Tormist, politseist, riskidest

Mitu inimest saab viga ja hukkub aastas meie liikluses? Aga purjuspeaga tehtud tempudes? Mitu inimest sureb ja haigestub aastas viina ja sigareti tõbedesse? Mitu inimest saab aastas viga sportides, nt palli mängides, mäesuuski või jalgratast sõites? Kui palju inimesi saab pureda koertelt? Mitu kodu süttib lahtise tulega hooletust ümberkäimisest? Mitu inimest upub meie veekogudes?

 

Keelame ära isiklike autode omamise, mootorrattad, alkoholi, sigaretid, sportimise, keelame riigis pallide, jalgrataste ja suuskade müügi, keelame koerapidamise, küünlad ja muu taolise. Keelame riigi territooriumil vettemineku ja ujumise. Tehtud? Nii, nüüd keelame siis ära ka mere äärde minemise. Siis kui tuul puhub ja meri kõrge, keelame „uudistajatel" (st mh minul) mere juurde pääsu. Pole vaja, ohtlik.

 

 

Huvitav, millist seadusepügalat järgides politsei nn uudistajaid merest eemal hoiab?

Sõnavarast

Mõtted inimese peas ja tekst mida ta räägib, on tihedasti seotud. Mõlemat pidi. Nt pidevalt ropendava (nt suguelundeid ja suguühet tähistavate sõnade kasutamine sidesõnana) inimese mõttemaailm saab ropendamisest natukene mõjutatud. Esemete, situatsioonide, suhete jne asjade ja ühtede teiste asjade (teatud elundid) ning tegevuste (nt seks) vahel tekivad ebakohased ja kummalised (ka domineerivad?) seosed. (M… oled vä? See on ikka täita p...s! jne, kui analoogseid kujundeid künda oma peadesse aastate kaupa, siis jätab see mingisuguse jälje. Ja see jälg ei ole vist kuigi kirgastav.) Peale selle, labane ja sisutühi mula jätab mingisuguse jälje ka kuulajasse, muliseja surub peale oma mõttemustrit, kuulaja on sunnitud seda vastu tahtmist vastu võtma, sellele mulale (passiivselt) kaasa mõtlema. (mölaraadiod, Sky+, Uuno)

 

See on see põhjus, miks mulle teatud sõnavara ei sümpatiseeri. Seepärast täpsustan vahel, et kas see asi siirdus ikka istmikku jah? Mitte ekskrementigi pole teha? Kuidas peenis teemasse puutub? Tõenäoliselt on taoline täpsustav-korralekutsuv osatamine tobe, kuid kujundid, milledes nii tihti ja massiliselt mõeldakse (räägitakse, ju ka mõeldakse, kindlasti mõeldakse, mingil määral), on erakordselt tobedad. Nii et, mul pole hellad kõrvad (suhtlen saemeestega), nagu on arvatud, vaid, täiskasvanud inimene võiks ju mõelda, miks ja mida ta suust välja ajab, millist tarbetut ballasti oma kõnele lisab. Miks peab teksti vastuvõtja teksti dekodeerides tekstist maha lahutama teatud võrdluseid ja kujundeid, mis on antud mõttega täiesti sobimatud, milledel pole mõtte edasiandmiseks mingisugust rolli?

Eesti keelest tasub kinni hoida

Eesti keelt ei hoia mitte keegi teine peale meie endi. Me kõik peame hea seisma selle eest, et see tööriist ja kultuuriruum, nimega keel, oleks jätkuvalt rikas, võimas ja kõigeks kõlbulik. Inglise keelele libisemine toob kaasa ahelreaktsiooni, eesti keelest saaks mõne aja pärast köögikeel, ja siis kaob ta üldse ära. Nt 100 aastaga. Oi see oleks kurb.

 

Küll oleks tore, kui suurettevõtete IT-juhid paigaldaks kõigisse firma arvutitesse järjekindlalt riigikeelset tarkvara. Ja et selline liigutus oleks head tava järgiv. Pole midagi, harjub ära, mina olen 100 % harjunud. Riigikeelse arvutiga harjunud pereisa toob koju riigikeelse arvuti, lapsed elavad suure tüki oma tegemistest eesti keeles. Tänapäeva tehnoloogiaga peab saama suhelda eesti keeles. Riik peaks vajadusel tarkvara tõlkimisi kasvõi rahastama.

Haritus kodus

Eesti kõrgkoolilõpetajate hulgas on 2 korda rohkem neide kui noormehi. Paar mõtet, et miks see nii on?

 

 

Väärtushinnangud. Meelelahutus, mida noor suht palju tarbib, muutub minu arvates üha labasemaks ja tühisemaks. Taolises kultuuriruumis elamine ei soodusta intellektuaalseid huvisid.

 

Ehitaja teenib rohkem kui väga suur osa haritumaid inimesi. Milleks õppida kui seibi niigi peale pritsib? (ilmekas näide on praegune arstide streigi ja madala palga teema). Selle asemel et mingis koolis mingit jura pähe ajada, võib kohe normaalset pappi teenida.

 

 

 

 

Noor ja ebaküps inimene üldjuhul areneb, vahel ka kiiresti. On tore, kui kooselav paar enamvähem samas tempos ja suunas arenevad. Kuid kui areng on erinev, siis on ka pinged vältimatud. Enesest palju rumalamaks maha jäänud või targemaks saanud elukaaslast on keerukas aktsepteerida. (eriti keeruline on rumalal mehel targemat naist taluda, targutab raisk. Mehe ego) Ja ega vanast harjumusest kaua koos olla ei jaksa, ei ole mõtet, ei tohikski. Selle lõigu mõte on see, et kui meie rahvastik sooliselt nii erinevalt haritud on, siis on noortel õnne leidmisega raskusi. Ja kunagi noortena teineteist leidnud, olemasolevad paarid kipuvad lagunema. Ütleme siis, et selline faktor saab meie perekondi mõjutama, natuke.

Padari lollus. Papad-mammad, silmad lahti!

Oioioioi, hommikuses lehetutvustuses mainiti Padari vaimusähvatust. Täielik oinas. No ja ajakirjanikud võinuks selles kohas vait olla, igat lollust pole vaja lehte toppida.

 

Papad-mammad, kellede laste toas Padari plakat ja riiulis plaadid on, hoidke siis silmad hoolega lahti.

Me peaks oma mõistust ärkveloleku ajal sisselülitatud asendis hoidma

Raadios räägiti pool päeva uudistes, kuidas mingit laeva kuhugi pukseeritakse, lastiks 4,2 tonni väetist. Rääkis 1 diktor, rääkis teine, ka 1 meesterahvas… 4,2 tonni… väetist vedanud lastita laevas on ehk seintel ja põrandal 4,2 t väetisetolmu, laeva kere värvimiseks on kulunud ehk 4,2 t värvi, laeva mootorid tarbisid ehk 4,2 t kütust tunnis (see peaks vist siis küll kiire reisilaev olema), kõlaks loogilisemalt. Ma ei tea küll laevadest midagi, kuid loogiline kogus oleks ehk 4200 t või 42 000 t. (see on sama suur vahe, kas auto maksab 420 või 420 000 krooni, või 4 200 000 EEKu)

 

Mitte et kahtle kõiges, aga me peaks oma mõistust ärkveloleku ajal sisselülitatud asendis hoidma. Üritama ümbritsevat hoomata, mh koguseid, distantse, kõiki suuruseid. Ja rohkem usaldama enda pead. Sest muidu teeme rumalusi, eksime, kordame teiste vigu, ja tihtilugu teeme endile ja teistele halba või tööd juurde.

Von Krahlis kuuldud mõtted

Eilselt loengult H. H. Luigelt paar mõtet:

 

Ju tasub KE-l nii suur reklaamikampaania ära. Mõne kommertstoote nii laialdane reklaamimine tõenäoliselt ei tasuks.

 

Kruuda EPL esikülje äraostmises võib näha võimalusevõtmist erakondadelt ise EPL-i esiküljele reklaami osta.

Tuule suund on peale viimast vihmasadu päris usinasti muutunud

Tuule suund on peale viimast vihmasadu päris usinasti muutunud

Metallica on Tallinnas

Täna Paljassaare sadamas

Osade valgusfooridega ei saa rahul olla

Eelmise TOM-i esitatud ettepanekuga läks nagu läks (PDF)

 

Nüüd on mul plaan uus ettepanek esitada, seekord pole ma valgusfooride tööga rahul.

 

 

Ühe linna piires, või veel parem, üle kogu Eesti peaks kehtestatama ühesugused fooritulede muutumise tsüklid, pean silmas roheliselt punasele üleminekut, st vilkuva rohelise ja sellele järgneva kollase kestusi. Ja kindlasti tuleks arvestada lubatud sõidukiirust sel tänavalõigul, kus foor asetseb.

 

Hetkel on vähemalt Tallinna fooridega suur segadus. Mõnedel uutel fooridel asendub roheline punasega 1..2 sekundi jooksul, vilkuv roheline (tihti tähendab see ühtainust vilgutust) asendub kollasega veel kiiremini, st maksimaalselt lubatud 50 km/h alas tuleb autojuhil auto peatada 30 meetriga, 70 alas, 40 meetriga, ja need vahemaad eeldavad kollasega ristmikule sõitmist. Seega, lubatud sõidukiirusega sõites ei ole LE täitmine võimalik, ka äkkpidurdades mitte. Sellist liikluse korraldamist ei saa aga normaalseks pidada. Lisaks põhjustavad taolised foorid väga intensiivsete pidurdamiste tõttu päevast päeva liiklusohtlike olukordi.

 

 

Ma veel natuke seedin seda mõtet. On kellelgi ideid?

Ei tule luule tuulest. A. Haava

Ei tule luule tuulest. A. Haava.

 

Esimest rida teab igaüks, järgmisi kahjuks mitte.

Kuivõrd Keskerakonna reklaamid töötavad?

Ma vaatan, et ma olen hakanud naabrite ja võõraste inimeste peale veidi kahtlustavalt altkulmu vaatama – põhjus on selles, et äkki on, appi appi, Keskerakonna nõme-reklaamid neile mõjuma hakanud.

Paar kajastust Punase Hanrahani mõtisklusele. Islamist ja eesti mehest

Paar kajastust Punase Hanrahani minu arvates asjakohasele mõtisklusele: Marta, Ematehnik, Bobik.

Asjakohasuse all pean silmas islami võimalikku imbumist Euroopasse, ja kui Eesti piirid avanevad, võib ka siia igasugust rahvast tulla. See ei ole probleem homme, aga nt 50, 100 aasta pärast?

Eesti patriarhaalsus? Mulle küll tundub, et suurele hulgale meestele on pidevalt vaja tõestada, kelle jalas püksid on, kes on kodus peremees. Tõsi, tundub et see on pöördvõrdelises sõltuvuses mehe intellektuaalse küpsusega. Kuid poetagused jorsid üritavad ikka küll võõraste juuresolekul oma eite enesele alluma panna. „Tõsine mees“ on ju veidi jõhker ja hoolimatu pehmete väärtuste suhtes, hoolivus on nõrkus! Umbes niimoodi portreteeriksin ma poetaguseid ja üldse arvestatavat osa lihtsa koega mehi.

Täiendus: see lugu tuli veel eitede paikapanekuga meelde.

Netis pole telekavade arhiivi?

Huvitav, kas ma olen peast põrunud? Kas tõesti ei ole võimalik netist leida aastavahetuse ETV telekava???? Et siis tuleb raamatukokku minna?

 

Ei, siiski, midagi on ka netis. Aga seegi vaid kuni 2 nädalat. Ja Soome kanaleid ikka pole.

Terve Tallinn on masendavaid reklaame täis

Terve Tallinn on masendavaid reklaame täis, ja mulle tundub, et neid tuleb üha juurde! Päris jube. Ega linnas polegi vist enam posti, kuhu veel mõni Savisaar mahuks. Reedel käisin Rakeveres, no ega seal pilt parem pole. Kuulu järgi on ka Tartu KE-ga üle kleebitud. Mis, et see on üle-Eestiline reostus? Kogu rahvast, hea küll, umbes 80% (kui suur see KE toetus on?) rahvast tabab kerge depressiivsusepuhang, kui nad linnades ringi liiguvad ja KE reklaame silmavad. Et nüüd siis paar kuud assotsieerub linna avalik ruum läbi KE reklaamide KE hämarate tegudega? Ma arvan, et mul küll vererõhk tõuseb natukene, kui Savisaare ja co demagoogiale ja pätitempudele mõtlen.

Anneli viitab Alliksaare luuletustele

Anneli viitab Alliksaare luuletustele.

 

Minu arvates on Alliksaar üks kõvemaid luuletajaid üldse.

Kultuur

Täna vanalinnas kooserdades, Tarbekunstimuuseumis käies, Nokus süües, kummitas mind mind ka 10 aastat tagasi kummitanud mõte, et mis asi see kultuur on? Et võrreldes tolle ajaga olen paari biti võrra rikkam, st natukene targemaks saanud, siis Nokus, kus täna oli aeg kuidagi eriti hangunud olekus, mõtlesin tollele 10aastatagusele Urmasele ühe vastuse välja.

 

Kordan esmalt taas U. Eco-t - kultuur on kordamine. St seda, et Nunne tänava Metskitsest mööda kõndides mõelda J. Koortist, siis nt sellest ajastust mil see Metskits loodi (*), siis ehk veel selle kuju koopiatest ja originaalist, teistest Koorti teostest. Russalkast mööda sõites seostada mõttekomplektiks Adamson, soomuslaev, uppunute hinged. See „ahah, see on ju see", see muudab maailma natukene sidusamaks. Ja see maalijutt sobib ka siia hästi.  Muidugi, siit mitte väga väga kaugel võib olla äratundmis-uhkustav targutav „aa see on see, mina tean!". Ja siit omakorda pole väga kaugel mõnede pahameel, et need kuradi kulturnikud mängivad mingeid omi mänge ja on selle juures jube tähtust täis, tööle tuleks raisad panna. Aga see pole enam tänane teema.

 

 

(*) Täpse skulptuuri vanuse selgitasin praadi oodates telefoni Operaga Googeldades.

Rein Sikk kirjutab EPL-s Uusaastakontserdist. Ja mida arvan mina Hennessyst, ja üldse sellisest kraamist.?

Rein Sikk kirjutab EPL-s Uusaastakontserdist Estonias. Jaa, ka mulle käis see alkoholi reklaam närvidele, no sellise muusikaga, sellises seltskonnas, sellises kohas ei sobinud see kohe mitte.

Ja nüüd üks asi, millest ma ei oska aru saada: miks seostatakse kalleid napse elitaarsusega, suursugususega, isegi kultuursusega jne kõrgete väärsustega??? Ainult läbi hinna? Et kõik mille eest küsitakse palju raha (st = prestiižne?), on äge? Või ikka ka läbi maitse? No aga kuidas saab ühte maitset teisest paremaks pidada? Seal kontserdil pakuti toda Hennessyt iga nurga peal, mekkisin kaa, noh, ma ei tea täpselt kui palju ta külma kannatab, aga tõenäoliselt oleks ta päris hea auto klaasipesuvedelik, alkohol peseb ju hästi. Muuks otstarbeks… midagi targemat ei tule praegu ette. Ja sellepärast, et mulle see vedelik ei maitse, olen rumal, ma ei saa aru, ei oska nautida, maitsmis- ja haistmismeeled on vildakad? Ahah.

Ah et inimesed tahavad ju purju jääda, ja taoliste vedelikega on see protsess stiilsem? Võib-olla tõesti. Ja päris kindlasti on inimesi, kelledele taolised asjad maitsevadli. Ja erinevaid kangeid jooke mekkides tekivad eelistused, võib-olla ka vilumus tootmisprotsessis tehtut aimata. Aga mis siis? Mille poolest on vorstispets kehvem kui konjakispets, vorstides orienteerumine magedam kui napsudes orienteerumine? Pigem ikka vastupidi, vortsifänn püsib kaine.

Alkohol on oma olemuselt madal, labane. Hea küll, võib ka öelda, et inimene muudab alkoholi labaseks ja madalaks. Aga mis seal vahet on? Väärikas inimene end täis ei kaani, ja kui vahel ikkagi kaanib, st on sobiv aeg JA koht JA soov labasemaks ja madalamaks muutuda ja end tunda, kainust kaotada, siis palun. Kuid pole mingit vahet, kas maitstakse, mekitakse, juuakse kirsi- või tammemaitselist jooki. Aga selles kõiges midagi kõrget ja suursugust näha…

Sirje räägib Savisaare blogi autorist.

Sirje räägib Savisaare blogi autorist.

Poliitkud on ajaveeb avastamas

Valimised lähenevad. Täna oli see päev, mil ma oma Feedreaderisse ühe uue kataloogi tegin, nimega Poliitikud. Mihkelsoni, Rummi, Paltsu, Sotse, Kingseppa ja Meikarit (kahe viimasega pole ma küll tihti ühte meelt) tasub kindlasti lugeda. Ja üldse, kõik riigikogulased võiks ajaveebe pidada.

 

Samal teemal räägivad nt Jaanus ja Ekspress.

EE prognoosarvetele ei tasu loota

Oktoobri lõpus, nädalavahetusel, helistab keegi mobiilile, meeshääl küsib, et müüsite kunagi elektriarvestit, et ta tahaks seda nüüd näha, on parasjagu kusagil kõrvalmajas. ??? (Aastaid tagasi ostsin tõesti el. arvesti ja kella, kuid hiljem selgus, et Eesti Energia paigaldab omi arvesteid, siis jäidki nad üle, arvesti sain maha müüdud, kuid aastate eest uut kilpi paigaldavale elektrikule mainisin, et mul nüüd kell üle, et ostku ära, lubas meelde jätta, võttis mobiili nr-i) Ütlesin, et tulge läbi. Uksekell, mundris mees ukse taga, äkki oli koguni Falcki logoga, ei mäleta, kutsun esikusse, et kohe toon toast arvestikella… vana kirjutab esikus töötava el. arvesti näidu üles ja läheb ära, ilma headaega või aitähh ütlemata, lihtsalt. Mina jäin lolli näoga vahtima, kell näpus, et… üks meist peab nüüd natukene loll olema, aga noh, äkki olen see siis mina.

 

Mul on EE-ga otsekorraldus, EE tekitab prognoosarveid, vajalik summa läheb arvelt maha, mugav värk, ja üsna täpne. Mõtlesin et saadan uue aasta puhul EE-le tegeliku näidu, saab näidud jälle täpseks (aastas korra – paar olen ikka saatnud, viimati saatsin 10. märtsil 2006), näpin EE kodukal arveid, ja tuleb välja et see „arvestiostja“ visiit maksis 138,78 EEKi, näiduvõtmise tasu. Vot siis.

 

Nii et, lugegem EE-ga sõlmitud leping läbi, ja ettenähtud päevadel tuleb see näit ikkagi saata, vaatamata sellele et vahel saab ilma kaa, ja suht täpselt ja mugavalt saab. Ja EE e-arved tuleb hoolega läbi lugeda, sest kui midagi pahasti on, siis mailitsi/telefonitsi ühendust ei võeta. Teine variant, kahtlaseid tüüpe ei tasu arvestile ligi lasta.

Paar kobamisi plõksitud pilti

Suur Pauk (objektiivil olid vihmapiisad)

Kui need asjad liiguksid ühes suunas, siis nad meenutaksid midagi

Liblikas

Nn Savisaare ajaveeb

Nn Savisaare ajaveeb. Töö käib igal rindel. Arvatavasti Savisaar ikka ise ka teab, et tema nimel sellist asja tehakse.

1 film, ühiskonna arvestatava suurusega osast

Noh nagu ikka, HUA.

 

Nüüd ühest filmist, nimeks Tulnukas. Väga ropp ja rõve! Aga kui pooleni välja kannatada, siis… taolised tüübid räägivadki sellises keeles, ja just sellised on ka nende eluhoiakud ja väärtushinnangud.

Laanet: ei ole mõtet lõputult arutleda selle üle kui palju kuskil inimesi puudu on

Leheneeger viitab tänase päeva "parimale" lausele, autoriks Kalle Laanet:

 

Ametikohtade arvu vähendamine on positiivne samm, sest ei ole mõtet säilitada aastaid tühjadena seisnud kohti ning lõputult arutleda selle üle kui palju kuskil inimesi puudu on.  

 

 

Paar minu tagasihoidlikku varasemat heietust sel teemal: see ja see.

Audi esindusest

Ma olen siiani Audi esindusega väga rahul olnud. Tunnihind on kallis, kuid paljude tööde hind kujuneb tabelist võetud ajakulu järgi, nii et osasid asju on täiesti mõistlik lasta just seal teha. St selliseid töid, kus on vaja diagnostikaseadmeid või erilisi rakiseid. Veermikku ja ühtteist lihtsamat remondin muidugi ise.

 

Mingi aeg hakkas armatuuri all (A4Q 2,8 '95) üks relee klõbisema, ja ainult siis kui kliimaseadme kompressor välja lülitada. Katsusin neid releesid sõrmega, et milline, aga ei saa aru ühtigi, enesediagnostika ei näita ka midagi tarka. Ja kui ka paari aasta eest kliima trikke tegi ja uurisin (esinduses ju pikad järjekorrad), kes Eestis Audi kliimasid näpib, jõudsin teadmisele, et põhimõtteliselt ainult esindus. Eile kella 13-ks oli aeg, auto sain kätte natuke enne 18-t. Ja viga ei leitud, oletavad kompressori siduri releed, kuid kuna uut juppi polnud ja proovida ei saanud, siis pole kindel. Lisaks öeldi, et kliimal oli vale soft peal, 4-silindrilise oma... nii et paar aastat tagasi pandi (tookord oligi softi viga olnud) auto ametlikus esinduses vale soft peale (kuid töötas siiani suurepäraselt). Ja raha kasseeriti 885 eeku. Ja tuleb uus aeg panna. Mh.

 

Proovisin varem ühe teise auto kliima kontrollerit, klõbin ei kadunud, seega jah, softi või kontrolleri viga ei saa olla. Ju mingid releed – klapid vms jamavad. Aga et esinduses maksab too 443919578c 3..4 korda rohkem kui netipoodidest tellituna (sama relee on väga paljudel Audi ja Volkswageni, vist ka Škoda, Seati mudelitel), siis juba põhimõtteliselt katsun asja ise korda saada.

 

Peaks ise ka diagnostikat tegema hakkama? Sellega nt, või sellega. Analoogseid vidinaid on palju.

Leheneeger võtab aasta kokku

Leheneeger võtab aasta kokku.

Aastal 2000 oli kristlasi 2 miljardit

Sirvin raamatut Maailma Usundid, ja silma jäi üks tabel (lk 354). Aastal 2000 oli kristlasi 2 miljardit, islam 1,19 mld, hinduism 0,8 mld… ja mitteusklikke/ateiste 0,9 mld. Ainult nelja suurema usundi toetajaskond kasvab vähemalt sama kiiresti kui maailma rahvastik. Seega, inimkond muutub üha usklikumaks. Ja suhteliselt kõige kiiremini kasvab islam. Iga kolmas inimene on kristlane, 4-st ameeriklasest 3 on kristlased… mõtleme nüüd eilsete ja tänaste jubeduste allikatele…

 

Ja mis saab niimoodi inimväärikusest? Vastutustundest? Inimlikkusest?

Cartrailor

Sattusin taas sellele klipile. (kuula heli kaa!)(ühtlasi avastan youtube-i)

Ebanormaalsed mänguasjad

Käisin täna mänguasjapoes. Õudne. Need asjad, millest ma aru sain. Ja osadest „leludest" ei saanudki aru, et mispidi neid käes võiks hoida või mida nad endast kujutavad (ju nad mingitest multikatest pärit on, ja seal nad nagunii tapavad). Kui lapsevanemad neid imepeletisi ei ostaks (ja neile nõudlust poleks), ehk veeretaksid põnnid mängides oma peades veidi ilusamaid mõtteid. Ja näeks pärast ka ilusamaid unenägusid. Ja neil tekiksid maailmaasju mõtestades ilusamad assotsiatsioonid.

 

Nt selline asi, või selline, ma ei viitsi rohkem surma- ja tapavidinaid siia otsida.

Michelini voldik

Mulle sattus näppu Michelini voldikukene, „äge" lugemine :-). Kiikasin ka kodukale, aga et sealt maakeelset juttu ei leia (michelin.ee viib lehele Michelin Россия), siis tipin siia sellest voldikust paar kildu:

 

-see on parim rehv jääl liikumiseks: ta võtab kohalt kiiremini ning pidurdab 5 meetri jagu kiiremini kui tema peamine konkurent

- kindlustab peamise konkurendiga võrreldes 28% enam liikuvust jääl

- rehvi ja tee vaheline kontaktpind = peopesa suurune pind, ehk ligikaudu 50 ruutsentimeetrit ainult (see tähendaks rehvirõhku nii umbes 8 bar, sõiduautol! No ok, kui võtame arvesse ka turvise nn täiteteguri, lahutame maha mustris olevad tühimikud, ka siis on kontaktpind mitu korda suurem)

-kestab ühetalve kauem. Michelin blaablaa kestab keskmiselt 50% kilomeetrite jagu kauem, kui tema peamised konkurendid

-talverehvide kasutamisel alla 7 kraadise õhutemperatuuri juures võidate märjal teekattel pidurdamisel 6 m!

 

Ma saaks aru, et Selectitaolised (nt1, nt2, nt3) nähtused sisulisi ja keelelisi rumalusi enesele lubavad, kuid suur ja soliidne Michelin…

Toomas Pauli arvamusartikkel EPL-s

Toomas Paul seob EPL-s oskuslikult ja oma tuntud headuses erinevaid diskursusi, ja demonstreerib oma suurepärast oskust meelevaldseid ja ka mõnevõrra ülbeid järeldusi teha. Mõnus lugemine, vaatamata demagoogiale. Ja soovitan lugeda ka kommentaare!

 

 

Täiendus: samast artiklist 2 kommentaari:

Taara 24. detsember 2006 11:46:57: Kui inimene leiab enda seest üles suurema (sügavama, tundlikuma, intelligentsema jne) mina, kui see, mis maises elus nähtaval, siis ta taipab õieti, et suurem võib olla peidus väiksema sees (sel puhul mitte vastupidi).

 

raja_teele 24 dets 12:35:36: Kui aga inimene on leidnud endas selle, endast suurema ja parema mina, tekib otsemaid küsimus Teisest, kes on sellest esimesest minast erinev, ja inimene nimetab selle Teise Jumalaks. Nii käivitubki mina- ehk ego-kaotamise dialektika üks toimivamaid variante: inimene tõepoolest loovutabki oma mina sellele Teisele ehk Jumalale, viimasega pikapeale täielikult ühildude

 

Paneb mõtlema. Siit edasi.

 

 

 

Telekast ei tule midagi. Erakanalitest veel eriti mitte midagi, no nagu ikka

Telekast ei tule midagi. Erakanalitest veel eriti mitte midagi, no nagu ikka. (Loodetavasti saame meie riigi lastele need väga vajalikud kiirabiautod ikka ostetud)

 

ETV võiks Vita Brevist tasuta näidata.

 

 

 

Tallinna tänavad

Mul on endast hale, ja Sinust on hale, ja temast on kaa hale. Ja mul on piinlik, meie kõigi pärast piinlik, et meie, tallinlased, eestlased, demokraatliku riigi kodanikud oleme sunnitud sõitma sellises olukorras tänavatel, et me ei suuda, me ei ole võimelised ehitama tänavatele teekatet, kus saab autot lõhkumata, jalakäijaid täispritsimata liigelda. Ja liiklusohtlikult, aukude ja muhkude vahel laveerimine neelab suure tüki tähelepanu.

 

See rikub tuju. On kogu aeg rikkunud.

Ühest soolapuhujast

Ma olen ammu tahtnud kirjutada ühest nn imearstist või ravitsejast, kes nimetab end Viktoriks, tegutseb Tallinnas Kentmanni tänavas. Tänases Pealtnägijas tulevat temast juttu. Muide, mul on temaga ka põgus isiklik kokkupuude olemas. Viimati käisin ta kontoris umbes kuu-kaks tagasi, mingisugust üüratult kallist vedelikku ostmas (see ei ole siinne jutt, et kellele ja miks). Olin siis üpris lähedal sellele, et politseisse avaldus kirjutada, et toda vedelikku ostes arvet nõuda ja käibemaksust juttu teha, et soovida näha Ravimiameti müügiluba (nüüd vaatan, et sellele teemale on ta vähemalt mõelnud), et soovida kogu selle ettevõtmise tegevusluba näha. Igatahes, vanamees kooserdas eesruumi ja lausus umbes midagi sellist, et „Kes meil siin tuli? Tulid kaa õndsaks saama?". Õõhhh!

 

Peale mökside ja imepiltide (neil kritseldistel pidi mingi mõju olema, mingi energiateema jälle) müümise kuulub ta äriplaani ka taolistele sulidele tüüpiline strateegia - hirmuta ja paku lahendust. Hirmutamistega läheb ta sinnamaale, et määrab ka surmakuupäeva, mida loomulikult ainult tema saab edasi nihutada, teatud summade eest. Ja äri õitseb.

 

Miks see äri tal õitseb? Miks on neil paaril korral, mil ma oma jalga ta kabinetti olen tõstnud (mökse ostma), on koridor rahvast täis, õhk oigeid täis, suurte niiskete silmadega „patsiendid" ette tänulikult Suurelt Targalt õnnistavaid sõnu ootamas, tema imependlisse siiralt uskudes, lahkudes Suure Targa poole kummardudes?

 

Kindlasti, osad on rumalad ja lihtsameelsed, tahavad niiväga muinasjutuliste imede läbi oma probleemide lahenduste leidmisse uskuda. Ma kujutan ette, et osad mõtlevad selleks, et abi üldse vaja oleks, ise omale mõned hädad külge, et läbi oma nn diagnoosi rohkem lähedaste tähelepanu ja kaastunnet pälvida, võib-olla ka eriline olla, et end hädasid trotsides vapra ja tugevana tunda. Ja eks taoliste masohhistlike soovide puhul mingil moel vaevatud olla, võib vist kõnelda ka psühhosomaatilisusest. Inimene on võimeline mõtlemisega endale mõningaid tervisehädasid põhjustama. Ju oli sel ajal, mil me veel puu otsas elasime, loomale kasulik teatud meeleolude ja karjasiseste pingete mõjul organismi mingi aeg teatud seisundis hoida, nt stressis, st mingisugust hormonaalset tasakaalu hoida. (hormoonide kombinatsioone, mis kaasnevad meeleoludega või vastupidi, tunnevad väidetavalt hea haistmisega loomad ka (higi) lõhnast ära, st agressiivne loom lõhnavat teisiti kui alandlik loom). Ja kui inimene pidevalt end stressis, masenduses jne hoiab, siis on osadel sisesekretsiooninäärmetel ju rohkem tööd, st nad on suurenenud. (Keegi targem võiks parandada.) Kasvõi selleni välja, et nt mingit liigest säästa üritades pideva lihaspingega liigesele rohkem haiget tehes. Need on minu kui sel teemal võhiku oletused.

 

Kui selline „vaevatud inimene" arsti juurde läheb, kuuleb ta, et tal polegi nagu midagi viga, kuid alateadlikult ju tahaks, et mingi häda oleks, mille süüks kehva enesetunnet ajada. Ja eks selline kontingent võibki Viktorilt ka abi saada, asi see siis väljamõeldud hädadele (suure hulga raha eest) lahendus leida. Ja oma ilukirjandusliku mõttekäigu lõpuks, eks ole ka selliseid, kes on ka tegelikult väga haiged, kelledele on arst lootusetu diagnoosi pannud, kes otsivad oma tõsistele muredele lahendusi, haaravad igast õlekõrrest, ja Vikroritaolised on end selles nišis sisse seadnud, pakutavat raha kokku korjamas.

 

 

Muid linke tollest Viktorist ma ei leidnudki, kui see diabeetikute arutelu.

Epp räägib hetkel Vikerraadios, õhtul kell 7:05 on kordus

Epp räägib hetkel Vikerraadios, õhtul kell 7:05 on kordus.

Vanaprouad jalgratastel

Vanaproua jalgrattal on maal väga tavaline vaatepilt, seega sama tavaline on ka kaks aeglaselt kulgevat vanaprouat kahel jalgrattal. Arvatavasti üsna ebatavaline on aga kahe taolise vanaproua võidukihutamine, punaste nägudega, baretid kuklas, paar bareti alt välja libisenud kiharat tuule käes lehvimas, mantli ülemised nööbid lahti, ühel a'la 1957 ja teisel 1961 aasta ratas, jalad sibavad pedaalidel nagu plikatirtsul, tühi riidest kott taga pakiraamil, ja… võidu, Salme (Saaremaal) poe poole. Arvatavasti on nad naabrid, ja viimase 40 aastaga pole veel selgust saanud, kumb ikka kõvem on. Tõenäoliselt mõlemad muidugi ikka täpselt teavad, et tema on kõvem, ja ka teine teab seda, aga ikka ei taha veel tunnistada.

 

Loodetavasti trehvavad nad harva koos poodi minema, loodetavasti ei lõpe poeskäik infarktiga või suure kiiruse tõttu teelt väljasõiduga.

Füüsikast: kumb on raskem, kas kg rauda või kg penoplasti?

Kumb on raskem, kas kg rauda või kg penoplasti? Ei, see ei ole rumal küsimus.

 

Võtame selle kaalu, mis meil voodi all on ja mida me jälgime, ja kaalume omale ühe kg-se rauatüki ja sama raske penoplasti tüki. Seejärel paneme kaalu veega täidetud vanni, kordame katset, rauatükk ei kaalu enam 1 kg, vaid umbes 0,85 kg, penoplasti aga ei saagi kaaluda, see saadan kisub kaalu hoopis üles, veepinnale, kaal oleks justkui negatiivne. Kolmas katse toimugu vaakumis, tuleb välja, et algselt õhus kaalutud 1 kg-ne penoplasti tükk on raskem kui rauatükk. Sellist segadust põhjustab üleslükkejõud, ja tõik, et me elame õhuookeani põhjas. Kõik õhu käes kaalutud asjad on vaakumis natukene raskemad, täpselt nagu vees on kõik asjad kergemad. Ja mida väiksema tihedusega (kergem) aine, seda suurem on kaalu ja massi vahe. (jaa, juhul kui kaalume raudvihtidega kaaluga sama tihedusega ainet, nt müüme rauda, siis õhu (või ka vee) ülelükkejõud taandub välja)

 

Seega, teisest otsast vaadatuna: vaakumis kaalutud 1 kg-ne penoplasti ja rauatükk on õhu käes kaalutuna natukene kergemad, ja et 1 kg-ne peno tükk on mõõtmetelt suurem, õhurõhkude erinevus penotüki all ja peal on suurem kui rauatükil, õhurõhkude erinevusest tekkinud jõud lükkab penot suurema jõuga üles, „üritab suurema jõuga endast välja suruda", siis ongi nii, et sama massiga peno on õhurõhu käes natukene kergem kui rauatükk.

Politsei ise peaks rohkem märku andma, kui masendav praegune olukord on

Olukord politseis on katastroofiline, ja järgmise aasta veebruaris-märtsis läheb asi tõenäoliselt veel hullemaks (*). Peale väga madalate palkade ja suure töökoormuse juures ei ole politseinikud kindlustatud, paljud nende autod, mis on samuti kindlustamata, on väga kehvas tehnilises seisus, ja selle kõige juures väidavad kõrged politseiametnikud meediale, et on jah, vähevõitu töötajaid, aga saame veel hakkama. Ja rahvas ei teagi, kui kohutav seis tegelikult on. Aga… kes selles teadmatuses süüdi on? Needsamad kõrged politseitöötajad, kes kardavad ministeeriumile mittemeeldivat öelda. Ja süsteem laguneb, minu raha eest koolitatud, neisse investeeritud tööjõud lahkub, tehnika on masendavas seisus. Pealinnas ei ole see pilt võib-olla nii jube, aga Tallinnast eemal… mul ei ole sõnu. Nii et, rahvas, relvile! Ja märtsis valima!

 

 

* järgmiseks aastaks lubati korralikku palgatõusu, kuid tegelikult jääb tõus kardetavasti mõnesaja krooni kanti. Üha vähemaks jääb neid, kes on nõus 6000 krooni eest sellist tööd tegema. Juhul kui omavalitsus ostab suuremate sündmuste ajaks lisapatrulle, siis on võimalik mingisugust lisa saada.

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kristlased väidavad, et see lause viitab kristlusele, et nemad on ligimesearmastuse maaletoojad. Kuid tegelikult sõnastas selle idee ju Konfutsius, vanas Hiinas, ammu enne Kristust (juhul kui selline õpetlane ikka olemas on olnud, no ju ikka oli). Mõni targem võiks mind parandada. Konfutsius arvas, et seaduseid, kui oma olemuselt vägivaldseid ja pealesurutud instrumente ei ole tegelikult vaja, et haritud ja kultuurne ühiskond, st inimene, lähtub just sellest pealkirjaks olevast lausest. Temalt on siis humanismi idee, inimlikkuse mõiste, inimest väärtustav ja ülistav maailmavaade. Minu arvates väga palju laiem ja elutervem käsitlus kui kristlaste (vastutusevaba) ligimesearmastus…

Savisaar kõlbab jumala asemikuks küll

Inimene olevat oma loomuselt religioosne. Mina aga arvan, et see viitab sellele, et inimesel on vaja (ühte)kuuluvustunnet, ühist eesmärki, tunnustust ja heakskiitu teistelt selle eesmärgi kandjatelt. Ju see kõik on pärit sellest hiljutisest ajast, mil me ahvidena ringi silkasime ja karja soosingust sõltus ellujäämine? Vastuolud teistega oleks eluohtlikud, st hirmu tekitavad, siit ehk vajadus kinnitust saada, et kuulutakse ikka omasuguste hulka?

Ja siit mõte, et kedagi on ikka vaja ka kas ülistada või vihata. Nii on lihtsam, on midagi milles võib kindel olla, ja koos on hea vihata. Ülistatu aitab ülevustundeid tunda ja vihatule saab kogu oma põlguse suunata, koos kamraadidega.

Nõuka ajal vihkasid kõik punast režiimi. Seda oli mõnus vihata. Siis sai punane aeg otsa, tuli Mart Laar, aga oli harjutud vihkama, vihata oli vaja, ja vihatigi. Eks vanast harjumusest vihkavad teda mõned veel tänini. Teine vihatav on Savisaar. Tema on kuidagi eriti must-valge tüüp, suhtumises temasse leiab vaid äärmusi, no nagu nt kristlusegi puhul. Nii et, ma arvan, et Savisaar asendab suurepäraselt jumalat. Ta koondab inimesi, ükskõik, kas pooldama või vastanduma. Aga külmaks ei jäta kedagi.

TÄIENDUS: siin on nüüd ehe näide siirdeprotsessist. Siire toimus ärkevlolekust uneolekusse. Sellest nii segane jutt.

Soojal talvel on ju plussid kaa

Suusakuurortidel, majutajatel, puhkuse ära planeerinud ja majutuse eest ettemaksu tasunud suusatajatel, kütuste tootjatel ja müüjatel, metsameestel on sellest vihmast ja soojast ilmselt väga kõrini.

 

Mõtleme aga positiivselt! Väliskaubandusbilansile mõjub selline soe väiksema kütuste vajaduse tõttu hästi. Ja lund ei tule lükata! Ja teed on karedad. Ja külm ei ole.

Vesti djast ja Filatovi filmist

Panen siia enda jaoks paar linki Savisaare järjekordsetele saavutustele: meedia, st Vesti dnja ost ja Savisaare soosiku Filatovi film. (soovitan ka uudise juures olevat videot vaadata).

Turvatehnika

Foto autor teadmata.

Täiendus 4.01.2007: foto autor on roco.

Meil peaaegu et ei ole politseid. Oh jah, ja ega tuletõrjega lood paremad pole

Meil peaaegu et ei ole politseid. Oh jah, ja ega tuletõrjega lood paremad pole.

Kingitustest, irooniliselt

Inimesed on nagu rändlinnud, mingil aastaajal hakkavad nihelema, ja siis asuvad karjadena kuhugi minema. Rändlinnud põua ja kuumuse eest äsjatärganud loodusega põhja, meie juurde, ja sügisel sooja lõunasse tagasi. Inimesed lähevad üksmeelselt liikvele detsembris, karjadena, suundutakse kaubandusse, seda nimetatakse jõulukinkide ostmiseks. Et mehed ei ole naistele sõjasaagi, st kinkide leidmisega minu arvates nii osavad kui naised, me pole ka vist nii püsivad, siis kaubandus (st ühed teised naised) on meestele vastu tulnud. Räägin kinkekomplektidest, no need kus on mingid keerulised totsikud sees. Et lippa aga poest läbi, võta kassa kõrvalt karp ja vii koju. Kohus täidetud, linnuke kirjas, kõik on rahul. :-)

 

Aga miks ei võiks olla kingitaksot? Helistad ja kink tuuakse koju. Ah et milline kink? No see sealt kassa kõrvalt. Ja homme teiselt poolt kassat.

 

Aga miks ei võiks olla kingipoodi? Läbipaistmatud karbid, kingid erineva hinnaga, nt 100, 200, 500, 1000 eeku. Nagunii praegu ju tuuseldatakse mööda poode, x rahasumma taskus valmis, ja siis peale enese väsitamist krabatakse midagi. Parem võtta kohe kingipoest, vastava hinnasildiga riiulist. Ja saab ju ka mitu võtta, 100-se ja 200-se, kokku 300 EEKu. Kingituse saaja oskab kohe hinnata, kui kallis ta kinkijale on.

 

Aga miks ei võiks olla kingioperaatorit? Maksad iga kuu natsa, ja siis detsembris saadetakse kingid koju. Hea mugav. Ja enne saad netis iseteenindusbüroos määrata,  mis värvi kinkepaberis kingid sel aastal tulevad.

 

 

Ja kõik on rõõmsad kinki saades. On õppinud rõõmsa näo manamise vajadusest rõõmu tundma.

Internet on peaaegu maailma kõige ägedam asi

Sõitsime ükskord autoga ja äkitse tekkis küsimus, et millal Köler sündis. Kuigi me seda peast ei teadnud, siis umbes 3 minuti pärast oli vastus käes, seal metsavahel. Võlusõnaks on internet. (mobiilis jooksev Opera, muide, versioon 3.0 on väljas + Wikipedia)

 

Tahan öelda, et internet on peaaegu maailma kõige ägedam asi. Istun hetkel kodus diivanil, läpakas süles, ja… kui hakata mõtlema selle infokogusele, millele mul igal hetkel (kell on 2:50, raamatukogud on kinni, raamatukogutädid magavad) juurdepääs on, siis… see on hoomamatu. Hoomamatu on ka info kogus, mis igal sekundil netti lisandub. Sellest 99% on jura? Mis siis, ka seda ühte % ei suuda 1 inimene tõenäoliselt hoomata. Vabades demokraatlikes riikides, kus netti ei piirata, pole ka mitte mingisuguseid riigipiire, hiireliigutuse kaugusel on hetkel… kümned miljonid inimesed, no need kes hetkel USAs, Aasias ja sealkandis netis istuvad. Muuhulgas saaks ma nt mingi faili sinna hetkega toimetada, foto, kellegi aastatepikkuse uurimustöö, muusikapala vms.

 

Huvitav, millise „evolutsioonilise koorma" nett meie ajudele paneb? Taoline tohutu võrgustik, teadmine, et arvutis ja mobiilis on põhimõtteliselt kogu maailma info igal hetkel mistahes maailma punktist (ok, mingi juhe, mobiili vms levi peab olema) ligipääsetav, peab ometigi inimese mõttemaailmale kuidagi mõju avaldama.

Veelkord ahju kütmisest

Rääkisin kunagi ahju kütmisest. Olen seal liigõhuteguriga puusse pannud. 5%-st palju õigem ja loogilisem on liigõhutegur umbes 50% ja nii (kuni 100%). See 5% on tõenäoliselt meelde jäänud Elektrijaamade kursusest, kus räägiti suurtest kateldest (põlemisprotsesse kontrollitakse väga täpselt).

 

Puitkütustest. (4 lehekülge)

 

Punane Hanrahan planeerib järgmise aasta Öölendurite saateid, on kellelgi FSOL-i plaate laenata?

Punane Hanrahan planeerib järgmise aasta Öölendurite saateid, on kellelgi FSOL-i plaate laenata?

2 tundi Viru Keskuses

Haiguseid on igasuguseid, osad tekivad ja kaovad, keeruline värk ühesõnaga. Ühega viimastest õnnestus mul täna taas nakatuda – Viru Keskuses kooserdades sai tarbimishullus kannast kinni. Tulemuseks on 3 Jamiroquai ja R Williamsi viimane plaati, 2 raamatut (ja jälle juhtus nii, et ostsin raamatu, mis mul kodus olemas on, lisaks Masingu Üldine usundilugu-le on nüüd veel ka U Eco Lector in fabula (*) topelt. Nõme. Homme lähen katsun viimase millegi muu vastu vahetada). Siit siis tarkus, pole mõtet palju raamatuid ette osta, läbi lugemata raamatud ei jää meelde, lähevad segi, et mida ma olen plaaninud osta, mida olen poes või kellegi pool pikemalt sirvinud ja mida koju kaasa viinud.

Rahva Raamatus maksab 194 eeku, Kaubamajas, seal all 1. korrusel 99 ja nüüd näen, et Raamatukois 82 eeku.

Larko kirjutab Saksamaast

Larko kirjutab Saksamaast.

Maali eest võib mööda jalutada aga ka aastaid uurida

Kujutlegem ette kirjaoskamatut põllumeest (elagu ta nt Hiinas, seal selliseid küll) ja tuumafüüsika professorit. Kuigi nad elavad samas ajastus, näevad nad maailma erinevalt, teavad erinevaid asju erineval määral.

Selline võrdlus tekkis mul täna KUMUs ja Kadrioru kunstimuuseumis kunstiteadlase Helena Ristheina loenguid kuulates (see teine loeng oli tegelikult ta magistrantidele mõeldud, aga et me Anneliga KUMUs nii tihti kooserdame, loengutel ja ekskursioonidel käime, tegi ta meile kui tuttavatele nägudele ettepaneku ka kuulama tulla). Maali eest võib mööda jalutada, sekundiks pilgu üle lasta ja ülejärgmisel sekundil selle pildi unustada. Aga seda maali võib ka aastaid uurida ja vabalt suvalisele võhikule tund aega rääkida, ja väga huvitavalt rääkida. Rääkida ajastust, kust teos pärit, kunstnikust ja tema elus toimuvast teose loomise ajal ja enne, ühiskonnas toimuvast, legendidest, uskumustest, kommetest, ja muidugi seotusest piibliga. Rääkida kunstniku sõnumist, teosesse vormitud vastuoludest, pingetest, rõhutamistest ja sellest, miks kunstnik seda mingit sõnumit edastas või vastuolusid teosesse lisas. Ühe maaliga võib siduda kümneid legende ja piiblilugusid. Väga kirgastav on neid maali vaadates kuulata.

Ma ei hakka siia tänakuuldud erinevaid märke, vihjeid ja legende, nagu surnud uluk (viitab aadliseisusele - talurahvas ei tohtinud metsloomi küttida), lambatall (viitab religioossusele), kalliskivi naise kaelas (viljakus) kirja panema, pooled on meelest läinud ja teised pooled ajaksin nagunii sassi. Kahjuks ma ei tunne ei piiblit ega ajalugu.

Maailm on imeline. (taustaks mängib R. Sibula Poeet külmetab klaasmäel)

Paari klipid

Kahjuks olen ma näinud vist vaid ühte Paari, kuid ETVplussis on üleval mõned tasuta klipid. :-) Alustuseks soovitan: Maailma kõige halvem kala ja Baruto jahil.

Müüa S6, '94

Põnnil uued mõtted ja müüb autot.

Ühest vandenõuteooriast

Inimene Kuul – kas suur vale?

Ei, ma ei poolda mitte mingil juhul naastrehvide ärakeelamist

Ei, ma ei poolda mitte mingil juhul naastrehvide ärakeelamist.

Ühispanga hoonete müük

Ühispank müüb oma hooneid, nii suured tehingud peaks kinnisvaraga äriajajatele signaaliks olema, panga analüütikud, kes on kahtlemata väga kompetentsed, arvavad järelikult, et praegu on parim aeg müüa. Saab näha, mis toimuma hakkab.

Atonen ja Reiljan Vikerraadios

Täna kell 14:05 ja 19:05. Põnev. :-)

Rohkem kaalutlevat ja loogilist mõtlemist!

Aegajalt ikka kuuleme või loeme, et meedia on eksinud, liialdanud, väänanud, millestki rääkimata jätnud, noh, üldjuhul ma ütleks, et eksinud. Mingi ala spetsialistid tõdevad, et nende valdkonnast räägitakse valesti või ebaolulistest asjadest. Ja agaramad teevadki nende näidete põhjal järelduse, et kogu meedia on vildakas, vale, mitte midagi ei saa uskuda, tegelikkus on kindlasti, lausa peab olema teistsugune, ja veel et meedia on kindlasti kellegi poolt kontrollitud ja juhitud. Tegelikkus on saladus. Tegelikkus on täpselt vastupidine sellele, mida meedias räägitakse. Ja kui Savisaar või Bush midagi ütleb, siis tegelikult on asjad 180 kraadi teisiti. Alati. ... mmm, mõnus on teada midagi, mida teised ei tea. Siis saab ise neile teistele rääkida. Saladused on ahvatlevad. Rahvale paisatav info on ju puha masside manipuleerimiseks, rahustamiseks, erutamiseks, ühesõnaga see info on lollidele! Järelikult, et mitte loll olla, ei tohi meediat uskuda, ja öelda, et tegelikult on asjad hoopis teistmoodi, kõik asjad!

 

 

Vot umbes sellistena kujutan ma täna ette vandenõuteoreetikuid ja nende mõttemaailma.

Mitu kg haridust on vaja, et inimene hakkaks teadust uskuma?

Punane Hanrahan kirjutab islamist.

Ise olen mõtisklenud, et hea küll, peaaegu kõigi meie maailma jamade vastu aitab haridus, võib-olla isegi kõikide jamade vastu, aga kas ka seal islamimaades? Kui palju nt Iraagis kirjaoskamatuid oligi? Pool elanikkonnast? Maailmas on vist ca 1/6, see on siis 1 miljard kirjaoskamatut. Nii, õpetame nad lugema ('tea kas nad ise seda tahavad …tuleks sundida???), õpetame reaal- ja humanitaaraineid. Ja õpetame ka kõiki teisi veel targemateks. Kasvõi kõik professoriteks! Selle tagajärjel peaks väga suur osa inimkonnast vähem rumalusi tegema, oma igapäevaelus, inimesi hukkuks vähem, ollakse õnnelikumad, vabamad, tervemad, viisakamad jne, maailm oleks palju parem paik.

AGA. (nii, nüüd ma lähen libedale teele, ma ei taha kedagi solvata) Kui palju on vaja inimest harida, olgu olgu, kui palju peab inimene haridust omandama, et ta muutuks usuvabaks, religioonivabaks? Jaa, ma olen täiesti veendunud, et haritus ja usk on omavahel seotud, pöördvõrdeliselt siis ikka jah. Miks selline arutluskäik nüüd siin? Sellepärast, et tekkis küsimus, kumb variant on hullem, kas harimata või haritud islamist? Harimata tegelane pole uskmatuid tappes nii efektiivne, ei oska lennukit juhtida nt. Aga ehk muudaks korralik kooliharidus tema elumõtet meie mõistes veidikene mõistuspärasemaks? Ta ei tahagi enam surma minna, ka naistele räägitaks midagi inimõigustest jne? Mitu kg haridust on vaja, et inimene hakkaks teadust uskuma? (sellest et siinkirjutaja ju samasugune usklik ja oma jumalaks on valinud teaduse, sellest mõni teine kord)

TÄIENDUS: Ematehniku jutt pani uuesti mõtlema. Njaa, astusin libedale teele. Juba sellepärast, et ma pole ei usklik ega kuigi tark.

Teadus pakub vastuseid, päris hulka vastuseid, ta süstematiseerib, avab maailma. Selleks ajaks kui vastused otsa saavad, on küsija juba teadususklik. Ma arvan, mulle ei ole teaduse sein ette tulnud. :-). Jaa, on füüsikuid, kes praegu on kirikuõpetajad, aga neid on siiski väga üksikud. Elu ja mõistuse teke, geeniteema, Universum ja seal toimuv, kasvõi elektri olemus on jah, tänini paljude küsimärkidega, aga ma usun, hehh, USUN :-) et nagu viimase paarisaja aastaga, mil oleme maailma tundma õppinud ja teadasaanut koolis lastele õpetanud, oleme paljud küsimärgid lahendanud, siis oskame ka elu tekke mehhanismi oma tõenäosusega miljardi aastasele skaalale paigutada jne. Universumiga jah, jäävad küsimärgid igavesti küsimärkideks, noh, aga jäägu. Mis see Jumal siin aitab? Kõik senine teadus on enesepete, kuidagi paika sobitatud poolik tõde? Kuid see ei veena mind absoluutselt mingisugust jumalat otsima. Ja ma arvan, et väga paljusid ei veena. Kui ei saa aru, ei oska, siis oldakse lihtsalt liiga rumalad. Aitab seekord oma rumaluse näitamisest.

Seda teemat tahaks 500 aasta pärast uuesti arutada. No et kas haridus ja usk on pöördvõrdelises sõltuvuses.

Pansost Konrad Mägini

Eelmisel nädala Klassikaraadio järjejutuks luges Panso oma esseesid ja mõtteid. See oli vist teisipäeval, kui ta kirjeldas etendust eesriide avanemisest kuni… lavastuse mõju lõpu jättis ta määratlemata - eesriide sulgudes ei tohiks etendus lõppeda, pigem vastupidi. Mnjaa, Panso on mees, keda tasus, st tasub kuulata.

 

Kui reedel Vanemuises nähtud Verevennad ei pakkunud väga suurt elamust, ei, kindlasti oli hea etendus, aga tol päeval ei olnud see minu jaoks, siis täna nähtud Külmetava kunstniku portree mõjus võimsalt, väga vinge. Hästi natuke häirisid tiba infantiilsed naljad, taolised totakad naljad tunduvad üldse väga paljudes lavastustes justkui kohustusliku elemendina, et justnagu vaataja nende pärast tegelikult teatrisse tulebki, et ilma nende lubatud topakate naljadeta oldaks pettunud. Tundub nii.

 

Täna etenduse lõppedes meenusid Panso sõnad eesriide sulgumisest, näidendi kaasavõtmisest teatrisaalist. Väga hea võte oli minu arvates muusika jätkumine lõpuaplausi ajal, ja veel edasigi, osa rahvast jõudis saalist lahkuda muusika saatel. Muusika kandis etenduse aplausist üle, etendus jätkus peale aplausi, pealegi ei tulnud minu arvates näitlejad oma rollidest ka aplausi ajal välja, peale peategelase surma ei kareldud rõõmust lava taha.

Targutus. Metafoor voldist ja amprist

Veel 1 metafoor: pinge (volt) on justkui veesurve veetorus, vool (amper) oleks augu suurus veetorus, võimsus (kilovatt) vee kogus mis sealt torust ajaühikus tuleb, ja energia (kilovatttund) on see vesi, mis juba toa põrandal lainetab, see mille eest veearve saadetakse.

 

Veel, võimsus, see vee kogus mis ajaühikus torust välja tuleb, see sõltub vee survest ja augu suurusest torus. On kahe viimase suuruse korrutis. Iseloomustab intensiivsust.

 

 

Vikerraadio uudistes räägiti, et Eesti – Soome merekaabel ühendab 330 ja 400 kilovatist alajaama

Vikerraadio uudistes räägiti, et Eesti – Soome merekaabel ühendab 330 kilovatist ja 400 kilovatist alajaama. Võimas. :-) Või taheti öelda, et mingil hetkel oli seal vool 1 amper?

 

KoolisKäinudOnu: kuule ole hea, vaata kui palju mootoripöördeid minutis tahhomeeter näitab?

RaadioOnu: 3000 kilovatti

(siinses näites: pinge [V] = mootori pöörded; vool [A]=moment väntvõllil (jõud); nende korrutis on võimsus [kW])

 

1 tüüpiline näide kWh ja kW-st:

KKO: kui kaugel on Rapla Tallinnast?

RO: mingi 50 km/h

(siin: kW e võimsus = auto kiirus, kWh e energia = vahemaa, mis mingi kiirusega ja ajaga läbiti)

 

 

Vikerraadios pidanuks seega jutt käima kilovoltidest, kV, pinge, mitte vattidest, kW, aktiivvõimsus.

Tapjatorm ja sundijatorm

Mees käib ringi ja näeb, et taifuun tahab teda vist ära tappa.

 

Mees paluma: ära tapa, ära tapa mind ära! Mitte seekord!

Taifuun: ära virise, kui tahan siis tapan, ja ma tapan paljusid! Ära pabla

Mees: kelle heaks sa töötad?

Taifuun: ole vait, kohe hakkan tapma! Kui ei tapa mina, tapab homme liiklus, näe, seal eemal, passib nurga taga, tahab kaa tappa. Ja vaata, haigused on näe seal, kaa tahavad tappa

Mees: kui paljusid sa seekord tapad?

Taifuun: noh, ma ei teagi, tapaks ehk mingi tuhat, sellest peaks piisama

Mees: mitmes mina olen?

Taifuun: sina vä, ei, tuhat pole veel kindlasti täis. Eks ma lõpupoole hakkan inimesi ka sundima, siis saan vahepeal rehkendust teha, et mitu juba tapnud olen.

 

Ja nii taifuun tegigi, tappis 1000 inimest ära ja siis osasid ka sundis natukene.