Lihtsad ja keerulised asjad Wordis ja Excelis

Keegi vist ei kujuta ette sajatuste hulki, mis üle maailma kevadeti lõputööde kirjutajad taeva poole karjuvad ja kuipaljud Bill Gates-i ja Microsofti Wordi ja Excelit puruks tahaksid rebida. Pisikesteks tükkideks. Iseäranis graafikuid joonistades, aga ka sisukordadega ja loeteludega jne „automaatsete (vahel iseenesest muutuvate) asjadega“ maadeldes.

Aitasin Annelil lõputööle ühemõõtmelist graafikut teha, skaalat, kus vastavatel kaugustel telje otstest on märksõnad. Püha müristus. Põhivõrgus süsteemiteenuste analüütikuna töötades oli mul 2 aastat põhiliseks töövahendiks Excel (ja just graafikud ja makrod), aga näe, sellise skaala tegemiseks kulus tund aega. Lõppkokkuvõttes näeb asi ikka nii välja, et kõige kiiremini oleks olnud nö käsitsi skaala joonistada (Wordis joonistades on muidugi see „vahva“ asi, et jooni ei saa sujuvalt, väikese sammuga tõsta, Excelis õnneks saab), kastikestesse tekst juurde kirjutada ja iga kastike siis eraldi vormindada. Siis see kokkulapitud asjandus pdf-ks teha ja sealt lõputöösse, Wordi tõsta, et enam midagi ei muutuks ja paigast ära ei sõidaks.

 

Programmid pole süüdi, et kasutajad rumalad on? Aga kasutajad ongi ju rumalad. Nagu nt mina, ei ole 5 aastat ülikoolis Excelit õppinud. Programmi kirjutajad peaks sellest ka lähtuma. Lihtsad asjad lihtsalt tehtavaks jätma ja keerulised automaagilised asjad lihtsalt väljalülitatavaks tegema.

 

Nende vale siit Eestist öelduna on ju venemaalasele usutavam

Oot mis, kas keegi arvas, et Vene poliitikuid huvitab mingisugune mälestusmärk? Et nad ei tulnudki siia Vene sisepoliitikat tegema, suurrahvale pakkuma suurolemise-, peremehetunnet, maalima venemaalasele eestlasest vaenlasekuju (teadagi, vaenlase olemasolu liidab, suunab tähelepanu „vaenlasele“), saates omad mehed siia oma endisi valdusi üle vaatama ja nentima, et jah, saagisid ikka kuju tükkideks, aga vot Vene survel liimiti uuesti kokku. Ja jah, ikka ekskavaatoriga kaevasid nii et kondid ragisesid. Ja sadama WC-d on ajupritsmeid täis.

 

Savissaare sõimamisest

Praegu käib äge Savisaare sõimamine, et vaat kus tõbras. Et kui ühel kaalukausil on Eesti riigi ja rahva huvid ja teisel pool Savisaare ja Keskerakonna huvid, siis Savisaar valib alati enda ja KE huvid. Et ta ei näikse tundvat mõisteid õige ja vale, see-eest teab mis on kasulik ja mis pole kasulik. Aga, me ju kõik teame seda! Valetab ja vassib? Ka see kõik on ju teada. Aastaid. Ja seda teame kaa, et ta esindab venekeelseid valijaid, osadelt nendelt kogub ta hääli ja praegu käitub nii, nagu need valijad temalt ootavad. See on ju poliitiku kohus. Ja eestikeelsed, eemalepeletatud KE valijad loodab ta tõenäoliselt jälle ära rääkida. Nii et, Savisaare käitumist nägime kõik ette.

Me peaks pigem KE valijalt küsima, et kuidas ta saab sellise võtetega, ma ütleks stiiliga, meest usaldada? Miks pagana pärast on üks näota, sõnumita, põhimõteteta (koalitsiooni minnes nõus kõigest loobuma), sulisid ligimeelitav erakond Eestis niiiiii populaarne? Ja Savisaar ise seeläbi kohtadel, kus ta rahvale halba saab teha/vajalikke asju mitteteha. Vot see on küsimus.

 

Meediast. Ma tahan, et meie meedia oleks nagu verekoer, et ta oleks pidevalt kallal ja ei väsiks. Meil on nii, et kui keegi saab mõne suurema jamaga hakkama, siis paar päeva on kisa suur, nädala pärast ei käsitle teemat enam keegi ja kuu aja pärast räägib patustaja musta valgeks, keegi nagunii midagi ei mäleta enam. Ja kogu lugu. Kuid minu arvates võiks ilmselgete soperduste kohta kommentaare küsida igal pressikonverentsil terve järgneva aasta nt. Olla tüütuseni visa ja järjekindel. Et jamad ei ununeks. Et neid jamasid ei saaks asjaosaline üsna pea ilusamaks valetada.

 

Savisaarest

Ma olen Savisaart siiani ikka targaks meheks pidanud, väga osavaks kombineerijaks, tugevaks demagoogitsejaks ja osavaks valetajaks, 100% igal juhul ja iga hinna eest ainult ja ainult oma kasusid silmaspidavaks poliitikuks, aga no nüüd ei oska ma tema mõttekäikudest enam aru saada. Mitte ei taipa, millisena ta nüüd oma valijat näeb, milline on tema jaoks tema potentsiaalse valija kuvand, kuidas ja kelle jaoks tahab seekord musta valgeks rääkida?

Iga tema vale ja häma taga on ju seni olnud maksimaalse kasu kaalutlus, kuid nüüd, keskendununa mitteintelligentsetele venekeelsetele häältele (nt Vene meedias (ju see jõuab ka laiemalt  rahvusvahelisse meediasse) Eesti valituse laimamine), kaotab ta ju kiiresti eestikeelseid. Hea küll, KOV valimistel võidab, kuid riigikogu valimistel? Või loodab 4 aastaga taas musta valgeks rääkida ja eestikeelsed hääled tagasi hullutada?

 

Juhul kui ta arvab, et tema eestikeelne valija nii rumal on, et toimuvast ikka väga vähe aru saab, siis ta vist küll eksib. Aga just selline mulje jääb, tema, justkui vahepeal teisel planeedil olnu, juttu lugedes. Nt pean silmas Savisaare imestust, et miks maikuu algust silmas pidades Toompeale raudaedu püstitatakse. (üks poolehoiu võitmise nõks on samastumisvõimalus, eks, et valija saaks temaga samastuda, seekord mängib lollidele, et ka nemad end Savisaarega samastada saaks?)

Paar linki hilisemaks ajaks, 1, 2, 3.

 

Eestikeelsetel KE valijatel on mõtlemisainet

Mul on tunne, et valitsust kritiseeriv ja nõrkuses süüdistav, 0 korda tasakaalukusele kutsunud Tallinna linnapea Savisaar pigem kaotab KOV valimisteks hääli, mitte ei võida. Tulised mutikestest ja maal elavad Keskerakonna fännid, lihtsad inimesed, kes veneajal palju kannatanud, kes ei ole väga haritud ja kellede jaoks on vene keel ikka veel kahjuks üsna ühetähenduslik, vot ma ei usu, et sellised inimesed Savisaare avaldusi alla suudavad neelata.

Lõhest. Eesti ja vene pätid jauravad ju õlg õla kõrval, mulle küll tundub, et lõhe ei jookse eestlaste ja venelaste vahel, vaid metslaste ja mittemetslaste vahel. Ja sellist lõhet ei ole võimalik ja ei tohi ära kaotada.

Kuju teisaldamise ja paigalejätmise pooldajate vahelist eriarvamust võiks ju nt võrrelda ühe või kahe riigikeele kehtestamisega. Valija valis seekord kuju teisaldajate poolt, ja on seni ühekeelse Eesti poolt valinud.

 

Lääne- ja idatuul (foto)

Analoogne foto aasta eest.

Üks oht, mis madina jätkudes meid ohustada võib

Kui see madistamine nüüd veel niimoodi mitu päeva jätkub ja politsei suurt ülekaalu ei saavuta, siis võib ehk nii mõnigi eesti mees tahta politseile appi minna, märatsevaid vene poisikestest nolke klobima. Ma ei mõtle lapsi, kes adrenaliini otsides sinimustvalge lipuga ringi jalutavad, vaid täismehi, kel kodus teleka ees istudes hädasolevaid politseinike nähes käed rusikasse kisuvad ja patriootlikku kohustust tunnevad korraloojatele appi minna. Ma väga loodan, et asjad nii kaugele ei lähe ja metslaste taltsutamine võimalikult korrektselt jätkub.

 

Paar mõte,t mis aknast kostva kära peale tekkisid

On äärmiselt kahetsusväärne lugeda muidu asjalike inimeste ajaveebidest õigustusi praegustele rahutustele, ja et oli ikka suur viga seda mädapaiset torkida. Tulgem mõistusele. On inimesi, kes ei ole teisaldamisega rahul ja on inimesi, kes on rahul (mh mina ja kõik keda ma tunnen ja kelledega sel teemal juttu on olnud). Ühtede jaoks oli ta mälestamispaik, teistele (eakatele eestlastele) tegi see võõrvõimu sümboliseeriv monument haiget. Nüüd viiakse ta lõpuks ometi surnuaeda, sinna kus on mälestamiseks õige koht. Juhul kui ta teisaldamata oleks jäänud, kas siis teisaldamise pooldajate sarnaseid rahutusi oleks ka kuidagi õigustada saanud? Neil ju ka õigused.

Me oleme Eesti Vabariigi pealinnas, ei tohi eksisteeri sellist mõtet, et midagi tuleb meil teha või tegemata jätta ainuüksi sellepärast, et äkki kellelegi või mõnele teisele riigile see ei meeldi. Absurd. Kõik ilmaasjad ei saagi kõigile meeldida, ka demokraatlikus riigis mitte. Tulnuks pidada dialoogi? Nendega kes praegu õues jauravad? Koolilastega, kes päeval linnas räuskasid? Ürituse algatajatega? Igas kogukonnas on haigeid ja mitte kuigi arukaid inimesi, sellistega dialoogi pidamine ei pruugi kuigi tulemuslik olla, ka aastatepikkune dialoog mitte.

Nüüd on hirm venelaste ees? Korrektne oleks öelda, venekeelsete pättide eest, sest arukamad venelased häbenevad parasjagu silmi peast. Ja selle hirmu pärast pidanukski me võõrvägede kuju teisaldamata jätma? Tule taevas appi! Mida nüüd teha? Vaadates televiisorit tundub, et riik enamvähem toimib. Korrarikkumised surutakse maha, pätid püütakse kinni, tõenäoliselt määratakse maksimaalsed karistused. Ja nii ka homme, ülehomme, seni kuni vaja. Istume need mõned õhtud kodus ja laseme politseil tööd teha. Veelkord, oleks 100,00% absoluutselt täiesti lubamatu sellise näruse kontingendi hirmus midagi tegemata jätta. Ei ole mittemingisugustki õigustust registreerimata kogunemistele ja veel vähem igasugustele korrarikkumistele.

 

Minu varasemad mõtted sel teemal.

 

3 esimest mõtet seoses pronksmehega

Savisaar võinuks rääkida oma senisele valijale, et pronkssõdurit ei hävitata vaid viiakse koos haudadega sobivamasse kohta. Oma praeguse vigurdamisega võidab ta nüüd muidugi usinasti venekeelseid hääli.

Meie venekeelne elanikkond oleks adekvaatsem, kui kohalik venekeelne meedia ei levitaks järjekindlalt ja pidevalt ja kontrollimatult valet ja laimu. Kui selle sopa kõrval oleks rohkem tõsisemaid venekeelseid väljaandeid.

Huvitav, kui suur enamus neist märatsejatest niisama mürgeldamise pärast mürgeldasid, võimalusest kinni haarasid? Eks mõistust omavatel venelastel on nüüd tõenäoliselt üsna piinlik, et Aljoosa kaitsjad kõige tavalistemateks pööblist pättideks osutusid.

 

1 põhjus, miks mulle Tallinn meeldib

Käisin täna mööda Kuressaare fotopoode (kokku neljas), et vaataks pikema zoomiga objektiive. Tulemus oli nukker. Kohapeal on 0 tk. Jah, paar tükki oli, aga fotokaga komplektis.

 

Jazzkaar Klassikaraadios

Olgu ka siin mainitud, et ka sel aastal kannab Klassikaraadio Jazzkaare kontserte üle.

 

Kreemidest ja muust sellisest

Vahel olen ikka mõelnud, et huvitav, kuidas mõjuvad inimese tervisele need kreemimäed ja muud taolised möksid, mida inimkond omale peale määrib. Kreem ju imendub organismi, neid kreeme on erinevaid, kuidas nad koos inimesele mõjuvad? Eks ka parfümeeriast imendub osa organismi. Siis veel seebid. Pesupesemise pesu- ja loputusained mis vettsäästlikud pesumasinad riietesse jätavad jne jne. Ja siis lõpuks nende kõigi koostoime? Ja niimoodi aastaid ja aastaid.

Kosmeetika teemal oli tänanses (või eilses) EPL-s juttu. 60 % kreemist imenduvat. Ja kreemides olevat säilitusaineid.

 

 

Mis asi on parsek

Ühel hilisõhtul helistas hea tuttav kes osales parasjagu mingil viktoriinil ja küsis, et mis asi on parsek. Noh, selliseid asju ma ikka mäletan, pikkusühik, natuke üle 3 valgusaasta. Ja… oli vist kaugus Päikesesüsteemile lähima täheni, selle kaudu defineeritud. See „vist“ hakkas häirima ja vaatasin vähe ringi. Lähim täht Päikesesüsteemile EI OLE 1 pc kaugusel! Miks ma nii arvasin? Vist sellepärast, et mõnes allikas antakse lähima tähe kauguseks 4,26 va (tegelikult 4,22 va), 1 pc on aga 3,26 va. Ja ju olengi millalgi komakohtade kattuvuse järgi meelde jätnud, ja kui midagi juba nö teatakse, siis pole ju ka korduvalt uuesti ettesattuva ühiku definitsioonile enam tähelepanu vaja pöörata. :-( Häbilugu.

Parsek on kaugus, kust 1 astronoomile ühik (keskmine kaugus Maalt Päikeseni, ca 150 mln km) paistab ühe kaaresekundina. St tõmbame 1 aü pikkusega kriipsu :-) ja läheme sellest joonest ristisuunas eemale, seni kuni see 1 aü-u pikkune lõik 1 kaaresekundi sisse ära mahub. Vot siis oleme 1 pc kaugusel. Puust ja punaselt.

Ühe kaaresekundi sisse mahub mh 1 meetrise läbimõõduga keha 206 km kauguselt vaadatuna. Väiksemaid nurki, kui 0,01 kaaresekund (on toodud sellist näidet, et hernes 100 km kauguselt vaadatuna), ei õnnestu tänapäeval fotograafilistel mõõtmistel mõõta. Kaugemate kui 300 va olevate taevakehade kaugusi ei saa seega parallaksi ja nurkadega mõõta. Kasutatakse kaudseid meetodeid.

 

Kuu

Aprillikuu

Miks on Kuu vahel poolik? Sest vahel valgustab Päike seda Kuu osa, mida meie siit Maalt ei näe. Nagu antud pildil. Näeme Kuu ööd. Muide, vaadates Kuud, saab üsna täpselt aimu, kus suunas Päike parajasti on. Et Kuu on meile väga lähedal, ca 0,38 mln km, siis paistab nii Kuult kui Maalt Päikene (ca 150 mln km) ühes suunas, ei ole vajadust trigonomeetriaga tegeleda.
Miks me näeme siin pildil tuhmis valguses kogu Kuud? See tuhm valgus on Maalt peegeldunud Päikesevalgus. Seal on praegu „maavalge“ öö, nagu meil on vahel kuuvalged ööd. Maa albeedo on üsna suur, keskmiselt 37%, st 37% Maale langenud nähtavast valgusest peegeldub maapinnalt tagasi. Kuu albeedo on 3 korda väiksem (palju tumedam taevakeha kui Maa), st „maavalgel“ ööl on Kuul palju valgem kui meil kuuvalgel ööl. Ja praegu ongi seal peaaegu „täismaa“.
Albeedost veel. See 37% on keskmine, mere peegeldumine on väga muutuv (vee ja õhu murdumisnäitajate erinevuse tõttu, 1,33 vs 1,0003), sõltuvalt valguse langemise nurgast. Nii et mõni suurem veekogu võib mingi nurga all üsna ägeda peeglina töötada, mitte küll jah suurel pindalal. Samuti on lumised piirkonnad usinad peegeldajad.

Ja üldse, soovitan selle sarja läbi lugeda.

TÄIENDUS. Täpselt samal teemal.

Küün

Sõrves, 2007

Avatud köögist ja haistmisest

’Tea miks tänapäeval need nn avatud köögid nii popid on? Köök võib ju iseenesest elutoas olla. Ja elutuba köögis. Ja pliit ja valamu ja prügikast elutoas ning diivan köögis asuda. Kuid köögis tekkivad lõhnad ei peaks elutoas olema.

Kes siis tänapäeval kodus süüa teeb? Noo, see kes heast söögist lugu peab, keda söögikohas pakutav tüüpiline praad ei rahulda. Ja kes pühapäevahommikuste pannkookide pärast õue ei taha minna.

Avatud köök lisab ruutmeetritele avarust? Avarust leiab merelt ja rabast. Uued elamispinnad on üha suuremad, aga ikka, no mitte ei mahu 80, 100, 150 m2 sisse köök ära. Kummaline.

 

Huvitav, millal mööbli- ja tehnikadisainerid köögi- ja elutoamööblit ristama hakkavad?

 

Eesti keele ja meele väljavaadetest

6. aprilli Sirbis kirjutas Tiina Kirss Eesti humaniorast. 13. aprillil jätkavad ja arendavad teemat Kristiina Ross ja Janika Kronberg ning Marek Tamm. Tasub lugeda.

K. Ross: Pole ju saladus, et kõik Euroopa kultuurid tasapisi ühtlustuvad. Mis mõtet siis ongi palehigis vaeva näha ning eesti keele ja kultuuri eluiga iga hinna eest pikendada? Kas kahesaja või kahe tuhande aasta pärast, kunagi kaob eestikeelne kultuur kindlasti. Küsimus on ainult selles, millal ja kuidas. Kas me üritame omal initsiatiivil rahvuslikku suitsiidi sooritada ja võimalikult kähku oma eripärast vabanedes rahvusvahelistuda? Või keskendume sellele, kuidas oma kultuuri võimalikult põhjalikult uurida, kirjeldada ja mõtestada, nii et me teistesse jäljetult kadumise asemel suudaksime uude kunagi tekkivasse formatsiooni omalt poolt midagi kaasa võtta ja lisada – midagi spetsiifiliselt eestilikku, mida keegi teine sinna lisada ei saa?

 

Rahvaste nimedest

Sirje väidab, et mustlast mustlaseks nimetamine võib diskrimineeriv olla. Nagu seal kommentaarides mainitakse, võib sel juhul ka sõna sakslane (saks, saksa) sakslast häirida. Norra, Norway, Norvegen, tõlkes põhjatee, jälle, nagunii mingid tuimad põhjainimesed (keegi võib ju vabalt põhjamaalast tropiks pidada). Poola, poolakas, tuletatud sõnast po’le (põld), põllurahvas, st mingid maakad. Üldse, väga paljud rahvad on endid ise maarahvaks nimetanud, ja nime on neile ikka teised, naabrid pannud, ja see nimi tähendas neile naabritele midagi, mille nimesaajad siis taas enda nimetamiseks omaks võtsid. Soome, balti keeltes zeme vms (lähedane vene zemlja), tõlkes maa. Või siis Ungari, türgi-tatari keeltes „10 noolt“, rõvedad sõjardid järelikult. Sõnast neeger ma parem üldse ei räägi.

Me võime iga rahvuse nimest midagi halba välja lugeda, mingis keeles, mingi piirkonna, ühiskonnagrupi kontekstis, nii et las mustlane olla mustlane ja neeger ikka neeger.

 

(Muide, vanarahvas nimetas osasid parme (lendavad ja hammustavad elukad), neid väiksemaid, lätlasteks. Ja et lätlane on veel ka kuue varbaga, siis tuleks ka lätlasi kuidagi teisiti kutsuda. See sõna on ju juba ära rikutud, midagi tuleb ette võtta.)

 

Fotod öisest Maast

Sirbi lisas Roheline Värav on öisest Euroopast foto. Siin on analoogsed pildid maailmast. Inimkond elab mere ääres (maailmamere veetaseme tõus mõjutaks väga väga paljusid). Ja suured Venemaa linnad on siin kaartidel üsna haledad – vähe valgusreostust, keskkonnasõbalikud linnad. :-P

Üleskutse: vältigem Hiinas toodetud kaupu

Kui vähegi võimalik. Et,
1) mitte osaleda absurdses ringis – Hiinas või mujalt kohaleviidud toorme tootmine - Hiina tõenäoliselt mitte kuigi keskkonda säästev (maksimaalselt odav) tootmine – transport üle maailma laiali – kodudesse laialivedamine – selle kraami prügilatesse vedamine/sorteerimine, selle mitteremonditava saasta halb taaskäideldatavus,
2) mitte toetada piiratud sõnavabadusega, autoritaarset, diktatuurset punaHiinat, riiki, kus inimõigustega on lood väga väga täbarad. Et mitte aidata kaasa ebademokraatliku, ettearvamatu kommunistliku Hiina maailma juhtivaks jõuks saamist, mis tõenäoliselt mõnekümne aasta pärast juhtub. Et poliitilist vastuseisu ei julgeta Hiinale enam osutada, eriti hiinasõbralikud prantslased kes relvaembargost hoolimata kõrgtehnoloogilisi relvi hiinlastele müüvad, siis tehkem seda meie, tarbijad. Inimõigustest, genotsiid Uiguristanis (Uiguurias), tänapäevalgi uiguuride (8,5 mln inimest) hävitamine, arreteerimised, tapmised, uiguuri naiste massiline steriliseerimine, rahvuse alusel arstiabi mitteandmine, hariduse mitteandmine (enamus uiguure on maapiirkondades kirjaoskamatud). Täbarast olukorrast teiste kümnete ja kümnete rahvastega rääkimata.

Raudtee ülesõit (foto)

Veel 1 tööstushoone (foto)

Maardu lähistelt, 2007 kevad

Akendega tööstushoone (foto)

Maardu kandis, 2007 kevad

Jälle mootoritest. Ja kW-de maksustamisest

Ikka ja jälle soovitatakse inimestel uusi autosid osta, et need on ökonoomsed ja ei saasta nii palju. Kuid küsiksin nüüd, kui keskkonnamahukas on ühe uue auto tootmine? Teinekord räägitakse, kui palju vett ja kütuseid kulub, et 1 tavaline arvuti toota, kuid mõelgem nüüd, auto, see on ju suur tükk, kümneid ja sadu kordi energia- ja keskkonnamahukam kui arvuti. Ka siis, kui autosid taaskäitleme, mitte ei kaevanda uusi mineraale. Kütusekulust. Ütleme, et uus auto võtab 100-le km-le 4 liitrit vähem. See on ju väga suur vahe. Kui see auto sõidab aastas 20 000 km, siis aastas teeb see kokkuhoidu 800 liitrit. Suur veok põletab selle 800 l paari päevaga ära, kui niigi kaua, laev ja lennuk… mõnekümne, mõneteistkümne minutiga? No umbes nii. Ah et sõiduautosid on väga palju, kui igaüks 800 l kokku hoiaks… no aga veelkord, kuipalju tonne kulub ainuüksi sedasama kütust selle uue auto tootmiseks? Jaa, väga vana ja logu auto põletab lisaks kütusele, ja halvasti põletatud kütusele, ka õlisid, muidugi, selliseid ei tohi ülevaatuselt läbi lasta. Ja meil siin Eestis ei lastagi ju, kui CO paigast ära on. Et siis, peale selle, et uusi autosid sisse ostes liigutame raha Eestis välja, koormame ka tihedasti autosid vahetades kindlasti palju (konkreetseid numbreid ma tuua kahjuks ei oska) rohkem keskkonda. Jällegi, tundub, et me lööme vales kohas lokku.

Tänases Päevalehes mõtiskletakse, et kuidas edvistajaid karistada. Siit kumab minu arvates läbi pigem mõistmatus ja vimm mittetarkade ja elus seni õnne ehk mitteleidnute, kobamisi raha olemasolu näitajate (väga väga uhke maja ja auto) vastu. Ei muud. Igasuguste meetmete väljamõtlemisega võime kogemata ka liiale minna. Vaadakem esmalt kuidas me liikluses käitume, Tallinn-Tartu mnt-l kolonnides säravad pievalt pidurituled. Mida see tähendab? Me põletame kütuseid piduriketaste kütmiseks, st me ei oska sujuvalt liigelda. Selline marutaja põletab oma 2 liitrise autoga kohe täiesti kindlasti rohkem kütust kui mõistlik ja rahulik 3 liitrise auto juht. Ja selle EPL jutukese põhjal tahame me seda mõistlikku inimest karistada? St maksustades kW-e, ei taga me olukorda, et suurem tossutaja, meie kõigi puhta õhu suurem reostaja rohkem maksaks. Pealegi sõidab üks 100, teine 1000  km nädalas. Seega väidan, et suur mootor VÕIMALDAB rohkem kütust põletada, aga ei pruugi. Ei usu? Võtkem nt Audi, BMW, MB ja Peugeot (viimasel all paremal on Spetsifikatsioon, pdf. Valisin meelega nii erinevad autod) kodulehed lahti ja vaadakem kütusekulusid MNT-l, erinevate mootorite puhul. Vahed on väikesed. Tõsi, raskemat autot on linnas raskem kohalt võtta, kuid me tahame ju kW-e maksustada, st mass pole siin tähtis.

Veelkord, suurem mootor ei kohusta liikluses jaurama. Uskuge, ühegi auto armatuuris ei lähe põlema tuli, et nüüd vajuta, et kW-de kasutamine on kohustuslik. Sellised tuled vilguvad ikka juhi peas. Rullnokad võimsate bemmidega sõidavad kraavi? See rullnokk sõidaks ka Ziguliga kraavi, iga autoga saab sirgel lõigul kiiruse üles, ja kurvis saab sellisel tüübil iga autoga mõistus otsa, st põrutatakse puusse. Probleem on inimestes. Ja ühtesid karistades ei tohiks ka neid kannatama panna, keda karistama ei peaks.

 

Ja veel. Teatud koormuse juures võib väike mootor tõenäoliselt ka rohkem kütust põletada, st kW-de maailm pole mustvalge. Liiklusohutuse seisukohalt suur mootor = turvalisus!!! (lolli käes on ka kööginuga ohtlik). EPL artiklist: sõiduautol ei pea olema 60 kW, saaks ka 25-ga hakkama (kunagine arvutus, korrutame kasuteguriga 0,3 läbi), kuid selline auto oleks maanteel väga ohtlik. Leidsin veel ühe oma arvutuse.

Saaremaal on metsloomi küll

Keegi satub siia lehele küsimusega, miks ei ole saaremaal metsloomi ja miks ei ole Saaremaal suuri metsloomi. Mulle küll tundub, et Saaremaal on iga mätta taga metssiga ja põõsa taga põder, nii et loomi on seal paksult. Kas nad kasvult suuremad või väiksemad on, seda pole ma mõõtnud. Aga jah, eriti õhtusel ajal kooserdab nii väiksemaid kui suuremaid metsloomi igal pool.

 

Kui igav hakkab ja kodus Elionilt saadud SpeedTouch 780 ruuter on, siis...

Kui igav hakkab ja kodus Elionilt saadud SpeedTouch 780 ruuter on, siis oleks vahva ruuterisse pääsemise koodid ära unustada. Ja et taas vajadusel ruuterisse (marsruuterisse, vahet pole) pääseda, tuleb kirjaklambriga reset teha (Elioni õpetus, pdf) ja siis hakkab nalja saama. St ruuterisse ikka ei saa (seal allpool kurdetakse sama). Ruuterile algseadistusi tehes jälgi õpetust, lk 12, punkt 6 ja 7 juures tuleb aga kaval olla, ligipääsu kasutajatunnuseks tipi kindlasti Administrator! Kui soovid sinna kohe midagi oma mõistusega panna või jätad arvuti meeldejäetud resetieelse kasutajatunnuse sinna alles, siis seadistamine ei õnnestu. Passwordi aken jäta tühjaks. Nii saad vähemalt netti. Koduvõrk ehk lauaarvuti on tehase algseadetega WIFI kaudu ilmarahvale muidugi nüüd ka valla. Põnev. Siinkohal saab mõistus tõenäoliselt otsa. Elioni infotelefon 165 laseb 8009966-le helistada, sealt öeldakse et sellise asja kordasaamiseks tuleb neile raha maksta. Ma ju räägin, huvitav. :-)

Sellise jama puhul, juhul kui on koduvõrk st PC välja jagatud, soovitan esmalt taas reseti teha ja siis kõigepealt wifi paika seadistada, (SSID varjata ja WPA-PSK) st seni kuni pääsuparoole muutma ei hakka, siis saab ruuterile veel ligi. Vot selles kohas ma praegu olengi.

1 link, mida peaks pärastpoole uurima.

 

Bensukas (foto)

Bensukas Tallinna linnas. 2007.

Audi A4-ja karakteristikud

Sattusin ühe oma aastatevanuse Exceli tabeli otsa. Tegu on Audi AAH, 2,8, 12 klapilise mootoriga, A4 Quattroga. Olgu need graafikud siis ka siin.

Et siis nimetatud mootori väntvõllilt saadav maksimaalne väändemoment, sõltuvalt pööretest. (jõud millegi sidurit keeratakse)

Vedavatele ratastele suunatud summaarne moment, reaalne jõud, millega mootor autot edasi liigutab.
TÄIENDUS: y-teljel olev ühik on vale, peaks olema N, njuuton. (olen lähtunud rehvidest, millede ümbermõõt on 200 cm. Autoorienteerumise ajast mil jalgratta spidomeeter auto poolteljelt kiirust mõõtis, on mul selle spidoka häälestamiseks telefonis mingi konkreetse rehvi tegelikuks ümbermõõduks märgitud 1912 mm)Siin pole rohkem midagi lisada. Exceli tabeli koopia on siin. (arvutused on kopeerimisega millegipärast kaduma läinud)

Päevakohast huumorit

Paralleelmaailm viitab Postimehe Tarbija24-le, kus räägitakse Conservapediast, usuaktivistide poolt loodud „Wikipediast“. Naera pooleks. Panen siia veel paar humoorikat linki. Paavst pragab, et EL sünnipäeval jumalast ei räägitud. :-) Ja jutt põrgu olemasolust.

 

Huvitavat lugemist usu mõjust inimestele. Gregory S. Pauli artiklist

Mu vanaemagi ütles, et „vainlast tuleb tunda“, seega vahel kiikan Kesknädalat. Madala vererõhu puhul võib sel nähtusel isegi raviv toime olla, ma arvan.

Täna refereeriti (originaal) seal Gregory S. Pauli artiklit „Cross-National Correlations of Quantifiable Societal Health with Popular Religiosity and Secularism in the Prosperous Democracies“ (pdf, html). Lõpus olevad joonised on huvitavad. ’Tea kuhu Eesti paigutuks? Loodetavasti Suurbritannia kanti.

Google otsingutulemused nimetatud artiklile ja vastukajadele.

 

Ah et mida ma Kaheksanda Mai Liikumisest arvan?

Väga tore kui inimesed mõtlevad ja ühendusi loovad. Üks selline mõtlevate ja arutlevate inimeste ühendus on Kaheksanda Mai Liikumine. Eks nad ole seal minu arvates kohati veidi naiivsed ja idealistlikud, vähemuste õigusi enamuse õiguste ees eelistavad, st ma ei saa neist vahel aru, kuid seda toredam on kommentaare lugeda. :-) Olgu siin ära märgitud üks vast kõige põhjalikum kommenteerija, keegi AR.

Võtan siinjuures enesele ka õiguse esimesele pähetulevale näitele osatada. Pronkssõduri teisaldamine põhjustavat Venemaa kaitseeelarve suurendamist. Julgeksin siin kasutada sõna „absurd“. Ja siia otsa väide, et 87% venemaalastest on meie pronkssõdurist teadlikud. Ma ei oska pakkuda, mitu % venemaalastest kaardilt Peterburi üles leiavad, igatahes olen kindel, et veel palju palju vähemad on kuulnud sõna „estonia“. Aitab nokkimisest, muidu saan ka mina kärada. :-)

Selles, et me Venemaa reaktsioone nii jõulistena näeme, on oma osa meie kohaliku venekeelse meedia hüsteerilisuses. Makarov vahel ikka räägib Vikerraadios (ja EPL-s) venekeelsest meediast siin- ja sealpool (kommentaarid on ägedad :-) piiri. Ja Keskerakonna propagandast läbi oma Vesti Dnja. (kas sel sopalehel kodulehte polegi?)

 

Seoses viimasega, ei tasu ikka loota, et KE kui venekeelsele valijale kõige lähemalolev, räägiks venelastele Pronkssõduri tähendusest eestlasele.

 

Tänasest vabast päevast

See on iseenesest ilus žest, et ühe muinasjutukangelase auks vaba päev on. Nende ees, kellede jaoks too lugu tõesti nii oluline on. Lastes neil omaette olla, omi kombeid täita.

 

Häirib see, et raadios ja teles usukomejanti kaasa tehakse (ülekanded kirikutest, st sealse demagoogiaga häiritakse väga paljusid).

 

2 küsimust, mis tänasest päevast meelde on jäänud

Põhja-Koreas on nälg, inimesed surevad nälga, nüüd neil hetkeil. Võib-olla on mu kahtlused kohatud, kuid, ma ei imestaks, kui see on taotuslik. Näljas inimene ei mõtle ju muust kui toidust, ja näljahädas võib süüdistada taas kohekohe ründavat USA-d (Ameerika koeri), ühine vihkamine liidab jne jne. See jutuke tundub siia haakuvat. Või on asi ikkagi selles, et riigiisad on lihtsalt nii lollid, et ei suuda põllumajandust organiseerida?

 

Tänapäeva sõiduautod on lõkatsid. Nt Honda x-RV-del on kardaan väga õrnake tehtud ja kardaaniristid pole vahetatavad. Kui see kardaanike vopsu saab või ristid ära kuluvad, ootab ees terve kardaani vahetus, maksumusega ca 50 000 krooni (vähemalt H-RV-l). Jällegi, kas insenerid on nii lollid et ei suuda kasutajasõbralikku ja vahetatavate ristidega kardaani enam välja mõelda või on tegemist kuritegeliku seadmesse nõrkade kohtade sisseprojekteerimisega? Et hiljem varuosadelt lisa teenida. Honda pole muidugi kaugeltki ainus patune.

 

Vandenõuteoreetiline päev näikse olevat olnud.

 

Linnar räägib nõrkustest ja tugevustest. Ja nii arendamegi keskpärasust.

Linnar räägib nõrkustest ja tugevustest. Ja nii arendamegi keskpärasust.

 

Kunsti mõjust inimesele

Njaa, kunst võib liialdada. Tegelikkust ilustada ja mustata, rõhutada ja marginaliseerida (no ei tulnud siia ühtegi normaalsemat sõna meelde). Kunstnik võib aga ka kunstitarbija mõttemaailma mürgitada ja masendada. Mõtteid juhtida mõtetele, mis mõtlemist ei vääri. Kas ja kuidas seda õigustada?

Picasa

Kui arvutis mitu pilti on, soovitan neid hallata Picassaga . Tundub asjalik programm olema, mulle hakkas igatahes meeldima. Veidi saab fotosid ka väänata. On ka eestikeelne versioon, natuke küll vanem kui inglisekeelne.

Pilte korrastades sattusin taas sipelgapiltidele.

Kas pole mitte imelik, et vahel on piinlik olla inimlik?

Kas pole mitte imelik, et vahel on piinlik olla inimlik? Tohohh, mingi riim tuli siia. :-) Inimlikkuse all pean seekord silmas abivalmidust ja vastutulelikkust. Kartusest lolliks jääda, üle reageerida, et ehk ikka pole aidataval abi vaja? Kartusest jätta pealtnägijatele muljet poolehoiu ja kiituse nuiamisest?

 

Ma tean seda tõrget väga hästi mis hetkeks peast läbi käib, et kuidas ma siis nüüd kellegi poest välja astunud vanahärra mütsi tuule käest püüdma lähen, mobiili kõnekaardi laadimisega hädasolevale vanadaamile kribukirjas numbreid ette loen või trepikojas istuvale mammile abi pakun. Kust kohast selline tõrge??? Ja mulle tundub, et see on meil siin Eestis selline üldine probleem. Et nagu piinlikkuskramp lööb sisse, hiljem on ehk süümekadki, aga näe kohe reageerida justkui ei sobi.

 

Või on kõik ikkagi hoopis lihtsam, ümbritsevale jäetakse reageerimata lihtsalt laiskusest?

 

Kaheksanda Mai Liikumine

Siinkirjutaja veedab viimasel ajal oma aega Kaheksanda Mai Liikumise lehel kommentaare lugedes ja kirjutades.   

Naljakas, et aastal 2007 on mõnda raamatut võimatu poest saada

Naljakas, et aastal 2007 on mõnda raamatut võimatu poest saada. Ma mõtlen uusi ja paar aastat tagasi kirjastatuid. Tänapäeval on trükimasinal tõenäoliselt suur punane Start nupp, ja juba kukubki arvutist sissesöödetud raamat masinast välja. Kuid moodsale trükitehnikale vaatamata müüakse tiraažid läbi ja juurde enam naljalt ei trükita. Miks? Et hind ei kukuks ja ostjad, hirmust ilma jääda, kõik kohe ära krabaks?

 

Sirvisin millalgi raamatupoes Vaino Vahingu Päevaraamatut, mõtlesin et tuleks kunagi koju viia, aga aega ju on… tuhkagi, nüüd ei leia enam kusagilt. Räägivad, et isegi Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu“ olla läbi müüdud (kuigi, ise olen mõnes poes veel näinud). Vanematest raamatutest sai „Roosi nimega“ nalja (olin kirjavahetuses kirjastajaga, neil ei olnud uut trükki plaanis; mõnes raamatupoes soovitati Kuldsesse Börsi ostukuulutus panna, et neid varastatakse raamatukogudest, ja siis müüakse soovijatele, lõpuks siis EPL paiskas neid hulgim turule), ja suur nali on muidugi 7-nda Eesti Entsüklopeediaga, olen minagi antikvariaadis järjekorras. Tegelikult on neid raamatuid, mida taga olen ajanud (ja antikvariaadis järjekorras olnud), veel ja veel, paljudest (nt J. Lotmani raamatutest) on õnneks nüüd vist kordustrükid tehtud, aga kuidagi imelik tundub see kõik.

 

See kuju tuleks sobivamasse kohta viia

Sattusin Kaheksanda Mai Liikumise lehelt seda juttu koos kommentaaridega lugema.

 

Need argumendid, millega seal kommentaarides pronksmehe allesjätmist toetatakse, teevad mind veidi nõutuks. Vägisi tekib küsimus, kumb oli enne, kas eestlase mittesallimine ja siis sellele kinnituse otsimine või siis mingites ootustes pettumine ja pettumusele selgituse otsimine.

 

Jaa, alles ma arvasin, et pronkssõdur võiks mõneks ajaks veel vanale kohale jääda, et vanad inimesed käivad seal hukkunuid mälestamas ja et peame venelastele enda ajaloost rääkima jne. Aga no praegu on asi ju püstihulluks läinud, nõdrameelsed hullud õhutavad venekeelses meedias vaenu ja see sõdur seal Tõnismäel mürgitab meid kõiki üha rohkem! Ma ei näe võimalust veel aastaid oodata ja lasta seal mürgeldustel korduda. Ei ole mul ka erilist usku meie selgitustöö tulemuslikkusesse, võrreldes Klenski ja co-ga. Järelikult, ootamisega ei võida enam midagi. See kuju tuleks sobivamasse kohta viia.

Tahan tervitada kellapoodide müüjaid

Eriti Viru Keskuse omasid, kes esmaspäeva õhtupoolikuks olid kõik (sajad ja sajad) kellad peale kellakeeramist õigeks keeranud.

 

". on toonud ilmale 19 last ja kaotanud igasuguse mõtlemisvõime"

Kuu või paar tagasi loeti Vikerraadios järjejutuna üht (nime lasin siis muidugi kõrvust mööda) Thomas Manni novelli, ja et ka mitu aastat tagasi Ööülikoolis (selgub et aastal 2004) Manni tsiteeriti, et Ilmar Vene oma Pahustumises (lk 179) temast räägib, ja et ikkagi Nobeli saanud mees jne jne, siis noh, teda lugemata jätmine oleks ju suur patt. Kondasin mööda raamatupoode, et kas Mannilt on mingeid novelle vms, ei teadnud keegi midagi. Väga imelik. Esmaspäeval sain ühest antikvariaadist Novelle ja Doktor Faustuse, hea seegi. Novelle lugedes jõudsin siis aga ühe väga tuttava, siinse jutu pealkirjaks oleva lauseni.

 

Et siis, too raadios ette kantud ja lugemakutsuv novell oli Tristan.

 

Selline tore lugu siis täna. :-)

 

 

Veel rahvusest

Tatsutahime küsib endalt, kas ta on eestlane. Et ma sellest küsimusest aru ei oska saada, siis vahutasin sinna ka kommentaari. Olgu see siin ära märgitud.

Kas Kant on põrgus?

Ma ei mäleta Meistrist ja Margaritast kahjuks suurt midagi, st kindlasti tuleb millalgi üle lugeda. Eriti nüüd, mil ETV-s sari jookseb ja Anneli, raamatud süles, õhinaga filmi jälgib. Siinjuures soovitan soojalt samuti see kommentaaridega raamat muretseda. (sõnatüvi mure on tingitud sellest, et raamat olla läbi müüdud).
Ülelugemise vajalikkusest hea näide: see oli vist eelmisel kolmapäeval, mil ma TERVE PÄEVA mõtlesin, et Woland ütles ju 1. seerias seal pargis, et ta kohtus hommikul Kantiga, st Kant on põrgus, miks on Kant põrgus? Nüüd täna raamatut lapataes jäi silma, et Woland tegelikult lihtsalt vestles ühel hommikusöögil Kantiga, Jumala olemasolu viie tõestuse mahategemisest, st Kant ikka ei pruugi põrgus olla. Või saadetakse kõik Jumalasalgajad siiski igal juhul põrgusse? :-) Jajaa, see raamat tuleb kindlasti uuesti hoolega läbi lugeda.
Tumeblondi samal teemal.

Detroidi hääbumisest

Horisondis viidatakse Detroidi hääbumisele.

Metsas uputab

Tundub, et meil tegeldakse liiga vähe maaparandusega. Olemasolevaid kraave ei hooldata kuigi innukalt, kasvavad võssa, metsamasinad „pumpavad“ rööbastes oleva veega kraavid muda täis, metsateede teetruubid vajuvad sisse, kunagised kraavid on aastakümnetega puid ja leherisu täis mädanenud.

See toru on tiba peenike kogu selle vee ärajuhtimiseks.


Seoses vee ja torudega meenus vee võrdlus elektriga. :-)

Aitab nüüd sellest Klassist ja koolivägivallast

Ma pean Ilmar Raagist väga lugu, ma ei ole siiani kohanud, et ta kusagil mittetarka juttu räägiks, tema ajaleheartikleid, raadio- ja telesaateid tasub ikka alati jälgida. Mingi aeg tagasi tegi ta omale blogi, lugesin ja olin natuke pettunud, et mis asja ta nüüd seal ajama hakkab, miks selline pinge, miks selline teema? Et mida ta raiskab sõnu minu arvates mitte kuigi olulisele teemale, rääkigu parem nt filmindusest üldiselt, meediast, ühiskonnast nagu Ööülikoolis või Reporteritundides. Aga nojah, seal ajaveebis käib jutt tema filmist. Filmist, mida ma veel näinud pole, mida kindlasti vaatama lähen (mitte reklaami vaid Raagi pärast) ja millest ma tõenäoliselt aru ei saa(*). Nüüd ma jõuangi jutuga sinna, kuhu ma jõuda tahtsin.

Mulle tundub, et see koolivägivalla teema on viimasel ajal kuidagi liialt üles puhutud. Eks natuke ole ka reklaam filmile ja selleteemalised raadio- ja telesaated ja artiklid veidi segi läinud, ja ju sellepärast üleküllastumus ongi tekkinud. Ja eks see asi on end ka ise kerima hakanud. Raag ise kirjutab just samast asjast. St, aitab nüüd selles teemast küll.

(*) Lapsed on erinevatest kodudest erinevate taustadega ja teevad ikka rohkem või vähem lollusi. Vahel tuleb ette ka madistamisi, mõningane agressiivsus on ju üks arengufaas, kuid sellistest mastaapidest rääkida… aga noh, eks kunsti asi olegi liialdada, rõhuasetustega tähelepanu juhtida. Või on tõesti siis mul ja kõigil neil keda ma olen kuulnud filmi kommenteerimas, kõigil nii kohtuavalt vedanud, ja sellepärast tundub teema liiga kunst, liiga vähe eluline, liiga räige, arusaamatu? Nii, kõigepealt tuleks siiski film ära näha ja alles siis seletama hakata

Täiendus: ei, koolivägivalda ei pea ma marginaalseks probleemiks seetõttu, et ma üritaks nüüd kuidagi amatöör-psühholoogiliselt, a’la jungilikult isiksusi lahata, vaid ma pole vist kunagi sellest teemast aru saanud. Mulle tundub, et olen alati, lapsestsaati kraaklejaid kuidagi… millestki ilmajäänutena, millestki puudust tundvatena näinud. Jaa, just. Et laiavad siin niisama, ja et neil pole seda ja teist ja kolmandat. On istuma jäänud ja muidu kehvad tegelased. Ma arvan, et nii olen alati arvanud.

Rahvusest

Hakkasin Toivo kommentaarile vastust kirjutama, kuid nagu ikka, vastus läks pikaks, ja et teema on põnev(*), siis olgu see kommentaar siin:

 

Rahvus on ähmane mõiste tõesti. Eestlane võiks olla see, kes identifitseerib end kui eestlast, kes räägib eesti keelt, kes hoiab eesti kultuuri, kes mäletab eesti ajalugu, kes tahab olla eestlane, kes tunneb teiste eestlastega ühtekuuluvustunnet (ühtekuuluvuse aluseks võiksid olla mingisugused rahvuslikud eripärad). Kultuur ületab muidugi rahvuste piire, kuid rahvuskultuur võiks olla mingisugune raamistatud ala, mida peetakse omaks ja mida tuntakse paremini kui kogu maailma kultuuri. Ja sellised piirid jooksevad ju piki rahvuste piire. Noh, lihtne näide: ma ei tea ühtegi läti luuletajat.

 

 

(*) peale selle vastuse kirjutamist vaatasin mõistet rahvus Vikipeediast ja Mart Laari raamatust „Äratajad“, lk 49-72, sattus esimesena näppu. Viimane allikas viitab rahvusest rääkides mh Tanel Mätliku „Rahvuslusest ja rahvusidentiteedist“ (10 1996 Akadeemias, kahjuks mul nii vanasid Akadeemiaid ei ole), Herderile, Hegelile jne jne jne. Muide, Edward Hallett Carr uuris oma teadlasterühmaga 1939-1945 rahvuse olemust, ja töö tulemuseks oli tõdemus, et rahvus on defineerimatu asi. Tublid. :-) Ja eks see mõiste on viimastel aastakümnetel ka tähendust, isegi märki, negatiivseks muutnud, et nagu mingi vastandumine teistega, rahvuslik egoism, eraldumine teistest jne. Tundub et rahvuse mõiste on ka eri rahvastel erinev, rahvuse tunnusteks peetakse erinevaid asju, meil on väga oluline keel, mõnedele (nt serblastele) usk, ühest keelest teise tõlkimisel tuleb vigu ja nihkeid sisse, ja siis on veel mõisted natsionalism, rahvuslus.

 

Punane Hanrahan sel teemal, veel. Ja siin sel teemal. Aitab tänaseks.

 

Kuhu jäi tänane Aktuaalne Kaamera??

No mis, kuhu jäi tänane Aktuaalne Kaamera?? Nad näitavad ETV-s õhtul kell 9 mingit jalgpalli!? Ja siis veel reklaame! Nad on seal hulluks läinud.

 

See Leemet on üks tuttav kuju. Ehk Kiviräha viimasest raamatust

See on ikka nii, et lugeja-vaataja tahab raamatu-, filmi- jne (pea)tegelastega samastuda, kangelases end ära tunda. Või vähemalt teda mõista, mis eeldab aga samuti teatud äratundmisi, mingisuguste senikogetud situatsioonide kattumist. Ja see eelnimetatud ühisosa ja raamatu-filmi headus on omavahel korrelatsioonis.

 

Kiviräha „Mees, kes tundis ussisõnu“ lugema hakates olid mul tõsised eelarvamused, et ju ta mingi väga kerge ja lihtne naljaraamatuke on, aga ei! St mu arvates väga mõnus lugemine, mulle väga meeldis. Hoogne ja tugevates toonides. Eks me kõik, nagu peategelane Leemetki, kohtame pahatihti lollust, umbset, enesega rahulolevat, veendunud, pealetükkivat lollust. Ja samuti põrkume vastu religioonide absurdsust. Njaa, see Leemet on tuttav kuju.

 

 

Seoses selle raamatuga tekkis ka üks konkreetne küsimus: mis aastal sureb viimane eestlane? Aastal 2500? 2200?

 

Nukker seis valitsuse moodustamisel

Jällegi, pole tähtis, mida ma (viimastel aastatel) Reformierakonnast ja Ansipist arvan, aga väga kurb on Ansipi häma (Rannamäe sõnul häbematust) kuulda, seoses välisministri kohaga. Ehk siiski võidab riigimehelikkus ja erakonna huvide ja varjujäämise kartuse asemel lähtutakse Eesti riigi huvidest, st välisministriks saab maailmas tuntud, hinnatud, auhinnatud ja Eesti edu autoriks peetav Mart Laar. (vastuvaidlejad võiks Laari nime veidi Googeldada, võõrkeelseid vasteid lapata)

 

Paet on kindlasti tore mees, kuid… on ju võimekamaid inimesi! Siinkohal meenub 2 aastat tagasi KOV teledebatt, kus Paet kellegagi vaidles, ma ei mäleta, kes ta oponent oli, aga mäletan enda ehmatust, et kas tõesti ei leitud kedagi haritumat, keda telekasse saata.

 

Seepi ei ole

Saaremaa Laevakompanii laevad on omadega 20-ndasse sajandisse jõudnud! Kaardiga on võimalik maksta! Kahju et seebiraha kõik makseterminali ostuks on kulunud. Või siis sõidab pidevalt Kuivastu Virtsu vahet keegi, kes seda seepi sööb? Vahet pole, käsi neis laevades igatahes pesta ei saa.

 

Peab ikka ise pesuvahendeid ligi hoidma.

 

Kivisildnik kultuuri loomastumisest

Seda mida Kivisildnik ooperist arvab, seda me teame. Neljapäeval (15.03) Vikerraadios Kivisildniku positiivses programmis rääkis ta kultuuri tarbimisest laiemalt, ehk siis Kultuuri loomastumisest. :-) Õige koht algab 18:15. Kuulata saab wma või mp3-na, veel mõne päeva jooksul.

 

Geneka laager

Ühel veebruarikuu hilisõhtul, kui väljas paukus pakane, remontisin mina oma soojas bussis generaatorit:



Kurjajuur ise

(fotoka võtsin kotist välja sellepärast, et juhul kui kokku pannes juhtmepusast aru ei saa, siis saab lahtivõtmisel klõpsitud piltidelt ühtteist vaadata)

Laagritest varem.

Poliitikud, internet on teie suurim sõber ja vaenlane

Pole tähtis, mida ma Evelyn Sepa, Kalle Mihkelsi ja Edgar Savisaare ajaveebidest arvan, juhin vaid tähelepanu, et Jubejuss ja Arkadi Zuk on usinasti kaht esimest, vähem Savisaart kommenteerimas. Teevad vähem ja rohkem nalja. (nt Jubejuss: Strandbergi jalajälgedes kasvab muru.) :-)

 

Seal neid kommentaare lugedes sattusin Youtube keskerakonnaga, Savisaarega, rahvaliiduga, Rüüteliga, Reiljaniga seotud videoid vaatama. Poliitikud, internet on teie suurim sõber ja vaenlane, mõnede puhul (Reiljan!) eriti just seda viimast, pea kõik teie ütlemised ja tegemised jäävad halastamatult netti üles, kõigile, igal hetkel lugemiseks-nägemiseks. Ka aastate pärast.

Pildid metsast

Praegu keelatakse nõrga jää tõttu järvedele minemist. Metsa tohib minna.

Pall olgu telekas ikka ümmargune

Jälle ühest asjast, millest ma päris aru ei saa: laiekraan telekad. Õigemini, kui neist parasjagu laiformaat (tavaliselt 16:9) filmi vaadata, siis on ju kõik arusaadav, kuid meie telekanalid on ju ikkagi 4:3, ja põhiliselt vaatame just TV-d. Ja paljud vaatavadki siis laiaks tiritud pilti, modellid on paksud (väga oluline eks) ja autorattad on lopergused. Mõni telekas üritab pildi keskmist osa vähem laiaks tirida, kuid servades on pilt seda hullem. Nt minu silm sellist pilti vaadata ei saa. Pealegi tähendab selline vigurdamine tõenäoliselt teleka sees mingisugust matemaatikat, mis tähendab tõenäoliselt pildi kvaliteedi langust.

 

Tahan seda öelda, et HDTV ootuses ja DVD-de vaatamiseks ostetud laiekraan oleks viisakas häälestada 4:3 pilti näitama, TV puhul siis, las need mustad triibud jäävad mõlemale poole, või siis zuumida 16:9 pilt 4:3 pildile peale nii, et 4:3 pildist lõigatakse veidi ülevalt ja alt ära (subtiitrid võivad siis jällegi nurga taha jääda). Aga panna pubides ja laevades jne kohtades laiekraanid telekanaleid laiaks venitama… Kohutav.

 

Läbi OBD auto kallale

Soetasin OBD2 – USB kaabli, auto ja arvuti vahele. Ja nüüd tuli ka litsents tarkvarale (99$). Põnev. Kui palavik alaneb, lähen õue Audit (A4) progema. Esmalt katsun sedaankerest universaali ja 2,8 mootorist 2,7 turbo programmeerida, siis vaatab edasi. :-) …juhul kui ta veel käima läheb ja turvapadjad välja ei lenda.

 

Enne tuleb aga ise terveks saada.

 

Kui kõik enesega sisedialoogi pidades enese üle arutleksid, oleks maailm sõbralikum paik

Meil räägitakse palju, et oleme hädas väärtuste nihkumistega ebasoovitavates suundades, individualism, näivus, moraalitus jne. Mida teha? Muidugi, haridus on võtmeks. Ja kui minu teha oleks, siis õpetaksin ma koolis rohkem psühholoogiat. Et noorel tekiks terviklikum minapilt, identiteet, mina ja maailma vahekord. Tõsi, taoline koolitarkus ei haaku täiel määral ebaküpse inimesega, kuid arenedes on ainest millest mõtiskleda, on oskus eneses urgitseda, teiste käitumisi mõista – oskus endast ja teistest aru saada. No aga see on ju üks väga hinnaline oskus.

 

Kui jõmm bemmiga teaks, kuidas ja KUI paljud teda nt Jungi teooria järgi egoks, personaks, varjuks, kompleksideks jagavad, siis ta ei olekski ehk niiväga jõmm. Vaid taluks üksinda vaikuses enesest mõtlemist, teadvustaks enesele oma nõrkusi, miinusmärgiga mõtteid ja soove, kohe lõpuni ja ausalt. Kui seda kõike keegi teine ütlema tuleb, siis me ju ei usu, hakkame vastu ja vihastume. Ehk siis, kui kõik enesega sisedialoogi pidades enese üle arutleksid, ausalt, siis oleks maailm sõbralikum paik. Ja seda kõvamees-maskimängu oleks ehk vähem. (Jung ütles, et mida vähem oma nn varjust, enese varjatud-peidetud salaihadest-soovidest teada tahame, seda rohkem teistes taolisi negatiivseid jooni näeme)

 

Mulle ei meeldi sellised kõnetamised

Mulle ei meeldi, kui kindlustusfirma kõnetab mind teatega, et vaata Urmas, sa oled ju loll, selle autoga hakkad ju kindlasti ennast lömmi sõitma, ja sellepärast on selle auto kasko kallim kui sama mudeli teine modifikatsioon. Mis sest et see teine sama kerega (plekid sama kallid) on märksa liiklusohtlikum, kuna sõidukiiruse muutmise võime on tagasihoidlikum.

 

Mulle ei meeldi, kui pardlitootja kõnetab mind samamoodi, vaata Urmas, sa oled ju loll, me ei saa sul lasta laadiva pardliga (kui juhe taga, siis käima ei lähe) habet ajada, äkki ronid sellega vette vms. Mis sest et pardlisse jõuab inimesele ohutu pinge.

 

Mulle ei meeldi sellised tummad, „võta teadmiseks“ kõnetamised.

 

Olukorrast Virtsus ja Kuivastus

Loodetavasti on uue valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võimeline vähendama lõputuid praamijärjekordi Virtsus ja Kuivastus. Kui jääda (lolli aruga) lootma, et ehk ikka mahub peale ja telefonitsi mitte broneerida (suvel ja nv-l ei saa aga tihtilugu ka broneerida) ja jõuda sadamasse hiljem kui 20 min enne väljasõitu, st ei saa ka enam kohapeal bronnida (loe: 50 lisakrooniga end teistest ootajatest ette osta), siis jääb üle järgmist laeva oodata. Tavaliselt 2 tundi, suvel 1 tund, mis muidugi ei tähenda, et järgmisele kindlasti ära mahub. Sajad (kuumematel aegadel tõenäoliselt tuhanded) inimesed istuvad iga päev tööajal niisama, veokid-kaubikud jne tööriistad niisama kasutult seismas. Sest Eesti riik ei ole suuteline saartega ühendust pidama.

 

Rahuajal, 21. sajandil, demokraatlikus riigis. Ajuvaba.

 

Luksusest

Võimalus tüdineda oleks üks tore võimalus.

 

Ettepanek Tallina Linnavalitsusele parkimisprobleemi lahendamiseks

See on iseenesestmõistetav, et tasulise parkimise ala tuleb üha laiendada! Hurraa! Et parkimisprobleem Tallinna linnas lõplikult lahendada, tuleb parkimine tasuliseks muuta kogu Eesti territooriumil + 10 km üle riigipiiri. Nii igaks juhuks. Peale parkimistasu seada sisse ka peatumistasu, nii kui foori või sebra ees seisma jääd, kohe maksad 5 krooni Tallinna linnavalitsusele, läbi vastava palavalt armastatud eraettevõtte muidugi. See oleks ühtlasi ka parkimise alustamise tasu, ja parkimisajaks pidada aega, mil autol rattad ringi ei käi. Parkimistasu laienegu ka Eesti vetes viibivatel laevadel seisvatele autodele, garaažis, koduaias, seenemetsas, bensiinijaamas, autoremonditöökojas jne kohtades seisma jäänud autodele. Parkimist tuleb ju kuidagi reguleerida!

 

Edaspidi võiks seda parkimise ärakorraldamist laiendada traktoritele, tornkraanadele, jalgratastele, rulluiskudele, hobustele, ratastega kontoritoolidele ja laudadele. Tegelikult, majade eest tuleks ikka kaa parkimistasu maksta, selle koha peale ei saa ju autot parkida, järelikult on ka majade parkimise korraldamine vajalik. Veel võiks kehtestada võimaliku peatumissoovi tekkimise tasu, et juhul kui juhil ikkagi tekib tahtmine auto seisma jätta, et siis seda soovi eos maksustada.

 

 

Sellised mõtted tekkisid seoses Tallinnas tasulise parkimisala järjekordse laienemisega. Samal teemal.

 

Mul on vedanud

Võõrasse kultuuriruumi sattunud inimestel on tõenäoliselt hirm, et neil kaob side oma lastega, et nende lapsed ei saa neist enam aru, nad ei koge, vaimustu, osale lapsevanema kultuuris. Nt eestlaste puhul ei saaks laps aru, kes või mis on Toots, näkineid kandlega, Taara, Jaan Kross, Lembitu, Nuustaku, tädi Maali, Koidula jne. Neil ei oleks ühiseid lugusid ja reaktsioone situatsioonidele. Eks sellist väga olulise jäädavalt kadumist tundsid eestlased venestamise ajal, ja ma arvan, et natukene ka venelased praegu Eestis. See seletaks vist venelaste vastuseisu (hirmu?) eestikeelsele haridusele.

Ja siit edasi, sama asi kehtib kindlasti ka paarisuhetes, kooskogemine, samadest asjadest vaimustumine, läbielamine, läbimõtlemine, nt samade raamatute lugemine, filmide - teatrietenduste vaatamine, muusika kuulamine, riigi-, kultuuri-, majanduselus toimuva koosteadmine, sarnaste väärtushinnangute kandmine, see kõik tuleb minu arvates ainult kasuks. Et saaks rõõmu ja muret, vaimustust ja pettumust, ärevust ja rahulolu jagada. Ja siit ka lugemis-, kuulamis-, vaatamis-, kogemissoovitused lähedastele, soov sarnaseid läbielamisi ja naudinguid omada, ühisosa suurendada.

Imeootuses

Väike lootusevärin on ikka sees, ehk juhtub ime… ehk need valijad, kes on nüüd üle hulga aja viitsinud hääletama minna (- valimisaktiivsus tuleb seekord vist päris hea, kella 4-ks oli hääletanuid üle 50%), ehk nad ikka ei vali Keskerakonda, ehk on see seni passiivsem olnud seltskond tibakene taibukam.

Reede õhtu kassalindil

Natuke imelik on reede õhtul kaubanduskeskusest õuna, pirni, juustu ja leiba osta. Sest kõik ostavad alkoholi. Ja siis hiljem valavad selle kõik ka omale sisse.

Oliver aasta tagasi samal teemal.

Audi AAH mootoril tühikäik kõigub?

Audi AAH mootoril tühikäik kõigub? Esindus kirjutas diagnostikalehe nurgale uue tühikäiguklapi koodi ja hinna ca 2500 krooni? Vaäga suure tõenäosusega piisab aga ka puhastamisest. Sama asi Audiworld.com –s.

Samalt tüübilt veel. Ja Audiworldist veel.

Lause Vikerraadios

Juhan Kivirähk: "Kui praegune valitsusliit jätkab, siis pole Eesti
nelja aasta pärast enam elamisväärne riik."

Esimene sõna, mis Kesknädalat lugedes pähe tuleb

Soperdis.

 

Riigikoguraadio

Küll oleks tore, kui Eestis oleks Riigikoguraadio. Iga päev hommikust õhtuni otseülekanded Riigikogust. Öösel ja siis kui mingisugune riigisaladuse arutamine vms, siis sel ajal võiks edastada nt Vikerraadiot. Ma küll aegajalt kuulaks.

Ei, valimisreklaamid ei ole igavad ja nõmedad

See on natukene inetu, kui (raadio)ajakirjanikud räägivad, KUI vale ja mõttetu ja surmigav ja nõme ja mis kõik veel need valimisreklaamid on. Minu arvates on ikka vastupidi! See kõik on ju erakordselt huvitav! Mina loen küll võimalusel valimisreklaamid läbi ja kuulan/vaatan huviga kõiki valmissaateid, tegelikult üldse kõiki poliitikasaateid. Põnev on jälgida kuvandit, mida mingi erakond oma valijast on loonud, millisele inimrühmale mängitakse, kuidas mängitakse, kuidas üritatakse erinevaid valijarühmi haarata nii, et ei tekiks teravaid vastuolusid, ja kuivõrd mõnd ühiskonnakihti eiratakse. Nt kuidas mängitakse tõrjutut, tagakiusatut, et end samuti tundvad inimesed samastuda saaks ja seeläbi sümpaatiat võita, kuidas järjekindlalt räägitakse ja räägitakse triviaalsetest asjades, asjust millega kõik nõus on, ja siis kuidas ilmselgetele asjadele mingi oma teema juurde poogitakse. Kui vastastikku pole erinevatest erakondadest just juhmid inimesed (eks praeguseks ajaks on lollikesed luku taha pandud, noh, need kõige rumalamad vähemalt), siis on lõbus nende väitlemisi jälgida, kus mustast valge saab jne jne. Kõik see mäng on ju väga põnev! Ja ka informeeriv.