BMW-dega hädas

Olen igasuguste autodega sõitnud, kõik on nad omamoodi ja isemoodi, samas aga ikkagi sarnased. Ühed veidraimad on minu arvates aga uuemad BMW-d. St ma ei saa nendega hakkama, just nuppude ja kangide käsitsemisega.

Suunatule kang fikseerub vaid ühes, keskmises asendis, suuna välja”lükkamine“ vajab treenimist, et teiselepoole suund sisse ei läheks. Sama lugu on kojameestega, ja intervalli käivitamine võiks minu arvates teiste režiimide kõrval olla, mitte kangi otsal olevast eraldi nupust käia. Normaalne auto võiks käivituda ilma sidurile pressimata, saaks talvel ka kõrvalistmelt auto sooja panna, st käivitada. 1,6 liitrine mootor võiks tänapäeval keskmiselt ikka alla 9 liitri 100-le võtta. Sigarisüütajas võiks pinge olla ka seisva mootoriga (autolaadijaga telefoni laadimine on võimalik vaid mootorit käiates või süüdet sees hoides (armatuuris tuled põlevad, ventilaator puhub).

Signaali andes ei tohiks 400 000 kroonises autos istudes püksid jalas vibreerida, nagu ka ei tohiks pedaalid kojameeste taktis juhi jalgade all väriseda. Nii kallil autol võiks olla ka kiirustundlik roolivõimendi, st võiks sõrmega jaksata rooli keerata. Normaalsel autol võiks olla siiski varuratas olemas. Mõistlik oleks, kui tänapäevane auto teaks, mis asi on mp3. Tahavaatepeeglit alla keerav nupp võiks minu meelest ikka vanaviisi käia, mitte keeratav olla. Ka tagumised aknad võiks elektriliselt üles-alla liikuda. Autos võiks olla kasvõi 1 koht, kus saaks mobiili hoida (va tuhatoos), samuti võiks autos vähemalt 1 topsihoidja olla. Taolisi häirivaid “lisasid” on ühel pea uuel bemmil veel. Jah, ka teistel uutel autodel on analoogseid häirivusi, aga minu teada mitte ühelgil sellistes kogustes. Kunagi oli bemm ju kõva tegija, ilma irooniata. (ok, 1. seeria BMW ei saagi oma väiksuse tõttu teel püsida ja 1,6-ne mootor ei saagi jaksata kiirendada, aga et sellisel autol on selline hind...)

Ma ei kujuta hästi ette, kuidas saavad keerulistes menüüdes ja keeruliste juhthoobadega hakkama vanemad mehed?? Läänes on aga just küpsemas eas inimesed majandusikult paremal järjel ja potentsiaalsed kallite autode ostjad. Miks on BMW viimastel aastatel mingit oma loogikat ajama hakanud? 7.-l seerial nõuab isegi käigu sissesaamine teatavat harjutamist. Ma ei jaksa vist enam ajaga kaasas käia...

Naise positsioonidest

Kui tavaliselt ei saa ma feministidest ja feminismist rääkivaist juttudest mitte midagi aru, siis see artikkel eristub minu seniloetutest.

Kui subjekt mingil põhjusel ei suuda ühiskondlikus elus oma valikuvabadust kasutada või kui eesmärgid, mille poole ta püüdleb, jäävad kättesaamatuks, satub inimese eksistents, iseäranis selle eksistentsi põhjendatus ohtu. Oma valikuvabaduse kasutamata ja seega ka oma eesmärkide saavutamata jätmine tähendab, et me „ei õigusta oma eksistentsi positiivselt” .

Just selles näeb Beauvoir naiste peamist probleemi. Kuna Beauvoir ei pea naiste kodutöid ei ratsionaalseiks ega kreatiivseiks, siis on naine võimetu realiseerima end transtsendentse olendina, jäädes seotuks immanentsusega ning üksnes korrates oma tegevusi. „Kodused tööd, millele naine on pühendunud, sest ainult need sobivad emaduse kohustusega, vangistavad naise kordumise ja immanentsuse maailma. Samad toimingud korduvad päevast päeva ja kestavad peaaegu muutusteta sajandist sajandisse. Ja sellest ei sünni midagi uut”

Uku Masing: maailm avaneb inimesele niisugusena, nagu igaühe emakeel selle talle avab

Uku Masing: “maailm avaneb inimesele niisugusena, nagu igaühe emakeel selle talle avab”. Kisun Masingu lause veidi konekstist välja rakendan ülbelt järgmise mõtte ette: järelikult, kuna igaühe keeletunnetus, keelevõimekus, keeleoskus, keeletaju, sõnavara on erinev, on ka kõigi maailmad erinevad.

(Sirbi lugemiseks kulub umbes 3 tundi.)

Tõeomanikud

Küsimus on selles, kas igaüks on tõeomanik või mitte keegi pole tõeomanik.

Inimene vs Päike. Energeetikast

Olen kuulnud arvamust, et kliimasoojenemisse annab panuse ka lihtlabane kütuste põletamisel eralduv soojus. Akadeemik Enn Mellikov: Kuue minuti jooksul jõuab päikeselt maale energiahulk, mis ületab inimkonna poolt kogu tema olemasolu jooksul kunstlikult toodetud energia hulga.

Ehk siis, härrased ja prouased, kirjutagem endile arve lahti, palun hoomakem mastaape, süstematiseerigem suurusi, rääkigem asjast.

Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere kirjutavad Postimehes Maa kliimast

Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere kirjutavad Postimehes Maa kliimast. Suurepärane! Jah, Teaduste Akadeemia, enamus erialateadlasi ja teadusajakirju üritavad rohkem või vähem leebel moel väljendada kahtlusi EL CO2-poliitika suhtes, kuid, akadeemikud ja professorid, palun kirjutage taolisi teaduslikke artikleid iga nädal igasse ajalehte!!! See on praegu ainus võimalus rumalusele vastu seista!

 

Päev, mil CO2-hüsteeriast kirjutatakse Guinessi rekordite raamatus kui inimkonna kalleimast ja mõttetuimast hullusest, saabub loodetavasti võimalikult peagi.

 

Jah, olen veendunud, et inimtegevus (ja inimtekkeline 1..2% CO2-e) ei muuda planeet Maa kliimat.

 

Varem siin lehel:

Kasvuhoonegaasidest ehk kärast CO2 ümber

300 aasta pärast tagasivaade meie CO2 hüsteeriale

Veider olemisest

Manhattani deklaratsioon

Al Gore Ebamugava tõe 35 ebamugavat tõde

 

Veel 1 temaatiline leht: http://algorelied.com/

 

Kuidas uudistega rohkem kursis olla?

Lihtne, telli ajaleht. Ja kui see sul juba tellitud ja raha makstud on, küll see leht siis ka loetud saab. Vähemalt pooled artiklid, no hea küll, ütleme veerand artikleist.

Pretendeerigem jätkuvalt enamale. :-)

 

Liiga palju pabistamist

… näikse ümberringi olema. Ei tea kas kõiki praegusel eluetapil olulistena näivaid probleeme (nt kuidas ma välja näen, mis must arvatakse jne) ikka tasub suureks mõelda? Ja nende teemadega end vaevata ja piirata, muretseda ja neile pühenduda.

Elu on ju lühike ja kas seda ikka on vaja veel keerulisemaks elada?

 

 

 

Madonna kontsert

No see ei olnud nüüd päris see Madonna, keda mina vaatama läksin. Ehk siis, Madonna asemel oli keegi uusMadonna. Ja tegemist oli mingisuguse uue kontserdi konseptsiooniga, kus kõige keskmeks polnud muusika vaid ringituiskav poolpaljas proua.
Ei aga sellegipoolest, tore et nii edukas meelelahutusärinaine ja võimas lava nähtud sai. Madonna uusi plaate ma muidugi ostma ei hakka - pole minu stiil.

Ööülikool Folgil

Sel aastal käisin vaid ühel Folgi Ööülikooli salvestusel, ja seda meelega. Sest ilma konkreetse teemata, tugeva esinejata ja vestluse vedajata (J.J.) kipuvad arutelud Ööülikoolile mittekohasteks mokalaatadeks kujunema.

Aga eks ka mokalaatasid ole vahel vaja.

Varem Folkidest.

Miks ma peaks, miks ma ei võiks

Vahel võiks eneselt „miks ma peaks" asemel „miks ma ei võiks" küsida.

 

Kellelegi teenet osutada või vastu tulla võib vahel ka ju niisama, ilma otsest kasu saamata.

 

Põhimõtteline küsimus: kuhu poole keegi püssitoru suunab?

Räägitakse, et on eestimeelseid venelasi ja venemeelseid eestlasi. On mitte-eestlasi, kes ei ela siinses kultuuriruumis, on eestlasi, kes ei ela üldse kultuuriruumis. Igaühe enda valik. Minu arvates on aga taoliste arutelude, mõõtmiste, määratlemiste kõrval kõigeülene ja põhimõtteline küsimus: kui üle Eesti piiri veerevad mistahes vaenuliku riigi tankid, siis kuhu poole keegi püssitoru suunab. Minu arvates on ainumõeldav, et nt Vene tankide tulles on kõigi mitte-eestlaste kirbul needsamad Vene tankid. Mitte mina ega Sina.

 

Pardlinööki

a)     Laadijale ei ole märgitud väljundpinget ja pardlile sisendpinget. (st uut samasuguse pistikuga pardlit ostes ei tea, kas vana laadija sobib või mitte, tuleb testriga pinget mõõta)

b)     Laadijaga ühendatud pardel ei tööta (st kui poole töö pealt aku tühjaks saab, siis tuleb kas laadida ja oodata või žiletid välja otsida) (turvalisus? Tõenäoliselt on sisendiks 12 V, sellise pingega võib rahulikult koos vanni minna) (laadija võimsusest ei piisa pardli käitamiseks ja laadimiseks samaaegselt? Väga lihtne oleks töö ajaks laadimine katkestada või paari vati võrra võimsam laadija toota)

 

Aga muidu on elu väga ilus. :-)

 

Päikest võib võtta...

a) aplalt ja liialdades;
b) mõnuledes ja piiri pidades.

EPL: eestlastele sammas meeldib, muulastele mitte. (???)

Mõned kommentaarid eilse veidi nõutukstegevate järeldustega EPL-i uuringu kohta:

 

Kui juba nende plaatide ja neetide värk meenutab tolleaegset soomusrongi,siis tekib küsimus,miks see rong on vertikaalstardiga?

 

sama siin, ei ole kesik(lausa kesikute vastane) ja pole sovjet ka(ei teagi mis see tähendab) aga mulle ei meeldi see kole rist.proovin seda koledat risti naljaga võtta ja nimetan seda Ivan Orava hauasambaks(A.kivirähk on täielik geenius)niimoodi saavad ka minu taolised seda risti kuidagi moodi taluda.kuigi pooldaksin selle mahavõtmist, vähemalt võiks ta kesklinnast ära viia

algab see huumorinurk siin pihta. kohati tundub, et seda koletist oli vaja selleks, et hapukurgi-hooajal oleks ajalehel millestki kirjutada. see on ka teada, mismoodi neid nn uuringuid korraldatakse. see valgustuspost on koledam veel kui ükskõik milline ajutine reklaamtahvel tallinna linnas. ja sellest on kahju tõeliselt. ta pole isegi igast küljest visuaalselt esteetiline, rääkimata ebaõnnestunud projektist-teostusest jms. mingit kunagist sümbolit ei saa lihtsalt kuidagiviisi ruumiliseks muuta. selle juures peaksid kehtima hoopis teised proportsioonid, materjalid. ise teema on veel sisulise idee teostamine.

isklikult ei tunne küll ühtegi, kellele see õnnetu asjandus seal meeldiks...

aga ristisammas vajab vähemalt viies keeles manuaali, et kõik ikka õigesti aru saaksid, millega TÄPSELT on tegu ja millega mitte mingil juhul tegu ei ole. Kinnitatagu see manuaal palun nööripidi knopkaga mõnda paneelivahesse, nagu vanasti olid telefoniraamatud putkades.

 

meil on miskine kuri mõõgaga rist. Ristiusku me ei ole, Ristirüütlid me ei ole... seega, mida kuradit see rist samba otsas tähendab ? Mingisugust sõduritele pühendatud eesti-aljoshat. Kurb.

 

v6iks sellise seaduse teha, et sammas peab k6ikidele meeldima. kui ei meeldi, siis seda saab käsitleda kui riigivastasust, karistuseks kodakondsuse ära v6tmine (sünnipärastele eestlastele see sammas meeldib, nii et nemad ei pea midagi kartma).

Inimesed on mõistatuslikud

Mul oli väga kahju, et ma vist vaid ühele Von Krahli Akadeemia loengule eelmisel aastal jõudsin… kuid hetkel ETV-s jooksvat Noam Chomsky loengut on üsna lohutav vaadata – nt sellist asja ei soovinuks ma küll saalis kuulata/vaadata. Mis muidugi ei tähenda, selles loengus midagi kuulata polnuks ja et Von Krahli Akadeemia teiste loengute pealkirjade põhjal otsustades väga põnevaid teisi loenguid ei oleks olnud (va nt loba-huumor-veider-jutt kliimasoojenemisest).

 

Inimesed on mõistatuslikud. Mõni väga tark inimene, kes on terve elu mingisugusele teemale keskendunud, mõelnud, lugenud, uurinud, mõtestanud, kellele justkui ei tohiks oma palju palju kesisemate teadmiste ja sellest tulenevate nigelate järeldamisoskusega vastu vaielda… hiilgab kõigele vaatamata aegajalt jahmatava naiivsusega, suisa rumalusega, mida ilustavad absurdsed järeldused, põhjus-tagajärg segiajamised ja isegi salakaval demagoogia. Eelnev seisukoht tekitab esmalt muidugi kahtlusi enese terves mõistuses, kuid kahtlemast ja oma peaga mõtlemast ei tohiks me ju kunagi loobuda. Igatahes, ka tänaõhtust Chomskyt oli üpris keeruline kuulata, noh võtame näiteks väite „Eesti suurim viga oli eraldumine Venemaast…".

 

Tarkusesse peidetud rumalust võiks minu arvates ka alatuseks nimetada.

 

 

(ärgem taas- ja taastakerdugem mõistete tark ja rumal valguses mõistesse tolerantsus)

Mürareostuse tekitajad

Rikkis mootorratta (*) lärm ei meeldi:

a)     lastele;

b)     magavatele (väike) lastele (suisa hirmutab);

c)     emale, kes ei saa põnni õue/avatud aknaga tuppa magama panna;

d)     magavale inimesele;

e)     raadiot kuulavale inimesele;

f)       televiisorit vaatavale inimesele;

g)     teise inimesega vestlevale inimesele;

h)     jalutajaile;

i)        jooksjaile;

j)       päevitajaile;

k)      raamatut lugevale inimesele;

l)        niisama unistajaile;

m)    metsas matkajaile (vaikuse leidmiseks tuleb lärmiallikaist veel kaugemaid kohti otsida);

n)     loomadele ja arvatavasti ka lindudele ja tõenäoliselt isegi putukatele; :-)

ehk siis, mitte kellelegi. Peaaegu.

 

Rikkis mootorratta plärin ei häiri:

a)     vaegkuuljaid.

 

Rikkis mootorratta müra meeldib:

a)     pläriseva risuga ringisõitjale, kel on viisakusest ja inimühiskonna toimimisest üksjagu omapärane arusaam. Või siis on tegu madala enesehinnanguga tüübiga, kes enese kehtestamisel läbi müra ja teistele inimestele detsibellidega ebamugavusi põhjustades oma hingelistele vaevustele leevendust leiab. Või on tegemist veel millegi muuga, mulle arusaamatu ja tundmatu probleemiga.

 

(*) rikkis on selline mootorsõiduk, millel puudub silindreist väljunud heitgaaside pulseerivast liikumisest tingitud helilainete summutamissüsteem. Sellest sai aru juba Nikolaus Otto aastal 1876. Ja üks tavaline poisslaps (nt siinkirjutaja) jõuab taolisele järeldusele vast umbes 14 aastaselt, kui võrril pooleks päevaks summuti alt ära on keeranud.

 

Üks suurtest e-teenuste vaenlastest on e-teenuste pakkujad ise

Üks suurtest e-teenuste vaenlastest on e-teenuste pakkujad ise – luues poolikuid, mitte kuigi hästi toimivaid/arusaadavaid keskkondi võib kasutaja käega rehmata ja vandudes ikkagi kuhugi esindusse teenindaja hinnalist ajaressurssi kulutama minna. Kuigi probleemi lahendus või küsimuse vastus asub ettevõtte/organisatsiooni andmebaasides bittidena-baitidena kenasti reas, ei suudeta seda vajalikku infot vajalikus suunas liigutada ega muuta. Kõige suurem mure ehk autentimise mure on ju meil murtud, meil on ID-kaart ja M-ID. Jäänud on vaid veel suurem mure – huvipuudus.

Ehk siis, kui teed, tee korralikult.

 

Nõiad ja ravitsejad ERR-i kanaleil

Minu arvates oleks tore, kui ERR-i kanalite saatejuhid säilitaksid oma saadetes kriitilise meele nõidade, posijate jms mittetõsiseltvõetava suhtes. Mida harvem tänaseid vääratusi oleks, seda parem.

 

Avaldan siinkohal taas tunnustust skeptik.ee lehe tegijaile.

Telefonitsi üritatakse igasugu kola pähe määrida

Mulle tundub, et viimasel ajal on kõigil kangesti suur tahtmine minu rahakoti kallale minna – igasugused helistavad ja tahavad midagi pähe määrida.

 

Ükspäev helistas keegi tütarlaps ja küsis, kas ma tahan keskkonda säästa. Aimates küsija mittesüsteemset ja moondunud lähenemist antud teemale, vastasin „ei". Peale mõningast kogumist kuulsin mingisugustest duši- ja segistiotstest, mis säästavad 50 % vett. Ehk siis annavad mulle ajaühikus poole vähem vett. Noh jah. (*)

 

Siis tahtis keegi mulle telefonitsi tolmuimejat müüa. Ja keegi kolmas mingisugust pangapaketti vms. Täna hommikul tüütas dušiotsa neiu taas, seekord Annelit. :-)

 

Ei tea kas tõesti saab taolist kola telefoni teel kellelegi maha müüa??? Muidu nad ju ei helistaks.

 

 

(*) juhul kui me nt Tallinnas tarbiksime poole vähem vett, piirduks vee kokkuhoid vee pumpamiseks kuluva elektri ja sooja vee kütmiseks kulutatud energia kokkuhoiuga. Ülemistesse lõppematult sadava ja voolava magevee säästmisega ei päästaks me maakera mageveevarusid. (alles kirjutati ühest (nõudepesumasinaid tootva firma rahastatud) uuringust, mille kohaselt aitaksid nõudepesumasinad Euroopas hulga vett kokku hoida (targu jäeti mainimata masinate tootmiseks, transportimiseks, utiliseerimiseks kulutatavad ressurssid)) Pealegi, Tallinna veevõrk on niigi üledimensioneeritud, veetrassid on liiga jämedad, vesi seisab enne tarbijani jõudmist torudes liiga kaua.

 

Väike telefoni välkude võrdlus

Väike telefoni välkude võrdlus The Nokia Blogis.

 

Sonys Samsungi vidin (foto)

Umbes 10 aastat vanas Sony videomakis ilutseb Samsungi vidin.

Kui palju kaaluvad raamatud?

Rohkem kui nad võiks. Peale materialiseerunud vaimsuse ehk sõnade ja kirjavahemärkide näikse raamatuil veel mingisugune tundmatu massikomponent olema - arvatavasti on tegemist süütundega lugemata raamatute ees. Iseenesest suurepärane võimalus süütunnet kui sellist saunakaaluga kaaluda.

 

Arvudest, 15 m raamatuid kaalub 400 kg.

 

 

Ikka uskumatut jahu kirjutatakse. Tore, et Vällik aegajalt lolluse piire kaardistab

Ikka uskumatut jahu kirjutatakse. Tore, et Vällik aegajalt lolluse piire kaardistab.

 

Päikese ja tuumalennukeist

Marek Tihhonov viitab päikeselennukile. Külma sõja ajal uurisid nii USA kui ka NSVL tuumalennukite ehitamise võimalikkust, õigemini, vist ka ehitasid mõned valmis. Mõni neist lennanud ühtejutti 2 kuud. Eks näis, milline kütus 100 aasta pärast lennukeid liigutab. (mhmm, siinkohal meenub praeguste lennukite kütusekulu rusikareegel: keskmine lennuk kulutab keskmise täituvuse puhul inimese kohta sama palju kütust, kui keskmine sõiduauto. Aga, Tallinn – Milano ots on ca 1900 km, sõites seda maad üksi ja autoga kuluks kütusele rohkem raha kui lennuki pilet maksab)

Google aitab edasi.

 

Näide kooslusest ajakirjanik - uuring

Näide kooslusest ajakirjanik – uuring, tulemuseks on reaalsust mittehoomava, ühikuis mitteorienteeruva ajakirjaniku kirjatükk.

Ma ei õienda siin vingumise pärast, aga minu arvates Eesti kõige usaldusväärsem uudisteagentuur võiks süüvivam-põhjalikum olla.

 

Internet teeb lollimaks?

Ka mina arvan, et teeb jah. Õigemini, peale aja, mida me internetil endilt röövida laseme, toodab nett pinnapealsust – lugemisest on saanud otsimine, kiirlugemine, netis leiduva ebausaldusväärsuse tõttu tekstis kahtlemine, linkide rägastikes eksides teema raamide kadumine, teema hägustumine, laialivalgumine. Raamat algab leheküljelt 1 ja lõpeb viimase leheküljega, ilukirjanduslik raamat talutab ja jutustab meile loo, hea kirjaniku puhul peensusteni lihvitud viisil. Nii see viis kui lugu pakuvad võimalusi rikastuda, teksti nautida. Jah, Google on võimsaim ülikool ja parim info leidja, aga ta kipub lugemisharjumust ja teksti omastamist sekunditega mõõtma.

 

Just sellest, ülelibisemise ajastust, kirjutas Nicholas Carr (tõlkinud Tanel Toobik) (link originaalartiklile) 2008 detsembri Akadeemias. Juba Nietzche sedastas peale 1882. aastal kirjutusmasina ostmist, et „kirjatarbed osalevad meie mõtete kujunemises" – kirjutusmasinal kirjutades muutus ta tekst veelgi kokkusurutumaks, telegraafilisemaks. Lugedes blogisid, kirjutades siia, tunnen täpselt sama, teades, et keegi ei viitsi pikki ilukirjanduslikke sõnamänge siin lugeda, siis ei viitsi ka kirjutades kuigi palju vaeva näha – tekst ja selle kaudu mõtted lamestuvad.

 

Et siis, pangem arvuti kinni ja võtkem riiulist raamat.

 

Sambast

Siinne leht on vaikseks jäänud jah. Eks vaatab, ehk ei jää siiski siia vaid „tahaks raadiosse helistada ja õiendada" teemad.

 

See samba avamine võinuks ehk veidi rõõmsam olla, saanuks kirikukellade (?) ajal ehk muule kui matustele mõelda?

SEE sammas võiks ehk mineviku asemel tulevikku suunatud olla ja mõni teine, mõnel surnuaial olev mälestussammas võiks langenute austamiseks pühendatud olla?

SEE sammas võiks ehk mõistmiseks vähemat ettevalmistust vajav olla, vähem ehk 70 aasta tagust Saksamaad meenutada, vähem ehk surnuaia ja kiriku sümboolikat meenutada, vähem eurot meenutada, vähem kunagiste aumärkide ajalugu puudutada?

 

Või mis? Sest seda sammast vaadatakse ja mõtestatakse ka aastakümnete pärast… aga et räägitakse, et see sammas meeldivat üsna mitmele inimesele, las siis olla.

 

(miks need kirikuõpetajad avamisele kohale olid kutsutud?)

 

Spetsialist (foto)

Pühapäeval Viimsi pargis

2 inimest kõnekalt iseloomustavat olukorda:

2 inimest kõnekalt iseloomustavat olukorda:

a) vastuvõtt, kus pakutakse süüa/suupisteid. Pahatihti tormab oma positsiooni ja väärikust unustav rahvamass toidu kallale, viisakaks jääda püüdjad trambitakse jalgade alla, toit pritsib kahte lehte ja lakkegi, viimanegi pala tiritakse pooleks, tordist lõigatakse meelevaldseid tükke (jah, olen ise näinud, kuidas peenel vastuvõtul härrasmees oma daamile tordi keskelt meelepärase kujundi välja lõikas – igamehelõikamine lõppes sellega, et tordist sai lögaväli). Hea küll, ma nüüd jälle ilukirjanduslikult liialdasin, aga saamahimu näikse meil eestlastel sügavale sügavale juurdunud olema. Kui tasuta antakse, tuleb iga hinna eest end täis pugida ja taskud täita;

b) sõidustiili muutus kiirustades. Pikivahe kaob pahatihti olematuks, kuigi möödasõidu võimalust ei tule. Mittearukad kiirendamised, kuigi punane foorituli on ees jne närvilisused – see viitab vaid situatsiooni ja oma käitumise analüüsi puudulikkusele.

 

Mitte et ma jälle vinguks, aga mõnusam oleks, kui tort jääks lögastamata ja autod ei hüpleks närviliselt.

 

EL-s Rändlusteenuste hinnad alanevad. No on ka viimane aeg

EL-s Rändlusteenuste hinnad alanevad. No on ka viimane aeg.

 

Sport vs kultuur

Väga huvitav, millegipärast kaldusid nii Eesti Kontserdi hooaja lõppkontserdil (mh Olari Eltsi energilist dirigeerimist vaadates) kui ka Kumu-Öö-l Kikast ja DATAt kuulates mõtted kultuuriministeeriumi eelarveridadele, kus kultuuri kõrval on hoopis priskemad summad spordile mõeldud. Elu on ikka mõne koha pealt absurdne.

 

Spordi loogikast lähtudes võinuks Haydn-i Aastaajad olla erinevatel õhtutel esitatud järgnevatel viisidel:

a)     pillimehed-naised seisnuks mängides paremal jalal;

b)     pilli tohtinuks mängida vaid vasaku käega;

c)     pillimehed mänginuks mängu ajal lätsu;

d)     kontserdi ajal tulnuks selgitada kõige tugevam pillimees;

e)     kontserdi ajal tulnuks selgitada kõige kõvem pillimees;

f)       kontserdi ajal tulnuks selgitada kõige parem pillimees;

g)     kõige parem pillimees saanuks kontserdi lõpus kollase plekitüki;

h)     kontsert tulnuks esitada kinniste silmadega või pimedas saalis;

i)        kontsert tulnuks esitada ilma dirigendita;

j)       kohtunik jaganuks trahvipunkte;

k)      kontserdi vaheajal tulnuks sooritada laskekatsed

jne jne tingimustel ja kellegi arvates atraktiivsust lisavate reeglite järgi. Absurd? On jah, aga on siis tippsport, kus sportlasele palka makstakse ja nende pungestamisi raha eest näidatakse, vähem absurdne? Kus suusatatakse ühtemoodi ja teistmoodi, hüpeldakse, kareldakse, ujutakse, joostakse, kõnnitakse, pillutakse, punnitatakse, togitakse, vändatakse – rivaalitsetakse, vastast alt tõmmatakse, sekundeid ja millimeetreid kaotatakse… kas seda kõike saab ülevaks ja kirgastavaks nimetada? Kõrvutada kultuuriministeeriumi teiste eelarveridadega? Oh jah.

 

Jah muidugi, tippsporti ja kultuuri ei pea ega saagi võrrelda, teerullil ja kraanal on erinev otstarve. Pillimehed mängigu pilli ja pallimehed palli. Mis mind aga väga häirib, on see, et sporditegelased põristavad trumme teemal spordi olulisusest ja ERR-i eeter saab mingisuguste võistluste ajal kergmeelelahutuslikke spordisaateid täis. Ja samal ajal pole Klassikaraadiol raha kirjandus- ja muude kultuurisaadete tegemiseks. Aga kui mingi ambaal kusagil midagi paigast venitav, midagi pillub, kuhugi lidub, siis sellise komejandi jaoks rahva raha leidub. Äraütlemata kurb.

 

Ei tea mida kirjaoskamatu ja vaimselt suhteliselt piiratud rahvamass 2000 aastat tagasi gladiaatorite võitluses leidis?

 

Adson samal teemal. :-)

 

Mürarikkad raadioreklaamid

'Tea miks need raadios esitatavad kaubanduslikud teadaanded nii imelikud on? Mürin – kolin – tümps - röökimine – moonutatud häälega esitatud sõnum – lärm – kolistamine. Kas siis ei saa teateid uutest üritustest ja toodetest kuulajale lihtsalt ja arusaadavalt ette lugeda?

 

Nii on ägedam? Noo, eks igaüks otsustab ikka ise, kas see üritus või kraam on ikka äge või mitte. Keegi karjuv onkel raadios ei ole nüüd küll kuigi veenev väitja, et üritus x ülikõva peaks olema. Pigem vastupidi.

 

Näide 1: „Tere aulikud kuulajad. Täna õhtul kell 7 esineb ööklubis „Laut" ansambel „Roppröökkõrid". Pilet maksab 25 krooni".

 

Näide 2: „Lugupeetud raadiokuulajad, „Sodipoes" müüakse sel nädalal tolmuimejaid 50 % odavamalt".

Oskamatusest inimlik olla

Mõned päevad tagasi luges Leelo Tungal ühe sisuka luuletuse (pahatihti on ETV luulesaates ka mitte kuigi vaimustavaid luuletusi ja esitusi). Ma olen juba 100 aastat mõelnud, et inimeseks olemise õpetust oleks meile vaja, kuniks me ilukirjandusest või mujalt seda ei õpi.

 

Jah just, ma ei saagi päris lõpuni aru, miks inimesed ei välju kõikvõimalikest situatsioonidest alati ekstsessideta ja väärikalt? Kas (elu) kaaslased saavad piinlikesse olukordadesse tõugatud rumalusest või kättemaksust? Oma lähedasi ja häid sõpru/tuttavaid meelega halba olukorda sättimine oleks ju kuritegu, alatuse tipp. Seega, jääb rumalus. Et siis, kas lollust ja oskamatust inimsuhetes orienteeruda on siis tõesti nii palju? Napib intellektuaalset küpsust enese enda maailmapildist, seninähtust- ja kogetust väljapoole tõstmiseks ja ei saada aru, et käitutakse ebameeldivalt?? Oh jah.

 

Inimene peaks ALATI mõtlema, mida suust välja ajab. Ning kui me ümbritseme end rumal-plärtsuva fooniga, siis elamegi sellises maailmas, meie enese lamedus peegeldub teistelt meile vastu.

 

Üks teemaga haakuv mõiste veel siia lõppu - altruism.

 

Enamale pretendeerimine võiks harjumuseks saada

Teada värk, me kõik mängime tahes-tahtmata eluteatri laval mitmeid rolle, vahel isegi mittemängimise rolli. Ja eks me kõik ole aegajalt ka (vaikiva) kriitiku rollis, märgates, nähes läbi ja mõistes hukka teiste rollimuutusi, eriti publiku muutudes, katsetusi ühel või teisel moel kellelegi kolmandale muljet avaldada. Aga, ehk ei olegi see vaid tühi ja mõttetu narrilik ajaraisk, rolli valikul lähtutakse ju rollivalija ideaalist, kehastutakse kelleski, kelle sarnane tahetakse olla, püüeldakse parima poole. Goethe ütles, et „maitset saab kujundada ainult parima najal". Igapäevases elus see  tähendas, et suurmees vaatles ainult kõige paremaid kunstiteoseid (täpsemalt nendest tehtud koopiaid); raamatuhuvilised aga said temalt otsesõnalise juhise: õieti peaksime alati lugema ainult raamatuid, mida me imetleme. (Ilmar Vene. Kitši vilkuv tuli.  – Sirp, 22.05.09)  Ma laiendaks selle käitumisele ja rollimängudele. Pingutus olla nt targem ja viisakam mõjutab ehk nii näitlejat kui publikut. Kui uskuda Lotmanit, võiks nt püüd väärikam olla matslust ravida. Igati tore ju. Punnime ja punnime paremad olla, kuni punnimine paremolemises osavamaks teeb ja olemegi natukene osavamad. Ja pealegi, selle kõige mänguilu on ka omaette ilu.

 

Ja eks igaühel tuleb kord ka aeg, mil rollidest kõrini saab ja vaid ennast mängitakse. Söandan siinkohal kasutada siiski sõna „mängitakse".

 

Vabadus algab...

… sõnavabadusest.

Rannas. Nöörid ja lindid seljas

Ei tea kas rannas peesitavad-patseerivad daamid on võimalikult väheste ruutmikromeetritega päevitusriideid valides lähtunud võimalikult maksimaalsest päevituspinnast või siis soovist olla kõõritatud-jõllitatud?

Rannas lesides tekkinud teooria

Ei tea kas põhjamaalase ülekaalulisus ole tingitud ka sellest, et 10 kuud aastas oleme riiete kuhja alla mattunud ja ei ise ega teised ei näegi, kui jämedaks endid vahepeal söönud oleme? Lõuna pool, kus riideid vähem seljas, näikse ülekaalulisus, mis paljamana ka kohe silma torkab,  suurem mure olema ja seetõttu liigutatakse endid rohkem ja pakse inimesi ka palju vähem. (palavas ei viitsita süüa? Ma ei oleks kindel, seda rohkem süüakse õhtul hilja, kui palavus enam ei tapa) 

 

Mõistlik ja endast ja oma riigist hooliv kodanik osaleb valimistel

Mõistlik ja endast ja oma riigist hooliv kodanik osaleb alati valimistel. Ainult sellel demokraatia ju püsibki.

 

Paar vastust küsimustele, mida olen kuulnud esitatavat:

a)     Ei, E-hääletamiseks ei ole vaja elektroonilist valijakaarti. E-hääletada saavad kõik ID-kaardi omanikud. M-ID-ga hääletada veel ei saa.

b)     E-hääl tühistub, kui valida ka valimisjaoskonnas (st ei ole mõtet kedagi nuga kõril kellegi poolt valima sundida)

c)     Kelle poolt valida? Mis küsimus see on? Meil peaks iga päev sellele küsimusele vastus olemas olema. Kui muu ei aita, lähenegem välistamise meetodil, tõmmakem erakondi vastuvõetamatuse järjekorras maha.

 

Igatahes, põnev on.

 

Auto (foto)

Firenzes. Minu andmetel on proua pagasiruumis ja istet seal ei ole.

Kas rumalus on vabandatav vaid noorusega?

Õigustusi võib vist siiski teisigi olla. Rumal olemine on ju üks inimese põhiõigustest. Nagu ka kirjaoskamatu olemine. Seega, ei ole kohane portaalides kommenteerijatega kärada.

Kes täna üritab oma mõtet lausesse vormida, sel võib homme see ka õnnestuda.

 

Selveri ja Säästumarketi õlised parklad

Mingi aeg tagasi kirjutati, et kaubanduskettide hinnad ühtlustuvad. 'Tea kas Säästumarketi parklad muutuvad siis puhtamaks ja Selveri omad õlisemaks? (Vaesema elanikkonna õli tilkuvatest vanadest autodest)

 

Miks on Eurovisiooni lauluvõistlusel sõdurid ja punane tank?

Selles peaks nüüd mingi sõnum olema? Kellele? Milline? Miks?

Tarkus! Tähelepanu mobiilipakettide ümbervormistamisel

Miinimumtasuga mobiilipakette on arukas kuu lõpus lõpetada või ümber vormistada. Nt kui paketi miinimumarve on 300 krooni ja nt 2. mail number teisele isikule vormistada, siis nende kahe päeva eest tuleb ikka 300 krooni tasuda.

 

Kuidas väärtustada kultuuri?

Selline küsimus püstitus 1. mai mõttetalgutel. Minu esimene vastus: osta pilet!
Kui me ei lähe kohale, ei ole vaatajaid, kuulajaid, lugejaid, ostjaid, siis on meil vähem alust Põhiseadusele tuginedes nõuda, nii igaks juhuks, et riik peab kultuuri toetama ja säilitama.

Eesti keel ja kultuur on väga rikkad, mida rohkem me kõik sellest osa saame, seda enam see nii on, ja seda vähem jääb ruumi madalusele.

Krabin kontserdil

Oleks ma maakera direktor, ei lubaks ma kavadega inimesi kontserdisaali - need ju krabisevad.

Kellade kambakas

Mida rohkem on läheduses kellasid, seda kiiremini nad kampas aega edasi jaksavad vedada ja seda kiiremini ka aeg kulgeb.

Ehk siis, mida vähem kellasid, seda vähem sekundeid loetud saab.

 

Igati loogiline ju.

Liikluskindlustus ja riskikoefitsient

Kindlustusseltsid võrdsustavad autojuhi, kes ei ole põhjustanud ühtegi avariid ja kes on sõitnud ca 1 000 000 km, algaja juhiga. Süü ja liiklusohtlikkus seisneb selles, et mingil ajaperioodil sõidab ta oma ettevõttele kuuluva autoga, siis soetab ta endale isikliku kuid teist tüüpi sõiduki (nt sõiduauto asemel kaubiku), taas sõiduautot soetades ilmneb, et kunagine sõiduauto koefitsient on taas 1,2-le tõusnud.

 

Ehk siis, kohustusliku liikluskindlustuse riskikoefitsiendi kujunemise loogikast ja printsiibist aru saamine käib siinkirjutajale üle jõu.

 

Süütuse presumptsioon tähendaks minu arvates seda, et liikluskindlustuse koefitsient on algselt kõigil 0,4 ning suureneks süüliste avariide puhul. Ning too koefitsient võiks minu arvates siiski isikupõhine olla. Mitte omaniku- ja autopõhine.

Ostes uue kella

... ei tule paremaid aegu.

Küsitluse/arutelu koostamine ei ole lihtne

Oli see nüüd Lauristin, Lotman või keegi kolmas, kes kunagi ühes Ööülikooli saates viitas 70-datel (?) Soomes läbiviidud küsitlusele, kus rahval paluti enim häirivaid asju nimetada. Kuna küsimus oli sedavõrd umbmäärane, saadi ka vastuseks kõikvõimalikke vastuseid, a'la kartul on vesine ja teed viletsas seisus.

Eks näis, mis  meil saama hakkab.

 

Nii, kallid daamid, kuidas parkida?

Autol on 2 otsa, üks neist keerab. Vaata palun neid kahte joonist. Sisenedes ninaga (N) autode vahele tekib olukord, kus auto esiosa oleks justkui enamvähem paigas, kuid kuna auto tagarattad ei keera, siis tagumikku (T) ei õnnestu kuidagi äärekivile lähemale viia. St, veelkord, auto tagumik on palju kohmakam kui nina, tagaosa ei saa külgepidi liigutada. Aga, kui oled kaval ja esmalt tagurdad autode vahele, viid esmalt kohmaka tagumiku enamvähem õigesse kohta ja vot siis saad rooliratta abiga ka auto esiosa külgsuunas liigutamisega auto pargitud.

Jäta meelde, auto abitu tagaots paika ja alles siis keerav esiots järgi.

 

(Ühel joonisel ei aita rooli keeramine, ei edasi ega tagasi sõitmine. Teisel joonisel piisab vaid veel väikesest tagurdamisest ja auto ongi paigas)

 

Omapärane seminar Postimajas

Maailmas on mitu asja mis ei ole kõige paremini välja kukkunud. On tore, kui noored inimesed värske pilguga ebakohti märkavad. Ja on loomulik, kui esimene reaktsioon on soov lammutama asuda. Aga, mida asemele pakkuda? Milliste mehhanismidega stabiliseerida isereguleerunud süsteeme? Ja kuhu jäävad mõisted vabadus ja tolerantsus? Kui keegi soovib nt kuhugi kuuluda, leiab omataoliste hulgas tuge ja oma identiteedi, saab abi oma mõtete sõnastamisel, siis miks ja millise õigusega me seda kuulumist maha hakkame tegema? Eriti veel siis, kui tegemist on intellektuaalsetele väärtustele rõhuvate ühendustega nagu seda on nt üliõpilaskorporatsioonid? Ajavad oma tsunftis omi asju ja ei lase teisi ligi? Nad on nõmedad lollakad? Nad teevad seal asju, mida ei peaks tegema? AGA! Kes seda ütles? Mis see ütleja asi on? Mida ütleja saavutada tahab? Õigust jalule seada? Kelle õigust? Ja kuhu jääb vabadus? Seesama vabadus, mis ütlejal öelda võimaldab? Ütleja on Tark ja et tema õigus on seetõttu suurem, siis peaks tal olema voli maailmaasju korraldama hakata? Või, päris korraldada ikka ei taha aga niisama kritiseerida ikka tahaks? Nii, nüüd jõudsime tupiktee lõppu. Samasse kohta, kuhu minu arvates jõudis eileõhtune loeng-arutelu Postimaja 2. korrusel esimese 15 minuti jooksul, mil meie sealt lahkusime. (loengu pealkiri oli ju paljulubav)

 

Risto samal teemal.

 

Kallid müügimehed ja -naised! Te ei tohiks rumalad olla

Nüri ja vale kirvega ei ole mõtet puid lõhkuma minna – üritades müüa veidi rumalate argumentidega ja müüdava kraami olemust (= füüsikat) teadmata takerdute potentsiaalse ostja küsimustesse ja lünki teadmistes enesekindlusega (=valedega) täita püüdes kujuneb müügitöö naeruväärseks.

 

Eriti hull lugu on siis, kui nt küttesüsteeme müüva firma esindaja raadios helistajate küsimustele vastab ja ilmneb, et kõnelejal ei ole õrna aimuga energia jäävuse seadusest, termodünaamika seadustest ja termodünaamilistest ringprotsessidest. Müües kaupa, müüte te aga ka usaldust – usaldusel põhineb teie kauba valik ja hilisem hooldus-remont. St kui ma ei usalda müüjat, ei saa ma usaldada ka seadme paigaldust, kauba valikut, kaupa, hooldust, remonti. Seega, ostan mujalt.

 

Magistriõppe õppekavadesse tuleks lisada õppeained "eesti keel" ja "kirjandus"?

Ei tea kas (tehnilise) magistriõppe õppekavadesse tuleks lisada õppeained „eesti keel" ja „kirjandus"?

 

Referaate on väga kurb lugeda. Vigaderohkus, eneselegi üllatuseks, ärritab ja muudab lugemise ebameeldivaks.

Kohutav nälg (foto)

Pildistatud telefoniga (N82).

Tallinna tänav

Mõista mõista, mis see on - lipp lipi peal, lapp lapi peal?

Kali vs õlu

A. Le Coq-i turundajad murravad arvatavasti pead, et kuipalju õlut uue kalja asemel vähem ostetakse.

 

Mina nt rüüpan peale sauna nüüd pigem kalja kui õlut.

 

Miks kajastab ERR kergmeelelahutust?

Kell 19:05 keerasin raadio Klassikalt Vikeri peale, et päevast Reporteritunni kordust ja Ansipit kuulata – keegi täiskasvanu röökis raadios, teemast oli raske aru saada, taustalärmi põhjal oli aga selge, et mingi täiskasvanute pallimänguga on tegu. Üksjagu arusaamatu.

 

Kell 20:05 lülitasin teleka sisse, et Vabariigi kodanikke vaadata (iganädalane kohustuslik saade) – mingisugune seltskond jooksis spordisaalis ja reporter kirjeldas seda röökides- Kaksjagu arusaamatu.

 

(kõrvus rahustav Biosphere – Kobresia, plaadilt Substrata)

Gravitatsioonirünne

Tabab tavaliselt tõbiseid inimesi.

 

See on see, kui maakera just sind tavalisest suurema gravitatsiooniga ründab, ihuliikmeid eriti kõvasti enda poole tõmbama hakkab, keha tinaraskeks muudab.

 

Kasvatamisest. Parem- ja vasakpoolsusest

Eilsel Õhtuülikooli (*) loengul koondas üks vanaproua maailma hädad, majanduskriisist ületarbimiseni, mõiste „kasvatus" alla. Et siis, kasvatus, kasvatus, kasvatus. Mnjaa. Kasvatus, see on aga lapse kujundamine tulevikuks mineviku tõekspidamiste järgi. Mineviku sunniviisiline tulevikku projitseerimine kannab edasi aga ka kõik rumala ja mittearuka. Seda rumalat ja mittearukat on aga meil oi-kui-palju olnud.

 

Ehk siis, on väärtusi (nt kultuur), milledest tasub ja tuleb kinni hoida, milledele rajada seda nn kasvatust ja enese identiteeti, samas oleks aga rumal kõigesse vanasse takerduda, a'la „alati on nii tehtud ja ka sina pead nii tegema". Ma natuke kardaks neid kasvatajaid.

 

Tsiteerides Lotmani: parempoolsus idealiseerib vabadust, vasakpoolsus õiglust. Kasvatamine tähendaks aga vabaduse piiramist. See võib meid aga libedale teele viia - kes on see Kasvataja?

 

(vabaduse ja õigluse puudusteks märkis Lotman vabadusest kasvavat ahnust ja õiglusest sündivat kadedust).

 

(*) ei, parteilist propagandat ei olnud

 

Röökimine telesaadetes

Mulle on tunduma hakanud, et telesaated, kus inimesed, nii saatejuhid kui stuudiokülalised karjuvad, ei vääri… noh, ega aeg ei ole ju raisata.

 

Ja, enesest väljunud ja röökivale inimesele tuleks anda aega rahunemiseks, ja siis pärast temaga rääkida. (üldse, asja-eest-teist-taga röökimist ja karjumist pole vist kunagi varem nii palju olnud)

 

Mere ääres pole mitte ainult puud viltu

Pildistatud N82-ga. Nagu ka eelmine pilt.

Taju tõmmet (foto)

 

Salasõnadest tüdinud

Soov: kõigile mingisugustki sisselogimist vajavale veebilehele saaks siseneda ID-kaardiga ja M-ID-ga. Alates TTÜ infosüsteemidest ja lõpetades nt Gmailiga.

 

Metsad jälle sodi täis - jäätmejaamadest tuleks rääkida

Kui on mingi häda, tung, surve, ja selle vallandumine oleks halb, siis on kolm võimalust:

a)     hoida häda kinni, panna punn ette, üritada sulgeda väljund;

b)     luua hädale, tungile, alternatiivne väljund. Kanaliseerida surve vähemhalba kanalisse;

c)     vähendada häda, tungi, surve teket.

 

Üks häda, mis inimest vaevab, on prügihäda, prügitung, prügisurve, vaev, mis tahab rahuldamist - prügist tuleb vabaneda. Et inimene ikka veel allub oma rumaluses reklaamile, st toote puhul etendab pakend (koos oma hinnaga) ebanormaalselt suurt tähendust, ostetakse odavat/ebakvaliteetiset/kohe katkiminevat kraami ja prügi koguste vähendamisega on seega suuri raskusi, siis, minu arvates saaksime me metsaalused puhtamaks, kui prügist vabanemine oleks võimalikult lihtne. Sest, nagu ma aru saan, ei tea väga paljud inimesed midagi jäätmejaamadest. Nad on hädas oma prügiga, ei oska seda kuhugi viia. Väikesed prügilad on suletud, igas hoovis olevasse väikesesse plasttünnikesse suvilas kogunenud prügi ei mahu, vanast voodist või autokummidest rääkimata.

 

Ehk siis, jutu mõte – jäätmejaamade olemasolu ja olemus vajaksid ulatuslikku teavituskampaaniat. Teles, raadios, ajalehes jne. Ilma moraalita, õiendamata, nn ümberpööramist võimaldamata kirjeldada, millal avatud, mida vastu võetakse, kas ja kui palju maksab.

 

Sest jah, tuleb nõus olla, et metsad on taas laga täis. Juhul kui pool prügist jäi aasta tagasi koristamata, siis ikkagi on sodi jõudsalt siia-sinna juurde tekkinud. Ehk siis, kuna me eestlasi siin maal välja vahetada ei saa, inimesed on siin sellised nagu nad on ja prügi tekkele ja voolule punni ette ei pane, siis peame prügist vabanemise veel ja veel lihtsamaks ja selgemaks tegema! Prügi metsavoolamise mujale ümber suunama.

 

Või mis?

 

Igas hotellis

... peaks siiski internet olema. Eriti Haapsalu hotellides. Rõhutan Haapsalu seetõttu, et siin on 3G-ga, ja isegi ka GSM-ga raskusi. Katsu siis niimoodi koolitükke teha...

MI-s kiideti Manoni

MI-s kiideti Manoni. Mhmh.

 

(Lavastaja poolt oli veidi pingestav-närvekõditav see kaherattaline asjandus orkestriaugu lähedale kõlkuma panna.)

(Aga, kui veel Vanemuisest ja ooperist rääkida, siis Rigoletto jääb vist veel kauemaks meele. Vist. Ja Matverega jääb Carmen kauemaks seostuma. Vist.)

 

(üht juhet ja paberit otsimas)

Küll oleks tore, kui kadunud asju saaks Googlega otsida.

 

Asju saab kolme moodi teha

Teha, teha kuidagi ja üldse mitte teha.