Pikk jutt energeetikast. Ajendatult Reporteritunnist.

Tänases Reporteritunnis räägiti energeetikast, Ilmar Raag juhtis saadet, Marek Strandberg ja Raivo Vilu TTÜ-st seletasid. Mnjaa. Targad mehed oskavad numbritega huvitavalt ümber käia. Ja kas teadmatusest või mingitel muudel ajenditel ka loogilise jutu sisse rumalusi poetada, kummalisi järeldusi teha. (Jaan Krossi Keisri hullus 1 minategelase arutlus: „ennast tuleb hoolega valvata, et teadmiste ja maailmatundmiste augud liiasti nähtavaks ei kargaks“) Kõike udu ei viitsi ma siin puudutada. Aga paar asja ütlen küll ära.

 

Eestis metsade juurdekasv on aastas umbes 12 miljonit tm, umbes nii palju on ka mõnda aega raiutud. Viimasel paaril aastal vähem. Sellest 12 miljonist on 3 milj tm küttepuid. Sellest osa läheb hakituna katlamajadesse, osa halupuudena ahju, mingi pisike osa grillsöeks jne. Nii. Eestis kaevandatakse aastas umbes 14 miljonit tonni põlevkivi, (vanasti 30 miljonit, nüüd tahavad kahjuks taas toodangut suurendada). Sellest elektri tootmiseks põletatakse nii umbes 10…12 milj t aastas. Kuiva puidu ja põlevkivi kütteväärtused on võrdsed, vastavalt 13 ja 12 MJ/kg. (1J = W * s) 1 tm „märga puitu“ kaalub laias laastus 0,8 tonni, sõltub puuliigist, aga keskmine tuleb umbes nii. Seega aastas tiba alla 10 milj tonni puitu. Kuhu ma jõuda tahan? Kui põlevkivist loobuda puidu kasuks, tuleks kogu Eesti aastane puidu juurdekasv = kogu aastane raiemaht, palk, paberipuu, ja ka see küte, mis praegu katlamajades ja pliidi all soojatootmiseks läheb, kõik tuleks elektrijaamade kateldesse ajada. Ja tuleks ka veel puudu. Puidu transport, hakkimine, põletamine katlas ei ole tõenäoliselt suurema kasuteguriga kui põlevkivi eelnev käitlemine, põlemine ja hilisem tuhaärastus.

 

Eesti peaks kiiresti Venemaa energiasüsteemist eralduma. Miks? See oleks väga ebaotstarbekas. Ebaefektiivne, suuremate reservide hoidmise tõttu ka rohkem saastav. Ja Põhjamaade energiasüsteemiga ühinemine on väga keeruline. Nii, nüüd läheb jutt keeruliseks, keerulisemaks kui minu mõistus võtab. Pikkades kõrgepingeliinides toimuvad protsessid on VÄGA, VÄGA, veelkord, VÄGA keerulised. Juba meie suht lühikestes liinides tuleb liini teises otsas pingetõuse lisainduktiivsustega kompenseerida ja muid imesid teha… (ma kipun arvama, et seda valdkonda ei olegi võimalik tunnetuslikult hoomata, läbi mingisugusegi metafoori ette kujutada, puhas matemaatika, see on… käed rüppe vajunult olen loobunud küsimast, miks miski nii on) see selleks. Soome mure on see, et tema ühendus Rootsiga on nõrk, kui vaadata kaarti, siis Helsingi on lõunas, energiatarbimise raskuskese on lõunas, kuid ühendus Rootsiga on põhjast, Soome „ripub“ õhuliinide otsas. On jah, paar kaablit ka mere alt, kuid häda on siiski selles, et Soome elektrijaamad kippusid mõne aasta eest võnkuma minema, teiste põhjamaade elektrijaamade suhtes. St sünkroonsus oli häiritud, oli oht, et elektrijaamad hakkavad üksteisele vastu töötama. See põhjustab tugevaid voole, voolutõukeid liinides, suuremaid kadusid, võimalust et liinid lülituvad välja jne jne. Sellises olukorras ei ole Soome kindlasti huvitatud „rippuva“ osa suurendamisest, Eesti näol. See eeldaks tugevaid VAHELDUVvoolu sidemeid nii Rootsi kui Soomega. Kes maksab? Mina pooldan Venemaa süsteemi jäämist, Venemaalt „sageduse ostmist“, väga suurte Volga jõe hüdroelektrijaamade stabiilsuse kasutamist. Mida suurem on elektrisüsteem, seda töökindlam, stabiilsem, efektiivsem, vähem tootvaid reserve nõudvam. Juhul kui Venemaal juhtub see kõige hullem variant, täielik blackout, mõne suure tootva üksuse väljalangemine ja riigitäis koormust tõmbavad töölejäänud jaamade sageduse nii alla, et soojusjaamade toitepumpade tootlikkus väheneb drastiliselt, st eesti keeles, kõik Venemaa elektrijaamad seiskuvad, siis meil on… ma nime ei mäletagi, sageduseraldusautomaadid. A’la 48 Hz juures lülitume Venemaa süsteemist lahti. Sagedusautomaadid lükkavad ka gruppide/regioonide kaupa meie tarbijaid kiiresti seni välja, kuni sagedus stabiliseerub, jaamad suudavad allesjäänud koormat vedada. Maha magades jällegi, toitepumbad (suruvad vett katlasse, st ka auru turbiinidesse) surevad sageduse langedes kiiresti, ja jaam seiskub.

EH - Eesti Häda - EI RAATSI

Eestlase tootlikkus on nigel. Ei, mitte niivõrd sellepärast, et laisad ja loodrid oleksime, vaid et meil on nigelad töövahendid. Eile võttis Vahur Eesti häda ühte lausesse kokku: bemmide asemel tuleks häid tööriistu osta. Jaa, mida me teeme, kui kusagilt kukub rahapakk pähe? Ostetakse uus sõiduauto, naaatuke paremal juhul koduseid ruutmeetreid juurde, st suurem korter/maja. Mida me teeme, kui pank laenu peaks andma? Jällegi, auto või suurem elamine. Aga kui jutt tööriistadele läheb, saab tohutust priiskamisest koonerdamine. Naljakas. Traktoril, veoautol, saekaatril, kopal oleks siit-sealt remonti/täiustamist vaja, oleks vaja uut mootorsaagi, akudrelli, plekikääre, aga ei, ehk saab veel ikka kuidagi hakkama. Ja samal ajal on kõik kohad tobedust õhkavaid LandCruisereid täis. Kust kohast see efektiivsus siis tulla saab? Peale selle, et vilets ja ebaefektiivne tööriist raiskab aega, läheb katki, väsitab töötegijat, tööriista remontimise vilets tööriist läheb omakorda katki, ta ka põhjustab lisatööd, rikub midagi ära. Soome hindade juures olla nii, et kui mootorsae rikke pärast läheb aastas rohkem kui 3 tööpäeva nurja, oleks olnud kasulikum uus saag osta ja aasta vana saag poole hinnaga maha müüa. Meie saebrigaadid möllavadki nendesamade Soomest toodud kasutatud saagidega, raisates kõpitsemisele iga kuu 3 ja rohkem tööpäeva. Ei ole raha uut saagi osta? Sellepärast ei ole raha, et uut saagi pole. Ei ole raha töövahendit hooldada? Sellepärast ei ole, et töövahendit pole hooldatud.

 

Kui korralikud tööriistad on olemas, alles siis, palun, ostame lõbusõiduks uue (kiire hinnalangusega) sõiduauto ja suure maja.

 

Iga kuu imeb Eesti 3 (augustis vist koguni 6?) miljardit krooni laenuraha sisse, aga ei, me ei pane seda raha töövahenditesse, tööstusesse, töötajatesse, vaid paigutame tuima näoga elumajadesse. Uue sae asemel, mis annaks saemehele leiva lauale, ostab ta suurema korteri, ja nöögib metsas oma vana saerondiga edasi. Ja peale leivateenimise peab see sama väsinud saag ka nüüd korterilaenu tagasi saagima. See on siis see meie väga-hästi-läheb-majandus. Kurb.

Raag Ööülikoolis

Mõne hetke pärast hakkab Vikerraadios Ööülikool, seekord räägib Ilmar Raag.

 

Soovitan. Ehk pannakse ka Ööülikooli kodukale üles.

Taavi Piibemann loodusfotost

Taavi Piibemann rääkis Kultuurikajas loodusfotost. Selle võltslikkusest. Mind pani mõtlema.

 

(praegu on kodulehel veel eelmise nädala saade, eks täna – homme pannakse ka tänane saade üles)

Greenpeace väärib kiitust

Greenpeace väärib kiitust, eduka tegevuse eest Paldiskis. Vahel küll väidetakse, et suurfirmad kasutavad neid konkurentide kiusamiseks ära, lekitades infot, ostes omale niiviisi mõningast immuniteeti, kuid vahet pole. Eesmärgid on üllad. Ja relvastus, meedia, on tõhus, sunnib probleeme märkama.

 

Kui nad ka endid elektrijaama väravas aheldamise asemel nt elektriradiaatoreid tootva tehase väravasse aheldaksid, oleksin veel rohkem „nende paadis“.

 

 

Tuumajaamadest

Seoses üleeelmise teemaga vaatasin natukene netis ringi, et kas lisaks tuumaenergeetika foobiale ka midagi muud silma hakkab, va Raukas muidugi. 1 meeldiv üllatus Rohelise Värava foorumilt, sama jutt ka autori ajaveebil. Siis kirikiri lehel 1 arutelu. Ei, ma ei kipu siin mingi püha aatomitõekuulutaja olema, kuid küll oleks tore, kui keegi suudaks praegustele põlevkivi- ja tuumajaamale mingit tõsiseltvõetavat alternatiivi leida, lihtsalt, senised hüsteerilised vastuargumendid ei ole kuigi veenvad olnud.

Nimekiri tuumajaamadest, koos linkidega.

Peaks taas Elektrijaamade konspekti lahti lööma.

Savisaar hakkab sassi minema

Savisaar hakkab sassi minema.

 

 

Jah, terve meedia on seda uudist täis, olgu see viide rohkem endale, kunagi hea vaadata milliseid pärleid keegi pildunud on.

Mitte et edevus ei annaks olla, aga vahtu on liiga palju saanud

Õppinuna TTÜ-s energeetikat, elektroenergeetikat (el. tootmine, ülekandmine), Põhivõrgus töötades ka Eesti Elektrijaamas katelde all ja peal turninuna, enda arvates maailmaasju süsteemselt näha üritades, füüsikast tagasihoidlikul populaarteaduslikul (no umbes nii) tasemel huvituvana on häiriv lugeda kõikvõimalike „teadjate“ energeetikaalaseid „teadmisi“. Põhilisteks märksõnadeks on tavaliselt tuulikud ja tuumaenergia. Nukker on näha loodust säästa püüdjate teinekord vastupidise efektiga pingutusi (nt see arutelu), poliitikute katseid keskkonnateemasid oma huvides ära kasutamisi jne.

 

Küll oleks tore, kui TTÜ energeetika õppejõud meedias sõna võtaks. Soolapuhujate väidetele vastaksid. Minutaolised asjast mitte kuigi palju taipavad on seletanud juba piisavalt.

Venemaa teed. Ja kuu tagune Lexuse Praglilkaik

Keegi saatis lingi piltidele Venemaa teedest. Ja sealt leidsin ka rubriigi estonia. :-)

 

Viimaste piltide autor on keegi Monika.

Lood. Vanadel on rohkem, mida sulgude ette tuua

Imeline on see elu siin maamunal. Lugude meres. Ja neid lugusid on rohkem kui 6 miljardit, inimesed sünnivad ja surevad, lood aga jäävad, mõned rohkem mõned vähem.

 

Täna hommikul Kureassaare Olerexist õli ostes sain osa müüja eilsest auto ülevaatusest, sellest kuidas Aivar (mul pole õrna aimugi, kes see Aivar on) enne auto üle vaatas, kuidas täna hommikul kõik õuesolnud juhtmed udust märjad olid jne.

 

Lõuna ajal, saemeestega sööma sõites lugu sellest, kuidas omal ajal kooli sööklasse joostes ja tõugeldes jalaluu murdus, jalgpalli mängides oli toosama jalg enne haiget saanud.

 

Nüüd õhtul astus Kärla külas ligi vanamees, rääkisime metsatööst, mis kandi mehi olen, kas naisi lapsi on. Tema tulnud ’55-l Karujärve äärde sõjaväkke, Paidest, kokaks, 56-l leidnud Kärlast pruudi. Jäänud sõjaväeosast pruudi juures käimisel vahele, saanud 15 päeva, väeosas olnud 1150 meest, musti oli palju, tanki- ja jalavägi, hiljem raketibaas, raketid olid maa-all, siis ehitati ka kahekordne aed ümber baasi, koerad kahe aia vahel, ohvitserid käisid ikka köögist sakuskat otsimas... tore aeg oli. Nüüd saab 70, naabrimees on ikka noorem, 65, käib siinsamas marmelaaditehases tööl, vanasti oli… oleks mul kogu lugu meeles, saaks mitu A4 lehekülge, pool tundi. 50 aastat poole tunni sees.

 

 

Igaühel oma lugu, igaüks ise ongi lugu, ja üks lugu pole parem kui teine, vanadel on see lihtsalt pikem, on rohkem mida sulgude ette tuua.

Eesmärk pühitseb abinõu ehk "rõõmustage nüüd"

Mul kummitavad peale Ilvese võitu Reiljani kibestunult lausutud sõnad „rõõmustage nüüd“. Ta eeldab, et võitjate leksikasse, mõttemaailma mahuvad mõisted parastama ja kahjurõõm, ja ei mahu mõiste austus vastase vastu. Mulle küll näib, et tegelikult on ju kõigil natuke piinlik, püha ürituse nimel mindi ka „valgete poolel“ tibakene liiga kaugele. Mis siis, et mängureeglid muutusid, et oldi hirmul.

 

Ja huvitav, kas sõnade „rõõmustage nüüd“ taga võiks näha ütleja mõtet tõde on meie poolel, aga nad ei saa sellest aru, või mõtet seekord ei läinud läbi? No et kas saadi aru, et tehti sohki? Võiks ju arvata, et teadlikult sohki teinu peale kaotust ei praali. Või tahetakse antud juhul praalimisega mõista anda, et nemad sohki ei teinudki? (sohk – ebaeetilisus)

 

 

 

Paradoksaalne on veel see, et presidendi rahvahääletuse toetaja ütleb peale telesaadet, et muretsemiseks pole põhjust, ega rahvas ei vali. Samuti see, et ei õnnitleta rahvast meelepärase presidendi valimise puhul.

2 heatahtlikku soovitust Ilvesele

Lihvida eesti keele grammatikat.

 

Teha nüüd kohe mööda Eestit 1 tiir. Et lükata ümber hirmud arrogantsusest, Eesti mittetundmisest. Nüüd kohe. Et ei tekiks veel tekkimata vastasseisu. 

70:30

Kas kogu 30%-line eestikeelne Rüütli toetajaskond olid KeRa valijad? Selline on praegu KeRa toetus eestlaste seas? Ja kui palju oli neid, kes igaks juhuks, ma julgeks öelda rumalusest, vana ja tuntut soovisid enda ümber näha, no et Ilvesega võib äkitse midagi halvemaks minna? Ehk siis, kui palju on KeRa toetus väiksem kui 30%?

 

On põhjust rõõmustada. Sest kuna minu arvates on nii Keskerakonna kui Rahvaliidu toetaja üldjuhul paduusklik, pimestunud Savisaare või Reiljani ülistaja, siis seda seltskonda, kes samastub ja tunneb end ära KeRa mentaliteedis, ei olegi nii palju kui karta võis. St meil on siin palju inimesi, kes on nõukaajast rikkumata. Kes ei säti oma tegusid JOKK (Juriidiliselt On Kõik Korrektne) piirile, kes ei käitu mõistusevastaselt siis kui keegi ei näe, ei pillu prügi maha, kes ei käitu liikluses ebaviisakalt, ei kasutaKS oma ametikohta ja rahva raha kurjasti, siis kui politsei-parasjagu-ei-näe. Kes on kursis sõna väärikus tähendusega.

 

Läheks ka kevadel kõik nii hästi… (minu kunagine mõtteponnistus sel teemal)

 

 

Soovitan tänasest EPL-st Lauristini lugeda.  

Raag ETV-st ja Vaher raadiost

Anneli viitas eelmises Sirbis olnud Raagi jutule, ma viitaks suure Vikerraadiokuulajana Berk Vaherile. Ainult et ma oleks Vaherist paar kraadi leebem.

Tammsaare pargis oli ilus olla

Tammsaare pargis oli ilus olla. Et mõiste ülevus pidavat sisaldama ka hirmu, ja et Rüüteli võit tundus vägagi võimalik, siis jah, oligi ülev tunne. Tore oli näha eakaid inimesi, kes just selle lava ees olid ja õndsate nägudega jutuvestmisi kuulasid. Untsakate ja Bonzo esinemiste ajal jäi mulle õnnelike nägude kõrval silma mõne vana mehe mõtlikkus ja mahavaatamine, mil laulusõnad rääkisid Venemaast, sõjast, mättasse löömistest. Mälestused…

 

Ja millised mõtted on nende meeste peades kui nad Tõnismäel trolli aknast välja vaatavad? Kui kaugele me võime oma suuremeelsusega minna?

 

Palju õnne!

Aga oli nüüd selle kõige juures siis SELLIST närvipinget vaja...

Riigikogulased võiks ajaveebe pidada

Oleks tore, kui poliitikud, eriti riigikogulased, ja kasvõi ka erakonnad peaks ajaveebe. Miks mitte valijatega kohtuda avalikult ja neti teel? Kommenteerimisvõimalus tooks kaasa jah ka sõimu ja valet, aga võimaldab ka sedasama valet ümber lükata. Raiskaks aega? Ühte ajaveebi saab ka mitmekesi pidada, keerulistemates küsimustes saab viidata kellelegi erakonnakaaslasele, kellega nõus ollakse jne.

 

Ajaveebis oleks oma valijahääle saanu, nt minu puhul Mart Laari, tegemistest tore ülevaadet saada, ja läbi aegade, kuidas millalgi hääletas ja arvas.

 

Asi hakkab hulluks minema ehk millal hakatakse AK-s Kesknädalat ette lugema

Kui nali, et V. Reiljan loeb kodus padruneid ja rehkendab kui palju Eestis ajakirjanikke on, oli veel naljakas, siis Palmaru plaanid enam naljakad ei ole. Kättemaks tervemõistuslikkuse eest? Millega see lõpeb?

 

Väga ärevusttekitav. 1 mu aastatagune heietus samal teemal.

Kaplinskile 10 punkti

Jaan Kaplinski kirjutab Ekspressis. Nauditav lugemine. Teda kommenteerivad ka Madisson ja Lina, viimase sõnadest selgub muuhulgas, et ma pole ei aus ega tark. Viimasele väitele on jah, raksem vastu vaielda, :-) kuid esimesele täitsa söandaksin.

Tammerk eilsest raadiodebatist

Tarmu Tammerk tegi hetk tagasi Vikerraadios meediale säru, Rüütli vastase kallutatuse pärast ja kiitis Rüütlit üllatava mõtteselguse eest eilses raadiodebatis Ilvesega. Jaa, eks vahel on mõni ajaleht läinudki liiale, kuid absoluutselt vastuvõetamatu on ju see viis, kuidas Rüütlit upitatakse, Keskerakonna mängud kevadest saadik, Rahvaliidu väljaütlemised, nende mõlema trikid Riigikogus, valdade volikogudes jne jne. Erinevate inimeste arvamused meedias kahvatuvad ju ainuüksi V. Reiljani seisukohtade kõrval. See udjamine on vastastikune? Mina küll ootaks, et suure erakonna esimees, Eesti Vabariigi minister jääks väärikaks, et ta oleks intelligentne inimene, igas olukorras.

Kogu kära küsimus on ju võtetes! Mõttelaadis. Presidendi valimise viisis. See on ju nonsens mis meil siin toimub! Absurd! Mul ei ole sõnu. Kui üks jalgpallivõistkond pargib oma väravasse buldooseri, siis ei ole arukas vastasmeeskonna kallal iriseda, et suluseis oli.

Meedia peaks rohkem ja rohkem ja rohkem Rahvaliidu ja Keskerakonna ebademokraatlikke, ebaausaid, ebaväärikaid, parlamentaarse riigi parlamendist möödahiilivaid seisukohtasid tümitama. Ei, kõigi erakondade taolisi eksimusi, kuid antud juhul saab tuld nende kahe erakonna pihta anda.

Tegelikult oleme ju väga vaesed

Viitan kah Neivelti artiklile. Imelik, et see sellist kõmu tekitas. Võõra raha lihtlabane betooni valamine kisendab ju juba paar aastat kõigile silma. Praegu tempos 3 miljardit krooni kuus… ja päris huvitav, mida see ülespaistetanud ülemakstud ehitussektor mõne aja pärast tegema hakkab?

"Intellektuaal"

Samost viitas Kruuda intervjuule. Võimas.

Relvad relvad relvad

Iraagi sõjast mõtiskledes ja lugedes (lihtsalt üks 3 aasta tagune T.H. Ilvese artikkel) ning otsides taaskinnitust Prantsusmaa minu arvates ajuvabale välispoliitikale tekkis äkki küsimus, mis oleks meist järele jäänud, milline oleks maailm üldse, kui 13. sajandil oleks ristisõdijatel tänapäeva relvastus olnud? Ja siit edasi, aga mõnelpool on ju veel tänasel päeval see „13. sajand“, ja tänapäevaste relvadega. Iraan üritab tuumarelva ehitada, Hussein tappis sadu tuhandeid kurde, Türgil on selle sama rahvaga sama plaan, kodusõjad Aafrikas jne jne, moodsad relvad.

 

Ja vana euroopa ARUTAB asja, Prantsusmaa kasutab hoogsalt ÜRO Julgeolekunõukogus oma vetoõigust, ikka diplomaatiliselt tuleb asju ajada, mis siis et samal ajal siinsamas Kosovos ja Bosnias tuhandeid tsiviilisikuid tapeti, tapetaks vist tänaseni kui hambuni relvastatud metslastelt relvi kokku ei oleks korjatud.

 

… tuumarelv usuhullude käes, kes enesetaputerrorismi ilusaimaks kunstiks on nimetanud, kes soovib mõnda riiki planeedilt ära pühkida jne.

Valijamees Kihnult

Täna Kihnu uudiste tegija helistas Kihnu valla valijamehele (Valdo Palu, kui õigesti mäletan) ja küsis, et kellele siis kihnlaste hääl läheb. Valijamees ei öelnud, kuigi, mingid mõtted pidid tal endal ikka olema. Küsiti, et milline peab president olema, vastati, et ei tema tea.

 

Selliseid naljatilku valime siis endid valla volikogudesse esindama. Võimas.

Veel 7 päeva põnevat aega

Viimasel ajal ootan suisa põnevusega raadio täistunniuudiseid, sest kui keegi midagi ARVAB või kellegi TOETUSEKS allkirju kogub, siis on kindlasti oodata Rahvaliidu, st Reiljanite kedagi halvustavat reaktsiooni. Kuid täna olin päris mures, Männik kommenteeris Rait Marustet, mitte Reiljanid. Huvitav, kas ka Rahvaliidus saadi aru, et intellekti omaval inimesel ei sobi kasutada kõnepruuki ja leksikat, mida Reiljanid viimasel ajal kasutanud on?

 

Õhtupoole muidugi selgus, et Villu Reiljan on täiesti olemas ja endises vormis.

 

 

Just praegu võiks meedias (raadio, tele) poliitikutele võimalikult palju sõna anda. Las räägivad, mida rohkem keegi räuskab ja valetab, seda parem. Seda suurem võimalus, et mõni oma tegelikku palet näitab. Ja et see vähemtähelepanelikuma inimeseni jõuab.

 

 

Ettevaatust, mets on puuke täis

Kooserdasin täna vist 3 minutit metsa all ringi ja peale seda korjasin 3 puuki pükste pealt kokku. Kui mind siiliga võrdsustada, siis oli see 60 siiltunnine mets.

Metsloom teel

Ikka ja jälle sõidetakse teelt välja, kuna metsloom tuli ette. Soovitan metsavahel sõitvatele autojuhtidele aegajalt endale öelda, et „ajan ta raisa alla“. Selleks, et teel looma nähes rooliga mitte möllama hakata. Sel juhul ei vii ka põder vähegi kareda teega autot kraavi. Metskitse ei tunne (olen 3 tk mnt kiirusel alla ajanud), metssea puhul vist väikest nõksatust tunneb (istusin kõrvalistmel, kui 1 alla jäi), hea küll, põder tuleb kapotile, lõhub esiklaasi, lükkab katuse veidi tahapoole, aga julgeksin väita, et auto liikumissuunda ta muuta ei suuda. Kraavi keerab selle auto ikka inimene ise. Ja kraavi on autoga üsna vastik sattuda, mõni autosolija võib surma saada.

 

Seega, seni kuni pidurid ja rehvid oma tööd teevad, sõidame ikka teed mööda edasi.

Kõnts

Minu valitu riigikogus olla KÕNTS. Ja kuna ka ju mina ta sinna valisin, siis olen ka mina järelikult KÕNTS. Pealegi olin ma ka täna oma valituga ühte meelt, ja et ta on  J. Reiljani  arvates KÕNTS oma arvamuse tõttu, siis järelikult pälvisin ka mina hinnangu KÕNTS. Väga huvitav teadasaamine väga huvitaval viisil. :-)

Vastandid skaalal

Öeldakse et äärmustel ei ole kuigi palju vahet, sammuke veel ja satutakse teise äärmusse, geniaalsus - lollus, armastus – vihkamine. Et tegelikult on taolistel skaaladel otsad kokku painutatud. Natuke aega tagasi kogesin seda painutatust, raadioskaalal, vist tänu ülilevile: Klassikaraadiost tuli Pärdi Tabula Rasa, hästi õrn ja puhas, ja Klassikasse kostis vahel sisse mingi neegrite lärm, no midagi jubedat. Kaks vastandit ühel sagedusel.

 

Ei, mulle need kõverad skaalad igatahes ei meeldi.

Maagaasist ja rutakatest investeeringutest

Maagaasi hinnatõus euroopa riikidele müüdava hinnatasemeni oli ju ilmne juba aastaid tagasi. Kuid ometigi on väikestesse gaasikatlamajadesse hulka raha investeeritud, selle asemel et õliküttel olnud katlaid puiduhakkele üle viia. Nagu nt Viljandis. Njah, siis oli gaas odav.

 

Veel. Eelmise talve pakase ajal ei suutnud Venemaa meid piisavalt gaasiga varustada. Jah, gaas põleb puhtalt, korstnast tuleb vaid veeaur ja CO2, kuid Kremli käitumine ei ole etteaimatav, kroon läheb riigist välja. Puiduhakke puhul jääb Eestisse, ja CO2 kasvab sama kännu kõrvale metsa tagasi. (puidu taastuvus kompenseerib kindlasti puidu ülestöötamisel kulutatud taastumatute kütuste kulutamise)

 

Inglismaal kompenseerib riik kuni 70% autodele paigaldatava gaasiseadme maksumusest. Väga arukas, (linna) õhk saab puhtamaks. Ja kui gaasi tarnimisega jamasid esineb, ei järgne katastroofi, autod lähevad bensiinile/diislile tagasi.

Rüütel Terevisioonis

Siiani olen Rüütelisse suhtunud üsna neutraalselt. Kunagi tegi sigadusi, aga aeg läheb edasi, võib-olla ta tõesti pehmendas Moskva rusikat. Aga see tänahommikune esinemine Terevisioonis (seal on ka videolõik)… kord väidab, et tema seostamine ühe erakonnaga on „asjast huvitatud isikute taktika“, kord silub Reiljani sõnu ja räägib elektrijaamade müügist. (Muide, elektrijaamade erastamist alustas 1995 aastal KMÜ valitsus, kus istusid ka toonased Maarahva Ühenduse, praeguse Rahvaliidu tegelased, V. Reiljan, Opmann, Allik, Varik)

Romeo ja Julia

Käisime eile siis ka seda Romeo ja Juliat vaatamas. Ei, vaatamata Dvinjaninovi nimele ilma igasuguste ootusteta, no nagu ikka muusikali vaatama. Aga, ju olime eriti valesti meelestatud või vales hingeseisundis, igatahes väga igav ja lage oli, tulime poolepealt ära. Koju, sauna tegema. :-)

 

Üks küsimus veel. Mis siis saab, kui seal hoovis tuli lahti läheb? Kuidas rahvas kiiresti nö saalist (tagant ja kõrgemalt, sealt kuhu suits tõuseb) välja pääseb? Kas sellisele ajutisele rajatisele ei pea mingisugust kasutusluba taotlema, mida tuletõrje antud juhul ütles/ütleks?

 

Ja veel. Miks peab (noortele suunatud) etenduses sellist leksikat kasutama? Pean silmas ropendamist.

Ettevõte kinkis majandusministrile palju raha

Ei, sellise tehingu osapoolteks ei ole (nt maksuameti ees tulude varjamiseks) kaks kahtlast ja suvalist eraisikut, vaid üks aktsiaselts ja Eesti Vabariigi majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ettevõte kinkis hetkel ametisolevale majandusministrile palju raha.

Hr Reiljan, kas Te olete hullumeelne?

Ei, seda juttu ei räägi nokastanud piduline lauanaabriga ega poe taga räuskav külakoll, vaid Eesti Vabariigi minister, suure erakonna liider.

 

Hr Reiljan, kas Te olete hullumeelne?

Kuradi paljud ronivad täispeaga rooli

Tegin täna head – ei laenanud (mis oleks tõenäoliselt kinkimiseks kujunenud) Kuivastu – Virtsu ülesõiduks ühele mehele 70 eeki. Oleks ta ise või ta roolis olev kaaslane kained olnud, oleksin vist isegi andnud.

 

Keskmiselt olla 1..2 % juhtidest mittekained. St iga 50-s vastutulija.

Välja mõtlesin!

Mäletan, kuidas ma poisikesena pead murdsin, et miks küll kruusateed auklikuks muutuvad? Madalamas kohas muutub teepind pehmemaks? Pidasin 1kord isegi võrri kinni ja katsusin augu põhja, polnud seal midagi pehmet, ainult kivid olid. Ja kui ma mingi hetk mõtlesin, et mõelda vaid kui palju liiva kruusateel sõitvate autode (Viljandi - Tipu liinibussi!) külge jääb, siis tegin enda arvates tohutu avastuse, ise tegin! See vesi mis auto ratta alt pritsib, on porine, mis see pori on, see on ju liiv! Laialilendav vesi haarab liiva kaasa, viib minema! Ja vesi püsib kõige kauem madalamates kohtades, ja autod pritsivad just sealt liiva ära, ja nii tekivad kruusateesse augud! :-)

Võta kiirust maha

Seoses sügisega tahaksin sõiduautojuhtidele südamele panna, et vesiliug on ka tegelikult olemas. Paljud teed on roopas, vihmaga lainetab roobastes jõgi, uusi teid ei pinnata enam alati, teele sattunud puudelehtedest saab autorataste all mõnus lehemoos, ja lõpuks, paljud võtavad siledatest suvekummidest viimast - uuel ja vanal rehvil on vihmas erakordselt suur vahe!! Päris kole komplekt asjaolusid.

 

Ei, üks oluline asi jäi ütlemata, osad liiklejad on rumalad, nad ei tea mis seisus neil rehvid on, et nad sõidavad mnt-l piki „jõge“, kui kiiresti nad sõidavad ja kas nende auto rattad üldse puutuvad teepinda või sõidavad nad veepinnal. Ja selline tegelane kipub pihta sõitma.

Nüüd kõik metsa seenele!

Nüüd kõik metsa seenele! Mets on seeni täis. Vähemalt Saaremaal.

K: mis maailmas kõige lihtsam? V: gaasipedaal põhja astuda.

Mulle meeldis tänane Villu Vane iseloomustus närvilisemate juhtide kohta: nõrgemad ei pea ummikutes seismisele vastu ja hakkavad ebaviisakalt käituma. Umbes nii. Usun et paljudele jaurajatele sõnum „nõrgemad mürgeldavad liikluses“ täitsa töötab. Nagu ka kunagine „roolis sõge, voodis mage“ Härga täis noormeestel see viimane teema ju väga oluline.

 

K: mis maailmas kõige lihtsam? V: gaasipedaal põhja astuda.

Toeksolemine on inimlik ehk eneseimetlus vol2 :-)

Toeksolemine on inimlik. 

Elu tekkest

Darwinismi mittepooldajad toovad elu teket kahtluse alla seades natukene ebakohaseid võrdlusi. Nt et nii nagu ei saa looduses iseenesest tekkida käekell, nii ei saa ka elu ise tekkida. Või et elu tekkimine on sama ebatõenäoline, kui et tuulekeeris keerutaks vanaraua hunnikust reisilennuki valmis. Need võrdlused oleksid minu arvates pädevad juhul, kui ühel päeval oleks kivi alt inimene välja astunud. Või juhul, kui käekell ja lennuk paljuneksid, alguses on koleda sihverplaadiga ja ebatäpne kell, aga järglased on aina täpsemad, või alguses on purilennuk, aga evolutsiooni käigus kasvab varsti mootor ka külge.

 

Võimatu on ette kujutada miljardit aastat. Tuhat miljonit. Just nii kaua oli Maa ilma eluta. Ja kui nii kaua loksusid soojas ookeanis lihtsamad ja keerulisemad süsiniku- ja muud ühendid, atmosfäär oli hõredakene, igasugu kamakaid kukkus alla – oli tulevärki, suuri rõhke, temperatuure, vee keemisi, ja ergastavad nn kosmilised kiirgused jõudsid maapinnani, siis ei tundugi võimatu, et nii tohutu pika aja jooksul mingisuguste ühendite koosmõjul paljunemisvõimeline ainurakne tekkis. Miljard aastat on metsikult pikk aeg. Miljardi aastaga nt kukub kindlasti õueviidud pesukaussi mõni meteoriit.

 

Kuid inimene pole ainurakne vaid on hulkrakne? Mul pole siin Saaremaal tarku raamatuid, kuid vist mingi 2,5 miljardit aastat elasid siin maamunal vaid ainuraksed, külg külje kõrval, ja siis näe juhtus paljunemisel 1 soodne viga, kõrvalekalle, „arusaamatus“. St hulkraksed on vaid 1 miljard või tiba alla selle vanad. Edasisest evolutsioonist ei viitsi ma rohkem kirjutada, märksõnaks oleks AEG, AEG ja veelkord AEG. Ja ellu jäid ikka need, kes oli sobivamalt teistsugused (paljundades tuleb ikka vigu ette, osad on teistsugused).

Elust enesest, st füüsikast ja rehvidest

Sõiduauto rehvis on rõhk 2 bar-i, kaubikul 3, veoautol kuni 8, mõnel koguni 10. Mida see tähendab? Seda, et rehvi pumbatud õhk toetub seestpoolt vastu rehvi igale ruutsentimeetrile jõuga vastavalt 2, 3, 10 kg. Paneme selle rehvi autole alla, laseme tungraua pealt maha, rehv vajub lössi. Vajub nii kaua, kuni kontaktjälg maaga saavutab pindala mis = (jõud millega ratast maha surutakse[kg]) / (rõhk rehvis [bar]). Kuni rehvi kui kummikihti, kui kilet kahe jõu vahel mõjutavad jõud (õhk seestpoolt, maapind teiselt poolt) saavad võrdseks. Näide. Ühele rattale langeb 400 kg, rõhk rehvis 2 bar, kontaktjälje suuruseks kujuneb 200 cm2 (200-se (mm) rehvi puhul jälje pikkus 10 cm, normaalne). Paneme samale autole suure koorma peale, langegu igale rattale 800 kg. Rehv vajub veel rohkem lössi, kontaktjälg saab 400 cm2 olema. Täpselt sama pilt on juhul, kui oleks 400 kg ja 1 bar, tüüpiline pooltöss kumm. Et rehvi konstruktsioonist tulenevalt laius kuigivõrd ei muutu, siis suureneb kontaktjälje pikkus ca 2 x. (tegelikult väheneb rehvi ruumala mõlgi tõttu mõnevõrra, sellevõrra suureneb rehvis rõhk, vajub tiba vähem lössi).

 

Täpselt sama suure jõuga rõhub see rehv pinnasele. Vastavalt 2, 3, 10 kg/cm2. Laiade rehvidega traktoril nt 1 bar või vähemgi. Pinnase pinnaühik peab väiksemat koormust taluma, ei vaju ära. 4 barise rõhuga kitsas jalgrattarehv lõikab märga murusse nagu noaga. Kui rehv on madal, ei saa kontaktjälge pikaks venitada, tuleb õhu juurde pumpamisega optimaalselt lühikeseks „pumbata“. Suur rehvi karkassi deformeerimine kipub rehvi soojendama = edasi liigutamiseks mõeldud energiat sööma.

 

Üks väärarusaam veel. Kui rehvile mõjuvat jõudu 2 x suurendada, siis suureneb ka rõhk rehvis 2 x. See ei ole nii. Veelkord, rõhk suureneb nii palju, kui väheneb lössi vajumise tõttu rehvi ruumala. Normaalses režiimis töötaval rehvil ehk mõned %-d.

 

Kunagi oli samal teemal ka autolistis 1 vaidlus. Ja veel.

Perutavad foorid

Miks osad (uuemad) Tallinna valgusfoorid nii pagana kiiresti rohelisest punaseks lähevad? Üks silmapilk kollast ja plaks punane ees, ja siis pidurda nii et silm punnis. Ma saaks aru, et 30 tsoonis võib kollasega koonerdada… et nagunii kõik ronivad oranžiga ristmikule? Mina ei roni, no siis kui pidama saan. Ja veoautod ja bussid ja…

 

KÕIK 50 tsoonis olevad foorid võiks ÜHTEMOODI enne punast ikka nii 4..5 sekundit põleda, no nagu paljud foorid seda veel teevad. Peaks selle kirja ka kuhugi transpordiosakonda saatma.

Raha raha raha, seekord parkimise eest

Vanalinnades ja kesklinnades on kitsas, autod ei mahu ära, kuid kes midagi/kedagi veavad või on mingil muul põhjusel sunnitud autoga sinna sõitma, siis hädaliste äramahutamise tagamiseks on „loodusressursile parkimiskoht“ meiepoolt valitud linnavalitsus kehtestanud parkimistasu. Loogiline, teisiti ei saa. Nii.

 

12 augustil tahtsin Leigo järvemuusikale (Tafenau-Sibul, Emiliana Torrini ja Kimmo Pohjonen olid ülikõvad!) minna. Et Tartu mnt remondi tõttu trammiga bussijaama ei saa, siis läksin autoga. Aga, kui juulikuus sai seal bussijaama taga kenasti parkida, siis tol päeval enam mitte. Keegi riigikeelt mitteoskav onu küsis raha, 10-ks tunniks parkimine polnuks mitte kõige odavam. Otsisin parkimiskohta edasi, laupäev, rahvas voorib, kõik otsivad üksteist, peatuvad kus saavad, tõstavad kotte pagasiruumi ja sealt välja, lippavad korra sisse bussipiletit ostma… jube segadus. Ja see on siis riigi pealinna bussijaam, bussijaam, kus ei ole võimalik autot ei peatada ega parkida! Nojah, on küll, tasulisse parklasse… kui Haigekassa ees poleks lõpuks üht auku leidnud, käinuks ma autoga seal Leigol ära.

 

Pirital on ilus, mere ääres ja metsa all on mõnus jalutada, aga, ka linnaääres küsitakse auto parkimise eest raha! Miks? Mis asi see on, mille eest selline karistus? Või mida parkija selle raha eest siis ostab? Õigust parkida? Miks raha maksmata see õigus ära on võetud? Rannahooajal keskpäeval parkimiskohti napib? Mis siis? Kes ees see mees. Seal rannas ei ole kontoreid, kuhu IT mees PEAB autoga remondist tulnud serverit viima jne. Sinna ei PEA igaüks oma autot parkida saama, kiirabi võib ka keset teed seisma jääda. Teades et parkimine maksab, jätab osa inimesi auto koju? Pigem jääb ema oma põnnikarjaga koju ja vaiksemal ajal jalutada soovijad lähevad jõlguvad kaubanduskeskuses.

 

Sama teema on ka Pärnus.

 

Saaremaal Mändjalas on ilus rand, tee ääres on parklakesed, kuid nüüd on need parklad suletud, ju on eramaad. Aga mina kui riigi kodanik soovin sinna randa pääseda, ja ka autot parkida. Täpselt sama teema on pea igal pool mere ääres. Autoga ei pea igale poole saama? Mulle tundub, et autoga ei saa enam kuhugi. Muudkui aga paneme keelumärke, betoonposte ja tõstame parkimistasusid, see ei ole ju lahendus. Kuhu need autod selliste võtetega lükatakse? Miks lükatakse? Mida parkimiselt kokkukorjatud rahaga ette võetakse? Autod pargitakse maantee äärde, rahvas trambib läbi metsa mere äärde, lastega pered tirivad mänguasju ja vankreid üle mustikamätaste… oh jah.

 

Palangas käies punnitasin silmi, et kus parkimise eest tasuda saab, ei näinud sellist asja, et kusagil raha tahetaks. Ja Palanga on Pärnu kuubis, keelumärkide ja rahakorjamise organiseerimise asemel on tasuta parklad.

 

Milleni me niimoodi jõuame? Vasakule pööramise tasuni ja istumisetasuni?

 

(et pikk jutt on kehv jutt, siis jätsin osa teksti boldi panemata, et viidata vähemolulisele :-)

Demagoogia

Lugesin siis ka selle jubeduse läbi. Kohe tõsiselt masendav.

Harjumusest

Teeme paljusid asju harjumusest. Kuid, aastaid, aastakümneid. Kui hakata mingi harjumuse algust otsima ja uurima, miks oleme midagi just niimoodi harjunud tegema, võib üsna tobedaid põhjuseid leida. Aegajalt oma tegemisi teise pilguga analüüsimine on jah ka niisama põnev, kuid vahel teeme ju ka rumalusi, harjumusest. Näiteks kõlbaks nt mingi seadme remont, teda kord ülearuselt, valesti lahti võttes teeme ka järgmistel kordadel samamoodi lisatööd. Sest eelmine kord ju nii sai.

 

Öeldakse veel, et millestki midagi teadmine võib pahatihti halvem variant olla, kui sellest mitte midagi teadmine. No et on illusioon, justkui tean ja pole vaja rohkem uurida. Ja oma tegudes toetutakse valeteadmisele, loobutakse nt loogikast. Ja niimoodi ollakse aastaid mõnes asjas eksiarvamusel. Heatahtlikumad jagavad oma valeteadmist veel ka teistele, paljundavad, kopeerivad eksiarvamust. (*)

 

Siinne jutt peaks hästi minu eelmise pahvakuga haakuma.

 

 

(*) tehnika ja muude täppisteaduste puhul SAAB rääkida õigest ja valest. Valesti projekteeritud kõvaketas, käigukast, alajaam või maja lähevad katki, ei tööta, tapavad inimesi.

Autodest. 3 väidet, millega ma nõus ei ole

Mulle on alljärgnevaid väiteid väidetud ja ka küsitud, et mis ma arvan.

 

Väide 1: 40-ga sõites kulub nii autot kui bensiini rohkem kui 60-ga sõites. Seda on väga raske väita. Kulumine on osade pöörlemiskiiruste ja nendevaheliste koormuste 3. astme funktsioon. Seega, väiksemal kiirusel kulub tänu väiksemale õhutakistusele transmissioon palju vähem, see on kindel. Kuid õlitus muudab mootori kulumise palju keerulisemaks, nt liuglaagrid (väntvõllil) nõuavad õlikile tekkeks mingisugust minimaalset pöörlemissagedust (sõltub veel ka koormusest), samuti peab õlipump kõigi teiste detailide huvides õlipeamagistraalis teatud õlirõhu tagama, käigukasti efektiivseks õlituseks on mingisugustki (mootori) pöörlemissagedust vaja. Lisaks on mootori gaasijaotus üks väga keeruline teema. Sisselaskes silindrite poole teel olev õhk liigub katkendlikult, sisselaskeklappide avamise taktis, mingisugustel optimaalsetel pööretel saavutab see katkendlikkus resonantsi, silindri täituvus on sel juhul parem. Täpselt sama on väljalaskega, piltlikult peegeldub katalüsaatorist helilaine tagasi, mingitel optimaalsetel pööretel töötava mootori korral jõuab see peegeldunud helilaine tagasi ajal, mil väljalaskeklapid kinni on, et avatud oleku ajal oleks vl. klapi taga võimalikult väike rõhk. Et siis väikesed pöörded pole head, ikka 2…3000 (90-ga sõites 5. käigu pöörded) oleks parim? Aga, sellele kõigele töötab vastu kolbide kineetiline energia, neid tuleb pidevalt kiirendada ja pidurdada, ja hõõrdumised mootoris – pöörded on ikkagi halvad? Jne jne. Mootori töö on pagana keeruline, ja väita lihtsalt, et 60-ga kulub autot ja kütust vähem, on ikka väga rakse. Ma sõidaks bensukaga nii 2000…3000 pöördega, käikudega valiks kiirust ja ei viitsiks kulumistele mõelda.

 

Väide 2: tuleks vältida kiiremaid käike, et muidu on mootoril raskem vedu = käigukastist käib suurem jõud läbi ja käigukast kulub kiiremini. Et siis linnas pole arukas 4. ja 5. käiguga sõita? Kulumine sõltus koormuse 3.-st astmest, käigukast on dimensioneeritud ka maanteesõiduks, millal käib selle õnnetu 5. käigu hammakatest suurem koormus läbi, kas 40-ga või 80-ga sõites? Et tuuletakistus on kiirusest ruutsõltuvuses, siis 80-ga lastes 4 korda suurem jõud. Ja ta peab seda rõõmsalt taluma, ja talubki. Aastaid.

 

Väide 3: ökonoomsetel autodel ei pea sisselaskeklapid vastu. Jaa, silindrisse voolav õhu ja bensiini segu jahutavad sisselaskeklappi, eriti veel aurustumata bensiin, mis klapiga põrkudes veel aurustub ja niimoodi sooja kaasa viib. Aga, klapi materjali valikul ei lähtuta sellest, et klapi vastupidamiseks tuleb teda rohke bensiiniga jahutada. Esmalt kuumakindlam metall, parem liibuvus klapipesaga, võib-olla ka mõni vedelmetall klapisääres, nagu nt ZIL-i väljalaskeklappides mäletamistmööda Na loksus (mingi 100 kraadi juures sulab), soojust piki klapisäärt klapipeast ära aitas juhtida, uhtuda. Pealegi, väljalaskeklapp on mingi a’la 2 korda kõrgemate temperatuuride käes, ja see millegipärast ei põle ära. Ja, ka see Na teema ZILi mootoris käis vist vaid väljalaskeklapi kohta, see ju ripub väljalaske ajal tule sees.

 

Need 3 väidet on erinevate „elu-aeg-autodega-tegelenud“ vanade meeste käest kuuldud, kellede arvates minutaoline poisike peaks noil teemadel vait olema. :-)

Marju Lauristin

Neid inimesi ei ole väga palju, kellede artikleid ma alati ja ilmtingimata lugeda ja sõnavõtte kuulata soovin. Üks selle nimistu päris eesotsas olijatest on prof Marju Lauristin. Veelgi enam, ta on üks neist vähestest, kelle seisukohta ma vahel isegi ootan. No kui oma mõistus mingit teemat ei haara ja mingit tuge oleks vaja. Tema väga tugevatele kirjutistele on taas lisa tulnud, online-intervjuu vormis.

 

Loodetavasti saab teda ka algaval hooajal ka Vikerraadios kuulda.  

Tänased 10 punkti

Minu tänased 10 tugrikut saab Sulev Valner. Selle eest et ta sellelaupäevases Rahvateenrite saates suutis rahulikult Veidemanni ja Ummelase nõrgalt argumenteeritud ja ebaobjektiivset juttu (presidendivalimistest) kuulata ja üritas sealjuures viisakaks jäädes demagoogilisi väiteid ümber lükata.

Euroliidu kaitsepoliitikast

USA kui Iisraeli suur toetaja vaatab vaikselt pealt kuidas suured euroliidu
riigid kemplevad, et kes kui palju sõdureid kahe madistaja vahele ikka
saatma peaks ja kes kui palju raha peaks Liibanonile eraldama. Kuidagi väga
uimesevõitu on see reaktsioon. Kui vaherahu ei peaks või kui mõni veel
ägedam konflikt siin meil Euroopas lõkkele lööb, siis tuleb vist taas
jänkidele lootma jääda. Eks nad ole ennegi meie õuel korda loomas käinud, ja
suht edukalt suuri tapatalgusid ära lõpetanud (alustamistest räägime
teinekord). Seni kuni Chirac ja muud säärased tüübid suuri sõnu teevad

Loodame et me ei saa teada, kui keeruline ja aeganõudev on euroliidu
kaitsepoliitiliste otsuste langetamine.

Mõte kirjastajatele

Inimesed veedavad üha rohkem aega ummikutes, kusagilt kuhugi teel olles. Inimestel on üha ägedamad telefonid taskutes, ägedamad muusikakuulamiseriistad igal pool… küll oleks tore, kui oleks saada audioraamatuid. Eile tahtnuks ma kuulata Umberto Eco Baudolino teises pooles asetleidnud dialoogi, kus Baudolino ja neitsi (või mis tegelane see kaunitar seal metsas elas) rääkisid usust. Täna tahaks Juri Lotmani Semiosfäärist kuulata. Ja kodus on veel 20 raamatut, mis ootavad lugemist, aga aega ei ole. Kunagi kirjutasin samast murest.

 

Nüüd aga mõte, et kas raamatukirjastajal ei ole õigust, st ilma lisatasuta, õigus raamatuga ka audioraamat kaasa panna? Ja kui palju need autoriõigused audioraamatule siis maksavad? Mina küll usun, et ka eesti keeles oleks turg täiesti olemas. Google hakkas autoriõigusi kaotanud teoseid (üle 50 aasta loomisest) netti üles panema, ka neid võiks ju 1 näitleja mikrofoni lugeda. Meie Eesti oleks ilusam koht, kui mölaraadiote asemel kuulataks raamatuid.

Netikommentaaridest

Mulle tundub, et liiga tihti tehakse interneti kommentaaridest liiga suurt numbrit. Nagu Klassikaraadios hetk tagasi (1. sept) lõppenud Räägivad saates. No et nagu inimesed on vihast lõhkemas jne. Piisab kui 1000 kibestunud inimest tigedaid kommentaare vorbivad ja ongi meie kommentaarium selline nagu ta on. Kunagi kui ka ise EPL-s kommentaare kirjutasin, hybris nime all, siis jäi mulle mulje, et neid õelutsejaid on vaid kümnetes ehk. Nii et käputäie halvas tujus räuskajate põhjal ei ole küll arukas mingisuguseidki järeldusi teha.

Teatrivõhik arvab

Alles kirjutasin siin muusikast, täna tahan tiba teatrist rääkida. Ja samas võtmes, et kas teatrietendus (tegelikult ka film) võib eeldada või siis koguni kohustada teadma mingisuguseid eelteadmisi?

 

Ma arvan et võib küll. St etenduse aluseks olnud raamatut lugemata, lavastaja varasema tööga tutvumata, eelnevaid sama tüki lavastusi nägemata, kriitikute ja lavastaja enda kommentaare lugemata jne ettevalmistuseta ei peakski kõigest aru saama. Umberto Eco on öelnud, et kultuuri teeb sidusaks kordamine. Raamatut lugenud või teise lavastaja lavastust (filmi) näinud inimese jaoks ongi siis tegu kordamisega, nn ülelugemisega. Sel juhul saab laval mingisuguse loo jutustamine uusi mõõtmeid, uusi kontekste, pingeid, tähendusi. Njaa, eks lavastaja peab arvestama ka ettevalmistuseta vaatajaga, seega tuleb tükk ikka enamvähem tervikuna, narratiivina, lavale tuua, ja alles sinna sisse saab siis sokutada midagi, mida ettevalmistunud vaataja otsima tuleb. Ööülikoolis rääkis mõne aasta eest keegi kultuurisemiootik samal teemal, üks näide mis meelde jäi, oli kellegi Kuritöö ja karistuse lavastus, kus lavakujundusena oli kasutatud suurt kuivatatud liblikat seinal. Kes raamatut lugenud, mäletavad ehk uurija sõnu, et mõrtsukas ilmub välja nagu liblikas tule peale. Seda kujundit laval välja ütlemata oli sel liblikal seal laval mõte vaid raamatu lugejatele. Mängides erinevate ajastutega, tõstes tegelased mõnda teise aega, nõuab see vaatajalt jällegi ettevalmistust leidmaks aegade vahel paralleele, leidmaks vastust, miks lavastaja just sellise tehte valis. Kui kaugele selliste märkidega minna võib? Nagu muusikagi puhul, mu arvates nii kaugele kui vaja. :-) Eks nad vahel ikka lähevad kaa, aga siis kurdab mõni vaataja, et mingi jura, nt Unt (olgu muld talle kerge) või Pedajas ajavad jälle mingit oma asja.

 

Muidugi, eks vahel minnakse ka üle piiri, nt Kaja ja hea klassivend Berk Vaher kirjutavad.

Edgari ja Villu ajude kärsahais

Eilne Savisaare avaldus, nagu sotsid (ma imestan et Ilvese nime ei mainitud) tahaks linna volikogus keskile läheneda, tänane Rüütli üllatav avaldus, et Vene piirileppega on aega küll ja et Iraagi küsimuses tuleks populismist hoiduda, ehk siis sõnum eesti keeles: Rüütel mõtleb... See kõik näikse viitavat sellele, et on alanud valijameeste mõjutamine, ka läbi meedia. Ootan huviga mängu jätku.

Linke ei pannud ma sellepärast, et kirjutan telefoniga.

Paranoialine vandenõuteooria? (ei, ei räägi poliitikast)

Teadupärast oleme suurte brändide jaoks idaeuroopa turg. Meil on siin nigelam kaubavalik ja meie jaoks toodetud kraamil on ehk ka kehvem kvaliteet. Alates pesupulbrist – hambapastast kuni väidetavalt autodeni välja. Lääne-Euroopaga võrreldes.

Eile tegime katse, ostsime Poolas valmistatud Coca Cola purgi ja meie kohaliku cola pudeli. Pimetestis selgus, et maitse erinevust praktiliselt pole ja mulle oli meie eesti oma vähemvastik. Kui kusagil näen läänes toodetud cocat, siis kordan testi. Et kas vastab tõele kuulujutt, et ka Coca Colas on vahe sees, et meil toodetakse (ja ka Poolas siis) mingist kontsentraadist ja mujal kuidagi teisiti? Roostetanud poltide avamist meie test seekord ei hõlmanud.

Tänased 10 tugrikut saab Ülle Aaskivi

Minu tänased 10 tugrikut saab Ülle Aaskivi. Ehk jõudis taolisel ebatavalisel viisil esitatud mõtetest mingisugunegi infokild ka Kesknädala andunud lugejani.

Küsimus: kas ma läheksin Ain Seppikuga luurele?

Vastus: Ei, ma ei läheks Ain Seppikuga luurele. Põhjendama ma siin ei hakka, kardan ebaviisakaks muutuda. Ja ka saada kohtusse kaevatud, nagu nt ajalehed tol korral.

Minevikust, ikka ja jälle

Mart Raukas puudutas 24.08 EPL-s muuhulgas koputajate teemat. Ka mina tean üht KGB koputajat, aga et ta on nüüd pensionärist vanamehenäss, kes käib vaid kalal ja poes, siis las ta olla, las neab ja kirub ennast või riigikorra muutumist omaette, heal juhul on ehk arusaamisele jõudnud, et reetmine ei olegi kuigi väärikas tegu. Koputajate nimede avalikustamisele järgnev tunne „paras raisk, las saavad kõik teada mis sigadusi tol ajal tegi“ ei oleks samuti kuigi väärikas, ja see ei muudaks midagi. Aga, kui ta kandideeriks riigikokku? Kas see oleks õige, kui „madala hingemustriga närune ilalakkuja“ (samast artiklist kopeeritud sõnad) mõne erakonna kaudu meie rahvast pääseks esindama? See võib juba nii mõndagi muuta. Analoogse hingemustriga tüüp võib talle mõnd mõnusat töökohta, infot,  pakkuda, ja jutt mida enne valimisi räägiti, võib ruttu meelest ära minna.

Nii et, vahel siiski tuleb ka minevikus sorkida. Muide, sorkimist ei oleks, kui sorgitav teaks mida tähendab sõna piinlikkus ja ei tikuks püünele.


Seda artiklit lugedes tekkis ka taas 1 küsimus, mis sunnib professorit taolist nõrka juttu ajama? …näo (ja nätsu närimisel alalõualiikumise) järgi valime inimest, kel palume rannas asjadel silma peal hoida, mil ise ujumas käime.

1e+6 aitähhi

Soovid kedagi tänada? Siin on 1e+6 aitähhi. :-P

Viitas Kyberkurat.

Täiendus: kui miljonist vähe või pole aega seda ühte miljonit vastu võtta, saab ka kahes aknas korraga käima lasta, saab poole kiiremini, proovisin.

R-kala

Meie riigis otsitakse nüüd rahvuskala taga, eesotsas sisutiheda põllumajandusministriga. Tublid oleme, ei istu käed rüpes. Vend Vahuriga täna varahommikul kohvi juues kuulasime Vikerraadiot, ja sääl oli väike telefoniküsitlus, et mis kala siis ikkagi. Meelde jäi ühe vanadaami pakutud lõhe, see olla sidruni ja saiaga maitsev. Ma oleks krabipulkasid pakkunud, see leedukate Vici on ka hea odav. Siit mõte edasi, et kuidas siis rahvusloomaga jääb? Vahur pakkus ahvi, loomaaias olemas ja puha, iga eestlane võib veenduda, et mida kõrgemale ta ronib, seda kaugemale paljas tagumik paistab. Rahvuspuu võiks olla bambus, kasvab kiiresti (mis sest et seest tühi). Rahvusjalats võiks olla (nt Nokia) kummik, rahvusauto maastur, rahvusjook oleks lauaviin või mõni 10%-line õlu, rahvusbänd Kuldne trio. Loogiline jätk oleks rahvustoit, teine eestlane, aga seda ma ei ütle, ei ole siia klišeesid vaja ja selleks korraks aitab tobedustest küll..

Eks see ole ikka nii, et kui midagi teha ei ole või teha ei oska, siis hakatakse lollusi tegema.

Samal teemal räägib Larko, Leheneeger ja veel väga paljud.

Võrgukontroll

Vahel on kasulik teada, millises võrgus kellegi telefon on. Siin on 2 võimalust.

Muusikavõhik arvab

Praegu korratavat Pärdi saatesarja kuulates olen endamisi arutlenud, et kas muusikateos tohib eeldada mingisugust lisateadmist? Kas muusika võib olla natukene teises keeles, mida tuleks enne kuulamist õppida, kas ta tohib nõuda mõningast eriettevalmistust? Kui jah, siis kui erilist eriettevalmistust? Nagu nt ballett, ilma eelneva eeltööta, st süžeed teadmata on katarsiseni jõudmine igatahes jupp maad raksem, ja minutaoline ei saaks üldse midagi aru. Jaa, igasugusest muusikast saaks veel paremini aru, kui teaks millises eluetapis helilooja midagi kirjutas, mis tema isiklikus elus toese loomise ajal toimus, millised olid tol ajal mõjutused muusikamaailmas, nt leida motiive kaasaegsete heliloojate teostest st saada teada kas või milliseid uuendusi keegi kasutas, kas või kes tellisid muusikat jne jne. Aga nt Tulve ja Pärdi muusika nõuab vist veel märksa rohkema teadmist.

Ja eile mõtlesin välja. Jah, ka muusika võib väga vabalt eelteadmisi nõuda, ka suisa pühendunud uurimist. Minupärast kasvõi kuni selleni, et ka muusikateadlastel võtab kukalt kratsima. Ja kes uurida ei viitsi aru ei saa, vahetagu plaati. :-)

Kura poolsaarel

3 kuud peale metsapõlengut, Kura poolsaarel (Leedu).

15 sekundit säriaega

Ehk siis, pisikese Ixus 50-ga ja peaaegu öösel tehtud pilt.

Samblamütak

Tõenäoliselt elab ühe vana kännu otsas.

Sokid ja äratuskell

Juhul kui normaalse inimese ellu peavad kuuluma suvine sokikandmine ja äratuskell, siis mina ei ole normaalne. Ei mäletagi, millal viimati mingi äratava asja pinin und tuli röövima.

Normaalne.

Miks ma pooldan ja pooldasin erastamisi

Ma ei leia, et riik peaks osalema äriettevõtetes, võtma äririske, konkureerima eraettevõtetega jne teooria. Eriti veel vaene riik, kel on hulk rohkem või vähem kiratsevaid ettevõtteid. Et ehk peaks ikka kuidagi investeerida punnima? Mulle siiski tundub, et enne kui hakata elutoas grammofoni remontima, peaks majal katuse ära parandama, st riigi põhifunktsioonid kuidagigi toimima saada. St tol ajal oli prioriteetsem tuletõrjujale ja politseinikule auto osta, kui telefoniliine välja vahetada. Seda viimast sai teha ka eraettevõte. Ja sellega ei saa ma ka nõus olla, et paljud ettevõtted 10 ja 100 korda turuhinnast odavamalt müüdi. Ja kuidas hinnata aega rahas? Riigitäie rahva aega? 15 aastat tagasi ei olnud riiki olemas, see tuli luua, mida kiiremini, seda parem kodanikule. Mitte oodates paremaid aegu, pealegi, niisama oodates ei pruugi paremaid aegu tullagi. Või, toon veel sellise võib-olla meelevaldse näite: meil on nt vee-ettevõte, mis vajab investeeringuid. Kas me a) ootame investeeringutega ja kogume raha b) müüme selle veefirma maha, pannes uuele omanikule vajalikke kohustusi, ja meie elanikeni jõuab puhtam vesi kiiremini. Kumb variant on õige? Kas see, mis on tulevikus rahaliselt tulusam? Riik võinuks võtta laenu? Kogu riigi üles ehitamiseks?

Vähemalt monopoolsed ettevõtted peaks riigi käes olema? Ma ei leia, et peaks. Monopoolsete eraettevõtete tegevust saab riik reguleerida ka rahalise osaluseta, seadustega, järelvalveametitega, inspektsioonidega, erastamislepingutega jne hoobadega.

Veel üks aspekt. Kommunism oleks ideeliselt suurepärane, kuid, toimimiseks vajab üdini ideelisi inimesi. Ja sellepärast kommunism reaalsuses ei tööta. Võib-olla kunagi tulevikus. Vaatame nüüd kaine pilguga meie tänaseid riigiettevõtteid, õigemini nende nõukogusid, seda kõike mis nende ümber toimub. Või nt Werolit. Ma ei tea, kas toonased erastajad nägid muuhulgas ette võimalust, kus poliitiliste olude muutudes võivad riigiettevõtteid juhtima sattuda saamatud, mitte riigi huve silmas pidavad inimesed, aga nähes, milliseks erakondlikuks kaubaks on saanud taolised tasuvad töökohad täna, siis tunnen vaid heameelt, et paljud meile vajalikud ettevõtted on erakätes. Inetutest mängudest ja rumalavõitu inimestest eemal. Nõukogud ja juhtivad töökohad püsivad kauem kui riigi valitsus või mingisugused erakondade koostöölepped. St need ettevõtted saavad toimida efektiivsemalt, luua rohkem väärtusi, anda rohkem tööd, maksta rohkem makse. Jne ilus jutt. :-)

Keskerakonna valijast

Samost iseloomustas saates Olukorrast Riigis Keskerakonna valijat: ta valib Keskerakonda seni, kuni KE-da juhib Savisaar. Tehku KE üskkõik mida, ikka valitakse Savisaart. Ju see nii ongi. Mida see näitab? Me ei ole demokraatiaks valmis? Aga miks? Sellepärast?

Mind pani see Samosti väljaöeldu kohe päris mõtlema. Selle ja eelmise jutuga haakuvad natuke veel ka minu see ja see mõtisklus.

Psühhoterrorism

Ei ole viisakas kedagi taga rääkida, kedagi halvustada, võimalikele isiklikele ja tervislikele probleemidele viidata, apsudele osatada, eriti veel avalikult, KUID, kui oma demokraatlikust riigist hooliv kodanik näeb, et tema riigi presidendiks võib saada inimene, kes ei ole 101%-lt sobiv sellele auväärsele kohale, siis on sellel kodaniku õigus olla ebaviisakas ja rääkida oma kahtlustest. Mainida valjusti ebakohti. Nagu nt dr Nurm seda tegi.

Kus on see piir, kus saab öelda, et sobib või ei sobi? Kindlasti juba kaugel eemal olukorrast, kus üleriigilises meedias arutatakse, kas võimalik järgmine president saab ikka maailmaasjadest aru. St selles saab üleüldse kahelda, ja selles kahtlebki suur hulk inimesi! Jutt käib riigi presidendist, kes peaks olema üks võimekamaid inimesi meie hulgast!

Ja just sellest, lugupeetud Arnold Rüütel, on tingitud need rünnakud. Oma riigist hoolivad inimesed, kes on veendunud, et meie riigis on VEEL võimekamaid – presidendiks veel paremini sobivaid inimesi, on sellepärast „psühhoterroristideks“ hakanud… millele aitab kindlasti kaasa poliitiline sobing kahe suure erakonna vahel... erakondade, kellede valijad ei ole veel tõenäoliselt demokraatiaks valmis. Selles aga teine kord.

Rahva teenrid

Ma ei ole tükk aega kellegagi nii vähe nõus olnud, kui eilses (19.08.06) Rahva Teenrites esinenud prof Rein Veidemanniga. Ja ka Ummelasega. Sellistelt meestelt NII imelikku juttu kuulata… Millegipärast meenusid Orwelli 1984-s kirjeldatud vihkamiseminutid. Antud juhul oli siis tegu justkui Laari ja parempoolsete vihkamistunniga.

Kõrini kuumast

Ma ei oska siia kirja panna, KUI kõrini mul sellest kuumast on. AITAB! Aitab kuumarabanduse piiril eksisteerimisest.

Miks ei ole viisakas noaga süüa

Miks ei ole viisakas kellegi nähes noaga süüa? Ei, mitte sellepärast, et võiks end vigastada, täiskasvanud inimene on ju osav, vaid sellepärast, et pealtnägijat mitte muretsema panna, et ta ei oleks pinges, et äkki too noaga sööja teeb omale viga. Ning et mitte panna nägijat olukorda, kus ta on kahevahel, kas hoiatada või kõrvale vaadata, et mitte põhjustada ümbritsejates rahutust. Selliseid kihte võiks veel lisada, aga ma ei hakka edasi sügavamale minema.

Kui sellist viisakust oleks meis rohkem, ei olnuks vaja eile autode külge musti linte riputada.

VW Transporteri kütusekulu

Jagan heameelt. ’97 aasta Transporter Syncro  (kardaan, poolassid puha küljes, st Syncro toimib) 2,4 mootoriga viimase paagitäie keskmine kulu oli vaid 7,87 l/100km. Odomeetri viga +1,3% on siin juba arvestatud. Paak sai kõrini täis.

Vinge. Sellise neliveolise kolaka kohta.

Raadiohullu pihtimus

Kui korraldataks raadiokuulamise meistrivõistlusi, siis mina oleksin karikasarja kindel liider! Nii, poole 9 paiku läheb Vikerraadio käima, siis 9:30 Klassikaraadio järjejutt, peale seda viker, kuni kella üheni, selle aja sisse mahub vikeri järjejutt, uudised, nädalavahetusel Rahvateenrid, Müstiline Venemaa ja muud kaa. Kell 1 klassika, kell 2 on nüüd suvel vikeris erinevad saated, praegu on Kultuurimaja (viimati on räägitud Egiptuse püramiididest, jaapanlastest ja samuraidest, moslemitest ja nende usust), pool 7 on praegu kindel laks Anu Lamp ja Karupoeg Puhh, 7-st tuleb tsekata, kummast asjalikumat asja tuleb, 8-st viker, 10-st jälle, kummast asjalikumat tuleb, praegu on Pärdi saade, 11 vikeris KÖP…. selle jutu peale hakkab endal ka natuke imelik, kuidas saab nii palju raadiot kuulata? Ja, minu raadiokuulamises ei ole juba viimase 5..6 aasta jooksul suuri muudatusi toimunud.

Miks ma raiskan lugeja aega sellise, minu tegemistest rääkiva jutuga? Sest, mulle tundub, et kui eelnevast jutust maha lahutada minu võimalik Viker- ja Klassikaraadio hullustus, siis on ka tegelikult neist kahest raadiojaamast ühtteist kuulata.

Usuõpetus

Usuõpetuse tund. Õpilane küsib: "õpetaja, kas Jumal on olemas?" See on nüüd see koht, kus meil tuleks kõrvu kikitada. "Jah" vastuse korral peaks klassiruumi seinal rippuvat kalendrit paarsada aastat edasi, st uuesti tänasesse päeva kerima ja siis mõtlema, et mida me valesti oleme teinud.

Ja olgu selle õpilase küsimuse vastus usuõpetuse hindamise kriteeriumiks.

Minu tänased 10 tugrikut

Minu tänased 10 tugrikut saab Anu Lamp, Vikerraadios Karupoeg Puhhi andeka lugemise eest.

Iga asi olla millekski hea

Aga milleks on hea Keskerakond ja Rahvaliit?

Kodumaa peegel

... on käimla, peldik. Et ma ei taha internetti määrida, ei hakka Venemaal ühes peldikus tehtud pilti siia üles panema. Pealegi, ega ka meie, eestlased, ei oska kuigi inimlikult käimlas käituda. Täistehtud "tualette" oleme kõik näinud.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Tekkis küsimus, et miks ehitatakse ka tänapäeval vetse, kus pole potti, on vaid auk põrandas? Nt Leedus, puhas korralik Wc, aga potti pole. Kes on rohkem käinud-näinud, räägivad, et ka kallites idamaa hotellides. Ongi nii vä? Seal see kaalutlus, et ei jõuaks potte piisavalt koristada, ka ei sobi. Väga imelik. Mulle nt meeldib ikka põhjalikkus, rahulikkus, ikka ajaleht kaasa ja nii.

Pärt

Klassikaraadios käib saade Pärdist. Erakordne mees. (hea et samuti hetkel käivat Fred Jüssi ETV Tähelaeva näinud olen, teine erakordne mees)

Laadimine: ajastu märksõna

Akude laadimapanekust on saanud igaõhtune toiming, igaõhtune veidi tüütu kuid samas meeldiv mõttekäik, et sel ajal kui mina puhkan, laadub üks ja teine asi täis, on hommikul kasutamiseks maksimaalselt valmis. Mobiil- ja juhtmeta lauatelefon, sülearvuti, hambahari, pardel. Vahel ka fotokas, GPS, taskulamp, akutrell jne.

Nüüd on aga aeg ennast laadima minna.

Relvadest

Rääkisin siin hommikust, mil tahtsin väga kärbseid tappa. Et ma olen jahimees, kuigi õigem oleks vist küll öelda et olin, et mul on relvaluba ja puha, siis hommikuseks vihahoos kärbsetapuks peaks igaks juhuks vist sellise, vähe lahjema asja soetama.

Tulumaksust

See oli vist 94-l aastal, kui TTÜ-s mingit majandusloengut kuulates ei saanud ma õppejõust (nime ei nimeta, oli üpris „vanameelne“) aru, et kuidas see proportsionaalne tulumaks vaeseid nöörib ja rikkaid soosib. Nüüd, tiba targemana saan ma natukene sellisest mõttekäigust ka aru. Täna Rahvateenrites Mart Ummelast (kes on minu arvates tugev saatejuht, kui tema poliitiline eelistus välja arvata) kuulates meenusid taas sellised lood: (kopeeritud siit)

Kolm meest läksid restorani ja arve tuli 1000 krooni. Otsustati arve omavahel ära jagada sissetulekute järgi, maksude põhimõttel. Kõige vaesem oli nii vaene, et sai tasuta. Teine mees maksis 200 krooni. Kolmas oli üksjagu rikkam ja maksis 800 krooni. Nii käisid mehed 2 nädalat söömas. Siis aga andis restoraniomanik 20% hinnaalandust. Tonni asemel läks söök maksma vaid 800.-! Otsustati samamoodi maksta maksudega proportsionaalselt. Vaene mees sai ikka tasuta, teine mees pidi maksma 150 krooni. Kõige rikkam mees maksis 800 asemel 650. Kõigil oli hea meel. Restorani ees aga hakkasid mehed arvutama, kui palju nad siiski kokku hoidsid. Teine mees leidis, et tema kokkuhoid (50kr) oli 3 korda väiksem kui rikka mehe kokkuhoid (150kr). Loomulikult avaldas ta pahameelt: "Miks rikkad igasugustest kokkuhoidudest peamise noosi endale saavad?". Temaga ühines vaene mees: "Restoranipidaja andis 200 kr odavamalt, aga mina ei saanud sellest midagi tagasi. Siin diskrimineeritakse vaeseid". Andsidki kahekesi rikkale mehele kere peale...

Või siis lugu rentnikust, kes läheb maaomaniku juurde õiendama, kuna too ikalduse tõttu sel aastal renti 2 korda vähendas ja üks teine, rohkem renti maksev rentnik seeläbi rohkem võitis.


Ja pealegi, meil on tulumaksuvaba miinimum, meil ei ole proportsionaalne tulumaks.

Pealkirjata

Anneli pani Venemaa reisist mõned pildid üles.

Tirts Vana-Irboska lähistelt

Võtteplatsiks oli meie telk.

Kaubandus Venemaal

Käisime Petseris, Pihkvas ja ka päris kolkakülades, Anneli sugulast otsimas. Seal on aeg viimased paarkümmend aastat seisnud. Nukker.


Leivad on ikka lahtiselt letil, ja see kaal, ja riiulid ja...


Jälgigem kuivainete müügistrateegiat, seal kaussides.

Linnasportmaastur

Mõnel mehel läheb paremini, teistel halvemini. Neil kel nii hästi ei lähe, kel on suured laenud kaelas, neil on siin elus kiire. On vaja palju tööd rügada, seepärast on elu pingeline, igale poole on vaja kiiresti jõuda. Ja et saaks kõiki elumuresid kaasas vedada, on vaja suure kabiiniga autot, ja sellist kõrget, mis sest et asfaldilt selle suure kabiiniga ja kõrge autoga maha ei keerata. Ja siis ongi nii, et linn on nn linna(sport)maasturid teis. Jaa, see on üks äraütlemata absurdne mõiste, sportmaastur, no nagu ka linnamaastur. Kaks vastandit kuidagi kokku topitud. Ei ei, ma ei hakka neid autosid siin õõtsuvateks koerakuutideks või puukuurideks nimetama, vaid lihtsalt, nad on minu arvates rikutud vedrustuse ja raskuskeskmega sõiduautod. Maastikul väga vähevõimekad ja kergesti katkiminevad, maanteel ebamugavad ja linnas kiiret sõitu mittevõimaldavad. Nii et, ma ei saa nüüd päris hästi aru, kui on kiire elu, siis saab ju eeskujulikuma teelpüsivusega ja kiirendusega, mugavama vedrustusega jne autu osta. Miks ma seda kiire-elu juttu siin ajan? Sest just need õõtsuvad ja mittekiirenduvad (ok ok, mõned ikka kiirenduvad kaa) kastid on need, kes kõigist mööda tahavad ajada, ronivad liikluses sinna, kuhu väärikas ja rahulik inimene ei roni.

Või elavad nad tõesti kõik kusagil maal, kus talvel lund ei lükata? Kas poleks siis arukam lumelükkamist organiseerida? Ja, enamus linnamaastureid pole ju kõrgemad kui normaalsed sõiduautod, ja suur osa sõiduautosid pakutakse ka neliveolistena.

Tõsised maa- ja jahimehed sõitku G mersude, LandCruiserite jne maasturitega, aga neid ma seekord ei puuduta.

Ühikud meedias

Olen ikka ja jälle tahtnud viriseda meedias kasutatavate ühikute kallal. Banaaniahv räägib seekord ise neist ühikutest.

Tervitusi Venemaalt

Lõhnad lõhnad lõhnad. Apteegis, ehitus-, kirjatarvete-, toidu-, autojupi-, riide-, kingapoes. Sööklas! Zil-i taga sõites. Ühe sissehingatud sõõmu peale kerib aeg 20 aastat tagasi. Sürr koht see Venemaa, eriti kolkakülad.

Jalutamisest

Jalutada on mõnus ja kasulik. Sest miljoneid aastaid oleme oma jalakestel ringi liikunud, nagu ka teised jalgadega elukad... aga. Ühe jalgadega eluka tahaks ma ära tappa, just tema jalutamiste pärast, nimelt kärbse. Just hommikuti on tal vaja mööda magavat inimest ringi kooserdada! Oleks et ta sööks, söömine on püha toiming, söögu kõht täis ja tegelgu siis oma asjadega, aga ei, vaja lihtsalt inimesel jalutada. Külas olles ei sobi ka hommikul kell 6 mürgeldama hakata, mööblit kärbeste pihta pilduda jne, seepärast läksingi pool 7 õue koertega möllama ja jalutama.

Vene keele arvutisse saamisest

Vaja vene keeles mõned read kirjutada aga pole venekeelset klaviatuuri? Ja ei viitsi Wordis huupi tähti toksida ja vildikaga klaviatuurile kirillitsat maalida? Microsoftil on üks asjalik vidin, Microsoft Visual Keyboard on nimeks. Saab ka hiirega teksti „tippida“.

Kirjutasin sellega Venemaale minekuks volitust, kus volitan ennast oma firma autot kasutama. Oh jah.

Vesi 5 kraadi

Stroomi rannas olla vesi 5 kraadi. Kui viitsin, lähen varbaga katsuma.

Aeg

Olen väljas söömas, õigemini, ootan oma praadi. Ja oodates on ju mõnus telefoni näppida, aga, kuidagi nukker on kalendrit mõne aasta jagu edasi kerida ja vaadata tuttavate sünnipäevi, et kui vanaks keegi siis saab... Peaasi et kõik siis elus ja terved oleksid!

Valvatav prügi

Üha enam inimesi viitsib paberit ja muud säärast prügist eraldada, selle sorteeritud prügi tarvis toodi kohale ka see konteiner. Aga, selle asemel et seda konteinerit tihedamini tühjendada, toodi lisaks konteinerile kohale ka kaamera, et kui nt paberit liiga palju saab, siis paberit tooma tulnud inimene võtaks selle hirmuga uuesti ikka kaasa ja veaks maja taha tavalisse prügikasti. Jaa, võib-olla tarib mõni loll sinna ka muud olmesodi, lootes niimoodi tasuta oma prügist vabaneda, aga nt kui ma seda pilti tegin, oli Annelil tegemist, et paar ajalehte ja natuke pakendi pappi kuidagi paberilahtrisse ära mahutada.

See oli nüüd siis kodaniku vaatepunktist öeldud, kes ei tea kui ebamugav on autojuhil lahtist sodi kätega auto peale tõsta, kes ei tea kuidas raha linnavalitsuselt prügifirmale liigub või kes kellele mille eest ja millal maksab.

Loogilisusest

Täna tahan paar kiidusõna vana hea Audi A4 (vähemalt ’95-’97, uuemaid pole näppinud) kohta öelda – õhufiltri, salongi õhufiltri, lampide (ehk siis pirnide) vahetamine on lihtne ja kiiresti tehtav. Vahetasin täna mootori õhufiltrit, aega kulus alla 2 minuti, no umbes nii. Esi- ja tagalaternate lampide (ehk siis pirnide :) vahetus oleks veel kiirem. Esilaternale ligi pääsemiseks ei pea esiratast alt võtma, mingi luugi kaudu aku maha võtma, või esistanget ära kruttima ja siis tõstukil pirnikesi vahetama… nagu rumalasti toodetud (tänapäeva) autode puhul kipub olema.

Ja bensiinifiltri vahetus pole kuigi keeruline. Ja ka õõtshoobade, rooliotste jne vahetus.

Puuriidad Klaipeda lähistelt