende tulevikuplaanide kohta pärida, kuid see tundus kuidagi nii… ajakirjanduslik-labane uudishimu olevat. Lisaks, neil olnuks arvatavasti ebameeldiv vastata, et lähevad Londonisse tagasi, eriti selles valguses, et ju nad pole väga õnnelikud, et on saanud Eestis nii vähe esineda… seda toredam on tänane suurepärane uudis, et Edurist saab Estonia balleti kunstiline juht. Jah, Eesti balleti pärast ei pea vist enam nii palju muretsema.

 

Üks alapõhjus, miks ma sellest siin räägin, on meeldiv üllatus, et taolised maailmaklassi staarid väga meeldivad inimesed on. Pahatihti on sellised tegelased ju veidrikud, vähearukad, vms imelikku.

Telefonijaam (foto)

Pildistatud, nagu viimasel ajal ikka, telefoniga.

Pierre hommik (foto)

Leidsin telefonist pildi.

Naine kirjutab ühest õua-õua loengust

Naine kirjutab ühest õua-õua loengust.

 

Ma arvan, et taoliste umbluuteemade tolereerimistega võime liiale minna – popp on rääkida, et tõde on suhteline, las igaüks usub mida tahab, aga on rumalusi, millede levitamist tuleks mu arvates taunida.

 

Kes ütleb, mis on rumalus? Teaduslik meetod.

 

Ajast. Süsteemsusest

Mõiste aeg, oskus aega tajuda eristab meist loomadest - inimeseksolemine tugineb ajaühikuist arusaamisele. Aga nagu kõigi suurte asjadega, on ka pikki ajaperioode väga rakse ette kujutada. Nt 100 000 000 st sada miljonit aastat ei ole ette kujutatav, ei ole metafoorne. Ja sellest tuleb aegajalt igasuguseid jamasid, inimesed ei suuda suuri süsteeme hoomata, ei suuda mõistmiseks sobilikku mõõtkava leida. Üheks suureks süsteemiks, mille mõistmiseks võiksime kõik veel rohkem pingutada, mõistmise mehhanismi muuta, oleks minu arvates energeetika, suurenergeetika. Ja siis veel nt kliimaprotsessid. Nendele kahele valdkonnale ei saa läheneda lähtudes endast, ei saa väikeseid arusaadavaid tükke, aja ja muid ühikuid liita - üldise mõistmiseks ei saa lähtuda üksikust, induktsioon ei päde. Ehk siis, rääkides kliimast ei saa lähtuda enda kogetust ega viimasest 100-st aastast. Rääkides energeetikast ei saa lähtuda mingi ühe konkreetse linnakese/tarbija elektrisüsteemist.

 

Ja üldse, süsteemsus tuleb alati ja kõiges kasuks. Alates hambapesust ja taldrikult söömisest kuni… kõigeni, kuni mõtlemiseni.

Kui suur on hõõglambi kasutegur?

Praegusel ajal ja köetavates ruumides on hõõglambi kasutegur 100%. Ja meil on siinkandis pime just külmal ajal.

Ikka säästulampidest. Ja Baumer soovitas kiiresti kooli tagasi minna

Täna hommikul soovitas Aare Baumer osadel inimestel, sh minul kooli tagasi minna – väga tore soovitus, õige, elukestev õpe ei tohiks vaid tüütav sõnakõlks olla. Küll aga ei saa soovitajaga selles osas nõus olla, et just hõõglampidest kui toa kütjatest rääkijad peaks kiiremas korras kooli minema – ehk siis, tänahommikuses Vikerraadio intervjuus Aare Baumeriga esines viimase jutus kahetsusväärselt rohkesti ebatäpsusi. Ehk siis veelkord, toasooja hoidmiseks tuleb hoonesse x välistemperatuuri y puhul pumbata z ühikut energiat. Ja veelkord, ei ole mitte mingisugust vahet, milliste elektritarbijate poolt see energia hoones tarbitakse, lõppkokkuvõttes muundub kõik toasoojaks. Nii kõik need 18 W mida säästulamp tarbib kui ka 100 W, mida hõõglamp tarbib. Lihtsalt, esimese valgusti korral tuleb vajalikud lisavatid muudelt tarbijailt/küttekehadelt saada.

 

Jah muidugi, kogu aeg ei ole vaja hooneid kütta, ja kõiki hooneid ei pea üldse kunagi kütma, seal, palun, põlegu hõõglambi asemel midagi muud.

 

1 nüanss veel, rääkides keskkonnamahukusest, kui palju (elektri)energiat kulub säästulambi tootmiseks? Säästulambi toorainete tootmiseks? Säästulambi utiliseerimiseks ja selle organiseerimiseks? Ma ei sea siin midagi kahtluse alla, kuid antud teemakäsitluse juures peaks seda ilmtingimata arvestama, arvutustesse lisama.

 

Varem siin samal teemal, ja veel. Ka mul on kodus mitmed säästulambid, kaalutlusel, et varem oli keskkütte soojuse hind elektri hinnast tunduvalt odavam, suvel pole vaja kütta ning säästukaid ei pea nii tihti vahetama/kruttima/jändama.

 

Netist on mõnusam raamatuid osta

Tegelikult on raamatuid netist ikka parem osta kui poes jalalt jalale higisena, jope käevangus, pilguga siia-sinna vehkides huupi midagi leida üritada, poe mullemõistetamatut loogikat taibata. Ja sirvimise asemel on koduses rahus sõrme all abimees Google.

Boonusena ootavad ees teravad elamused postkontoris. J

Investeerimispankuri lips

Investeerimispankuri lips. Pärit siit.

Google Translate toetab nüüd ka eesti keelt!

Google Translate toetab nüüd ka eesti keelt! Tore. Eks ta kohmakas ole, aga ju arendavad edasi. Peale tõlkeaknasse kopeeritud teksti saab ka tõlkimist vajavale lingile viidata.

 

Viitas BC

 

Pole saanud aega kirjutada

Pole saanud aega kirjutada – teater, kohvikud, külaskäimised, filmid, saun jne tegemised. Ja et paremaid mõtteid ei tahaks plärtsaki ilma läbi mõtlemata siia kirja panna, siis jäävad nad tihtilugu üldse kirja panemata.

 

Mõttetu jutu mõte – pane arvuti seisma, lips otseks ja mine teatrisse või kohvikusse või sõbra poole.

Säästulampide mõttekusest/mõttetusest, st energeetikast, õigemini, füüsikast

Siinmail on talvel külm, hooneid tuleb üle poole aasta kütta. Mida see tähendab? Kujutlegem hoonet kui üht kasti, millede seinad lasevad mingil määral sooja läbi. Et kastis 22 kraadi soe oleks, tuleb kasti sisse energiat pumbata. Ja ei ole vahet, kas kasti viidav energia siseneb elektri, diisli, puidu või katlamajast sooja veena, peaasi et läbi seinte, akende, ventilatsiooni lahkuv energiavoog ei oleks hoonesse lisatavast energiast suurem – sel juhul hakkaks maja jahtuma. Ehk siis, veelkord, ütleme et kui õues on -10 kraadi, tuleb hoonesse pidevalt pumbata 5 kW, tunnis 5 kWh, ööpäevas 60 kWh jne. Ei ole mitte mingisugust vahet, mil moel ma seda elektrit toas kulutan, kas lülitan sisse 20 televiisorit, 30 arvutit, 50 hõõglampi, 15 külmikut (*) või 2 elektriradiaatorit – kõik nad tarbivad elektrit, st nende kaudu siseneb hoonesse elektrienergiat koguvõimsusega 5 kW, mis 100% muundub soojuseks, alati. Järeldus, elektrikütte puhul oleks talvisel ajal nn säästulampide kasutamine keskkonnavaenulik (säästulambi tootmine ja utiliseerimine on keskkonnavaenulikum kui hõõglambi tootmine). Säästulambil on mõtet mitteköetavates ruumides ja suvisel ajal, mil pole vaja tuba kütta, veel enam siis, kui ruume jahutatakse.

 

Meil on keskküte? Enamvähem sama lugu – kõik elektritarbijad (va akud, milledega salvestatud energia kastist/hoonest välja viime ja elektriboilerid millede soe vesi kanalisatsiooni läheb, st kastist väljub) toovad tuppa soojust, sellevõrra on vaja vähem keskküttega (**) tuba kütta. Pealegi praegu pole elektri hinnal ja keskkütte hinnal suurt vahet, st ka rahaliselt pole kuigi suurt vahet. Sama lugu on diisliga kütmisel. Puidu kui odavama ja üldjuhul keskkonnasõbralikuma kütuse kõrval on elektriga kütmine ehk vähemmõtekas, aga mitte arulage.

 

(*) see et külmik soojust kapi seest kapi taha pumpab, on suuremas plaanis süsteemisisene virvendus ja ei oma mitte mingisugust rolli hoone kütmisel, loeb vaid kompressori võimsus, mis juhtmeidpidi hoonesse elektrienergiat imeb

 

(**) kui ka keskküteradiaatoritel puudub temperatuuri regulaator, jahutab soojem toa õhk radikaid vähem ja keskkütte kaudu sisenev soojuse hulk väheneb

 

Veelkord kiiruste liitumisest avarii korral

Seoses viimaste päevade koledate avariidega ja siia lehele sattunute otsitud fraasidega viitan oma kunagisele jutukesele kiiruste liitumistest avariide korral. Näib et mu viimane kommentaar lisab algsele jutule paar olulist mõttekäiku.

Autosõidurumalus, liiklusrumalus, viisakusrumalus

Täna oli jälle 1 kole õnnetus Tallinn – Tartu maanteel.

a)     meil vohab autosõidurumalus, liiklusrumalus ja viisakusrumalus. Aitaks autosõidu/sellega seonduva füüsika õppimine/harjutamine, liiklustestide lahendamine ja viisakas-rõõmus-enesega rahul olemine.

b)     me ostame kokkuhoiust pisikesi autopunne, mis ei püsi teel ja lähevad suuremal kiirusel, kui reklaamides esitatud kiirustestid, avarii korral liiga puru. Aitaksid turvalisemad sõiduautod.

c)     oleme lollid, ei saa aru, mis meie ümber toimub. Aitaks… eee…

 

Pikalt ehitatut ei ole arukas iga väikeses asja pärast maatasa lammutada

Pikalt ehitatut ei ole arukas iga väikeses asja pärast maatasa lammutada.

Kõik ei ole ju nii hull

Tuletagem suures, rohkem või vähem peenelt peidetud masohhistlikus allakäigunaudingus, valjuhäälses hädaldamisekihus meelde, et meil on rahuaeg. Pomme ei saja, suuri kive ka mitte, Maa magnetpoolused seisavad enamvähem paigal, Läänemeri lösutab rahulikult omas sängis, diktaator ei valitse, koolid töötavad ja lauslollus väga agressiivselt peale ei suru.

Nii et hädameetri skaala tahab vist ülevaatamist.

 

Haakuv: Sirbis René Guénoni raamatust radikaalsed lohutused.

Tiit Hennoste kirjutab viimases Sirbis huvitavast inimeste ja kultuuride liigitamisest

Tiit Hennoste kirjutab viimases Sirbis huvitavast inimeste ja kultuuride liigitamisest.

Kuidagi hästi haakusin tema jutuga.

Printeri hind vs tahmakasseti hind

Paistab et neid odavaid printerikäkke (1400 krooni) on odavam uusi osta kui tahmakassette (1200 krooni) vahetada.

Jäätmekäitlejad rõõmustavad.

Igal sammul räägitakse majanduslangusest

Viimasel ajal on igas lehes ja raadio-telesaates juttu majanduslangusest, sellest kuidas ahnus ja tormakus meid upakile ajas. Tahtmata väiklaselt tagantjärele targutada, püha taevas! see et me saamahimust 100-ga sohu kihutame, kriiskas ju aastaid meile kõigile silma! Eesti väliskaubanduse bilanss pole alates taasiseseisvumisest saadik kordagi positiivne olnud, lisaks, viimastel aastatel sisselaenatud raha paigutati suures osas mittetootvasse valdkonda, st valati betoonina kinnisvarasse, mis tõi kaasa raha ühest taskust teise tõstmise, ja veelkord - me ei tooda ju! Ei loo, ei sulata malmi, ei vääna bitte/baite, ei lõbusta väljamaalasi, isegi oma rahvast ei saa ise toidetud! Rääkimata ekspordist!

 

Ma olen üsna kindel, et me kõik oleme endilt linnapeal ringi käies uusi autosid ja maju nähes aegajalt küsinud, et kust see raha kõik tuleb? Ja vastanud, et külas, kus 1 mees laob kartulite eest naabrile müüri ja teine kaevab palkide eest kraavi, et kui seal pidevalt ja kiirenevalt naaberkülast rohkem laenatakse kui ise võlgu antakse, siis see esimene küla läheb pankrotti. Jah, tänapäeval on majandusmudelid keerulisemad, on üleilmastumine ja mis kõik veel, aga selle kõige taga on ju riik ikkagi kui aegruumis toimiv anum. Ja see ülemaailmaline majanduskriis on täpselt sama asi - arulage soov kulutada rohkem kui luua viitsitakse. Oh jah.

 

Varem siin lehel:

http://urmase.blogspot.com/2006/10/eh-eesti-hda-ei-raatsi.html

http://urmase.blogspot.com/2008/06/majandusvhik-lhema-10-aastaga-eesti.html

http://urmase.blogspot.com/2006/09/tegelikult-oleme-ju-vga-vaesed.html

 

Kompressormees ja muu lärm kontserdisaalis

Muusikalise helikvaliteedi etaloniks võiks pidada võimenditeta instrumentide muusikat ja inimese häält, tegelikult üldse igasugust võimendeis-valjuhääldeis moonutamata heli. Helisüsteemi headuse, st autentsuse testide testiks oleks see, kui kuulaja ei saa aru, kas teiselpool riiet mängib orkester või kõlarid. Ja just sellist ülimat helikvaliteeti saame nautida helivõimenduseta kontserdisaalis. Kuid seda juhul, kui su taga ei istu kompressormeest, kes kogu kontserdi aja hingeldab ja puhib, kui vanaprouad läheduses kommipaberitega ei mölla ja ei sosista.

Ehk siis, kõige viimasem koht mingisugustki välditavat lärmi teha on kontserdisaal. Kohas, kus on võimalik kõige kvaliteetsema heliga (st moonutamata) muusikat kuulda. Puhas heli on liiga õrn ja haruldane, et seda oma möla või puhkimisega lõhkuda.

 

Varem muusika kuulamisest, ja helide teemal üldisemalt.

Google maps on abiks ka kunstisaalis

KUMUs võiks 3G olla – maalidel kujutatud sildu/kohti oleks telefoniga Google Mapsi aerofotodelt mõnusam leida. (Iseäranis põnev oli pärast Grand touri ekskursiooni nuputada, millise maja aknast vaatas kunstnik välja kui maalis Veneetsias Rialto silda. Viimase paari...kolmesaja aastaga pole seal vist kuigi palju muutunud.)

ERR võiks õua-õua-vaba olla

Ma väga sooviks, mulle meeldiks, kui vähemalt ERR ei käsitleks lihtlabast rumalust – ERR-i eeter võiks olla puhas astroloogidest, pendlimeestest, imeravitsejatest, nõidadest, selgeltnägijatest ja muust säärasest õua-õuast.

Va juhtudel, kui mõni säärane mullikesi ajades kellegi rahast lagedaks on teinud või elu ja tervist ohustanud.

Süüa võib kahte moodi

1) kalor kalori järel sisse lahmida;
2) süües kalorite vahelt ka muud otsides.

Variant 2 kahjuks räägib asjaolu, et paljudes söögikohtades otsimisele ei järgne leidmist.

Kuidas on läti keeles kolm jäätist?

Saldejumps-jumps-jumps.
Loogiline ju.

Vigased mobiilide andmed kodulehtedel

Kujutlegem, et vana auto läks katki või kadus ära ja nüüd tahaks uut osta. Aga millist? Uurime netist, et millised andmed mingil mudelil on, koostame võrdluse tabeli ja valime oma vajadustele sobivaima välja. AGA, poodi minnes ilmneb, et väljavalitud viiekohalise 120 kW-se proaktiivse neliveoskeemiga mahtuniversaalil on kraana küljes, on vaid 1 uks ja rataste asemel on roomikud.

 

Vot just midagi sellist on kõigi mobiiltelefonide andmestikega ja võrdlustabelitega. Miks pagana pärast on tõelevastavat mobiili spetsifikatsiooni nii võimatu koostada? Ühtemoodi valed on EMT, Elisa, Tele2 jne mobiile müüvate firmade kodulehtede andmed. Miks?

 

Nokiate puhul osutub kõlbulikuks see leht.

Mõttevälgatus. Elust enesest

Mida jämedamaks tagumik süüa, seda vähem on toole, kuhu see ära mahub.

Adson tippspordist

Raamatus Eesti Vabariik 90 on leheküljel 77 lõik Artur Adsoni 21. juulil 1924. aasta Nädalast kus ta kirjutas tippspordist, õigemini selle naeruväärsusest. Muhe lugemine. :-)

Et see on keeruline link, siis http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s205416&nid=31882&frameset=1 ja lk 3 „Terake pipart", (esines seal varjunime all).

 

„Mis kultuur see on, kui inimesed hambaid kiristades, täieliste põrguliste nägudega, meeleheitest pungil silmadega püüavad üksteisest ette – mille pärast? Sentimeetri pärast, kümnendik sekundi pärast, grammi pärast, mis iseenesest pole kellegi väärtus, vaid paljas mõiste. Ja ajalugu tunneb teistsuguseid suuri eurooplasi, kuid kas Shakespeare tegi kolmikhüppeid, kas Tolstoi maadles Prantuse moodi, kas Dostojevsi hüppas teivast, kas Beethoven heitis ketast, Luther oda?"

Veider olemisest

Targemad inimesed on öelnud, et kõik tunnevad end aegajalt veidrikena. (*) Ehk siis, ju see on normaalne. Aga, kas see isekäivituv tung ruttu veiderolemise tundest vabaneda, normaalseks saada, normaalselt mõelda ja normaalseid asju tahta, nui-neljaks hubane sotsiaalne sidusus normaalsetega taastada - kas see hirm on sama normaalne?

 

Eelmine mõte läks liikvele EL-i CO2 poliitikast mõeldes. Inimtekkelise globaalse soojenemise teooria valguses saavad kõik inimesed olla justkui vaid kahes positsioonis – ühed on CO2-e emissioone kokkuliitvas asendis ja teised on tõpraasendis, kes tuimas ükskõiksuses 100-ga kuristikule lähenevad. Kolmandad, kes millegipärast mingil imelikul vahepealsel seisukohal on, vot nemad oleks justnagu superveidrikud. Ehk siis, energeetikast ja kliimamuutustest kõneldes on veider rääkida arvutustest, faktidest, kliimateadlaste seisukohtadest, teadusajakirjades kirjutatust, Teaduste Akadeemiast, SPPI-st jne jne allikatest… ole nagu mingi vandenõuteoreetik. Ja eks suur hulk teadlasi pomisebki habemesse, et „mis kuradi CO2-jama siin käib?"

 

Ju veiderolemise tunde ebamugavus, soovimatus ja julguse puudus ise mõelda ja öelda olegi pinnaseks „üldteada tõdede" levikuks …mugavalt teiste vahel olles näib ju eksiminegi mõnusam. (tõdedest ja teaduslikust skeptitsismist mõtisklen ehk kunagi teine kord)

 

Selle hüpleva jutu mõte oli julgustada ja lohutada - ei ole vähimatki põhjust end väga pahasti tunda, kui keegi meid veidrikuks peab, kui me end erinevana tunneme, kui me mingil ajahetkel mingisugustesse raamidesse ei sobitu.

 

 

(*) veel enam, see oli vist Kaplinski, kes ühes raamatus asendas sõna „veider" sõnaga „alaväärsus", ja seostas siis seda sententsit venelasega, Vene kultuuriga.

Ärgem unustagem, et

…asi pole nii tõsine. Mõnda üksikut asja võib ja tuleb vahel tõsiselt võtta, aga see esimene mõte ei tohiks kunagi meelest ära minna.

Puura ökoeluviisist ja sellega liialdamisest

Puura ökoeluviisist ja sellega liialdamisest.

Sess

Siiakirjutamiste ja lehekommenteerimiste asemel peaks rohkem koolitükkidele keskenduma.

 

Strandberg räägib tuumajäätmete matmisest

Strandberg räägib tuumajäätmete matmisest, kommenteerisin.

Ivar Sild pani oma loomingu netti üles

Ivar Sild pani oma loomingu netti üles.

Liivakast (foto)

Pildistatud telefoniga

Dok Katastroofi retseptid

Ma ei saa viimasel ajal ETV-st kuidagi mööda. Aga, rääkides lustakas-nukker (vaene Anu ja lapsed!) Soome dokfilmist „Recipes for Disaster" (Katastroofi retseptid) – CO2 EI OLE SAASTE!!! Kõik see CO2-e g-de ja kg-de ja t-de rehkendamine on minu veendumuste kohaselt täiesti arulage! Väga terav probleem on aga nafta kui majanduste alustoe lõppemine. Ehk siis, väga tore, et noil teemadel filme tehakse. Lennuki kütusekulule ja olme pudipadi mõttetusele tähelepanu pööratakse.

 

(biodiisel meie laiuskraadil, kile vs paber, plast vs puit, plast vs metall vääriks omaette jutte)

 

 

Maimik-Tolk Lepast

Araterl eilsest ETV-s jooksnud Maimiku-Tolki filmist. Jah, jäi mulje, et Lepa ei viitsinud (julgenud?) vestluses jännijäävat Tolki tõsiselt võtta, ja need kohad, kus Lepa rääkima-filosofeerima hakkas, kust võinuks selguda, mis Lepaga juhtunud on, miks on ta muutunud selliseks… nojah, et siis need kohad kus võinuks tema mõttemaailm lahti rulluda, need kohad on filmist välja lõigatud - suhe väärtuslik/põhk sai mu arvates nigelavõitu. Kahju.

 

(vot nagu Discovery „saated" - sisulist infot 5 minutit, tühja mula 50 minutit)

 

(ETV-le aga taas 10 tugrikut)

Vällik nõelravist

Martin Vällik on lehel skeptik.ee üllitanud kuueosalise artikli akupunktuurist ehk nõelravist.

Lapsed ja rämpstoit

Vaadates, kuidas Jamie Oliver taas Briti koolidest rämpstoitu üritab välja juurida, meenuvad pea kõigi meie söögikohtade menüüde lastemenüüd, kus läbivaks ja vahel ainsaks artikliks friikartulid ja viinerid on.

Nokia nutitelefon ja 1 teatud SMS

Teatud SMS-ga saab osade Nokia nutitelefonide postkasti täis teha, seda otseses mõttes. Pikem jutt siin. Video Youtubes. (ei ma ei usu et nende mõnekümne lugeja hulgas, kes siin sellel käib, mõni kaabakas oleks ja nüüd kellegi telefoni rikkuma hakkaks)

Järeldus: oma telefonist tuleks arvutisse regulaarselt täielik koopia teha, nt kord kuus. Et peale taolist „nalja" ja telefoni resetti kõiki seadeid ja infot taastada saaks.

Tarbija24 juhtis teemale tähelepanu.

Hiljem: paar linki, 1 tool vastavate SMS-de skännimiseks, Nokia ärgitab operaatoreid taolisi sõnumitele filtrit panema.

Pseudoteadused ohustavad inimelusid

Skeptik viitab paarile taevas-tule-appi artiklile: „Kui palju inimesi pseudoteadus sel aastal tapab?", „Pseudoteaduslikud ideed nõuavad tuhandeid inimelusid", viimase juurest saab mh leida käed-vajuvad-rüppe, nukraks tegevaid kommentaare.

Jah, vastu tahtmist ei saa kedagi aidata ega kaitsta, ei lolluste ega petistest pendlimeeste eest. (Aga, kas riigi ja ühiskonna roll ei ole mitte nõrku kaitsta?)

 

"Püha raamatu vari"

ETV-s jookseb soomlaste suurepärane paljupärjatud dokfilm „Püha raamatu vari„ (Shadow of the Holy Book) Homme päeval on kordus.

Paar viidet wikipediale: Ruhnama, Nijazov, Türkmenistan jne.

 

ETV-le jälle 10 tugrikut. (mh ka Vandekohtu eest)

 

Katsun igas't jama vähem kirjutada

Et inimeste tobedast kombest, aega kõikvõimalike ühikutega tükeldada ja kalendri taktis mõtteseisakuid ette võtta, osa saada, siis olgu uue aasta üheks, siinset internetielu puudutavaks eesmärgiks soov tühipauk-postituste minimiseerimine.

Eesti keeles: katsun igas't jama vähem kirjutada. (blogides on seda niigi küllalt)

 

Telefonijuttu. X-plore

1 hea File manager S60 ver 3-le. (Lihtsalt infoks, nimetatud op.süsteemiga Nokiad)

 

Õige aeg külmkapp sulama panna

See on nüüd see nädalavahetus, mil on paras aeg sügavkülma sisu rõdule või auto pagasiruumi tarida ja külmkapp sulama panna.

Küsimus eilselt uusaastakontserdilt

Küsimus eilselt uusaastakontserdilt: kus on noored?

Tarkus on rumaluse ära tundmine

Ei, aga siiski mitte. Rumalus kui tarkuse puudus, kui tühjus, ei saa ju tarkuse kui millegi vahelt välja lipsata, nagu ei saa pimedus valguse ette tulla, tühi koht tühjust täitma tulnut takistada, olematus olevat tõrjuda. Rumalust saab vaid tarkusega täita. Ja ainult. Ja see on meie igaühe enda elukestev probleem.

(ei tea miks kohe aasta alguses nii keerulised sõlmlaused ja -mõtted meeles mõlguvad?)

Rumalus on kaval, tarkuse vahel laveerides võib ta ootamatus kohas välja lipsata

Rumalus on kaval, tarkuse vahel laveerides võib ta ootamatus kohas välja lipsata.

Vahel satub siiagi. Ja sinnagi.