neljapäev, august 09, 2007

Aeg ongi jumal

Aeg ongi tegelikult jumal. Aeg on absoluutne, ta on kõikjal, teab ja näeb kõike, sekkub kõikjale, aja eest ei saa peitu pugeda, ei puu taha ega kusagile mujale. Absoluutselt kõigil ja kõigel tuleb temaga kokku puutuda, tema diktaadile alluda.

 

Mõned aastad tagasi juhtus vahel nii, et mõni mõte läks poolkogemata ka riimi. Mul on need read kõik telefonis siiani ka kirjas, ja vähemalt ühe olen ka siia kirja pannud. Et mul polnud meeles, ega ma ka alljärgnevat juba siia lisanud pole, toksisin Googlesse „aeg lõhub ja loob“. Ja ohoo, keegi on selle ÖöHulkuri foorumisse üles pannud. Mina see igatahes pole. :-) Ja ega ma vist ei mõtlegi välja, kuidas sai minu telefonist see tekst internetti. See, et keegi teine 100% samasugused sõnad ritta seab, ei ole nüüd kuigi tõenäoline. Vahet pole.

 

Aeg lõhub ja loob

kõik mõttetuks muudab

meil’ homse ta toob

või arutust annab?

Siis tervise võtab

ja mõistuse viib

…

On kombeks meil loota

et sinna on aega.

teisipäev, august 07, 2007

Ajaveebide põhjal pole arukas kirjutajast põhjapanevaid järeldusi teha

Mingi aeg tagasi arutati ajaveebides, et kas blogimine võib töö otsingutel komistuskiviks saada. Mina nii ei arva. Blogi on lihtsalt 1 tööintervjuu osa, just nagu üks teine Urmaski ka ütleb.

Blogides vingumisest. Blogijaid on erinevaid, mõni kirjutab kogu aeg ja kõigest, mõni aga harvem ja siis kui viitsib. Üks ei ole parem kui teine. Tihtilugu tekib aga see kirjutada viitsimine just siis, kui midagi parasjagu närvidele käib. Ajaveeb saab sel juhul väljaelamise, võib-olla ka maailmaparandamise kohaks. Ja siis võibki nii kujuneda, et blogi ei kajasta kirjutajat üksüheselt. Sest ta kanaliseerib elu positiivse poole nt lähedatele ja sõpradele, negatiivse aga arvutile ja internetile.

Kuidas me Riiast Jurmalasse sõitsime

Eelmise teema jätkuks.

Mida teha ilusal suvisel pühapäeval? Milline rumal küsimus! Loomulikult ummikus seista, 1,5 tunniga Riiast Jurmalasse sõita, (15 km). 3 realisele teele 5-6 rida tekitada, teepeenral auto kummid lõhkuda, ärakoolenud ehk ülekuumenenud autode taga või muude takistuste ilmnedes tolmuks sõidetud heinaselt teepeenralt asfaldile signaalitades tagasi trügida, ajaviiteks autost välja ronida ja korralik poksi sõpruskohtumine maha pidada (*), sport massidesse!, Jurmala piiril kus linna sissesõiduks tuleb automaati 1 lat loovutada tõeline kaos tekitada, kõik ukerdavad autodega või jooksevad kuhugi. Põnevust rohkem kui rubla eest. :-) Ja siis veel naljaviluks mõelda, et mis asi see nüüd selle ummiku siis tegelikult põhjustas.

(*) nimetatud šõu leidis aset üsna meie lähedal, st oli au esiridades ummikuelu nautida. Peale 3 minutilist tõsist andmist väsiti, erimeelsused, kes kuhu vahele võiks keerata, lahenesid sedavõrd, et saadi taas kulgemist jätkata.

 

Lätlastele vist meeldivad ummikud

Mida teevad eestlased, kui kokku saavad? Räägivad, mida ja kui palju keegi eile või nädalavahetusel jõi ja kui täis keegi oli. Mida lätlased kohtudes teevad? Moodustavad liiklusummiku. Kusagil maanteel mõnikümmend km ummikut tekitada on kökimöki.

esmaspäev, august 06, 2007

Modellindusest ja fotondusest

Modell Milana räägib, kuidas moefotot teha. Lisaks viitab ilmekatele näidetele. :-) Nii et, normaalsed (noored) naised, ärge võrrelge endid alaväärsust tundes plakatitega ja kataloogidega, ka nemad on seal tegelikult normaalse kehaehitusega.

pühapäev, august 05, 2007

Eesti rõivapoodidest

Ma olen väljamaal poodlemas käimisi siiani ikka poosetamiseks pidanud, et meil ju ka kõik kohad poode täis. Aga midagi on meie rõivapoodidega lahti tõesti. Esiteks, riided on Eestis kallid. Teiseks, nad ei sobi selga. Kui Helsingis 4 paari teksaseid jalga proovisin, sobisid kõik 4 nagu valatult. Piinarikkaid püksteoste Eestis ei taha meenutadagi, higisena kabiinides mürgeldamisi, kuhu Anneli ja poemüüjad võidu üha uusi juurde tassivad. Värvidest ja moodidest ei tea ma mitte midagi, teist nii lolli kui mina, annab otsida, aga no kui riidelapid on valesti kokku õmmeldud, siis pole tarkust vajagi. (olen 72 kg ja 180 cm, täiesti tavaline ju.) Ja juttu, et meil pole valikut, kuuleb üsna sageli. Mis toimub? Suured poeketid pole nii pisikesest riigist huvitatud?

Samal teemal räägib João Lopes Marques Ekspressis.

laupäev, august 04, 2007

Pepus tänav (foto)

Olgu ka siin lehel sellest tänavanimest tehtud pilt. Riias, täna, telefoniga.

Maja tugi (foto)

Riias

neljapäev, august 02, 2007

Sitikas ja ekskrement (foto)

Ülbe rõvetsemine leidis aset meie telgis ja minu silme all

Sasipusa (foto)

Arhitektuur. Eeelmisel sügisel, temperatuur -0,5 kraadi.

kolmapäev, august 01, 2007

Sõimajatest

Tahan veel korraks demokraatlikust mõtteviisist nämmutada.

Sõim on üldjuhul kellegi sellise arvamus, kes arvab, et tal on õigus. Las tal olla õigus nii arvata ja olgu tal arvamus, et ta õigesti arvab. Sõim on ju lihtsalt üks mitte kõige õnnestunum arvamuse avaldus, millele on juurde lisatud arvamus kuulajast. St sõimuna esitatud arvamust ei peaks tõsisemalt võtma. Ja mitte ka selle äpardunud esitusviisi tõttu loobuda soovist sõimajat mõista.

Vikerkaarest, st füüsikast

See on ikka nii, et millestki midagi teadmine loob illusiooni, et teadmine on olemas ja tõkestab niiviisi täiendava teadmise vastuvõttu. Tulemuseks on eneselegi üllatuseks lüngad asjades, mis ilmnevad vastuoludena kellegagi teemast rääkides või muul põhjusel üle mõeldes.

 

Vikerkaarest. Elektromagnetlaine, st ka nähtav valgus murdub, muudab suunda, kui siseneb/väljub erinevate murdumisnäitajaga keskkondadest. Nt kui valgus siseneb õhust vette või vastupidi. Muide, valguse kiirus mingis keskkonnas ka väheneb murdumisnäitaja kordselt, mis ongi suunamuutuse põhjuseks (vee murdumisnäitaja keskmisele valguse lainepikkusele õhu suhtes on 1,33).

Vihma ajal on õhk täis vihmapiiskasid, mis pindpinevuse tõttu on peaaegu ümmargused. Osa valgusest peegeldub vihmapiiska sisenemata (muidu me piiska ei näekski), osa siseneb piiska ja väljub teiselt poolt veidi teises suunas. Osa valgusest aga siseneb piiska, muudab muidugi veidi suunda, peegeldub piisa teisest seinast tagasi (kui valgus langeb keskkondade piirile väiksema nurga all kui on murdumisnurk, siis valgus peegeldub samasse keskkonda tagasi, ei pääse välja, nt just selline on valguskaablite tööpõhimõte) ning väljub alles siis piisast, olles seda teed läbides 3 korda murdunud e suunda muutnud. Matemaatikat tehes ilmneb, sellise teekonna puhul on piiska sisenenud ja väljunud valguse vaheline nurk 40-42°.

Edasi. Erineva lainepikkusega (sagedusega) elektromagnetlained murduvad veidi erinevalt (murdumisnäitaja on erinev). Valguse värvus pole aga muud, kui erineva lainepikkusega el. magn. lained, mis meie silma kolvikestes erinevaid elektrilisi impulsse esile kutsuvad ja nii meile maailmast värvilist pilti pakuvad. Tavaliselt on meie ümber lõputu valguskiirte segapudru, igast suunast ja lainepikkusega el. magn. lained liituvad ja paistavad meile valge valgusena. Kuid kui ühest suunast (Päikeselt) langeb veepiiskadele suunatud valgus, siis murdub-peegeldub-murdub „piisaseinast“ ka 40 kraadise nurga all valgust tagasi, eraldades valgest valgusest värvid. Juhul kui mõni silm „veeseina“ poole vaatama juhtub, näebki ta vikerkaart. Kusjuures üks konkreetne veepiisk näitab meile korraga vaid ühte värvi, (teised värvid murduvad teise kohta, seega  igaüks näeb oma vikerkaart, vikerkaare asukoht sõltub vaataja asukohast) ja seda üürikese hetke, allapoole langedes näitab ta meile juba mõnd teist värvi, ja hetk hiljem konkreetsele vaatajale üldse mitte. Vahel näeme kaht vikerkaart? See teine, välimine ja nõrgem tekib sellest, kui valgus teeb piisas ringi peale, vt Wikipediast.

 

Kokkuvõtteks: vikerkaart saame näha vaid siis, kui vaatame päikesele vastassuunas ja kohta, mis moodustab pilvele langenud valgusega 40 kraadise nurga.

Uurigem veel seda lehte, seal on veepiisas toimuvad murdumised-peegeldumised ära märgitud. Veel vikerkaarest. Ja uuesti Wikipedia.

teisipäev, juuli 31, 2007

Imelik liiklusmärk (foto)

Eile 6 tundi Viljandist läbi Soomaa Tallinnasse sõites sattusime kahele sellisele märgile. Mõtlesin ja mõtlesin, aga välja ei mõelnud. Ju on see märk saatanast.

pühapäev, juuli 29, 2007

Suitsuaed (foto)

Tee suitsu siin. Folgil tehtud pilt.

Pilt Hiiumaa alt (foto)

Anneli kahuriõues nr 3.

Uni pühitseb hinge

Head ööd!

kolmapäev, juuli 25, 2007

Geopeitus Hiiumaal

Meie tänased Geopeituse aarded:
Dagö, Militaarne Hiiumaa, Ando-Liisa.

teisipäev, juuli 24, 2007

Lätlased olla brutaalsed

Päevaleht kirjutab, et Läti ja Venemaa soojendavad suhteid. Tore. Lugedes Skeptikut (link refereeritud artiklile), võib aga arvata, et kui Venemaa taas nokkima hakkab, siis järgnevaid lauseid artiklist võidakse ära kasutada, et vaat millised fašistid:

In December 1944, Generalleutnant Heinrich Kittel, commander of 462 Volksgrenadier division, told General-major Paul von Felbert, commandant of Feldkommandantur 560: "The things I've experienced! In Latvia, near Dvinsk, there were mass executions of Jews carried out by the SS.

"There were about 15 SS men and perhaps 60 Latvians, known to be the most brutal people in the world. I was lying in bed one Sunday morning when I kept hearing two salvos followed by small-arms fire."

 

esmaspäev, juuli 23, 2007

Demokraatia mõistest

Demokraatia on üks väga sügav mõiste. Demokraatia on:
mõtteviis,
elamisviis,
oskus kuulata,
oskus näha,
tolerantsus, sallivus,
suhete kvaliteet,
mõtestatud heatahtlikkus.


Demokraatia tähendab eriarvamusi. Kui eriarvamusi ei ole, on midagi väga viltu. Demokraatia algab kodust, see peaks olema osa peremudelist, selles peavad osalema ka lapsed, ja täie tõsidusega. Kes otsustab, see vastutab.


See ei ole terve suhe, ei kodaniku – riigi ega inimese – inimese vahel kui otsused sünnivad ühes peas, kus boss/kuningas/tuus kes esindab tõemonopoli ja subjektsust välistavalt ütleb, et nii, nüüd teeme seda, siis teist, sina oled vait, sinu asi pole mõelda, asi on juba otsustatud ja nüüd tuleb korraldused täita.

pühapäev, juuli 22, 2007

Tarbimis- ja SMS-laenud

Neile SMS-laenudele ja tagatiseta tarbimislaenudele ei suuda vastu panna just see osa inimestest, kelledel on kõige suurem tõenäosus jamasid ja rumalusi teha, kes ei saa veel ahvatluste ja võimaluste kõrvutamisega päris hästi hakkama. Kes ei mõtle enne võtmist 9 korda. Või siis, läbemata mõnd rahalist toetust või abiraha oodata, on võetud mõned SMS-laenud. Tugiisikutel jääb vaid nentida, et jah, laen on võetud ja pudi-padi vastu vahetatud.

Haakuv sissekanne.

Promiskuiteedist

Umbes 100 aastat tagasi, kui noored ja lollid olime, diskuteerisime-filosofeerisime Rutaga mh tabude, häbide ja seksi teemal. :-) Ma mäletan, mu mõte hakkas liikuma nähes suvel rannas riietumiskabiinide järjekordasid ja kodus külalistega saunatades planeerides, kes-kellega-paarid või mehed ja naised-misjärjekorras sauna lähevad. Et nagu kuidagi imelik-tühised mured või nii. Pakkusin siis välja idee, et kui inimesed oleks seksuaalpartnerite valikul vabamad, poleks seksiga, alastusega jne haakuvaid häbisid, tabusid, intriige, riide, arusaamatusi. Et ehk ei tule monogaamia inimliigile kasuks. Tekitab tarbetuid pingeid või nii.

Aastad on möödunud, paljudest asjadest saan nüüd üksjagu teistmoodi aru, kuid toona oleksin tahtnud tõenäoliselt teada, mida tähendab mõiste promiskuiteet ja kes oli Johann Jakob Bachofen.

Lugemist noorele arutlevale Urmasele: The Biology of Promiscuity, Promiscuity, History of Marriage.

Ralliässad

Vaata, sa oled kõva rallimees küll jah, sul on kogu aeg kiire, sõidad kiiremini kui kokku lepitud ja teised liiklejad arvestada oskavad, ajad kogu aeg täiega mööda. Ja peale eesmärgi, olen siin ja tahan jõuda sinna, ei kipu muud pähe mahtuvat. Mhmh, inimesi on erinevaid.

Kuule, aga miks sa omale sellise õõtsuva kuudi ostad, no mis rallit saab maasturiga sõita? Ta ei kiirenda ju 100 juures enam oma suuruse tõttu. Või siis, mis mõte on ökonoomne riisiveski osta, kui nagunii kogu aeg gaas põhjas on?

Kui oled rallimees, siis osta ka ralliauto. Tõsiselt ma mõtlen. Vähem punnitamist ja käid vastassuunas töllerdamistega normaalsetele inimestele vähem pinda.

 

laupäev, juuli 21, 2007

1. fakt minust

Viimasel ajal liigub ajaveebides üleskutse panna kirja 7 fakti enesest, või kiiksu vms. Lugeda on neid tore, kirjutada aga kole raske. Aga et ematehnik mult otseselt küsib, :-) siis ühe olen 2 nädalaga välja mõelnud:

mulle meeldivad vanad asjad. Uued meeldivad vaid siis, kui nad vanadest olulisemalt paremad on, st lihtsalt uus olemine ei tee uut asja paremaks. Muidugi võtan sahtlist pigem vana kahvli, kapist vana särgi. Peale selle, et uuel ei pruugi olla õigustust, on vanadel oma lugu, nad kätkevad endas midagi, mida uutel pole. Uue aeg saabub ikka alles siis, kui vanal ressurss otsa saab.

Ma mõtlen edasi. Tähtaega ju pole. :-)

reede, juuli 20, 2007

Paralleele kristluse ja kommunismi vahel

Moldova president Vladimir Voronin tõmbas paralleeli kristluse ja kommunismi vahel, nimetades Jeesus Kristust esimeseks kommunistiks.

Kristliku kiriku ja kommunismiehitajate vahel tekivad vägisi veel mõned paralleelid. Mindi võõrale õuele laamendama, kohalikud kultuurid ja usud tasalülitati, teisitimõtlejad hukati, tõe rääkimise eest saadeti tuleriidale või Siberisse, nagu ka kahtlemise eest (põhitõdedes kahtlemine on aga arengu alus). Ebasobiv kirjandus keelati ja põletati. Inimene oli tühine, suur juht ülim. Instrumendiks oli hirm. Süüga meelevaldne ümberkäimine, vanemate patud laste kanda. Vastutusega meelevaldne ümberkäimine, keegi teine võtab vastutuse enda kanda, vastutuse saab kuhugi ära lükata, keegi ei vastuta. Inimese vabadus on ohtlik. Ajaloo ümberkirjutamine. Aitab selleks korraks.

 

Umbes samal teemal: uskumisest ja riigikorraldusest, haridus vs usk, usust. Huvitav et ma kevadel sellele EPL-s ilmunud lugejakirjale pole viidanud.

Netikommentaaridest võib huvitavaid asju leida

Jäin EPL-s ühe üsna tagasihoidliku artikli kommentaare lugema, kus jutt kaldus aga varsti erinevates riikides kasvatatavate tubakate radioaktiivsusele (Po210), st erinevate väetiste kasutamistele tubakapõldudel. Kuni suitsetamisest põhjustatud vähi tekkemehhanismideni. Põnev.

Paar viidet: Nature, huvitav jutt polooniumist, ülevaade tubaka radioaktiivsusest.

Suitsetajad, kes lugeda ei viitsi, tõmmake Kuuba tubakat, USA kraami vältige aga kindlasti.

neljapäev, juuli 19, 2007

Teatrielamused (enesele)

Mingi aeg panin siia teatriskäigud kirja. Et mul vilets mälu on ja teatrietendused – ooperid puha sassis, siis tuleb enese jaoks seda joont siin jätkata.

Anneli kirjutas Toscast, tore, kui inguda tahaks, siis valgustus ja subtiitrid olid kuidagi ülejala. Võimalik kohtumine, Pädastes – liiga lineaarne, nagu mandrile tagasisõites keegi praamis ütles, nagu ikka, lihtlauseline komöödia.

 

Nii, nüüd aga selle aasta 2 tõeliselt võimast elamust:

Mahleri 8 sümfoonia Estonias, kitsas oli, aga ära mahtus,

Ballett Anna Karenina Estonias. (Anneli samal teemal).

 

Loodame, et Neeme Järve idee tuua Lauluväljakule Mahleri Kaheksandat Sümfooniat, saab kunagi teoks.

Kivisildnik teeb ooperit

Nädal tagasi soovitas Kivisildnik Vikerraadios kõigil ooperit tegema hakata. Läbikukkumist polevat vaja karta, kuna ooper kui žanr olevat juba nagunii läbikukkunud.

Ta ise teeb otsa lahti.

Reikopi ja Kivisildniku nn debatt.

Tulemöllust ja tule tõrjumisest

Eilse tulemölluga tuli mu aastatagune pikem heietus meelde. Eiei, mitte et ma arvaks, et seal pritsimehed tööga hakkama ei saanud.

Nö plahvatavad gaasiballoonid: köögis gaasipliiti toitvad gaasiballoonidel peaks ammusest ajast ventiili ja ballooni vahel kapronseib olema, mis kuumaga ära sulab et ülemäärast survet ei saaks tekkida, pigem põlegu kui lõhkeks pauguga. Kuid mulle jäi küll mulje, et seal toimunud plahvatus meenutas just majapidamisgaasi ballooni lõhkemist, kui ta just mõne liikurvahendi kütusepaak polnud, selline väike pots. Sest hapniku, atsetooni jne 200 baarise töörõhuga balloonide lõhkemine oleks sellise maja ju Kuule saatnud.

Või mis?

Pealegi, taolised 200 baarised balloonid peaks eraldi ruumis olema, peaks…

 

Sütelkõndimisest, st füüsikast

Sütelkõndimisest: siin, siin ja siin (järg).

St selles tegevuses puudub igasugune õua-õua komponent. On erutusest veidi higine jalg, on x söe tükki mis on pealt tuhased ja milledel ühe sammu ajal jalg (paksema nahaga kui muud kehaosad) toetub, niiske jalg jahutab väga halva soojusjuhtivusega poolkustunud pealmise pinnaga söetükke, järgmise sammu ajal toetub jalg suure tõenäosusega veidi erinevate kohtadega ja mõne sammu pärast ongi jalutuskäik läbi.

kolmapäev, juuli 18, 2007

Täismass (foto)

Ei ole vist vaja 3 korda arvata, kas see Kamaz on ülekoormatud või mitte.
Posted by Picasa

Päikesekiired kuldasivad puude latvasid (foto)




...päikesekiired kuldasivad puude latvasid, nii et see silmale ütlemata ilus vaadata oli
Posted by Picasa

teisipäev, juuli 17, 2007

Odav - Elu Mõte

Jaa muidugi tuleb elus mõte leida. Kuid üks elumõte mille kaudu ma
õnne leidmisesse ei usu, on odavuse ülistamine, hindadele
keskendumine. Väga kahtlen, et kokkuhoiust ja säästmisest saadud rõõm
(hasart) on võrreldav toidu ja asjade hindade asemel toidule ja
asjadele enestele keskendumisega. Võimalikult odav on üldjuhul
võimalikult vilets. Nt kõige odavama veini mõte on ju olla odav, mitte
olla vein. Kuid vein ise on ju parem kui tema hind. Võimalikult
viletsa soovimine viitab madalale enesehinnangule?
Ma ei räägi täna neist, kel pole raha hea söögi ja nt heade kääride ostmiseks.

Pambu (foto)


esmaspäev, juuli 16, 2007

Venemaa plõksimine ja Vene pätid

Noh, Vene pätid, nüüd padavai Inglismaale sigadusi tegema, kui kohapeal vahele ei jää, võib vabalt ka tappa. Väljaandmist pole karta, suur juht Putin hoiab omasid.

Ei, oot, miks ainult Inglismaaga piirduda?

 

Suurbritannia saadab 4 Vene diplomaati riigist välja.

 

pühapäev, juuli 15, 2007

Kui ei kasuta, ei oska ka tahta

Taskus olevas arvutis, st mobiilis võiks vähemalt 3 programmikest olla: Gmail, Opera, Mobile Gmaps. Et elu lihtsam oleks. (Gmaps-s on ka Eesti kaardid olemas.)

Põder (foto)


Hulkuvad koerad purenud? Hundid poleks seda asja ju nii jätnud.

laupäev, juuli 14, 2007

Tamne hukk

ÕS-st ÕS-ssi on kandunud sõna tamne. Raadios räägiti, et kuna see sõna
kasutamist ei leia, siis tõenäoliselt seda sõna varsti enam olemas ei
ole. Vaat kui kurb. Ilus sõna oli.

reede, juuli 13, 2007

Ooperis

Kus näeb kõige rohkem kurjade nägudega inimesi? Ooperis.

Taksid (foto)

Kellest tehakse kingi?

neljapäev, juuli 12, 2007

Gmailist jälle

Ma olen oma Gmailist vaimustumisega, eriti mobiilis hästitoimiva rakenduse pärast, nii mõnegi ära tüüdanud. Siin räägib Oliver taas Gmailist.

Lisan veel niipalju, et suunan gmailile tulnud kirjad mobiilile (EMT-l lisateenusena 25 EEK kuu, e-mail -> SMS), minu elustiili puhul hea mugav, igast e-mailist tuleb koheselt esimesed 160 tähte SMS-na taskusse. Et teaks millal arvuti käima panna või telefonis vastav (mh pdf, doc, xls faile avav, lisaks kogu mu kirjavahetusele juurdepääsu võimaldav) rakendus käivitada.

 

Darling, that's our tune

Muusikapsühholoogia sedastus: muusikalised maitseeelistused ei tarvitse oleneda muusika struktuurist, nad olenevad emotsionaalselt olulisest situatsioonist mil seda muusikat kuuldud on. Umbes nii rääkis Ööülikoolis Jaan Ross.

Ma mäletan, et juba kooliajal nuputasin, et miks mõned nii jubedat muusikat kuulavad, et kuidas küll saavad nii erinevad eelistused tekkida. Hiljem arvasin, et noore muusikalist maitset mõjutab vanemate muusikaline maitse, et teismeline kuulab siis seda, mida vanemad jälestavad (no pane see jubedus ometi kinni!), et sealt tuli soodne pinnas nt hevile ja metalile, tänapäeval ehk hip-hopile jne neegrite joujou-mään muusikale.

 

Täna ei oska mu muidugi midagi arvata. Ju on Rossil õigus, ja võib-olla on emotsionaalselt oluliseks situatsiooniks mh mingisugune eneseteadvuse, subjektsuse teadvustamine, mis tingib vastuolu vanematega, seniste autoriteetidega. Muuhulgas. Teiste tugevate ja uudsete emotsioonide kõrval. Ja läbi mõne taolise assotsiatsiooni tekibki siis ehk muusikaline eelistus.

kolmapäev, juuli 11, 2007

Ilves Hispaanias ja baskide olukord

Meie president on Hispaanias, see tuletab meelde, et nt mina ei küll saaks seal nii head nägu teha. Tänase Hispaania territooriumil elavate baskide jt rahvaste inimõiguste olukorra pärast. Just baskidega (Hispaanias 580 000 in) toimepandav ületab ju igasugused piirid.

 

Mhmm, ma vaatan et Vikipeedia räägib baskide olukorrast (ja Baskimaast) omajagu leebemates toonides kui Margus Mölder Vikerraadios sarjas Riigita rahvas.

esmaspäev, juuli 09, 2007

Optimismi piir

Eelmise teema jätkuks. Optimist, kes arvab, et malevastane temale kõige kasulikuma käigu käib, ei ole kõige parem maletaja.

Elu on nagu male

Elu on nagu malemäng, kus vastase kõiki nuppe pole näha.

Poseeriv mumm (foto)



SPA ja sanatooriumi vahe

Tundsin siin kunagi huvi, et mis vahe on sanatooriumil ja SPA-l. Homses Huvitaja saates Vikerraadios vastab sellele küsimusele Eesti Spa Liidu president Irene Väli.

reede, juuli 06, 2007

1 pähekaranud mõttetera ajast ja asjadest

Aeg teeb asjad armetuks. Ta üritab seda teha ka kingitud asjadega.

Hilised munad 2 (foto)


Eelmisel nädalal jäi ühel raielangil silma 1 pesa. Andres p arvas õigesti, tegu ongi laulurästa pesaga. Ja ju on tal õigus ka selles osas, et eelmise pesaga-munadega juhtus midagi, sest sel langil käivad viimased kuu aega raietööd. Ja kuuseke kus see pesa asub, on otse oksavaalu kõrval.
Loodetavasti jätkub linnuperel südikust lähedal askeldavatest inimestest ja minu 10 sekundilisest pildistamisest mitte välja teha.

neljapäev, juuli 05, 2007

Energeetika (foto)

Posted by Picasa

Väärikus ja halvustav klatš

1 väärikuse kriteerium võiks olla järgmine: väärikus ei luba teisest inimesest halvasti rääkida.

Va siis, kui keegi tööl jobu on.

kolmapäev, juuli 04, 2007

George Michael olla pede

Käisime Helsingis Georg Mihkli kontserdil. Tore oli, mis aga eriti märkimist väärib: heli oli suurepärane! Meil Eestis pole kontsertidel heli pea kunagi mitte isegi rahuldav olnud, meie helimehed tuleks kiiremas korras kuhugi õppima saata. Mitte sellest ei taha ma aga tegelikult rääkida.Rääkida tahan sellest, et muusikud inimestena tuleks nende muusikast ikka väga lahus hoida. Sest pahatihti on nimekad artistid ju jobud, tropid, kekatsid ja muidu haletsusväärsed tolvanid. Peale selle joodikud, narkarid ja mis kõik veel, ühesõnaga, mõne sellisega kohtudes tekiks kiusatus oma põlgust mitte varjata. No umbes nii. Kuid see on ju nende eraelu, igaüks teeb mis tahab, ja kõik need eraelus tehtud tembud tuleks kindlasti tema loomingust väga väga lahus hoida. Meid peaks huvitama ju vaid muusika, mida nad loovad või esitavad. Tehku nad peale kontserti või stuudiolindistusi mida tahes, süstigu või suregu või ärgu suregu, peaasi et nad inimestel meelt lahutaksid ja oma loominguga midagi pakuksid. Loomingus kajastub eraelus toimuv? Ma kaldun arvama, et popmuusikutel üsna vähe ja mind ei huvita, millise aine mõju all mingi lugu loodud on. Ja mis veel kõige vähem minu kui muusikakuulaja asi on, on see, kellega nad magavad. Püha müristus, magagu või kaameliga. Ma üldse vaatan, et see pedeteema on tobedalt kuum teema. Et kes ikka on. Täiesti arusaamatu. Et siis nagu et, mis tähtsust sel on??? See muutub tähtsaks enne intiimsuhetesse astumist. Aga no mitte enne.

Ma tõepoolest sain alles enne kontserti saalis istudes teada, George Michael on homo.
Varem

teisipäev, juuli 03, 2007

Vaiksed salatargad

Tihtilugu peetakse vaikseid, seltskonnas mittejutukaid inimesi rumalateks. Kuid mina arvan, et tegelikult on nad pigem salatargad.

 

Kuri on äge

Kuri on meil vist tänapäeval aus, autod tehakse kurja näoga nt. Et pigem ikka kuri kui malbe. Eks vanal ajal tuli kuriolemine kasuks, kes oli kurjem see lõi vähemkurjal esimesena pea maha ja sai vähemkurja saapad omale. Nüüd kui maailmas on saapaid rohkem kui jalgu, kuriolemisega ei õnnestu kodanikel tänu seadustele piiratud ressursse omatahtsi ümber jagada, siis… miks selline kurjafetiš? Tänaval lonkides ja nätsu närides kipub ikka see keskajalik kuri nägu normaalsest ilmest üle olema.
See on nüüd siin nn kuri nägu, õigemini, efektiivset (näljasurmaga võitlevat) kiskjat ja tema „ehituslikke“ iseärasusi peame millegipärast kurjaks.

esmaspäev, juuli 02, 2007

Imelik sait

Otsimootor viitas ühe otsinguga siia. Väga huvitav, eesti sõnade ja nimede ees on just vene piigade reklaamid?

 

 

Pindpinevus piibelehe lehel (foto)

Peale vihma.
Pindpinevus. St vesi ei märga piibelehe lehte. Veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui piibelehe lehe ja veemolekuli vahel, piibelehe lehe molekulid ja gravitatsioon ei suuda veetilka vastu lehte laiaks tirida.
Posted by Picasa

Ene ja Herkki (foto)

Mitte ainult rekkamehed vaid ka rekkanaised panevad oma nimenumbreid esiklaasile.

(mis tobe sõna: rekka)
Posted by Picasa

pühapäev, juuli 01, 2007

reede, juuni 29, 2007

Hilised munad (foto)




Ei tea kas 28. juunil pole natuke liiga hilja mune haududa? Pärast pildistamist ja pesast eemaldumist jätkas munadevanem haudumist. Et ma linde ei tunne, siis ei tea, kes nende munade omanik on.

neljapäev, juuni 28, 2007

Mõistmisest

Mõistmine ei ole see, kui rääkija kuulatakse ära, räägitut võrreldakse enda arvamusega, jutt siis kas kinnitab kuulaja tõekspidamisi või liigitub eksituste (loomulikult eksib rääkija :-), väärarusaamade  kategooriasse.

Mõistmine on enese allasurumine, eneses ruumi tegemine teise inimese arvamuse tarbeks, pingutus end rääkija rolli paigutada ja ennast kõrvale jätta.

Minu tooni mõte

Minu tooni mõte. Eks ta 1 tilulilu ole, aga 1 kasulik tähelepanek. Juhul kui telefonil, kuhu helistada on koputus aktiivne ja ta parasjagu räägib kellegagi, siis koputav kutsuv toon on ilma Minu Tooni muusikata. Saab kohe kutsuva tooni järgi otsustada, et ahaa, muusikat meenutavat pininat polegi, järelikult lobiseb kellegagi.

Tegelikult võiks EMT võrgus helistajat ininkeeli teavitada, et telefon, millele te helistate on hetkel hõivatud, oodake või proovige pärast uuesti.

 

Kahepalgelisus ja raha

Noh jah, asjade kultust ja rahale orienteeritust mõistame avalikult hukka. Peaaegu kõik justkui nagu mõistavad. Kuid mulle tundub, et tegelikult on pea kogu meie ühiskond kaelad õieli vargsi piilumas, kui palju naabril/tuttaval raha, st tarbimisvõimekust on. Selle põhjal kujunevad siis normid, normaalne on kuus x tuhat krooni autole, y tuhat reisimisele jne kulutada. Ja kui keegi ise või kellegi tuttav selliseid norme ei järgi, ei ole normaalne, siis see on probleem, mure, vale ja imelik.

Kui paluda kellelgi ennast või kedagi teist ühiskonnas positsioneerida, habitust kirjeldada, siis esmalt käivad mõtted ikka mööda rahakotte.

 

Miks see teema mind jälle torgib? Sest elu mõte ei ole raha teenida ja seda siis nn normaalsete inimeste kombel kulutada.

 

teisipäev, juuni 26, 2007

Jama Picasa versioonidega

Mul on läpakas Picasa 2.2.0 (maakeelne) ja lauaarvutis 2.6.0 (väljamaakeelne). Et 2.6.0-l on nuppe rohkem (topeltpiltide otsimine, Picasa veebialbumisse piltide tõstmine, kindlasti midagi asjalikku veel)  siis üritasin ka läpakasse uuemat versiooni saada. Kuid. Ei õnnestu, st ei oska. Mine kas picasa.google.fi või picasa.google.co.uk lehele, ikka on jutt eestikeelne ja alla saab tõmmata vaid eestikeelset 2.2.0-i. Korralagedus. Oldversion pakub ka vaid kuni 2.2.0-ni. Download.com jne kohad pakuvad tõmmatavaks kohaks aga Google enese.

 

Nii, siit sain lõpuks inglisekeelse 2.7.0-i. Venekeelne 2.7.0. 

 

esmaspäev, juuni 25, 2007

30-ne piirang Lauluväljaku mäel

Noh, nüüd võiks Lauluväljaku mäelt 30 märgid ära korjata, liiklejad ei ole vast enam mügeruste - aukude puudumisest šokeeritud ja ei tee enam vanast harjumusest nüüdsetel kitsamatel sõiduradadel haake, otsimaks tänavalt neid üksikuid siledamaid ruutmeetreid.

pühapäev, juuni 24, 2007

Prügimajandust tuleks ikka veel kuidagi kohendada

Aitasime Gerlil suvilat koristada, päevavalgele tirisime paarkümmend potsikut lakke, värve, lahusteid, õlisid jne keemiat, no ikka hulka liitreid. Nii, aga kuhu see kraam viia? Netist ei suutnud ma leida ühtegi Võsu kandis olevat taolist kohta. Arusaamatu. Ise olen loll? Kardetavasti on teisigi lolle.1182 ja 1188 ei teadnud ohtlikest jäätmetest midagi. Ja juhul kui selles kohas südikus katkeb, siis rändabki tonnide kaupa keemiat tavaprügi hulka. Mis veel hullem, suvilates, aga ka tavamajapidamistes tekib suurpuhastuste käigus suurem kogus igasugu kola, ja jälle, kuhu see suurem hunnik viia? Vanad kohalikud prügilad on suletud, toimivaid prügilaid on meil siin Eestis vaid mõni. Mingid jäätmejaamad, aga kus, millal lahti, mis see kuhugi viimine maksma läheb? Ja kui südikus taas otsa saab, rändab sodi kuhugi võpsikusse, ah kuradile, asi on nii keeruline, ei jaksa mina kõike meeles pidada, millal lahti ja kus.

Midagi tuleks ette võtta. Ma kujutan ette, et paljud ei suuda harjuda mõttega, et prügi käitlemine maksab, see tekitab trotsi, trots annab vabanduse mittemõistlikult käituda, võtab maha tõrke, mis peaks tekkima metsa alla prügi vedades.

Ehk peaks kevadeti igasse postkasti mingi paberi pistma, kus kohalikku jäätmemajandust tutvustatakse? Ja kindlasti peaks olema igas vallas 1 iga päev lahti olev koht, kuhu ohtlikke jäätmeid saaks viia. Meie inimesed ei ole veel valmis oma (ohtliku) prügi äraandmise pärast suuri jõupingutusi tegema.

 

Et nimetatud kraami mu bussi ladusime ja Tallinnasse tõime, siis katsun homme kuhugi ikka ära sokutada. (veel paar kohta). (Nt Saaremaal tundub asi enamvähem toimivat.)

 

laupäev, juuni 23, 2007

Soolak

Mineraalained sõralisetele. Na, Mg, Ca soolad (tavaliselt aga tavaline sool). Vihmaga soolabriketist (võib olla ka nt auklikuks puuritud jämesoolaga täidetud ämber) lahustunud ja mööda puud alla valguvat soola käivad nad siis puult lakkumas. Soolapuudus võib olla ka suvel ja talvel, eriti aga okasmetsas elavatel isasloomadel sügiseti ja emasloomadel kevadeti.
Sellepärast käivad põdrad ja kitsed talvel soolatatud teede ääres lund söömas.
See siin tundub päris uus olema, brikett on veel kandiline ja puukoor pole lakkumisest kulunud.

Märja silmnäoga luik (foto)

Lilled vasakult paremale (foto)

Anneli lõpetas.

pühapäev, juuni 17, 2007

Vaene hirmust värisev Venemaa

USA plaanitav raketikilp saaks koosnema 10-st raketist. Kui nende efektiivsus oleks 100%, siis võtaks see kilp kuni 10 raketti maha. NSVL-l oli 15 000 … 20 000 tuumalõhkepead jah? Väidetavalt on Venemaal praegu nn aktiivseid (ma saan aru, et minutitega ülessaadetavaid) tuumapomme üle 5000. Arvud 10 ja 5000. 10 „kaitsekaigast“ mis lendavat ründepommi lihtsalt rammivad ja 5000 ründamiseks mõeldud tuumapommi.

 

Rehvieksperdist. Vigin.

Olen viimastel aastatel õli Rehvieksperdis vahetanud. Sealt õli ostes oli vahetus tasuta ja nad müüvad mulle sobivat vaadiõli. Kuni 1kord panid bussile vale õli (tõestatav, kõik arved on mul alles), väideti et Helix Plus sobib ka diislile, 6 nädalaga (3..4000 km) oli mootoris lagin ja õlivarras enam ei näidanud. Eiei, ei olnud veel õnneks kuival, lasin siis sealsamas ikka diislile mõeldud õli panna, sellest ajast jälle õli enam ei võta. Vedas. St peab ikka ise täpselt teadma, milline õli kuhugi sobib. Peale selle on seal hindadega imelisi asju juhtunud, nüüd (12.06.07) on õliahetus 170 krooni (kodukas väidab 120), rehvivahetus kaubikule 700 ja sõiduautole 560 krooni.

Ma ei ole sellise hinnatõusuga nõus, järgmised õli- ja rehvivahetused toimuvad mujal.

Audi esindusest. Vigin.

Mõni aasta tagasi lakkas Audil (A4Q) kliima kompressor töötamast, Revalis tehti korda, olevat softi probleem olnud. Möödus 2..3 aastat, armatuuri all hakkas mingi relee klõbisema, ja ainult siis kui konditsioneeri kompressor oli välja lülitatud. Viisin jälle Revalisse, küsiti 885 krooni ja öeldi, et ei tea mis viga on, et neil pole ühte releed sees mida proovida võiks, ja et vale soft oli enne olnud (mis oli Revalis pandud ja töötas suurepäraselt). Jah, viga oli alles. Panin uue aja, järjekorrad vähemalt 1 kuu. Küsiti 1965 krooni. Viga kadus, paariks kuuks. Ja kliima ei tööta enam suurepäraselt, siseringlus ei toimi, lakkas toimimast sellest ajast mil öeldi et vale soft oli ja nad uue panid.

Sõna saamatus tuleb esimesena pähe.

Arvatavasti saaks ka viisakamalt süüa (foto)

Näritud kännud (foto)

Elektriliinide all sõidab mingi imeelukas, mis võsa ja kände pudingistab.

laupäev, juuni 16, 2007

Surmast ja haudadest

Paar mõtet mis Triinut lugedes pähe tulid.
See hauanduse teema on jätkuks suremiseteemale. Surmaga tundukse aga nii olevat, et see on sest ajast mil enam ei elata 3 põlvkonda ühe katuse all ja kogu aeg ei ole keegi kõrvalkoikus suremas (vanadusse, haigusesse), et sellest ajast on surm inimestele võõraks jäänud. Teine põhjus on ka vast see, et muinasjutud teispoolsusest pole enam nii popid. Kolmas see, et inimelu väärtustatakse praegu väga väga palju rohkem kui alles mõni aeg tagasi. Ja siis ongi nii, et surm tänapäeval on midagi väga kohutavat, erakordset, jubedat, tülgastavat, elurikkuvat, karjuvalt peitu-tahaplaanile lükkamist nõudvat (siin ei ole mittemingisugust hinnangut). Arvatavasti oli ka haudade eest hoolitsemine seepärast toona, toonastele inimestele loomulikum kui tänapäeval.
Maailm on avaramaks muutunud kui 100 aasta tagune koduküla ja see kümmekond km millega ilmaelu siis piirdus. Maailmaasjad pole enam nii kohakesksed, st erinevaid kohti on inimese elus palju rohkem kui vanasti. Et surnud vanaemast võib mõelda ka tuhandete kilomeetrite kaugusel, mis 100 aastat tagasi oli tavalisele inimesele võimatu, siis on tänapäevane mälestus surnud lähedasest ka vähem konkreetse maalapikesega seotud kui neil vanatädikestel kes praegu surnuaial oma lähedaste hauaplatse kõplavad ja noori kiruvad, et need nii hoolimatud on.
Sellised mõtted tänasel ilusal päeval.

neljapäev, juuni 14, 2007

Poed hädaldavad, kui jube oleks viina mittemüüa

Päris naljakas on ajalehest poodide haledat hala lugeda, kui jube see ikka oleks, kui õhtul enam alkoholi müüa ei saa. :-) Ühtlasi saame muuhulgas teada, et KÕIK inimesed ostavad iga päev alkoholi. Vaat kui huvitav.

Ja veel, suures Savisaare vihkamise tuhinas (*) ei tohiks tervet mõistust kaotada. Eks alkoholi tootjad ja müüjad muidugi üürgavad nii mis jaksavad, kuid minusuguste suur soov ongi ju see, et alkohoolset kraami vähem toodetaks – müüdaks - ostetaks.

 

(*) Kui seda vihkamist mõõta saaks, siis ma kuuluks raudselt 5 esivihkaja hulka.

kolmapäev, juuni 13, 2007

Naastrehve ei tohiks mingil juhul ära keelata

Olen aegade algusest saadik naastrehvide keelamise tuline vastane olnud, st eesti keeles, naelkumme ei tohiks mitte mingil juhul ära keelata. Tore et meie Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis samuti arvatakse. Vastus TOM-s esitatud keelamisettepanekule.

 

Ürgnaisest

Kaja võttis Ürgnaise osas sõnad suust, klišeesid sai kuidagi paljuvõitu. Vaevalt mõni teine näitlejanna enamat oleks suutnud teha.

 

Uhkeloom (foto)



teisipäev, juuni 12, 2007

Keermeliim

Keermeliimidesse tasub uskuda. Toimivad. Antud tikkpoldi (M12, tugevusklass 8,8, pdf) keerasin liimisena (Würthi liim) sõrmega sisse, 2 tunni pärast selgus, et pagan, vaja uuesti välja võtta. Heade „kullinokkadega“ (Würth) õnnestus umbes veerand ringi keerata, aga see oli ka kõik. Arvatavasti rullis kuivanud liimiga end kuidagi eriti kõvasti kinni.
Liimitud poldid saab hõlpsasti lahti, kui neid veidi soojendada. Paarisajast kraadist (nt gaasileeklambist) piisab et liim ära sulaks. Antud juhul tuli muidugi spets vidinatega veidi hullata, et sissejäänud jupp kätte saada.

Toasoe Venemaalt

Üle 40 % soojast saame Vene maagaasist, st sõltume Kremli suvast ja heldusest. Sant lugu. Rumalad oleme.

1 minu varasem mõtteke sel teemal.

esmaspäev, juuni 11, 2007

ID-kaardiga netipanka

Leian et Hanzanetti võiks ID-kaardiga sisenedes parooli küsimata sisse pääseda. See ju sama, kui lähen kontorisse, panen ID-kaardi telleri ette lauale ja ta küsib seepeale paroole.

Just natuke aega tagasi nöökis Hanza.net, ei saanud sisse, et täna muutsin netipanga püsiparooli, arvasin juba, et olen peast soe ja mingi x parooli omale pannud. Klienditelefonist öeldi, et uue püsiparooli saamiseks tuleb aga kontorisse ronida. No pagan, antagu see uus püsikas siis digiallkirjastatud taotlusegi peale.

Aga nagu öeldud, olid Hansapangal mingid jamad, sain arvatava püsiparooliga hetk tagasi ikkagi sisse, ma ei ole veel peast nii soe. (tore seegi, et ID-kaardiga autentides konto ei blokeeru, vähemalt nüüd täna 20 kordse proovimise peale mitte)

pühapäev, juuni 10, 2007

Eesti Raudtee kui ettevõtte hind täna

Huvitav, kuidas Venemaa trikitamine kaubavoogudega Eesti Raudtee kui ettevõtte hinda on mõjutanud? Mida konkreetne äririski võtmine meile maksma on läinud? Savisaar peaks seda vist täpselt teadma.

1 minu aastatagune tagasihoidlik mõtteke, ja teine veel, erastamisest.

See valimisteaegne klipp sobib nüüd siia.

 

laupäev, juuni 09, 2007

Aitab nüüd küll sellest kuumast

Noh, nüüd võiks küll juba sügis tulla. Aitab neist äratappatahtvatest ilmadest.
Mõnus? Kuumasurmast ikka kuidagimoodi ära pääseda? No mul on mõnust
hoopis teistsugune arusaam, kohe tuleb vähemalt 3500 asja pähe, mis
kuumutatud õhust (st maailmast) mõnusamad on.

reede, juuni 08, 2007

Sööming (foto)


Üks tore loomake on hinge heitnud. Ja teised tublid loomakesed ei lase väärt kraamil raisku minna. Vahva. Ja sipelgad näikse ise ka teadvat, et nad õiged mehed on, jalutasid uhkelt sisse - välja.

Mismoodi rõvedad pildid? Need on kõige tavalisemad pildid metsast.

neljapäev, juuni 07, 2007

Öökapil

Thomas Manni Novelle, täpsemalt Tonio Kröger. Sügav. Iga teine lõik
tahab 2 korda lugemist.

esmaspäev, juuni 04, 2007

EMT langetas andmeside hindu

EMT-l on häid uudiseid. Vaatasin, aprillis liigutatud data eest küsivad mult 739 krooni. Õhh.

Audi A4 bensiinipumba vahetus

Rääkisin enne, kuidas tasemenäidiku andurile ligi pääseda. Siin on nüüd A6 (C5 kerega) pumbast veidi konkreetsemalt, kuid A4-ga suurt vahet pole. Viimasel tuleb pumpa fikseerivat rõngast lihtsalt sõrmedega üles kangutada ja nii saab pumba (tootekood 8D0906089A) paagist kätte.



Hiljem: pump (VDO, 2500 EEKu Forsis) tuleb samamoodi välja kui A6 kirjelduses näidatud.

pühapäev, juuni 03, 2007

Audi A4 (B5) bensiininäidiku anduri remont

Autoteenindustes on üha pikemad järjekorrad, nii et tuleb aga ise teha. Siin on asjalik õpetus. Oleks väga tore, kui paak suhteliselt tühi oleks, muidu tuleb bensiinis sulistada. Nagu alljärgnevalt pildilt näha, oli juhe nii pude, et andurit välja võttes ja pihta minnes läks hoopis pooleks. Ime et ta enne üldse midagi näitas (takistus 40 ja 280 oomi vahele trehvas).
Asemele jootsin tavalise paljukiulise vaskjuhtme, isolatsiooni koorisin igaks juhuks maha, mine tea, see juhtmejupike hakkab ju edaspidi bensiini sees olema, hakkab veel lahustuma/punduma vms.

Carmenist

Matvere lavastatud Carmenist veel. Minu arvates oli seal natukene liiga palju vulgaarset nüherdamist.

Carmen ja bensiinipump

Käisime eile Pärnus õhtust söömas ja Carmenit vaatamas. Koju tagasitulek kujunes aga põnevaks – 18 km Pärnust tegi auto paar korda nõka-nõka ja suri välja. Süütevõtit sisse-välja keerates bensiinipump enam häält ei teinud. Väga inetu, niimoodi hoiatamata, undamata, jupsimata ära surra.

Aitähh Põnnile, kes meid hilja õhtul paela otsas Tallinna tiris.

 

(remontimisest kirjutan hiljem)

Ööklubid kasiinodeks?

Kasiinodes suitsetamise keeld ei kehti. Noh, ööklubid (aga ka pubid jne asutused), ostke toanurka 1 mänguautomaat ja registreerige endid kasiinodeks. Siin Keskerakondlikus Tallinnas tundub see väga lihtne olevat.

 

laupäev, juuni 02, 2007

Suits

Läksime eile paarsada krooni näpus Vanasse Villemisse, et läheks viiks neile, aga ei, ei olnud võimalik – see asutus oli otsast otsani täis suitsetatud, keerasime ukselt ringi. Noh, ootame, katsume järgmisel nädalal uuesti.

Kui mõtlema hakata, on see ikka absurd küll, et siiani võis igaüks pea suvalises kohas hingamiseks ettenähtud õhu täiesti ära rikkuda, riided, juuksed haisema panna ja kõigi teiste tervist rikkuda. Ja seda kõike ettekäändel, et see sellele tossajale meeldib.

Lambad (foto)

Tagumine põrnitses mind nagu ma mingi must lammas oleks.

reede, juuni 01, 2007

Eestimaa mullas hakkab praegu kartul kasvama

Rõõmustagem.
Tegelikult tahaks salamisi loota, et Poolas ei hakkaks. (et sealne
kraam meie poode üle ei ujutaks)

Lõhnareostusest

Mis oleks kui valaks end sõnnikuga või atsetooniga üle ja läheks siis inimeste keskele? Jah, ebaviisakas oleks. Aga, kas see on viisakas, kui keegi end mingi parfüümiga üle valab ja ümbritsevad peavad selle lõhna haistmisega vaeva nägema? (mõte hakkas liikuma tänasest Kivisildniku kommentaarist Vikerraadios)

Lõhnadega on üldse nii, et neid topitakse üha rohkem igale poole. Alates seebist ja lõpetades limonaadiga.

Muide, praegu on looduses palju pärislõhnasid! Nii et, kõik metsa – heinamaale - põllule ja nuusutama!  

Pooldan Lootsmanni alkoholimüügi piiranguid

Minu arvates on meil, eriti noortel, alkoholiga ikka päris sandid lood. Ja midagi tuleb ette võtta, eks sügisel näeb, oli sest müügi piiramisest tolku või ei olnud. Kannatame ära.

Keegi tegi kurja häält, et miks peab suur osa ühiskonnast vähemuse (joodikute) pärast kannatama. Esiteks, vaadakem mida õhtupoole kassalintidele tassitakse, neid lollikstegevaid jooke juuakse ikka lollilt palju. Seda kinnitab ka statistika. St inimesi, kelledel on alkoholiga probleeme, ei ole väga vähe. Teiseks, ka kiirusepiirangud on vähemuse pärast. Juhul kui Eesti liikluses lõpetatakse igasugune sõidukiiruste piiramine, ega siis kõik end surnuks ei sõida, käputäis jaurameid jauravad ja suur osa sõidab ju rahulikult tunde järgi edasi. Kuid ometi, selle käputäie pärast on Riigiteatajate kaupa seadusi välja mõeldud, suur hulk inimesi seaduste täitmist kontrollimas, ja kõik ainult sellepärast, et see vähemus ei saa teiste inimeste keskel muidu hakkama, muutuvad ümbritsejatele ohtlikuks. Nii et, arukad inimesed, kelledel kojuvarutud veinid ja õlled nagu nt makaronidki kodus rohkem kui 1 päev kestavad, nemad saavad ju hakkama. Ja iga õuesjauravate ja seatempe tegevate tattide poolt joomata jäänud pudeli üle tuleks ainult heameelt tunda.

Veelkord, Sina tead ja tema teab millal ja mida juua, aga näe nemad seal ei tea. Samuti nagu nad ei oska arukat sõidukiirust valida, ei viitsi ausal teel elatist teenida, ja Sina ja mina peame nende pärast politseinike ja kohtunike palkama, liikluskindlustustega nende rumalusi kinni maksma, luku ja turvafirmadele osa oma sissetulekust loovutama jne jne triviaalne jutt.

 

Mõningane ülbus tuleb aegajalt kasuks.