Õua õua

52% eurooplastest usub Jumala olemasolusse, 54% eestimaalastest usub mingisuguse vaimu või elujõu olemasolusse. Arvud on tänasest EPL-st. Neeme Raud mainis mõne kuu eest Vikerraadios, et 85% ameeriklastest usuvad inglite olemasolusse.

Tule taevas appi!

Ülemiste järve taga metsas

Photoshopist

Mul on ammu plaanis olnud, et katsun Photoshopiga veidi tutvust teha. Fotokaga ringi kolades on päris mitu pilti arvutisse (ja koopiatena DVD-dele) kogunenud, kuid väikeste PS-i tutkimiste peale olen aga ikka vihastanud (pole tuhkagi aru saanud) ja Irfanview-ga rõõmsalt hakkama saanud. 12 tundi tagasi võtsin asja tõsisemalt ette ja nüüd oskan peaaegu korralikult  punaseid silmi kaotada ja saan ka mõnest nupust juba aru. :-) Äge.

Punaste silmade vastu on Photoshopi jaoks üks vahva scriptike kirjutatud. Nimeks RedEyeRemoval. Palju lihtsam kui käsitsi. ’Tea kas hammaste valgendamiseks ka kiiremaid lahendusi on kui see?

Panen siia ka ühe hoiatuse eestikeelse müügiloleva Photoshopi õppeCD kohta.

Rats

Panin pirukasse muna - jootsin telefoni „peakomplektile“ teised kõrvaklapid külge ja tulemus ongi nagu oleks peakomplektile teised kõrvaklapid külge joodetud. Et siis sai parem küll. Eile käisin MP3 mängijaga poes müüjaid kiusamas st erinevaid klappe kuulamas, ühed 160 eegused Panasonicud olid natukene vähem saastad kui ülejäänud.

Vahel on ikka hea telefoniga mp3-sid või raadiot kuulata.

Algab 30 aeg

Peale selle, et meie raha eest tehakse „teeremonti“, mille tulemusel tänavad siledamaks ei muutu (nt Lauluväljaku mägi), kaasatakse meid teeehitusse (lahtine, kinnisõkkumata killustik teel, Audil ongi esimene suunatuli katki), peale seda kõike käiakse 30 märkidega väga suvaliselt ümber. Pannakse enamvähem sinna kus juhtub, kaugele enne vajalikku kohta ja lisaks jäetakse ka külma rahuga lõpetamata. Vot selle viimase väga levinud sigaduse kohta ei saa öelda, et MEIL ON NIIII VÄHE RAHA.

Väga paljud juhid siiski märkavad 99% teeäärsetest märkidest ja üritavad neist mingit infot saada, märgipanijat usaldada, tema mõistuse olemasolusse uskuda. Ja politseiniku mõistusepuudust karta.

Olge valvsad. Ja targemad.

Sain Rocca Al Mare kaubanduskeskuse ees autosse istuda, kui juurde tuleb tugevasti meigitud tibi, ta olla leedukas, tutvustavat siin Tallinnas mingi riidefirma kaupa, aga et ta peab kohe Leetu tagasi hakkama minema ja tal veel kotitäis riideid üle, et kas ma pole huvitatud. Ajasin vastu, et ma ei tea tekstiilist midagi. Mimm seletas aga vigases vene keeles edasi, et ta kingib need mulle, näitas veel mõnda asja, mingid kampsunid vms, ülejäänud olid kinnistes kilekottides (kokku ehk pea 10 ühikut), hinnasildid peal ja puha, nii 250..400 krooni vahemikus, ma ei viitsinud jageleda, tõstsin siis koti autosse… ja siis, aga tal pole üldse raha et Leetu tagasi jõuda, neile ei maksta vms. Oh jah, tüüpiline nõks, luua potentsiaalse ostjaga personaalne suhe, tulla vastu, olla lahke, isegi KINKIDA, selleks et ostjal tekiks süümetunne mitte ostes, ja et ka koti sülle tagasisurudes justkui veaks müüjat-kinkijat alt.

100 kroonist olla vähe, andsin siis 300 krooni, mõtlesin et jagan sugulaste tuttavate vahel need riided laiali. Anneli kodus uuris neid hilpe, kaltsuka kraam kenasti kilekottidesse pandud ja kilekotid kinni sulatatud. :-) Maru värk. Mõnesaja krooni eest parklates säärast janti korraldada, kilekotte sulatada, hinnasilte vorpida, oh jah, vaesekesed.

Jälle Eesmaast

Ma ei saa torkimata jätta: sel nädalal oli Räägivad kordussaade, 22 juulist 2005, külaliseks Enn Eesmaa, meie 1 praegune presidendikanditaat. Jätkaks siis head tava, eelmise aasta juulikuus luges Eesmaa Vana telemasti varjus. Tubli. Me olime Anneliga poole saate peal
juba mures, et kas ta siis seekord tõesti polegi mõnda raamatut lugenud, aga, ära tuli, lisaks, on ta meie riigi kõige toredam ja parem inimene, kellest endast tuleks raamat kirjutada, ja loomulikult on ta ise väga paksu ja hea raamatu kirjutanud, ka SEE kogemus on tal olemas!!! Suurepärane!! Oivaline!! Võrratu!!

Soovitan kuulata (.ram), päris naljakas. :-)    


TÄIENDUS: Miks ma seda Eesmaad ikka ja jälle torgin? Näiteks V. Reiljan oleks ju veel palju palju naljakam. Aga sellepärast, et viimane ei saa tõenäoliselt ümbritsevast maailmast ja ajast lihtsalt suurt midagi aru, kuid Eesmaa tundus kunagi üsna adekvaatne.

Järjekordne vend on üles sulanud

Ma ikka ei oska pisikese Ixus 50-ga õigeid kohti teravustada.

Jälle energeetikast

Täna oli TTÜ-s foorum energeetikast, pühendusega prof Olev Liigi mälestuseks. Ega ma sealtoimuvast rohkem ei tea, kui ETV24-s juttu, aga et ma olen ka ise TTÜ-s tuulikufänne ja nende vaimustust reaalsusega jahutada püüdvaid energeetikud kuulanud, kujutan tänast üritust ette. :-) Panen siia ühe ilmeka lause, autoriks Rainer Nõlvak:

"Kui me vaatame seda tänast olukorda, siis tõepoolest tänased akadeemikud on oma koolihariduse saanud ajal, kus tuuleenergia kasutamine polnud majanduslikult võimalik."

Ma ei ole sellega üldsegi nõus, et TTÜ energeetikud mingis omas ajas elaksid, teadlaskond ei saa töötada omaette kinnises maailmas, seesama tehnika ja tehnoloogia suur arengukiirus ongi ju just ülikoolidest pärit, neil on seal silmad-kõrvad nii lahti kui annab. Meie teadlaskonna viga on ehk see, et nad ei räägi, ei selgita. (Reim) Ja veel sellest poolhuupi valitud lausekesest, jutt ei käi majanduslikust võimalikkusest, vaid tehnilisest võimalikkusest. Fakt on see, et igas sekundis peavad meie elektrit tootvaid generaatoreid ringiajavad turbiinid suutma 50 täispööret teha, aastaringi, suveööl ja talvepäeval, iga ilmaga, hoolimata koormusest st hetketarbimisest. Kui see on 100 % kindlusega tagatud, alles siis saame rääkida alternatiividest. Et ehk saab ka kuidagi teisiti, muul viisil kaasa aidata. Aga kisada, et paneme kohe kinni, a’la Rootsi ja Saksamaa, osta teistest riikidest sisse… kõik muudkui räägivad ja räägivad, mis sellest, et teemast ei saada mitte midagi aru.

Kui aega saan, panen siia kunagi oma nägemuse taastuv- ja põlevkivienergeetikast.

Pull

14 aprillil 2004 aastal plommiti Soo tänavat, st kraabiti suuremad mügerused üles ja aeti augud asfalti täis. Tee sai jõmpline. Mingi aja pärast sai jõmplisest teest aukline tee. Ja nii hakatigi 24. aprillil 2006 aastal taas seda sama lõiku plommima, suuremad augud aeti asfalti täis. Seega, taas pole lootust, et see tänav siledaks saab, et minu-sinu raha eest tehtaks midagi, mis kestab rohkem kui aasta-paar, millel mingisugunegi kvaliteet on.

Soo tänavast räägin sellepärast, et eelmine plätserdamine on selgesti meeles. (tol korral olen tänavanimega eksinud)

Jazzkaar ja ülilevi

Väga tore, et Klassikaraadio kannab Jazzkaare kontserte üle, kuid täna oli Saaremaal vist tegemist ülileviga ja sellepärast jäi kella 9-ne kontsert kuulmata, peaaegu kuulmata. Mhm.

Imelik, et nüüd, mil meri külm ja õhk soe, ülilevi oli. Nimetatud nähtus tähendab seda, et õhus on erineva õhuniiskusega horisontaalseid kihte, tüüpiline olukord on selline, et meri on soe, õhk jahe ja mere kohale tekib udukiht. Erinevates keskkondades on elektromagnetlainete murdumisnäitajad erinevad (ka valgus vette sisenedes ja väljudes) ja niimoodi ei pääse udukihti sisenenud raadiolaine sealt välja, murdub niiskemasse õhukihti tagasi, nagu valguskaablis, ja niimoodi pendeldades jõuab kaugemale kui ette nähtud. Naaberriigi territooriumile nt, lüües segi sageduskavad.

Täna sulasid konnad üles

Täna õhtul oli Karujärve ääres tõeline konnade kontsert, no vähemalt 100 krooksujat oli küll kuulda. Eile samal ajal, kell pool 11 oli vaikus.

Raag ja kulu

Raag rääkis eile, et kampaaniaid tehes peaks arvestama, et eriti meediast pärit sõnumeid võidakse kergesti vastupidiseks keerata, juhul kui see sõnum satub vastuollu inimese ja/või teda ümbritsevate inimeste arvamusega, lähikogukonna meelsusega. Nii et kampaania kulupõletamise vähendamiseks peaks vältima tule kontrolli alt väljumise argumente, peaks keskenduma väidetele, mida ei saa kergesti vastupidiseks keerata, märki muuta. Ja ümberkeeramatu sõnumi kõrvale ei tohiks lisada ümberkeeratavat sõnumit, muidu sõnum „tuli võib kontrolli alt väljuda“ (kuhugi ta ei välju, ega ma loll ei ole) nullib info „kevadisel heinamaal kihab igal ruutmeetril elu“ (ähh, ajavad lolli juttu, nüüd otsivad põhjendusi). Ilma esimese infokilluta oleks sõnum ehk mõjusam, ei põrkaks vastu seina, osad tikud jääks heinamaal süütamata.

Kulu

Mulle tundub, et tule maagilisus on üks ajendeid, miks kevadel selline üleriigiline massiline kulupõletamine aset leiab. Kurdetakse, et suured trahvid ei vähenda kulupõletamist, no ei saagi vähendada. Trahv ei tekita ju muud kui ainult jonni, mida kuradit, eluaegonpõletatud, ega ma loll ei ole, et tule metsa või majadesse lasen! Tegelikkus on aga selline, et lolle on palju, kes ei oska tuult arvestada. Minu arvates oleks mingisugust kampaaniat vaja, ja keskenduda tuleks putukatele, hiirtele, siilidele, konnadele jne elukatele. A’la Jah, sa oled tark ja ei lase tuld käest ära, jah, sa ootad sellist tuule suunda, et kõrvalolev maantee ei mattu suitsu, kuid miljoneid elusolendeid sa kokku ei korja, need hukkuvad tules igal juhul. Ehk mõjuks selline sõnum efektiivsemal, kui KEELATUD! TAHV! VÄÄRTEGU! jne.    

Sinised jaurajad

Et Subarud kipuvad liikluses vahel väga härga täis olema, :-) siis mõtlesin, et tutvun natukene nende kiirusomadustega. Mitte et meie vana 2,8 Audi A4 Quattrost (0-100 km/h 8.0 s) vähegi äkilistematele autodele kiirenduses vastast oleks või ma nendega võidu tahaks ajama hakata, aga no lihtsalt. Väga üllatav on see, et Subaru kodukas ei avalda sellist infot! Piilusin ka teiste riikide Subaru ametlikke lehti, sama lugu. Väändemoment ja võimsus annavad muidugi mingi ettekujutuse, kuid Subaru sihtgrupi jaoks on 0-100 km/h kindlasti väga oluline info. Kummaline.

Ajakirjade testide ja paari tuttava juttude põhjal tuleb tõdeda, et manuaalkäigukastiga Subarud on meeldiva neliveoskeemiga ja kaalujaotusega, asjalike mootoritega. Vahepalana mainiksin, et ma ise eelistan siiski Audit - vaiksem ja (igapäevasõiduks)(vastu puud sõiduks?) mugavam, ja jupp ja kasko on odavam, ja nt S4 on samuti suhteliselt terava minekuga (2,7 T mootoriga, mida ma vahel unes näen, on 0-100 km/h 5,6 s :-), ja neliveoskeem on vähemalt sama sümpaatne (TorSen). Kõige kangema Subaru, STI mehed võiks foori taga laiates endale meelde tuletada, et meil siin Eestis on ka RS Audisid, M BMW-sid, CL, SL, AMG Mersusid jne. Ja need saavad ilma jauramata liigeldud küll, kuigi saaks alla 5 sekundiga 100 sisse.

KUMU

Käisime täna KUMUs, ekskursioonil. Kui millegi kallal iriseda, siis tutvustav filmikene tahab küll kohendamist, kuidagi kole nigelakene oli. Ja veel, inimesed võiksid end vahelduseks pesta, arvestatav osa ekskursioonil osalejaid haisesid koledal kombel. Õhh.

Pärast ekskursiooni kuulasime Mart Laari loengut, väga asjalik ja põnev! Nagu Laarile kohane.

Homme jälle Kumusse, Ilmar Raagi kuulama.

Erimeelsus

Äriidee!

Hakata tootma rinnamärke, T-särke, nokamütse, salle jne rõivaid sõnadega „MUL EI OLE SÄÄSTUKAARTI!!“. Seda lauset võiks mõnel juhul veel täiendada: „kurat võtaks, kas te ükskord aru ei saa!?!“. Ma olen küsimusele „kas teil säästukaarti on?“ vist 1000 korda vastanud. Ja et ma vahel olen ikka nõus Prismas kassa järjekordades passima, siis küsitakse 2000 korda veel.

Moslemid kosmosesse!

Probleem. Moslemid kipuvad ka kosmosesse. Usumehed ja astronaudid arutavad, et kuhu palvetav moslem vaatama peab. Ja kui tihti palvetama peaks (juhul kui kosmoselaev pooleteise tunniga tiiru ümber Maa teeb ja nii ruttu ka seal ööpäev möödub). Ja kuidas moslem end seal üleval vähese veega piisavalt palju pesta saab. Tublid. Saatke ikka poolearulisi ka kosmosesse.

TÄIENDUS: Kasutasin sõna poolearulised. Tavaolukorras andku minna, kui on abi, kui meeldib, nii palju kui kulub. Aga hakata kosmoselaevas täiendavaid komplitseeritud tingimusi looma, et keegi saaks seal oma riitusi läbi viia, oh jah.

Kirjanidteemad lekkisid

Ma mõtlesin eile, et Leheneegri lekitatud kirjandi teemad on mingi nali, aga ei.

TÄIENDUS: Õnneks siiski oli nali. Segadust külvas see, et naljaga läksid kaasa ka ER hommikused uudised, kus just need teemad ette loeti.

9 akent ja 80C

Elu ja surm

Ökoloogiline jalajälg ja rumalus

Rumalus on üks jube asi. Rumal ei puhka rumal olemisest, ta on järjepidev. Hea küll, see on paljuski igaühe enda asi, kuidas ta oma elu elab, mida teeb, millest rõõmu tunneb, millised on tema tõed, KUID, keskkonnaalaselt ei saa igaühe enda asi olla, mida ta ette võtab. Inimkond toodab kohutavates kogustes pakendeid, et see kõik ka ise ära osta. Raiskab loodusressursse pakendite tootmiseks, täiendavaks transpordiks, prügilatesse vedamiseks, ladustamiseks või taaskäitlemiseks, ja jälle makstes selle kõik ka ise kinni. Pakendid muutuvad üha uhkemaks, üha suurema osa toote hinnast moodustab pakend. Ja selleks, et lolli tarbijat võrgutada, et pakend toote ümber meelitaks toodet ostma. Ja see pakend töötab vaid paar sekundit, mil loll tarbija lettide vahel kooserdab ja toote korvi tõstab. Ka tooted ise tehakse üha uhkemad ja kirevamad, kuigi see kirevus ei lisa tootele mitte mingisugust lisaväärtust, vaid on jällegi sulaselge loodusressursside, aja ja raha raiskamine. (a’la triibuline hambapasta, kihiline ja kuulikesega nõudepesumasina tablett, meie hilbud, autod jne jne)

Seega, me kõik paigutame päevast päeva oma teenitud raha pakendite kujundamisse, tootmisesse, utiliseerimisse, selle asemel et selle sama raha eest midagi targemat soetada. Ükskõik mida. Kasvõi oma eluaset soojustada, või olla nõus elektri eest rohkem maksma et elektrijaamu vähem keskkonda koormavateks ehitada. Selle raha eest võiks veel näiteks linnatänavaid parandada, et aukudes ei tambitaks bensiinist pärit energiaga autode amortisaatoreid kuumaks – st säästetaks kuni kümmekond % bensiini + purunenud autodele vajalike varuosade tootmine. Ei ole raha, ei ole raha, ja samas taome suure osa oma teenitud rahast lollustesse. Ja teeme suuri lolle ökoloogilisi jalajälgi ja mustame asja eest teist taga loodust. Oh jah.    

Loll variant

Kui keegi tuleb ütlema, et oled loll, siis on alati võimalus vastu vaielda. Ja juhul kui ütlejal justkui ka natukene õigus on, leiab ikka mingi vabanduse, miks midagi tobedat korda saatsin. Vahel on aga nii, et lollus on nii ehe, et kohe mitte midagi ei saa enda õigustuseks kosta.

Oli vaja 1 valgusti lakke paigaldada. Kõigepealt, kus kohast vool lakke vedada, selge, pistikupesast üles ja lae peale. Vedasin juhtme ära (kipsplaadi tagant, traadiga, igavene nöök), valgusti lakke, lambid sisse, kõik tipptopp korras, ainult kaitse veel kilbist  sisse lülitada… ja siis küsib Gerli, et kus lüliti on? Oh jah. :-)

Kiired ajad

Viimasel ajal olen käinud õhtuti Gerlil abis remonti tegemas, peamiselt elektritöid. Täna oli aga nii, et kell 8:30 võtsin Kadri pool akudrelli kätte ja kell 0:30 panin Gerli juures käest ära. Selle ajaga puuritud aukude kogupikkus on tõenäoliselt Tallinnast Roomani, kruve keerasime Roomast Tallinnani tagasi, ja juhtmeid vedasime pool nii palju. ’Tea kas peaks traktori maha müüma, metsa sinnapaika jätma, et saaks veel pikemad puurid ja ägedamad kruvikeerajad osta? Igatahes on mul nii kiire puhkus olnud, et üleeile sain 4 tundi metsas ja mere ääres kolada, eile vaid 2 tundi ja täna üldse mitte. Selle eest sai aga Gerli pool, nagu ikka, poole ajast kõht kõveras naerda.  :-)

Aja keeruline kulg ehk 2 pead ehk roosteussid

Solvumisest

Seekord sooviks ma sõna solvama ära keelata. Sellist asja ei saa olemas olla, ja teda pole ka vaja, täiesti mõttetu mõiste. Ja tegelikult on ka solvuma sama tarbetu sõna.

Põhjendus. Solvata saab ju vaid mõni lähedane, sõber, tuttav. Võhivõõras saab vaid halvemal juhul vihastada. Nii et me tunneme solvajat isiklikult. Solvumine eeldab solvaja käitumise muutust, kellegi tavapärase käitumise peale me ei solvu (ah ta ongi selline), ja iga päev ei jaksakski keegi solvuda. Seega, solvuda saab kellegi tuttava peale, kes käitub meie suhtes kuidagi teisiti (ta ütles mulle NII!). Nüüd tekib küsimus, miks ta käitub teisiti, ja viisil, et me selle peale solvume? Kogemata, rumalusest? Niisama? Pahatahtlikkusest? Tahab haiget teha? Jällegi, miks ta seda tahab?

Me peaks natukenegi rohkem meid ümbritsevate inimeste motiive analüüsima, lähedaste-sõprade-tuttavate käitumisi lahti arutama, end solvaja positsiooni mõtlema. Tahtliku solvamise puhul üritada mõista tema soovi panna kedagi tundma tunnet, mida me nimetame sõnaga solvumine. Igasugusel käitumisel on põhjus. Kellegi jamad tööl ei õigusta sulle nähvata? Sellesse solvamisevõrrandisse tuleb veel sisse kirjutada inimese haritus, elukogemus, hoolivus – mure selle üle, et miks ta küll mulle nii ütles, miks mu tuttaval on soov kedagi solvata? (Sellist asja, nagu ei huvita, ei tohiks samuti olemas olla.) Noh, ja ma usun, et väga suur enamus solvumisi siin maailmas on tingitud arusaamatustest ja rumalustest. Vahel lihtsalt kukub nii välja.

Näide. Ütleme et 2 sarnast inimest suhtlevad. Tõenäosus, et ühe räägitav jutt ei ole solvav, on 90%. See 0,9 tuleneb siis sõnaseadmise, mõtete väljendamise oskusest. Tõenäosus, et juttu interpreteeriv kuulaja ei solvu, on samuti 90 %. Sellise suhtluse mittesolvumise tõenäosus on aga vaid 81%. Mõlemad võivad valesti aru saada, eksida.


Sel mõistel on ka üks positiivne külg – ta hoiab meid viisakusraamides, hirmul, et äkki solvame kedagi.

2 sõpra pole üksteist ammu näinud

Kuuliauk vaadis

Nepijaht

Aastaid tagasi peeti nepijahti (nepp = metskurvits = Scolopax rusticola) ka kevadel, vesistes lodumetsades, mõnel lagendikukesel, nõks enne päikeseloojangut oli parim aeg. Eriti sooja ja niiske ilmaga. Nepp lendab aeglaselt, loperdades, madalalt, isaslind piiksub ja krooksub. Nii et segametsas kevadõhtuses valjus linnukisas on teda natukene ikka ette kuulda, et nüüd tuleb. Meie saksa jahiterjer Terri õppis mingi aeg ära, millist häält see lind teeb, kelle jahile teda kaasa võeti ja keda ta allalastuna hämaras võpsikus pea alati üles leidis. Nii et meie vaatasime vahel Territ, kes inimesest paremini kevadõhtusest linnulaulust just nepi hääle ära tabas ja läheneva linnu suunas pingsalt vaatas. Isasest nepist veel niipalju, et kui midagi tumedat, mütsi näiteks, visata, laskub nepp seda uudistama (lootes emaslindu kohata), nii sai vahel liiga kaugele jäävat lindu lähemale meelitada.

Ma ei mäleta, kui vana ma olin, kui esimest korda nepijahil püssi kätte sain. 13? 15? Tont teab.  Need olid ühed väga meeldejäävad kevadõhtud. Poisikesele omane hasart, püssiga jahil, niii põnev! Et nr 5 ja 7 haavli padruneid polnud saada, tuli ise laadida. Ka seda tegin ise. Oi see oli püha toiming, sütik tühjale kestale taha lüüa, 2,3 g Sokolit (Vene suitsuta püssirohi), papptropp, vilt, uuesti papp, ja siis 30 g haavleid… ma ei ole padruneid laadinud… vähemalt 10 aastat, ja ise ka üllatusin praegu - need arvud on ikka meeles! Püssirohu kaal sõltus tegelikult rohu partiist, vahel tuli ka 2.1 g panna. (mhmm, või oli 1,9/30 16 kaliibril ja 2.3/35 12 kaliibril… peaks raamatust järgi vaatama). Ka papp-padrunikestasid polnud alati saada, siis tuli kasutada metallkesti, kuid neil oli väikese sütiku sütikupesa, see ei anna aga kuigi palju temperatuuri ega rõhku, suitsuta rohi tahtis vist 100 atm-i, seega tuli vahel suitsuga rohtu kasutada, seda kulus eee… 5 g umbes. Tolle miinus oli see, et teist pauku ei näinud lasta, esimese lasu suits varjutas taeva. :-) Mis tänapäeval viga, too poest mida hing ihkab.


See krooksumine-piiksumine kevadises metsas on mulle siiani midagi hästi helget, muretut, põnevat, hasartset. Ja mõne päeva eest kuulsin sel aastal esimest korda nepi häält.

Udust autos

Paar mõtet udustest akendest.



Audi, A4, aknad, aken, udused, udune, jääs.

Eesmaa presidendiks?? :-O

Poliitikahuvilisena olen presidendikanditaatide debatte jälginud. Väga huvitav, konkurentsitult on seni aga kõige koomilisem olnud Enn Eesmaa. :-) Ta näitab enese kiitmisega ja ka teiste laitmisega omaette taset. Kui erinevates saadetes enamus juttu kordub, siis hetkel pooleliolevad raamatud muutuvad. Nii põnev. Eelmise pühapäeva hommikul lõpetas ta „Tuletorni juurde“, kolmapäeval oli tal pooleli „Toomas Nipernaadi“. Ootan põnevusega, mida ja millal ta järgmisena loeb. Ja milliseid raamatuid tsiteerib, viimati rebis vist Hamletist midagi välja.

Pealegi meeldib talle kole palju rääkida. Kuidas selle ahvi tagumikuga need lood olidki? Nii et, jälgigem ja jätkem meelde.

Kogemisest

Sõna katarsis tähendus tuleks üle vaadata. Miks peaks hingeline puhastumine tragöödiaga seostuma? Ei pea, Aristoteles ei teadnud asjast mitte midagi. Ka lihtsalt väga ilus ja südamlik muusika muudab inimest, teeb ilusamaks, puhtamaks, rikkamaks, paremaks, rohkemaks.

Koiksoni kontsert

Ja nüüd kõik rallikäigud sisse ja Jõhvi, Tartusse, Pärnusse, Koiksonikontserditele! Erakordselt hea kontsert. Nagu ka DVD.    

Anneli samal teemal.

Kummaline püha

Tegelikult pidanuks eilne püha vist tiba ärritavalt mõjuma. No et sellise taustaga vaba päev. Ärritumine jäi sellepärast ära, et ilm ja kõik muu on nii ilus.

Kui kaua see Berlusconi räuskab?

Küll on tore, et ma itaallane pole. Muidu oleksin pidanud vasakpoolseid valima.

Abiratas

Ka mulle ei meeldi sellised aktsioonid, aga nii absurdsetele asjadele ei saa mitte reageerida. Abiratas.

Metsast

Väga levinud on arvamus, et metsa majandamine on igal juhul kuritegelik. Metsaärikad, raisad, tõmbavad Eesti lagedaks, igasugune ristipidi puidu saagimine on kuritegu! Käed eemale puudest!

Tänases EPL-s saab jällegi selliseid kommentaare lugeda. Jah, mets tõmbab ka nn „prügiärikaid“ ligi, kuid viimastel aastatel on olukord ikka märgatavalt paranenud. (*) Ja kõigel on algus ja lõpp, ka puudel. Tundub igati mõistlik täiskasvanud puu metsast ära tuua ja noorematele, kasvavatele ruumi teha. Või kui metsas on juurepäss või mõni muu kole haigus, on samuti arukas midagi ette võtta.


(*) Näide elust endast, kui 30 hektarilt segametsast, tihedast rupsikust, kask, kõverikud männid, haiged kuused välja raiuda, tuleb kokku 2000 tm. Püsti jääb korralik elujõuline kuusk ja mänd. 30 ha on väike maaala. Aga puidu kogus on märkimisväärne. Eks muidugi oleks konkreetsest metsast võimalik 3000 ja rohkem tm palki välja raiuda, kuid õnneks on need ajad vist mööda saamas, kus nn „ärimehed“ metsast pappi kokku lükkasid. Metsa on võimlalik ja metsa tuleb majandada.

hybris

Ma ei taha sellist Eestit

Olen tavaline inimene, tavakodanik, ja on palju asju mis mulle ei meeldi. Ma käin tööl, maksan makse, olen seaduskuulekas, täidan kodanikukohust ja käin alati mõtestatult valimas. Ja selle eest soovin ma riiki, (või linna, mind see ei huvita, millistest laekumistest milliseid kulutusi teha saab, kuidas minu taskust maksudena-aktsiisina makstud kroon kuhugi jõudma peaks), mis ei pillu minu raha laiali. Soovin et see riik lõpetaks olukorra, kus ma pean oma taskust täiendavaid kulutusi tegema teedel-tänavatel purunenud enda auto remondi, ühistranspordi, prügiautode, kaubaautode, politsei, kiirabiautode remondi, ma ei soovi aukudes purunenud enda ja Eesti riigi autoparki (mind ei huvita, millisele ametkonnale nt politseiauto kuulub ja milliseid teid pidi minu kroon selle õõtshoobadesse jõuab) oma raha eest remontida. Ma ei soovi enda raha eest tagasi osta mingitelt ärimeestelt raudteed, ma ei soovi osta mingisuguseid krunte üüratu hinna eest, ma ei soovi kinni maksta meie ministrite ja tema prouade lõbureise teise ilma otsa (olgugi et need on väiksed summad), ma ei soovi kaotada oma raha seeläbi, et kellelegi mängitakse kätte 15 000 krooni eest Tallinna vanalinnas olevaid kortereid, et minu kui kodaniku asemel teenivad selliste tehingutega ametnike sõbrad hulka miljoneid. Ma ei soovi osta selliste suurte summade eest sõjalaevu, vähemalt mitte enne kui meil on vahendid minu merest õli kokkukorjamiseks. Ma ei soovinud osta seda meie äsjavalminud õlikorjelaeva, mis ei ole võimeline õli kokku korjama. Ma ei soovi, et minu maale (=linna maale) saavad ehitada mingisuguste ametike sõbrad seda mis ainult neile kasulik on. Ma soovin, et minu raha ei kanditaks kellegi sõpradele, vaid selle eest loodaks meie riigi lastele mõnusmaid koole, mida ei pea minu raha eest meeletult kütma, kuna sel seisavad aknad vaevu ees. Ma soovin, et kui mul on kunagi kiirabi või päästeteenistuse abi vaja, siis ma seda ka saan, et pritsimees poleks eelmisel päeval müüriladumisest ja arst öisest lisavahetusest üleväsinud. Ma ei soovi sellistele nõukogudele ja nõunikele sellist palka maksta.

Ma ei soovi näha riiki-linna juhtimas (president, peaminister, riigikogu juhataja, majandus- ja keskkonnaminister, Tallinna linnavalitsus) inimesi, kes ei ole võimelised aru saama, mis tööd nad teevad, kes ei ole võimelised (või ei soovi, vahet pole, mind ei huvita) seda tööd tegema, kes oleks võib-olla suurepärased inimesed kui nad teeks oma võimetele vastavat tööd. Ma ei suuda mõista, kuidas on võimalik, et meie pisikese riigi juhtimine on katastroofilises olukorras. Ja sellises sügavas mures on oi-oi-kui-paljud eestlased. Meie riik/linn ei talu lõputult sellist räsimist. Mõnda praegu kokkukeeratud sigadust ei olegi võib-olla enam hiljem võimalik heastada.

Koosolekud

Lennart Meri ütles kunagi ühes raadiosaates järgmise mõtte: koosolekule ei tohiks minna probleemi enesele selgeks mõtlema, seda tuleb teha varem. See on hinnalise tööaja raiskamine, kui alles koosoleku käigus otsitakse probleemi piirjooni. See olevat just eestlaste viga.

Paljudel on koosolekud koosolekute otsas, töö tegemiseks ei jäägi aega. Koosolek oleks justkui püha ja puutumatu, oma tööd muudetakse üha efektiivsemaks ja kiiremaks, kuid koosolekul nullitakse aja kokkuhoid ära, sellega et koosolekuks ollakse kehvasti ette valmistatud.

Jälle postkontorist

Käisin täna jälle Pelgulinna postkontoris. Jälle oli huvitav. :-) Uksest tagumise luugini on nii… 10 m ehk. Selle ajaga jõudsid minu taga sisenenud 2 daami minust mööda spurtida ja minu ette järjekorda end sättida (ma ei ütle, millises keeles nad hiljem teenindajaga suhtlesid). Kadestamisväärne kiirendus! Ja ka pidurdus pidi efektiivne olema, mitte kedagi ei joostud pikali! Ju nad arvasid, et ma lähen postkontorisse mõnda nurka tukkuma, või tulin seinakalendrist kuupäeva vaatama vms.

Tutvusin raadiojaamadega

Olen päris pikka aega hoogu võtnud, et kuulaks kõik eestikeelsed raadiojaamad läbi, kohe nii et igat üht nädal aega. Risk veel lollimaks jääda (loobudes mõneks ajaks Vikeri ja Klassika uudistest ja jutusaadetest) on muidugi olemas, aga päris huvitav oleks ikkagi teada, millised raadiod meil siin Eestis on.

Et vahel harva olen Pereraadiot kuulanud, naljakas ja ühtlasi silmaringi laiendav, siis alustasingi Pereraadiost… paarist tunnist piisas, andsin alla. Tugev keskendumine mõistetele, mis minu leksikas puuduvad, nagu mõnitamine, kurjus, vihkamine, alandus jne jne. Talumatu soigumine. Järgmiseks võtsin Star FM-i… seda kannatasin vist ehk pool tundi, trehvasin mingisugusele hommikuprogrammile, kus Roosilehega koos on stuudios keegi naine ja keegi noormees. Viimase tekst oli mulle arusaamatu. Lisaks on muusika kohutava kvaliteediga + pähetaotav reklaam. (*) R2 – jube muusika (Samost/Muuli ja Koolitund tasuvad kuulamist). Skyplus – jube tekst, kohutava kvaliteediga ja varemkuuldud muusika + reklaam. Uunoga sama lugu. Kuku – vajab veel uurimist :-), esmastel andmetel ei levi eriti, jutusaated kuidagi nõrgavõitu, jube muusika kvaliteet + vastu pead kolisev reklaam. Tulemus, peab Vikerit ja Klassikat edasi kuulama. Pealegi, need levivad ja heli on vähemate kadudega. :-)

(*) Pea kõigi raadiojaamade muusika on jubeda kvaliteediga. Hirmsal kombel torkab kõrva. Tümpsuraadiotes ei olemas vaikseid helisid, kõik on maksimaalsele nivoole keeratud, tulemus on üks ujuv puder, õhhh. :-( See teeb sama välja, kui restoranis tuuakse 3 käiguline õhtusöök lauda, valatakse siis sealsamas kõik ämbrisse, jook ka veel otsa ja segatakse siis ära. Lõpuks tõmmatakse paks kulbiga põhjast välja, ülejäänu pakutakse siis lusikaga ära lürpimiseks.

Samaliigilistest ristmikest

Veel samaliigilistest ristmikest. Nagu mulk ütles, näeb samaliigilistel palju lollusi. Tobe on see, et kui nüüd keegi ei taha lollustes osaleda, külvab ta oma tarkusega omajagu segadust. :-) Nt Maarjamäe kandis liikudes ja kaubanduskeskuste parklates ei saada aru, et miks mõni otsesõitja äkki kellelegi teed tahab anda. Ja mõni hakkab veel möödagi suruma, et mida sa kurat muned… oh jah. Ja kõige selle juures on alati võimalus, et keegi paremalt läheneja siiski julgeb silmajärgi laiemal teel otsesõitjale „ette keerata“. Väga tobe.

Minu arvates peaks peale LE-st teadlikkuse suurendamisele ka samaliigiliste tähistamises midagi muutma. Ebanormaalne on olukord, kus juht peab ristmikule lähenedes kiikama, et ega kusagilt mõne „anna teed märgi“ tagakülg ei paista. Parklates ja lagedatel kohtadel olevaest ristmikest võib veel aru saada, aga majade nurga taha piilumine, ristmikul seisvate veoautode taha piilumine ei ole päris normaalne.

Ja üks vaidlus. Täpsem link.
     

Sügis pole kaugel

Nii, praegu on paras aeg sügavkülmikusse piiluda, toormooside, marjade, seente kallale asuda.

Inimene ja ühiskond

Inimene ja ühiskond käivad üha enam erinevat teed. Inimene saab jääda ja vist jääbki aina lollimaks, ühiskond muutub aga üha targemaks, keerulisemaks, võimsamaks. Maailmas pole olemas inimest, kes suudaks valmis ehitada lennukit või arvutit, kuid inimeSED suudavad seda kergesti. Mida paremini me omavahel suhelda saame ja oskame, seda vähemast võime teada, piisab ühest väga kitsa eriala tundmisest ja oskusest erinevate inimeste teadmisi liita. Umbes selline oli mõni aeg tagasi ühe Koolitunni teema.

Kunagi varem pole olnud olukorda, kus võid olla puruloll, ilmaelust ei pea peaaegu mitte midagi taipama, peaaegu mitte midagi ei pea oskama, peaasi et tööl hakkama saad ja sellest piisab täiesti, et tehtud mees olla. Ja see lollikari tervikuna toimib kenasti! Kenasti selles mõttes, et süüa on meil palju, puhas vesi tuleb koju kätte ja must vesi läheb kuhugi ära, masinad teevad meie eest tööd, saapaid on rohkem kui jalgu jne jne. Üha rohkem ripume ühiskonna poolt loodu küljes. Aga kui selle kõigega midagi juhtub, siis…

Vastikust rahast

Ma ei taha, et inimsuhted muutuks majanduslikeks, rahal põhinevateks suheteks. Ma ei taha, et rahast tulenevad ratsionaalsed kaalutlused domineerivad emotsioonidel põhinevate kaalutluste asemel, mulle ei meeldi kõikjal laiutav rahanimeline universaalne mõõdupuu. Sõprade-tuttavatevahelised rahalised suhted tõukavad inimesi eemale, raha lõikab midagi katki, lõpetab ära, tükeldab läbikäimisi rahalise arvestuse taktis. Raha kustutab häid soove, soovi aidata ja soovi kunagi ise abistatud saada, kustutab teadmise, et kui mul on abi vaja, et siis ma abi saan. Mulle meeldiks (vastu)teenete-võlgade-võrgustik. Raha klaarib aga kõik kohe ära, teda on liiga lihtne mõõta, ja kui ei klaari, siis sünnib sellest viltuvaatamisi, mis sa veel tahad, ma maksin sulle. Rahamõõde ei sobi sõprade-tuttavate vahele. Raha nõuab ihalemist, inimesed võivad tema lõksu langeda.

Rahast on kirjutanud Georg Simmel. Mikko Lagerspetz rääkis Ööülikoolis. Ma ei mäleta, kes või mis mind välja vihastas, aga kirjutasin kunagi ka ise natukene rahast.

KTSLS

Elamurajoonides on viimasel ajal samaliigilised teed popiks saanud. Mida see tähendab? Seda, et Kõik Tahavad Sind Lömmi Sõita. Sest parema käe reeglist ei ole meie autojuhid midagi kuulnud, õigus on sellel, kes sõidab otse. Ja kui nüüd keegi ullike, kes üritab LE järgi sõita, samaliigilisele ristmikule satub, lastakse talle signaali, vahitakse lolli näoga, et mida see jobu siin teeb?ja üritatakse ikka autud lömmi sõita. Põnev.

Minu ettepanek, samaliigiliste teede märgi asemel võtta kasutusele KTSLS märk - Kõik Üritavad Sind Lömmi Sõita. St, et anna igaks juhuks kõigile teed. Märgi kujundus võiks olla sama, aga x asemel olgu siis nimetatud tähed.

Jumal on olemas!

Teda tuntakse ka kassasüsteemide nime all. Ta on absoluutne, lõplik, vääramatu, me elame tema tahtmise järgi, temas ei saa mitte midagi tagasi võtta ega muuta. Aamen.

Tüüpiline olukord on mitmekesi söömas käies, kui ettekandja on kõik ühele arvele või paarid valesti kokku löönud. Kassasüsteem ei võimalda midagi muuta. Oled bensukas kellegi teise või keegi on Sinu eest kaardiga maksnud? Oioi, teenindajad paluvad Kassasüsteemi (Jumal kirjutatakse suure algustähega), helistavad kuhugi, inimesed, eriti teenindajad kes on Temale kõige lähemal, on ärevad, kas ta lubab, kas andestab, kas ta on armuline ja laseb veel midagi muuta??

Keelaks ära

Ma keelaks tikud ära, et ei saaks sigaretti süüdata. Välgumihklid samuti, auto sigarisüütajad, leeklambid, gaasipliidid ja gaasipitsid. Paneks tuhatoositööstused kinni. Ahjud keelaks ära, et ahjuukse ees ei saaks suitsetada. Kaminatega sama lugu, sealt saab tuki võtta ja sigari läita. Ja tule keelaks ka ära… kuradi kurat, väljas söömast tulles ole alati nagu tuletõrjuja. Mine kus tahad, kõik kohad on suitsuhaisu täis.

Saia ei ole

Jama. Tallinna poodidest ei leia saia. Tegelikult tean vaid ühte saiasorti Saaremaal, mis on viilutamata, st saab ise õige paksusega ja värskeid viile lõigata, ja mis ei ole maitsetu poroloon ja mis ei kuiva laual mõne tunniga kuivikuks.

Tahaks Saia moosiga, Saia tomatiga. :-(

Mõtetest

Keegi tark on öelnud, et mõte mida ei saa kirja panna, et see pole midagi väärt mõte. Seega, ajaveebi üks ülesannetest on mõtete kvaliteeti tõsta. See on suurepärane põhjus telekavahtimise asemel midagi kuhugi kirja panna. :-) .

See on mul tegelikult vana mõte, et mõtete kvaliteeti peaks tõstma, ei ole mõtet mõttetuid mõtteid mõelda, aega ja mõtteressurssi tühjadele mõtetele raisata. Ja mõtted tuleb lõpuni mõelda, muidu on jälle „protsessoriaja“ raiskamine. Mõttejupid tuleb ritta seada, kokku sõlmida ja ära mõelda, aegajalt tuleb muidugi neid valmismõeldud mõtteid revideerida, teiste mõtetega ühilduvust kontrollida, sealjuures hinnangud ikka mitme mitme sulu vahele panna, hinnangute põhjused aga mõttesahtlite ette tõsta. Hea küll, see mõte jääb siinkohal seekord pooleli.

Muusikast

Sõitsin õhtul hilja linnapeal ringi, Klassikaraadiost tuli teistmoodi muusikat, ma ei tea keda või mida mängiti, kuid see oli selline… planeedilt Maa igavesti lahkumise muusika, ilusalt ülevalt kurb, suur, kõike unustamapanev, juhmikstegev, ma ei tea kas see on katarsis, aga selline muusika „viib ära“, paneb tugevasti kaasa helisema. Ma arvan, et narkootikumidest otsitakse seda tunnet, võib-olla ka viinast, ei tea, võõras teema.

Kui eesriie reaalsuse eest oli jälle eest ära tõustetud, teadmine et olen olemas ja et on vist kevad tagasi tulnud, tekkis küsimus, et MIKS muusika niimoodi inimesega teeb? Miks just selline muusika kõike unustama paneb, kuidas selline „resonants“ tekib? Tegemist on filmikunsti ja muusika põimumisega, mõne sügavama filmi muusika on analoogne olnud ja sealt selline mõju? Ja üldse, kuidas saab öelda, et mingi pala on minoorne? Kui me kõik kuulaksime kogu elu ainult minoorset muusikat, poleks ju seda mõistet olemas. Ju on siis ikka nii, et kõigil matustel kus oleme viibinud, on alati ühetaolised viisid, leinapäevadel raadios ja teles jne jne. Ja samamoodi mažoorse muusikaga, kultuuriruum on meile selgeks teinud, mida mingi muusikaga tundma peab?. Mh, aga kuidas see kultuur siis osale muusikale sellise kaasahaaramise jõu on andnud? Ülevaid, kõike unustamapanevaid hetki ei ole ju nii palju, et meid dresseerida oleks jõutud. Ja kuidas on ühes kultuuriruumis nii palju muusikalisi maitseid… see teema tahab mõtlemist.

Risuuputus

Maal on väga tüüpiline pilt, kus tee äärest algab prügimägi ja siis tiba eemal, sodilao taga on maja, seal elavad inimesed. Koju jõudmiseks peavad nad alati esmalt läbima selle lagahunniku, kõiki küllatulijaid ja möödaminejaid on tervitamas kolhoosiaja lõpus nihverdatud, nüüdseks lootusetult roostes kombain, hiinaikarus (buss), siit-sealt kokkuveetud poolikud traktorid, üks on kindlasti linttraktor, mõni kallur (ZIL ja paar GAZ53-e), mitu sõiduauto vrakki, milledel on põõsad läbi põranda kasvanud, poolik saeraam, katkine ader ja randaal, kultivaator jne jne poolikud põllutööriistad, ja meretäis olmeprügi suurema kolu vahel. Ahjaa, sõnnikuhunnik läks veel meelest ära, mis on otse maja juurde viiva teekese ääres. Tubli.

Esteetilisemates kategooriates mõtlejad on olmeprügi võpsikusse tassinud. Ja ka väiksema rauakolu, millest jõud üle käib või mida slepis koju ei veetud st mis ise kuidagi liikus, kuuri taha kuhjanud.

Neist ma täna ei räägi, kellede maja ümber POLE nõgesevälja ja sadat tonni vanarauda.

Sõrmejälg kulunud

Käisin Gerlil abis köögimööblit ühest korterist teise kolimas, tulin koju ja… ei saa läpakat käima – ei tunne sõrmejälge ära. Proovin nii et pea märg, no peab ära tundma, taipan lõpuks sõrme vaadata, see on täitsa sile! Sõrmejälg on ära kulunud! Ju ta kasvab tagasi, loodetavasti samasugune kui enne. :-)

Hea et läpakas ka parooliga käima läheb ja mul see veel meeles oli. Kui ka autosse või koju pääsemiseks peaks end sõrmejäljega identifitseerima, peaks samuti kindlasti mingi mugav alternatiiv olema, või peaks siis mitte ainult mööbli tassimisel vaid ka kruve keerates kindad käes olema.

Väga imelik mõte

Küll oleks tore, kui vähemalt riigiraadio ja –tele juures töötaks üks komisjon. Olgu selle nimi näiteks Mõistusekomisjon. Tema eesmärk oleks eetrisseminevat kontrollida, (ohtlikud(*)) rumalused ja tühisused välja filtreerida. See oleks sõnavabaduse piiramine? Sõnavabadus ei ole see, kui igaüks ajab suust suvalist jama välja ja sel jamal võimaldatakse rahva raha eest terve riigitäie inimesteni jõuda. Mis asi on jama? Jama on ilmselge vale, ükskõik kas rumalusest või pahatahtlikkusest, kellegi nägemuste tõe pähe esitamine, umbluu, suvaline (teaduslike) mõistete, algoritmide, mehhanismide rittaseadmine ja nende meelevaldne omavaheline süstematiseerimine, suvaliste järelduste tegemine jne.

See komisjon oleks ajakirjanikule toeks ka juba saadet ette valmistades. Üks asi on see, kui raadiosse on pääsenud Pauksonid või Volke oma õua-õua juttudega, teine asi on nt valida saatesse poliitikut või muidu saatekülalist, kes oskaks mingit päevakajalist teemat käsitleda. Ajakirjanik ei suuda ju igat valdkonda tunda ja iga valdkonna jaoks eraldi ajakirjanik tööle võtta pole ka vist reaalne.


See mõte tekkis mul mõne päeva eest, mil Argipäevas rääkisid poliitikud energeetikaprobleemidest. Kas ei võinuks tuulikutest rääkida keegi teine K. Ojulandi asemel? Kas olulisem on teema ise või kellegi poliitiku arusaam teemast? Me võime küsida suvalise poliitiku käest, kas me värvime maja kollaseks või siniseks, kuid hoone kandvaid konstruktsioone peaks arvutama siiski seda eriala ülikoolis õppinud inimesed. Samuti võiks konkreetseid teemasid lahata asjatundjad, ning poliitik võiks siis prioriteetide ja võimaluste teemadel arutleda, et siis selle põhjal oskaks valija valimistel valida.


(*) ohtlikud rumalused oleks kõigepealt ehk kõikvõimalikud soovitused kuidagi imelikult toituda või siis üldse mitte toituda, st üleskutsed tervist rikkuda, üleskutsed ühiskonnale kasulikke otsuseid ja protsesse takistada jne.

0

Riigikogu esimees on meil nüüd Varek. Masendav. Oli valida prof Ergma ja prof Tulviste vahel, aga ei… kurb. Ja jälle piinlik.

Pigivigi

Isa vedas mõnda aega piimaautoga kondenspiima. Tallinnasse. Tol sügaval veneajal tõmmati auto paagid pumpadega rauhti tühjaks, kuid kondenspiim jääb ju paagi seinte külge, teda nõrgub sealt veel oi kui palju… kondenspiimast said osa maavanaema sead, kodus sahvris oli ikka ämbritäis kondenspiima, teine vanaema kasutas seda usinasti kõikvõimalike magustoitude tegemisel. Päris värskena oli teda niisama mõnus juua, või siis koos küpsisega või saiaga süüa. Ja see kõik oleks kanalisatsiooni pestud! Ja eks tavaliselt pestigi. Hiljem, kui isa enam piimaautoga ei sõitnud, oli ikka mõni tuttav autojuht, kes enne paagi pesemist sealt midagi välja nõrutas, nii et lapsepõlvekodus oli meil kondenspiim ikka olemas. Ma ikka imestan, et me küll paksuks ei läinud ja et hambad enamvähem vastu on pidanud.

Käisin vist 4 klassis, kui sõber Ints kondenspiima Pigivigiks ristis, ja PigiVigi on ta siiani. :-) Huvitav, kuidas PigiVigi selles tähenduses kirjutada võiks? Olen seda sõna üle 20 aasta kasutanud, kuid vist mitte kunagi kirja pannud. Väga huvitav tähelepanek.

Sellised mõtted, sellised seoste jadad tekivad mul piimaleti ääres Leedu pigivigi vaadates ja heldimusega ühte purki korvi tõstes.

22.10.03

Foto: Ruta Tännav

Riiulid autosse

Panen siia jällegi otsimootoritele ühe „uurimustöö“ tulemuse kirja. Juhul kui soovid kaubikusse mööblit leida, siis unusta ära, sellist asja ei paku keegi. Tuleb osta suvaline metallmööbel. Ise ostsin kasutatud korvriiulid. Kinnituvad vaid seinale, st saab vajadusel hõlpsasti maha tõsta ja keset bussi ei jää mingeid poste. Nüüd tuleb veel natuke nuputada, kuidas riiulid nii fikseerida, et kui buss kummuli läheb, et siis riiulid lendu ei läheks.

Samal teemal.

Tobedad masinad

Mind ärritavad masinad ja seadmed, mis on üritatud kole targaks ehitada. Näiteks pealtlaetav pesumasin, tõbras ei tee peale väljalülitamist luuki lahti, passi nagu loll paar..3 minutit, enne kui väljajäänud soki või jope taskusse jäänud rahakoti pesumasinast kätte saada. Või pardel, aku saab tühjaks, torkad juhtme järgi ja… ei tööta. Nagu ma tahaks selle laadiva pardliga kuhugi vee alla minna… mis vee alla, muundur ju pistikus ja pardlisse tulevad vaid mõned voldid. Autodest ja arvutitest ei taha mitte rääkidagi, et mitte tuju rikkuda.

Küpsis

Jube jama. Otsisin täna Citymarketist (hea küll, mingist turborimist) Järle küpsiseid taga, neid kõige tavalisemaid, nagu Ekstra jne. Ja ei leidnud. Kõik puha Kalevi nime all. Koju tulles uurisin, et mis jama see on, siin on siis selgitus. Pagan võtaks, pidingi ostma Kalevi toodet - ma ikka ei ole veel sellest (ju vist üksjagu lapsikust) vimmast Kalevi vastu üle saanud, ikka on tunda va Keskerakonna maitset ja mahhinatsioonide lõhna. On vist aeg sellest üle saada.

230 V autos

Et siia ulatab ka Google, siis panen siia ühe vastuse, katsetuse tulemuse kirja. Jah, 600 W-ne 12 -> 230 V muundur paneb käima 900 W-se DWT relaka, st muunduri ülekoormuskaitse ei reageeri relaka käivitusvoolule. Lõikasin üht paksuseinalist toru ja lihvisin pärast tiba, kokku ehk 10 minutit tööd ja mõlemad seadmed toimisid korralikult.


220, inverter, mootor, pinge, DC/AC.

Mine tee omale lõke

Mine metsa, nii kaugele ja sügavale, et külakoerte haukumist ja maanteedelt autosid poleks kuulda, tee lõke üles ja ole. Vaikuses. Ära mõtle, õigemini, mõtle nii vähe kui võimalik. Ja lõkke juurest lahku alles pimedas, aegajalt üle õla tagasi vaadates.

Lõke on hüpnotiseeriv, enda toidetud tulega tekib mingi side, lahkudes jääd mõttes mõneks ajaks sinna maha, mets on pimedas veel ilusam kui valges, ta tuleb lähemale, nagu ka lõke tuleb pimedas lähemale.


Ma arvan, et sellised kogemised kuluvad meile vahel marjaks ära. Ja see vahel sobib lumisesse aega, mil rahulikult tuld võib teha.

DM

Kontsert oli vinge.

Eks need vanad bändid ole keerulises olukorras, vanad kuulajad, kel kunagiste lemmikutega seostuvad omad mälestused ja emotsioonid, ootavad ikka neidsamu vanu lugusid. Bänd tahab aga ju ka uusi kuulajaid võita (vanadel plaadid riiulis juba olemas) nii et tuleb ikka ka uusi plaate välja lasta. Muidugimõista on vanale fännile uus looming imelik, see vana on see õige ja hea, ja niimoodi ongi vaene bänd kahevahel, keda võtta ja keda jätta. Üritada ajaga kaasa minna või kedrata vanu lugusid. Ka mulle meeldivad Depeche Mode vanad lood, ja vanu lugusid ja mängiti.

Lennart Meri

Nimekate inimeste surma korral tekib ikka ja jälle olukordi, kus keegi erakordselt vaimustunult ja ülivõrdes lahkunut meenutab. Need kes sõnadega geniaalne, kõige andekam jne ei tahaks päris nõus olla, on vait, kuidas sa ikka hakkad kadunut justkui maha tegema, las siis olla nii, nagu kõige andunumad väidavad. Seekord on teisiti, Lennart Meri oli erakordne mees, nii erakordne, et tema tunnustamisega ei ole vist võimalik liialdusteni minna.

Kurb, et kellegi suurust alles peale tema surma märgatakse. Et alles siis taipame, kui oluline ja lähedane ta meie jaoks oli. Et alles siis kasvõi näiteks selle peale tuleme, et mõnd parki või tänavat temanimeliseks võiks nimetada.

Eesti24.ee

Buss

Nii. Meie peres on uus liige, kaubik, Transporter, Syncro.

Nv

Laupäev oli selline. Ja pühapäev umbes samasugune.

Osta kaubik või mitte osta?

Mul on tööautoks 1984 aasta (m.a.j., st p.Kr) Golf. Põnni (venna) esimene auto. Ta pani sinna hulka raha alla, tegi sillad pidurid jne korda… siis aga tüdines ära ja nii ta minu omaks saigi. Eelmine tööautu, Mitsubishi Pajero võttis kole palju bensiini, ma nimelt sõidan päris palju, nt veebruarikuus tuli töösõite 5000 km, nii et sellise läbisõidu juures on Golf ökonoomsus ja vastupidavus ise. Ega tal midagi peale kere vist polegi 84-st aastast, mootor (1,8) ja käigukast on ’91, ja muud vidinad palju uuemad.

Golf, see on räme pill, kohutav risu, masendav auto, kuid KESTAB. On odav , odav, ja veelkord ODAV, km omahind bensiinita on vast nii 4 senti või nii, turuhind kukub kuus oletatavasti 42 krooni, ja bensiini ei võta ka eriti. Lihtne ja lollikindel. Aga noh… ta on ju nii pisike, kola ei mahu peale ära ja pole nelivedu ja on selline igerik ja lumesupis tuleb kole palju rooliga möllata ja koliseb ja müriseb ja kõik vaatavad ülevalt alla ja :-)….  ja Anneli ei kipu temaga sõitma. Nii et tuleb ta vist ikka välja vahetada. Aga jah, ta on ikka aus risu, hästitoimiv risu.


Üks tähelepanek: imelik on see, et sõites Audiga ei ole sellist möödasurumist ja vaheleronimist kui Golfiga sõites, ’tea miks Golfirisust kõik mööda peavad ajama? Et äkki kooleb ära ja jääb jalgu? Et ta õli ei võta, kohe üldse ei võta, siis ei saa põhjus tossamises olla.

Süsteem

Annelil ja Katrinil on kaval süsteem. :-) Kui üks on poes ja vajab millegi põneva ostuks natukene lisatõuget, siis alati aitab kõne teisele. Mõlemad teavad, millist vastust helistaja ootab ja süsteem toimib suurepäraselt, muidugi osta ära kui sulle meeldib!

Keegi võiks mulle lisatõuke anda kaubiku ostmiseks. Golf on liiga väike ja siiber on kaa.

Seksikas

Rääkisin siin kunagi ühest mp3 mängijast. Lugedes selle vidina tutvustust (pdf), hakkas silma, et see olla seksikas. Kahtlemata väga huvitav. Proovisin siis mitut moodi neid nuppe näppida ja käes hoida ja, no et kas mõjub ka… aga ei midagi.  Seega, toode ei vasta tutvustusele! Kuhu peaks kaebama?

Tahan öelda, et sõna seksikas on viimasel ajal ikka väga üleekspluateeritud. Kõik asjad on meil seksikad. Näiteks liiklusvahendid, ma nüüd ei tea kas juba ka tõukerattad, trollibussid või reisirongid, kuid sõiduautod küll. Ja ka kodumasinad, nt plastikust kõlaritega värvilisi tulukesi vilgutav muusikakeskus, ja ka väiksemad elektroonikaseadmed, nt telefonid, ja isegi ka näiteks mingid raportid ja statistikad. Või ka mingid helid, ei ma ei mõtle neid helisid, vaid nt kodumasinate hääli. Huvitav, on üldse midagi, mida tänapäeval ei sobi seksikaks nimetada? Villaseid sokke? Labidat? Putru? Juhul kui neid reklaamima hakataks, küll siis ka villane sokk ja puder seksikas oleks. Maru värk. Tahad ka seksikas olla? Langeta vastav ostuotsus, ja muutudki seksikaks! Või, ei eeldatagi ostuotsust, piisab kasutamisest, tarbimisest. Äge.


ÕS ütleb, et seksikas = seksapiilne = teise sugupoole veetlus. Ja minu arvates venib see mõiste ikka vaid selles suunas, kus ta riivab, viitab, seostub, jätkub, viib ja lõpeb kopulatsiooniga, või kui soovite, soojätkamisega, no nagu ka sõnatüvi viitab. Päris karm, me oleme ikka üksjagu väärastunud, kui plekist painutatud auto poritiivas vastassugupoole veetlust näeme ja mobiiltelefon tunge tekitab. No rõivaesemete seksikusest saan ma ehk kuidagi veel aru. Õigemini küll otsusest, mõttekäigust, et selga pannakse rõivaese, mis midagi rõhutab, midagi katmata jätab, ja seksikas on ikkagi just see otsus, see mõttekäik just taolist riietust kanda, mitte vabrikus toodetud-väljalõigatud-kokkuõmmeldud-poodiveetud kangatükk ise. Hea küll, selle otsuse iseloom on vist üle kandunud rõivale endale, olgu, vahet pole. Jalatsite ja peakatete seksikusega on raskem, meie kultuuriruumis eeldab see mingisuguse metakeele tundmist. Filmidest ja ajakirjadest nähtu põhjal peaksid tekkima mingisugused assotsiatsioonid? Et siis seksikus tähendabki viimasel ajal paljuski assotsiatiivsust? Aga kes neid loob? Ja miks loob?

Kas me oleme tõesti nii lambad, meedia ja reklaamidega nii äraloputatud ajudega, et ostu-, rahaloovutamise otsuse langetame märksõna seksikas peale? Ja ühtlasi saame ka teada, et punane ja nuppudega plastjunn on seksikas. Nüüd natukene pealkirjast eemale, alles käis läbi uudis, et USA-s on viimastel aastatel suitsetamine vähenenud 20%, alates sellest ajast, mil sigarettide reklaame piirama hakati. St need 20 % kes on nüüdseks tossutamise maha jätnud, et need oinad suitsetasid enne vahvate reklaamide tõttu??? Masendav. Tundub, et meid võidakse osava reklaamiga midatahes tarbima panna. Ja vastupidi, kui filmides keelata suitsetavate inimeste näitamine, kas siis langeks suitsetajate arv kolinal?

Hästi sõidavad

Osavad vanad.

Lumi teeb targaks?

Üleeile, kui olin pool tundi raisanud auto (Golfi) ümberkeeramiseks lumisel metsateel, jõudsin väga lähedale ühe isemoodi paberi koostamisele. Nimelt, see oleks tähtajatu kehtivusega dokusment suguvõsale, kus ma palun end paigutada hullumajja juhul, vajadusel vägisi, kui mul peaks kunagi tekkima soov osta mitteneliveoline auto. See oleks siis nagu minu kinnitus raviasutuses, et ma olen antud hetkel peast põrunud. Ehk oskavad ravi määrata.

Täna olen natukene rahulikum. Labidas tuleb alati kaasa võtta.

Naistepäevast

Naistepäevaga tuleks midagi ette võtta. Et kas ta on meie jaoks oluline päev või ei ole? Kas ta on tänasesse päeva tulnud punase alatooniga või mitte? Nt Tsehhis olevat naistepäev midagi väga halvamaigulist, mõnes teises endises sots riigis aga olulisem kui emadepäev. Meil on vist nii ja naa. Mõned mehed kingivad lilli, mõned mitte, ühed võtavad naiste terviseks, teised mitte. Üks asi on aga vist kindel, naised ootavad tähelepanu, ja lilli. :-)

Paar rida tibladest, no et päev ikka asja eest oleks läinud

Töövõitudele kulub viimasel ajal nii palju aega, et pole aega ei kirjutada ega mõeldagi.

Üks mõte siiski: paljud imestavad, et mis nüüd nende punavihkajatega lahti on? Siiani suht vaikus olnud, nüüd aga kära taevani. Aga sellepärast, et aeg on näidanud, et kunagine tippkommunist ei õpi mõistlikult käituma. Korralagedus ja saamatus kestab ja kestab ja kestab. Ja tippkommunist õigustab ja vassib. Ja kodanik on kõhevil, ei tea mida nad siis nüüd ära sehkendavad? (rahva raha raiskamised a’la raudtee ostmine, Tallinnas parkide ostmine, politseile praeguse maja rentimine ja muud hullumeelsused, minu raha eest)

Marek meediast

Marek meediast.

Ühest mp3 mängijast

Tehnikat arendatakse hirmsa hooga, uued tehnoloogiad, uued materjalid, uued tootmisnipid. Pöörane värk. Tutvun hetkel ühe mp3 mängijaga (aitähh kinkijale toreda kingituse eest!). Piisikene, no väiksem kui naiste huulepulk, 1 GB, stereo raadio, diktofon (saab salvestada ka otse raadiot) ja mälupulk ühes tükis. Käib otse USB-sse (2.0), nagu ikka. Laeb oma akut USB-st. Kuidas saab aga selle kõik nii kokku pakkida?? Korpus, ekraan, 2 nupukest, aku võtavad ise juba omajagu ruumi. Kuhu see protsessor, DAC, võimendi, 1 GB ja raadio küll ära on topitud? Ja masstootes. Siin on link vidinale.

Et ma pole enne taoliste asjakestega kokku puutunud, siis ei oska ma mingit võrdlevat hinnangut anda (hinnang oleks hea põhjus sellest siin üldse rääkida :-). Seni olen ringi liikudes mp3-sid telefoniga (256 MB-selt MMC kaardilt) kuulanud, et mul Pop-Port –> 3,5 mm-st adapterit pole, pole saanud päris kõrvaklappidega kuulata, nii et muusika kvaliteeti ei oska nende vahel võrrelda, st klapid on erinevad ja ühtede klappidega kuulata ei saa. Aga, seda uut vidinat suurte klappidega kuulata on päris hea, on kõrgeid, keskmisi ja madalaid parajalt, no nagu 192 kbps-i puhul ikka. Küll aga oskan võrrelda vaikuse kvaliteeti, lugusid kerides või pausile pannes on vaikset viginat kuulda, telefonil sellist asja pole. Seda veel, et soft tahtis uuendamist, algne oli kole vigane, raadio tegi lollusi ja lugusid kerides läks vahel mitu lugu korraga edasi. Uuemal pole veel vigu leidnud. Igatahes, tore vidin. :-)

Kuhu see tehnoloogia areng küll välja jõuab?

Autoga jama

20. jaanuaril oli Annelil Soomes väikene avarii, 1 soomlane kärutas meie autole tagant sisse. Mitte väga hullult, pagasniku luuk oli mõlkis ja käis halvasti ja stange oli ripakil… mis ma seletan, panen parem pildi.



Igatahes, täna sain auto remondist kätte… aga, auto on lapiline, st tagumik on heledam kui ülejäänud auto. Sama jutt ka autolistist. Olen nüüd kimbatuses. Kas hakata maid jagama ja röökimas käima, või unustada see väike värvivahe. Jama on selles, et on plaan autot vahetama hakata, praegusega oleme üle 5 aasta juba sõitnud ja ära hakkab tüütama. :-) Vot ja müümisel võib see takistuseks saada. Muidugi, kui on minusugune ostja, keda auto välimus ei huvita, (peaasi et roosteuss kuhugi pugema ei hakka, uksed-luugid õigesti küljes, et hästi sulguksid, kusagilt värvi maha ei hõõruks, tolmu sisse ei laseks, et kere pole avariis kõveraks läinud – sirgeks veetuna pole enam endist jäikust) siis poleks ju probleemi, aga… kuidagi tobe on kellegi teise põhjustatud avarii pärast ise rahas hävida. Igavene jama.

Peaks hakkama inimesi küsitlema, et kas nad märkavad toonide erinevusi. Ja siis otsustama, et mida edasi teha.


Aga asjalik nelivedu ja natukene suurem mootor on praeguse ilmaga mõnus. :-P

Roolijoodikud maal

Rein Lang käis välja mõtte, et peaks hakkama roolijoodikutelt autosid konfiskeerima. Res Publica kurjustas seepeale, et pole ilus ühiskonnas paanikat külvata ja mismoodi seda autode kokkukorjamist õiguslikult ellu viia?

Jah, maal sõidetakse uljalt purjuspäi edasi, mis siis, et aastaid tagasi on load selle sama   purjuspeaga sõitmise eest ära võetud, trahvidki veel maksmata, rahanatuke kulub ju viina ja bensiini peale. Kui kaine peaga sõidetakse ehk vähem, lube ju ikkagi pole, mine tea mis teevad, vana trahvgi ju maksmata, siis täispeaga pole karta midagi, lube ei saa ju enam ära võtta, ja mis nad ikka teha saavad, raha mul pole. Ja nii need siit-sealt natuke mõlkis Zigulid, Opelid ja Fordid ringi kärutavad. Naised ahhetavad, Lang hakkab autosid konfiskeerima, see ju nüüd ainult aja küsimus, mil meiegi autost ilma jääme! Joodik mõtleb kaine peaga, et see on küll hull lugu… kuid tõenäoliselt peale tavapärase joobeastme saavutamist pannakse autodele hääled sisse. Või lootis Lang selle avaldusega diskussiooni ärgitada, ja ka nende hulgas, kes tavaliselt millegi üle ei diskuteeri, vaid joovad kanget õlut ja sõidavad autoga? Või tuleks auto konfiskeerimise asemel juht pokri panna? Meil olla üle mõistuse pikad vanglakaristused, 5 aastat, Soomes olla 7 kuud. Nii saamegi keskmise alla, :-) täispeaga sõidu eest kolmeks (?) kuuks türmi. Ja naine ja lapsed saavad mõnda aega kergemalt hingata. Mhmm, siis on aga uus häda, millisesse vanglasse mahutada kümned tuhanded roolijoodikud?

Nõiajaht

Täna tekkis Rahvateenrites Mart Ummelase, prof Rein Veidemanni ja Külli-Riin Tigassoni vahel väikene vastasseis. Teemaks: endised punased.

Ummelas ütleb, et mis olnud, see olnud, kõik elasid, nagu oskasid, tuleks lõpetada minevikus urgitsemine. Kõik õige. Eks meie rahvas olegi ju andestanud, ka neile, kes näpuga näitasid, keda Siberisse saata, kes koeri Nõukogude võimu vastu protestivate üliõpilaste kallale saatis, kes kõrgete kohtuametnikena eestlasi poliitvangidena vanglatesse saatis, kes erakordset usinust ja parteile ustavust üles näitasid. See on möödanik, kõik elasid nagu oskasid. Kel eneseväärikus lubas, kel materiaalsed väärtused eriti olulised olid, ütlesid lahti tervest mõistusest ja osalesid meie rahva hävitamisel, saades vastu priviligeeritust. Võib-olla tegid nad seda nii vähe kui võimalik, üritasid päästa nii palju kui see siis võimalik oli. Sel juhul aitähh neile. Ma räägin siin tippkommunistidest.

Miks ma seda räägin, miks ma Tigassoniga nõus olen? Demokraatia on oma valikutelt negatiivne, st me ei saa valida, keda me tahame valitsuses näha, me saame valida, keda me enam ei taha näha – kes osutub saamatuks, teda me tagasi ei vali. Meie soovunelm on, et meie riiki juhiksid kõige kõige võimekamad, targemad, aatelisemad, ausamad jne inimesed. Mulle tundub, et viimased 15 aastat on tõestanud, et Kommunistliku Partei ladvikusse kuulunutest ON meie riigis praegustes oludes võimekamaid inimesi. Aeg on näidanud, et inimene on nõrk, oma harjumuste ori, aastakümnete jooksul omandatud mentaliteet (salatsemine, valetamine, privileegide ihalemine, soov kritiseerijaid likvideerida) ei ole kadunud. Mõne päeva eest oli Terevisioonis Villu Reiljan, huvitav, millise aastaarvuga kalender tal küll seinal on?

Selle nn nõiajahi eesmärk on õppida minevikust, et need (ja ka teised) inimesed ei saaks enam käituda nii, nagu nad kunagi käitusid, et ajalugu ei korduks. Et tollase „kommunismifiltri“ läbinud, tollased kõige võimekamad kommunistid hoiduksid tipppoliitikast, et nende endi sisehääl neile kõrva sosistaks, hoia kõrvale, nagu Komissaarov kunagi Tähelaevas endale tuhka pähe raputas - minu lugupidamine, ka andekad mehed teevad vigu.

Julgen väita, et paljud tippkommunistid olid lihtsalt nõrgad inimesed, nähes võimalust materiaalset heaolu märgatavalt parandada, astusid oma rahva vastu. Ja me ei saa kindlad olla, et nad suudavad vastu panna analoogsetele pakkumistele ka nüüd. Tol ajal ei olnud sellised isiksuseomadused takistuseks, nüüd aga, oma rahva teenimiseks sellised inimesed  ei sobi. Kuid kahjuks valime me neid ikka ja jälle. Peale selle tõmbavad sellise mentaliteediga inimesed ligi ka noori, kes samuti soovivad võimu enda huvides ära kasutada. Tirides niimoodi poliitilist kultuuri tugevasti allapoole. Kuid meie unelm on ju valida neid kõige kõige, me soovime omale maailma kõige paremat Eesti peaministrit ja presidenti!

Mu jutt ei käinud mitte mingil juhul neist, kes eneseteostuse ja töö eelduseks pidid parteisse astuma. Paljusid asju ei olnud muidu üldse võimalik teha. Ma rääkisin tippkommunistidest, kellede asemele oleks aeg puhtamad inimesed valida.

Chuck Norris

Chuck Norris Facts

Noored ja vanad

Hommikul oli Vikerraadios jälle see nn avatud mikrofon, ja kõrgemas eas prouad kasutasid usinasti võimalust meie toreda presidendi toredust ja uhket välimust kiita. Tõeline eestlane oli ikka pealt punane ja seest valge, meie Rüütel tegi Eesti vabaks jne.

Miks see nii on? Aegade hämarusest on nii olnud, et vanem põlvkond õpetab nooremat. Räägib noorematele oma lugusid, ta on eluga paremini kohanenud, orienteerub ühiskonnas paremini, vanemaid hinnatakse ja austatakse. Aga kuidas on meil? 50 aastat õudust muutsid inimesi, eestlane pidi kohanema vassimise, valetamise, varastamisega. Need asjad õpiti ära. Saadi enamvähem selgeks, ja siis muutus jälle riigikord. Tuli hakata taas uut moodi elama. Kiiretes muutustes olid noored edukamad. Loomulik ahel on jälle katki. Vanad ei ole sedavõrd au see, kui see loomulik oleks, nende jutustatud lood ei lähe noortele korda, vanad ei saa päris hästi aru, mida nad oma elukogemusest tänasel päeval rakendada saaks ja mida mitte. Osad on harjunud jutustamist ja logelemist töötegemiseks pidama, teine on harjunud tööandjalt varastama jne. Vanadest on otsekui mööda mindud. Kuradi noored! Ja valimistel läheb valib ta vana tuttava, selle, kellest ta paremini aru saab. Ja kui valitav valetab ja käitub näruselt, siis, eluaeg on ju nii olnud. Eluaeg on pidanud valetama. Ja siis ta helistab hommiku raadiosse ja õigustab tippkommuniste, a’la Mart Kadaja (Puiatu erikooli direktor), keda ka täna hommikul „tervitati“, selle eest, et ta helistaja kaheks päevaks kartsa pani väite eest, et Eesti Vabariigis toodeti lennukeid.

See täna hommikul tekkinud mõte kukkus natuke tobedalt vastandav välja, aga sellised jooned selliste kiirete muutustega vist siiski tekivad. Ja ei kipu see kohanematus ka üle minema - peale valimisi tahaks ikka ja jälle appi karjuda.

Varahommikune diskrimineerimine

Vaatan mina hommikul telekast lipu heiskamist, hoian jalalabad täisnurga all, kiidan mõttes Ergma asjalikku kõnet, tunnen end eestlasena… ja siis hakkab rääkima ühe religiooni esindaja, räägib mingit oma juttu. Ja rikub oma püünele tikkumisega ilusa hommiku ära. Sellise jutu koht on ju ometegi hoopis mujal, kirikus näiteks. Teiste uskude esindajad on kenasti sinna mujale jäänud, ei tiku ilusal hommikul oma joru tervele ilmarahvale ajama. Põhiseadus räägib, et meil on siin usuvabadus, uskujad ja mitteuskujad peaks kõik võrdses positsioonis olema, imelik.

Mök-mök

Ma ei ole vist kunagi nii kinni kiilunud, kui mõne päeva eest Kanal2 kaamera ja mikrofoni ees. Katsusin omi, küsimustega mitte hästi haakuvaid mõtteid vastusesse sokutada ja nii… neil oli ka vist kiire, uuesti ei tahetud teha… vahet pole. Hea, et ise täna telekat ei vaadanud.  

Opera Mini

Henrik näitas ükshommik Terevisioonis Opera Minit. Tõmbasin omale kaa kohe ja nüüd tahan siin vaimustust väljendada – tõsiselt hea asi. Jah, mobiilides on ka oma brauser, kuid see üritab terve lehe tervel kujul alla tõmmata ja siis kuidagimoodi kuvada, tihtilugu on leht andmemahult liiga suur, ja paljude lehtede kuvamisega jääb üldse jänni… ma ei jaga seda veebindust, ju ei saa javast jagu… vahet pole. Täna kolasin aga mobiiliga EMT Iseteenindusbüroos nagu vana mees. Väga abiks asi.

Jüssi

Täna õhtul oli Klassikaraadios saade Fred Jüssiga. Kunagi varem oli ta ka Ööülikoolis, ja vahel harva on ta ka mujal sõna võtnud. Ma ei ole kellegi ega millegi fännaja olnud, pole vist seda tüüpi, aga Jüssit KUULATES annaks ma vist fänni mõõdu välja küll. Ta on teistmoodi mees. Ja ma arvan, et ma ise olen kaa osalt teistmoodi, selles mõttes et olen palju metsas ja teen pimedas kõrvaga, tuult kuulates, männil ja kuusel vahet.

Kordan veel siin nii enda kui Jüssi mõtet, Liisi Koiksoni viimane plaat on jahmatapanevalt hea plaat, erakordselt hea plaat. Lihtne, soe, helide vahele on jäetud parajalt mittehelisid.

Väikesed teed

Väikeste vallateedega on meil lood väga täbarad. Metsaveoautod on teetammi laiaks vajutanud ja rööpad sisse vedanud, vesisel ajal on ennist enamvähem normaalse kruusatee asemel sopaväli. Ja sellisesse seisu need teekesed jäävadki. Aasta aastalt muutub olukord hullemaks, mingi aeg peaksid maakaartide tootjad hakkama selliseid „teid“ mitte kaardile kandma. Üks kaardilolev tee oli igatahes ka täna napilt napilt sõiduautoga läbitav (külmunud mudavallid), vesisemal ajal olevat üle põlve muda ja ainult traktoritele läbitav. Ja nii juba mitu aastat. Vallal pole raha remontida, saab ka ringi sõita, ja nii ongi ja ju jääbki.

Et mets tahab ikkagi vedamist, siis mida teha? Piirata veelgi veokite kaalu? Sundida vedajat pärast teed taastama? Ei, see poleks ka õige, see on ikka tee viga, kui lubatud kaalus olevat autot ei kanna ja laiali vajub. Kõik teekesed üles võtta, pehme pinnas alt ära koorida, korralik teetamm ehitada ja kraavitada? Või osta maastur ja ATV?

Üleliigne sõna

Orwelli 1984-s tegeldi hoolega keele muutmisega, ka sõnade kaotamisega. Vot meie peaks ka osa sõnu ära kaotama. Nagu näiteks arvama. Kui seda sõna poleks, ei saaks teda ei kasutada ega mittekasutada. Teda ei saaks lisamata jätta. Kuid tegelikult me ju kogu aeg ainult arvame. Milleks sellisele absoluudile siis veel omaette sõna vaja? :-)

Aga seni kuni see sõna meil olemas on, seni kasutagem teda hästi palju – siis on ehk plirts-plärts ütlemisi ja arusaamatusi vähem - ta töötab amortisaatorina, pehmendab kokkupõrkavate arvamuste purustusjõudu.

Trügija

Olen praegu Kuivastu sadamas, pühapäevaõhtused järjekorrad, nagu ikka. Minu ees olev auto jäi liikumahakkamisega natuke toppama, üks ringijalutaja istus autosse, ja selle ajaga suutis üks punane Escort end minu kõrvale ajada ja siis endise eesseisja ja minu vahele suruda… et ma väldin kõigest väest sellistega suhtlemist, siis ei hakanud ka rabelema… oleks ma vaid teadnud, et ma olen esimene majajääja, mitte pealemahtuja… noh mis seal ikka. Ju tal oli hästihästiväga kiire. Tunni aja pärast läheb järgmine laev.

T9 ja Šmigun

Mulle meeldib telefoniga SMS-e ja E-maile kirjutades T9-t kasutada. Kuigi jah, eks osad sõnad on algselt puudu, slängi nt üldse ei tunne, kuid kuna ma nagunii üritan enamvähem korrektset eesti keelt kasutada :-) ja et olen aegade jooksul juba mitukümmend „uut“ sõna telefoni salvestanud, siis on T9 väga abiks asi, kiire ja mugav.

Vend Vahurile, kes on Rootsis, täna SMS-i toksides oli rõõm tõdeda, et tublid Nokia softitreialid on sõnastikku lisanud ka sõna Šmigun. :-) Ja ka kuldmedal tuli kohe liitsõnana välja. Tubli. (liitsõnadega on vahel probleeme, nende puhul on kaval liitsõna erinevad sõnad eraldi välja toksida ja siis kokku tirida).

100 krooni

Mhm, selleks et üritada siia üht pilti üles panna ja Maa-ameti kodulehelt ühe maaüksuse koorinaate teada saada, on tulnud 10 MB datat liigutada, ja tulemus on ikka 0, st mõlemad lehed nöögivad. Ja kes selle kõik kinni maksab? Üle Surf paketi piiri on GPRS-i MB hind 10 EEKu. Karm.

Ahju kütmisest

Meile meeldib kokku hoida, säästa, mis sest et see on tihtilugu kulukam kui mittesäästmine, aga rõõm et nüüd sai midagi soodsamalt või sai kokku hoida, ju on see rõõm siis vaeva, aega ja raha väärt. Olgu kuidas on. Nii, see oli nüüd sissejuhatus.

Ahju kütmisest. Kui sa tahad ka ahju küttes säästa, siis pea silmas järgmisi tõdesid: kui sul on tavaline sileda põhjaga koldega ahi, siis mida lühemad halud, seda parem. Pikkade halgudega, ütleme et üle 50 cm-ste puhul põlevad halgude tagumised otsad hapnikupuuduses, et praktiliselt põlevad vaid puidust aurustunud gaasid, siis halu tagumised otsad kas ei põlegi või põlevad vaid CO-ks – ahju kasutegur on niigi alla 50%, põlemine hapnikuvaegus veab seda veelgi allapoole. Ära hoia ahjuust pärani lahti, jah, pole vahet kui kiiresti x kg kütust põletada, korraliku põlemise juures eraldub ikka samapalju kJ-le või kWh-e, kuid ahju kolde kivid vajavad soojuse salvestamiseks, naaberkivide soojendamiseks aega, lisaks, liigne ajust läbikäiv õhk viib rohkem sooja korstnast välja ja imeb ukse ja akna ja igalt poolt mujalt vahelt samapalju külma välisõhku tuppa. Katlamajades on korstnas andurid, ja ka auto summutis on lambdaandur, mis mõõdab suitsugaasides olevat O2-e, see olgu umbes 1,05, st hapnikku olgu 5% rohkem kui põlemiseks vaja oleks, no nii igaks juhuks. Kui on vähem, lahkub osa kütusest lõpuni põlemata (osad puidust aurustunud gaasid vajavad oksüdeerumiseks kõrgemat temperatuuri), kui on rohkem, kannab liigne õhk sooja endaga kaasa korstnasse, rohkem kg-e korstnast väljuvat õhku saab sama kütuse põletamiseks soojaks köetud. See liigse õhu teema kerkib eriti esile siis, kui ootad mõne tuki ärapõlemist - ära mitte mingil juhul hoia siis ahjuust pärani, muidu lased liigõhuteguri väga suureks, ahi pumpab enesest palju õhku läbi, korsten töötab kui soojapuhur, kahjuks küttes aga ilma.

Mnjah, ma olen nii mõnegi vanema inimesega katsunud ääriveeri valjult mõtiskleda, et ehk pole arukas enne ahju sulgemist ust lahti hoida ja „süte sooja tuppa lasta“, kuid… „eluaeg on nii köetud!“. Noh jah, alati ei peagi säästma.

Mikis ma nii vait olen olnud

Tähelepanelik lugeja on ehk tähele pannud, et ma pole siia mõnda aega midagi kirjutanud. Ei ole jah, aga mitte sellepärast et pea tühi oleks, vaid et aega pole. Üldse ei ole. Ja see on ka üks põhjus, miks ma ei ole huvitatud K2 ettepanekust salvestada nende mingi saate tarvis klipike, kus ma siis räägiks, miks ma ikka selle odo kerimise loo TOMi kirjutasin.

Ma kuulan palju raadiot, 14 tundi päevas ja nii. Ja sellest, no ütleme et 80% Vikerraadiot ja 19.99% Klassikaraadiot. Nii et hoolimata sellest, et arvutit pole mitu päeva käima pannud ja lehti pole ammugi kätte võtnud, olen eluga enamvähem kursis. Ja mis meil siis toimub?

Rein Raud sai TÜ rektoriks - väga tore. Opositsioon ei tea millist ministrit umbusaldada - halb. Ma alustaks kõige süüdimatumast, Reiljanist. Saddam prõõkab, lubas homme mitte kohtusse ilmuda - sellest ma ei saa aru, tahab tuleb tahab ei tule, st imelik. Inglise sõdurid klobisid neid kividega pildunud iraaklasi – halb. Üldse, see oli väga suur viga, et USA sõdurid pandi ka vangivalvuri tööd tegema, et sõdurid üldse teevad seal muud kui oma põhikohust. Sõdurile on pähe taotud, et ta teeb õiget asja, tal on õigus, ta teeb vajalikku asja. Sõdur kohtab vastupanu, ta kamraad saab tema kõrval surma, ta on hirmul ja vihane, ja siis mõne aja pärast tekitatakse olukord, kus seesama sõdur jäetakse omapäi tema vaenlasega, täiesti lubamatu. Seega, sõdurite klobimine oli halb, aga ma saan neist aru. Edasi, kas maaelu toetamisel keskenduda suur- või väiketootjatele? Ei tea, keeruline küsimus. Tööhõive seisukohast peaks väiketootjaid soosima, teiste riikidega konkureerimiseks ja madalamate toiduainete hindade seisukohast aga suurtootjaid… keeruline. Ilm on natuke aega soojem, siis läheb külmaks jälle. Suurepärane! Ma tahaks et oleks juuni kuuni -10 kraadi. Järgmine kord teen TOMi ettepaneku, et riik tagagu igal talvel vähemalt 2 m sügavuselt maa külmumise. Nii palju siis eluga kursisolemisest.

Mobiilidest ja ETV-st ja andmesidest

Vinge, EMT kliendid saavad ETV-d mobiilist vaadata. Võiks arvata et lukuaugust piilumine on nõme, aga ma näiteks vaatasin Šmiguni eilset finišit mobiilist. Väga äge. Ja õhtul Aini bussijaamas oodates AK-d. (ma ei tea miks, aga mul on suur vajadus kogu aeg uudistega kursis olla, siis muidugi vahel vanduda ja Eesti ja maailma pärast muret tunda, üsna arulage). Kahjuks viibin tihti piirkondades kus EDGE levi pole ja seetõttu peab nigela pildikvaliteedi valima, kuid ega ma viitsikski vist luubiga subtiitreid lugeda. Mõelda vaid, kui 3G üle Eesti leviks… siis ma oleks homme hommikul mobiili poes 3G telefoni ostmas. Igatahes.

Räägitakse, et Tallinn on WIFIt täis ja 3G-l pole mõtet. Ma ei saa sellega kuidagi nõus olla. Esiteks, Tallinn pole WIFIt täis, teiseks, maili lugemiseks ja saatmiseks pole mõtet mingit WIFI piletit osta, palju hõlpsam, kiirem ja odavam on seda üle mobiili teha. Muidugi juhul kui telefon bluetoothi omab, kaablitega ja IR-dega möllamine on jah, tiba nõme ja aeglane. Mobiiliga netis olles saab sõltumatusest, vabadusest rääkida, ei pea mingisse bensukasse KEERAMA, kuhugi kohvikusse MINEMA vms. Tavaliselt on aga ju kiire ja suuri andmehulki pole vaja liigutada. Nii et mobiilioperaatorid, ande aga valu oma kiiremate andmeside arendamisel, kui 3G-d ei jaksa, siis vähemalt EDGE võiks igal pool olla. WIFI on oma väga piiratud levialaga ikka üsna kehv variant üle õhu neti pakkumiseks. Noh, kui aega palju et ringi tuuseldades saab kuhugi minna ja maha istuda, siis jah, aga muidu…

Head sõbrapäeva!

Hinnakem meie muusikuid

Ärgem tehkem Eesti CD-dest piraatkoopiaid vaid ostkem originaale. Väljamaa artistidel on kuulajaskond suur ja küll nad ka leiva lauale jaksavad osta, kuid meie omadel pole selles mõttes vedanud. Saagu nende vaev natukenegi tasutud.

Nüüd ma olen kuulus!

Uhke värk, ma olen veebruarikuu Autobildis. :-) Seoses TOM-i tehtud ettepanekuga.    


TÄIENDUS: vastus (pdf) majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.        

Hambad katki ja haridus väike

Minu kui eestlase kohta ei saaks Hando Runnel enam niimoodi öelda – käin hambaarsti juures.

Pane ka Sina aeg kinni ja lase üle vaadata – saad kinnitust et kõik on kombes või siis tehakse nad jälle kenasti korda, lisaks vabaned kusagil alateadvuses olevast vaiksest aga aegajalt meenuvast ja häirivast mõttekäigust, peaks ikka aja kinni panema, mitte minekut edasi lükkama.


Paneksin siia ka pealkirjaks oleva reaga algava luuletuse, kuid ei viitsi hr Runnelilt luba küsida, luba küsimata aga kellegi luuletust vist netti panna ei tohi.    


TÄIENDUS: e-l on vist õigus, viidatult võiks ja peaks teose avaldamine ju ikka lubatud olema… ma viitan siis kellegi teise lehele kus see luuletus üles on pandud. :-)

Murelik mõtisklus Taanist Põhja-Koreani

Ma ei ole õppinud õigust, sotsioloogiat, majandust, ühiskonda, aga mingisuguse enese nägemuse erinevatest riigikordadest ma nüüd siia kirja panen. :-) Ja sellepärast, et kuidagi kohatu tundub jätkuv USA parastamine Iraagis toimuva pärast

Ühiskonna korralduslikke kordasid on mitmeid, kuid kompromissiderohkest, aeglasest ja kulukast demokraatiast midagi paremat ja püsivamat polevat olemas. Ju see nii ka on. Kuid mitte eriti paljudel pole siin maailmas vedanud. Neid hoitakse vaesuses ja harimatuses, et nad ei teaks paremat tahta. Mis on see parem, rohkem tarbimine? Ei. Näiteks Põhja-Korea süstitakse inimesesse hirmu „ameerika koerte“, st ameeriklaste ees. On koostatud kaardid, kuhu kohe kohe sõda alustav USA olevat oma tuumapommid valmis sihtinud. On vihkamine ja hirm, on näljasurm ja range isolatsioon muust maailmast. See oli vist 1997. aastal mil kehva viljasaagi eest hukati põllumajandusminister ja veel 22 ministeeriumi töötajat? Vot selline suhtumine inimesesse. Riisi päevanorm on seal vist mingi 100 g päevas? See on tänase päeva reaalsus. Aga inimesed on õnnelikud, riik hoolitseb nende eest, kaitseb ja katab neid. See on nende endi asi kuidas nad seal elavad? Ja nad elavad ju näiliselt veel ka loodussäästlikult, näe eraautotki ei tohi omada, piisab kui poes müükase limonaadi, süüa saab ju riiklikes sööklates… On seda vaevatud rahvast võimalik ja vajalik kuidagi päästa? Võõrast, mujal toimivat elukorraldust, vägisi aga kuhugi viia ei saa. Nagu õliseid linde niisama palja käega ei püüa, nad põgenevad eest, ei oska tahta puhtaks pestud saada, pääseda kindlast hukust, varem või hiljem saabuvast katastroofist, st kokkuvarisemisest.

Nüüd Iraagist. Seal polnud vist niivõrd sõjahirmu ja vihkamist USA vastu, seal on kunagi ammu rahvasse külvatud „usupisik“. Naftadollarites suplev väike ladvik on sättinud ennast esindava Suure Juhi veel vägevama – Usu kõrvale. Usk on see, mis on rahvale vaesuse, kirjaoskamatuse, nälja, massimõrvade jne taustal elujõudu andvaks jõuks. No nagu mujalgi ja läbi aegade, toimiv lahend massi suunata ja oma olukorraga leppima meelitada, anda rahvale lootus, elu mõte, ja samas kõrvaldada soov mõelda. Et töölepandud rahvas ei tohi heaoluni jõuda - pidev puudus, tugev sõltuvus riigist hoiab rahva kuulekana - tuleb suur osa (ebaefektiivsest) tööst suunata sõjatööstusele. Iraanis toimus 1979-l aastal islamirevolutsioon, st usuhullud riiki juhtimas, riiki, millel on arvestatav relvastus, mille juht nimetab märterlust ilusaimaks kunstiks ja kutsub islamit üle maailma kehtestama, kus koolitatakse enesetaputerroriste… jälle, kuidas reageerida? Vaadata pealt kuidas tuumapommi ehitatakse? Ma ei oska siin arutleda, kellel on õigus, kus on tõde, kumb on õigem, kas tarbida maailm ribadeks või tappa suur osa inimkonnast ususõjas ja siis näljas olla, või kuidas paigutada siia heaoluühiskondade soov naftat osta, nafta eest tasutud dollarimägede mõju taoliste süsteemide tekkeks. Tahan mõelda tavalisele põhjakorealasele, iraaklasele ja teistele taolistes riikides elavatele inimestele. Isegi siin lähedal Valgevenes likvideeritakse 2006-l aastal ebasoosingus olevaid inimesi. Mnjah, demokraatia ei saa toimida ühiskonnas, kus kirjaoskamatus on laialt levinud, kus inimene pole mitte kunagi oma peaga mõelnud, mitte kunagi pole millegi eest vastutanud, riigis kus alamad on riigile tänulikud ühetaoliste riiete, ühetaolise elamispinna ja klaasitäie riisi eest päevas… nii et las elavad nagu „ise tahavad“. Ja meie, meie hoidume neid ärritamast, äkki nad vaesed ajupestud ei tule siia täna-homme pommivööd ümber keha, ei haara automaati mõne õnnetu pildi pärast mõnes ajalehes. Või lihtsalt ilusat ja püha surma otsima püha sõja raames. Meie kõrval elavad niii erinevad inimesed, nemad ei suuda meid mõista, meie ei mõista neid. Nad ei saa aru, kuidas Taani peaminister ei saa ajalehe tegevust piirata, lehte kinni panna. Meie ei saa aru, kuidas saab elust loobuda usu nimel, kuidas saab ihaleda surma, kui õnnestub endast erineva mõttemaailmaga inimene tappa. Neis eelpoolnimetatud terrorismilaagrites segatakse usk ja tapatehnika, nagu 1109 lennukeid juhtinud inimeste asjade hulgast leiti usutõdede vahele lükitud õpetusi efektiivseks tapmiseks, nt noaga. Mida küll teha??? Millises keeles nendega suhelda??? Kas suhelda??? Kuidas edasi???

Maailm on hulluks läinud

Maailm on hulluks läinud. Suur osa maailmast haarab relvade järele, kui ühes riigis üks ajaleht nimega Jyllands-Posten ühe koomiksi ära trükib. Mispeale teine osa, demokraatlik maailm õhku ahmib ja üllatub, kui kohutavaid probleeme võivad erinevad usud tuua ja kui suur viga on olnud meist nii erinevate inimeste laskmine meie hulka. Selle peale üritab USA moslemite poolehoidu võita ja ajab samuti haiget juttu, kuidas kellegi uskumus määrab mida ja kuidas kujutada teises maailma otsas mingis ajalehes. Edasi. Üks teine käputäie pööraste inimeste käes olev riik tahab tuumatehnoloogiat arendada, mispeale ka meie intellektuaalid imestavad, et mis õigusega tohib üht riiki takistada oma energeetikat arendamast… riiki, mille juht alles hiljuti tervitas kõiki maailma enesetaputerroriste, kes soovib mitte_nende_usku_olijaid maailmast hävitada... tuumarelv selliste käes… õõõhh. Veel. Suur osa maailmast siunab ikka veel ameeriklasi, neid „musta töö tegijaid“, et nad läksid sinna Iraaki, et las iga riik elab nii nagu ise soovib, et mis õigusega neile sinna vastu tahtmist demokraatiat viia ja seal riigijuhte kukutada jne. Eks meiegi soovinud ju 50 aastat NSVL-s elada, meid küüditati, neid tapeti seal niisama, või Põhja-Korea või kasvõi Valgevene või… see teema väärib omaette juttu, igatahes, oi kui silmakirjalik on rääkida las elavad nii nagu nad tahavad. Ja veel, paari nädala tagused Gruusia karistusaktsioonid Venemaa poolt.

Edasi. Meie oma keskkonnaminister esineb järjekordselt lapsiku jutuga, nagu hiljutisest presidentikaitsmisest vähe oleks, ka õlireostusest rääkides ei peeta paljuks udu ja häma ajada. Kodaniku kohus on nüüd tähele panna, millisena poliitikuid meid, valijaid, näevad, kui suure demagoogiaga meie ette ilmuda julgevad. Ametkonnad räägivad, et nemad pole seadust rikkunud, mitte keegi pole seadust rikkunud… nagu ikka meil siin Eestis, seadusi pole rikutud, juriidiliselt on kõik korrektne. Ja õli ulpis meres ringi, linnud surevad, ja kindlasti veel ka paljud teised loomad. Vanduma paneb.

Aga natukene kergem hakkas.

Koht kurve võtta

Soovitan autoga Tabasalu kardirajale minna. Jää on asfaldilt maha kraapimata, kurvid on ristmikulikult libedaks lihvitud, õige koht harjutamiseks. Lahti õhtul kella 8-ni, 15 minutit 25 eeku ja üle selle 50 eeku.

Lätlaste eurolaulud

Lätlaste eurolaulud.